8.18 Boazolohku
Láhkalávdegoddi árvalii evttohusa § 9 – 4,
gč. § 9 – 1
nuppi lađđasa bustáva
b, ahte orohatstivra doaibmanjuolggadusaid bokte galgá
mearridit alimus boazologu guđege geassesiidii,
daid eatnamiid mielde maid siida hálddaša,
gč. mearrádusaid guohtungeavaheami
birra § 9 – 3. Orohaga boazolohku šaddá dalle
nu ollu go siiddaid boazolohku lea oktiibuot. Čujuhuvvo
lávdegotti mearkkašumiide čielggadeami čuoggás
9.7. Dál lea boazodoallostivra mii mearrida orohagaid
boazologu, muhto guovllustivra sáhttá
mearridit boazologu doalloovttadagaide.
Ollu gulaskuddanásahusat mat leat dán čuoggái buktán
oainnuid, leat mielas lávdegotti prinsihpaide.
Luondduhálddašandirektoráhtta jáhkká ahte
dán bokte sáhttá
vuordit ahte boaozosámi árbevierut nannejuvvojit
ja ealáhus šadda guoddevaš.
Direktoráhtta fuomášuhttá
ahte evttohusas ii daddjo mihkke dan birra movt alimus boazolohku
galgá mearriduvvot dohkkehuvvon biologalaš
prinsihpaid ektui areálaid guohtungeavaheami ja areálaid
guoddinnávcca birra.
Muhtun gulaskuddanásahusat oaivvildit ahte boazolohku
lea okta dain rámmaeavttuin maid eiseválddit
galget mearridit.
Finnmárkku
fylkkamánni oaivvilda ahte okta stáhta
deaŧaleamos doaimmain lea bearráigeahččat
ahte boazodoallu doaimmahuvvo ekologalaš guoddevaš
vugiin, sihke boazodoalu iežas dihte, muhto maiddái
luonddu ja eará geavaheddjiid vuhtii váldima
dihte. Dán oktavuođas lea deaŧalaš
ahte boazolohku heivehuvvo guohtumiidda. Vaikko eiseválddit galget
ge dohkkehit guohtungeavaheami njuolggadusaid, de oaivvilda fylkkamánni
ahte diekkár láhkarievdadeapmi dagaha
resursabearráigeahččama
ovddasvástádusa biđgema.
Fylkkamánni oaivvilda ahte guovddáš
eiseválddit fertejit mearridit orohagaid boazologu. Viidáset
juohkima sáhttá orohat ieš
dahkat.
Nordlándda Guovllustivraoaivvilda ahte
almmolaš eiseválddiin ain ferte
leat bajimus ovddasvástádus boazodoalu
ovdáneami hárrái.
Dát guoská rámmaeavttuide
nugo boazolohkui, guohtunáiggiide ja guohtungeavaheapmái.
Jus dát šaddá priváhta ovddasvástádus,
de šaddá eiseválddiide álki beasadit
ovddasvástádusas čuovvolit
vejolaš váttisvuođaid
resursadili dáfus. Guovllustivra lea ovttaoaivilis
das ahte boazolohku galgá mearriduvvot siidda vuođul, muhto
boazologu galget eiseválddit mearridit.
Departemeanta deattuha ahte boazodoalu resurssaid hálddašeapmi
ja boazologu heiveheapmi resursavuđđui mielddisbuktá
ollu hástalusaid. Dán dáfus
leat váttis ja guovddáš áššečuolmmat
boazodoalus masa máŋga jagi juo leat
biddjojuvvon ollu návccat geahččalan
dihte gávdnat čovdosiid.
Boazolohku ja guohtungilvu Finnmárkkus lea máŋgalot jagi
leamaš áššin, muhto
eai leat dássožii vel gávdnon
buorit ja soabatlaš čovdosat. Muhtun
sajiin Finnmárkkus orru leame ahte unnán
njuovvan dahká stuora gilvvu guohtumiid alde, ja
nu šaddá boazodoallu hearki goavvejagiid
ja garra dálvviid vuostá. Go leat
buorit jagit ja buorit guohtumat, de lassána boazolohku
oalle sakka, ja dasto leat stuora vahágat goavvedálvviid goas
guohtumat lássahuvvet/lohkkašuvvet
dahje lea gassa muohta. Boazolohku lea dál máŋgga
sajis Finnmárkkus sakka alit go eiseválddit
lohket eatnamiid guoddit.
Nugo namuhuvvon de eai leat boazologu áššečuolmmat ođđa áššit. Ovdamearkan
sáhttit namuhit St.dieđ. nr. 13
(1974 – 75) Om en aksjonsplan for de
samiske bosettingsområder (doaibmaplána
sámi ássanguovlluide) gos 5. siiddus
nuppi ráiddus daddjo ná:
«Finnmárkku boazodoalu hárrái
lea vahágahtti ovdáneapmi. Dasa
leat máŋga siva. Boazodoallit eai leat ieža
nákcen ráddjet álggahemiid
ealáhussii, seammás go eai leat
háliidan ahte eiseválddit regulerejit.
Muhtun muddui lea sivvan ahte eará bargguide gáibiduvvo
dađistaga eanet skuvlaoahppu, ja dat hehtte olbmuid
beassamis eará bargguide, ja muhtun muddui lea sivvan
ahte lagas guovlluin leat unnán eará
barggut. Stuorámus váttisvuohtan
dáidá liikká leat
ballu guođđit ruovttuguovllu oadjebasvuođa almmá
sihkkaris dienasfálaldaga haga. Dát
lea dađibahábut dahkan ahte Finnmárkui
leat gártan menddo ollu boazoeaiggádat. Seammás
dagaha dat ahte guohtumat goariduvvojit ja njuovvandeattut hedjonit,
ja doalahan dihte dietnasa de lasihit sii boazologu. Dát
heittot gierdu ii boatkan ovdal go boazodoalu bonddiid lohku unnu, seammás
go boazolohku boahtá govttolaš dássái.
Dan ferte geahččalit reguleret boazodoallolágas.»
13. siiddus daddjo viidáseappot:
«Váldo váttisvuohtan dál
lea ahte leat menddo ollu doalloovttadagat lunddolaš
resurssaid ektui. Badjel bealis leat nu unnán bohccot ahte
eai olat albma birgejumi. Nuppe bealis eai leat dát
boazodoallit nu stuorrát ahte sáhttá
siskkaldasat reguleret.
Gustovaš 1933-boazodoalloláhka
ii atte válddi reguleret dien. Gažaldat
ferte guorahallojuvvot dálá láhkaođasteami
oktavuođas.
Regulerengažaldat lea nu guovddáš
ahte dassášii go boahtá láhkaváldi,
de ferte geahččalit eaktudáhtolaččat
oažžut boazodoalu reguleret dili.
Dát gáibida áššálaš
ja govttolaš movttiidahttin- ja bagadallanfálaldaga ovttasráđiid
ealáhusa organisašuvnnain. Buhtadussan fállojuvvo
guoskevaš boazodolliide jahkásaš
máksu dihto áiggi.»
Maŋŋel dán leat čađahuvvon
ollu iešguđetlágán
doaibmabijut čoavdin dihte váttisvuođaid
stuora boazologu geažil.
Sierra boazodoallošiehtadusa ásaheami
bokte leat boahtán buoret vejolašvuođat
oažžut boazodoalu organisašuvnnaid
searvat boazologu áššái
ja hábmet ekonomalaš doaibmabijuid
nu ahte dorjot boazologu unnideami. Jahkásaš boazodoallošiehtadallamiid
olis leat ásahuvvon iešguđet
ortnegat mat galget oččodit eanet buvttadeami
ja eanet njuovvamiid. Dát ortnegat leat sihke njuolggodoarjagat
njuovvamii, deaddogáibádusat, liige
infrastruktuvradoaimmat, márkanfievrredeapmi jna.
Šiehtadusjagi 2000/2001 šiehtadallamiid
oktavuođas mearriduvvui datte ahte viidáset
bargu boazologu heivehemiin galggai vuosttažettiin
dáhpáhuvvat láhkavuđolaš
doaimmaid bokte, go dál navdui ahte lea unnán viežžamuš
boazodoallošiehtadusa ekonomalaš
váikkuhandoaimmain. Čujuhuvvo St.prp. nr.
65 (1999 – 2000).
Maŋemus jagiid leat váikkuhandoaimmat
eanet jorahuvvon buvttadandoarjjan dan sadjái go
addit dihto doarjagiid. Dát orru buorebut doaibmame
ulbmiliid mielde, muhto liikká ii nagot dáinna čoavdit vuođđováttisvuođaid.
Lassin boazodoallošiehtadusa ortnegiidda lea
departemeanta ásahan liige erenoamáš
váikkuhandoaimmaid sihke boazoeaiggádiid
ja njuovahagaid hárrái.
Leat čađahuvvon ortnegat maid
ulbmil lei olbmuid oažžut heaitit
dahje unnidit boazologu. Dása lea sierra Sis-Finnmárkku
nuppástuhtinprográmma (1993 – 1998)
man ulbmil lei heaittihit doalloovttadagaid ja boazolgu unnidit
dan bokte. Vaikko dasa biddjui stuora ruhta, de lea prográmma ávki
oppalaččat leamaš
oalle unni, gč. Norut NIBR raportta 2003:5.
1978 boazodoallolága bokte, mii bođii
fápmui suoidnemánu 1. beaivvi 1979,
lei jurdda oažžut buoret stivrejumi
boazologu dáfus. Earret eará ásahuvvui
doaba doalloovttadat ja iešguđet
stivrenvejolašvuođat. Láhka
rievdaduvvui 1996:s earret eará dainna ulbmiliin
ahte ásahit láhkavuođustuvvon válddi
resursahálddašeapmái,
gč. Od.prp. nr. 28 (1994 – 95).
2002:s mearridii boazodoallostivra alimus lobálaš
boazologu Oarje-Finnmárkku orohagaide. Várrejuvvojedje
ruđat unnidan dihte boazologu, ja ásahuvvui
sierra prošeaktakantuvra. Vaikko guovllus lea ge
dán áigodagas njuvvojuvvon hui ollu,
de fertet mieđihit ahte ortnegii eai leat doarvái
boazodoallit searvan, ii ge dan olis leat boazolohku fávdnadit
unnon. Seammás lea boazolohku lassánan buriid
dálveguohtumiid geažil. Sámi
allaskuvla ja Sámi Instituhtta leat evalueren boazodoallostivrra
mearridanproseassa. Raporttas mii almmuhuvvui juovlamánus
2006, daddjo earret eará ahte ovttasdoaibma eiseválddiid
ja boazodoalu gaskka ii leat leamaš doarvái buorre
dán proseassas.
Earret daid váttisvuođaid mat bohciidit
dilis mas leat eahpečielga rámmadilálašvuođat
muhtun guovlluin, de orru leame oppalaččat
nai álggahangilvu boazodollui. Dát sáhttá
vuosttažettiin boahtit das go sámi álbmot
lea maŋŋel soađi bures
ja jođánit lassánan.
Nuppe dáfus lea oppalaš ekonomalaš – ja
dieđusge teknologalaš ovdáneapmi,
ja sakka buoret infrastruktuvra, addán áibbas
eará vejolašvuođaid
doaimmahit boazodoalu. Álggahanhálu
ferte ipmirdit dán vuođul. Vaikko
ollu jagiid lea bargojuvvon oažžut
boazologu unnut muhtun sajiin Finnmárkkus, de lea dilli
liikká nu ahte boazolohku ii leat buot guovlluin
heivehuvvon guohtumiidda.
Buvttadanmearkkat nugo miessešaddu ja njuovvandeattut
leat almmotge leamaš buorit maŋŋel
boazodoallostivrra mearrádusa. Dát sáhttá
leamaš mielde dagaheame ahte eiseválddiin
ja boazodoalus lea goabbatlágán ipmárdus
dan hárrái man ollu bohccuid eatnamat
duođai girdet.
Departemeantta oainnu mielde lea ge dát guovddážis eiseválddiid
ja ealáhusa gaskavuođas; namalassii
mearrádusaid legitimitehta, mii maiddái
lea deaŧalaš eaktun dasa ahte čađaheapmi
lihkostuvvá. Jus ealáhus ii ane
luohttámuša mearrádusaide
ja stivrejupmái, de lea stuora várra
ahte mearrádusat eai olat daid mihttomeriid mat
leat mearrádusa vuođđun. Hástalussan
lea nappo hábmet njuolggadusaid maid mielde boazodoallu
ieš vuolggaha boazologu heiveheami, seammás
go maiddái ásahuvvojit vuogit almmolaččat
bearráigeahččat resursadili.
Dása dárbbašuvvo
buorre čađahanvuohki man olis bággočađaheapmi
dahkkojuvvo dušše hui erenoamáš
dilálašvuođain.
Ráŋggaštanmearrádusaid
birra lea eanet kapihttalis 8.24.
Go geavaha siidda guohtumiid boazologu mearrideamis, de oaivvilda
departemeanta seammaládje go lávdegoddi,
ahte sáhttá leat álkit
oažžut boazodoalu dohkkehit ja čađahit
boazologu heiveheami mii boahtteáigái
sihkkarastá guoddevaš boazodoalu.
Dainna lágiin atná vuođđun siiddaid
vejolaš guohtumiid ja iešguđet áigodatguohtumiid. Dán
rádjái lea boazologu mearrideapmi
atnán orohaga ollislaš geasseguohtumiid
vuođđun, eai ge leat vuhtii váldán
movt dát leat juohkásan siiddaide
ja guohtumiidda.
Departemeanta oaivvilda viidáseappot ahte boazodoallu,
iežas árbevirolaš
máhtuin luonddu birra, ieš bures
nákce leat mielde árvvoštallame
man ollu guohtuma guovllut duođai girdet guhkes áiggi
perspektiivvas. Eaktun dasa ahte dát mielddisbuktá
boazologu mii lea heivehuvvon guohtumiidda, lea ahte dárbbašlaš
rájit guohtunguovlluid, orohagaid ja siiddaid gaskka leat
mearriduvvon, ja maiddái guohtunáiggit.
Doppe gos dát leat mearriduvvon, eai leat mearkkašahtti váttisvuođat
boazologuin. Guoddevaš boazodoallu dárbbaša
bissovaš rámmaeavttuid. Dát
lea maid čujuhuvvon Riikkarevišuvnna
raporttas Finnmárkku guohtunresurssaid birra. Eai
vuos ge leat Finnmárkkus buot rámmaeavttut sajis,
ja dainna bargojuvvo viidáseappot. Dát
bargu šaddá deaŧalaš
oassin boazologu heiveheamis guohtumiidda. Muđui čujuhit
mearkkašumiide guohtungeavaheami birra kapihttalis
8.17.
Bajábealde namuhuvvon rámmaeavttut
leat dárbbašlaččat,
muhto eai doarvái dasa ahte boazodoallu galgá
mearridit boazologu resursavuođu mielde. Nugo namuhuvvon
kapihttalis 8.3, de leat máŋga beali
mat sáhttet dagahit ahte boazodoalu siskkáldas
iešstivrejupmi ii buvtte boazologu heiveheami, mii
deavddášii ekonomalaš,
ekologalaš ja kultuvrralaš guoddevašvuođa
eavttuid. Váldo hástalussan lea
dalle ráhkadit njuolggadusaid mat ovttastit ealáhusa iešstivrejumi
bearráigeahččanortnegiiguin
ja ráŋggáštanortnegiiguin
mat dahket ahte eiseválddit sáhttet
fuolahit iežaset ovddasvástádusa
sihke guoddevaš boazodoalu ja eará
servodatberoštumiid hárrái.
Departemeantta oainnu mielde fertejit eiseválddit
doaibmanjuolggadusaid dohkkeheami oktavuođas duođaid dárkkistit
mearriduvvon boazologu. Dát lea dárbbašlaš
dan dihte go eiseválddiin lea bajimus ovddasvástádus
resursaheiveheami hárrái doppe gos
boazolohku lea guovddážis.
Departemeanta evttoha danne ahte orohatstivra galgá
doaibmanjuolggadusain dárkileappot čilget
doaibma- ja guohtundilálašvuođalaš
beliid mat leat mearriduvvon boazologu vuođđun.
Dat lea mielde hukseme eiseválddiide vuođu
diekkár dárkkisteapmái
maid dat galget dahkat. Eiseválddit galget dárkkistit mearrádusa
easkka maŋŋel go boazodoallit, siiddat
ja orohagat vuos leat ieža árvvoštallan,
ja dušše dalle jus dáid árvvoštallamiid
vuođul árvaluvvo boazolohku mii eiseválddiid
mielas lea dohkketmeahttun allat. Sámediggi vuosttalda
ahte eiseválddit galget sáhttit
ná dárkkistit ja rievdadit boazologu.
Seammaládje go lávdegotti čielggadusas
nai, de evttohuvvo dás ahte alimus boazologu mearrideami vuođđun
galgá leat geassesiida. Sáhttá
gal jearrat lea go dárbu mearridit alimus boazologu
geassesiidii, go dábálaččat
leat dálveguohtumat mat ráddjejit.
Departemeantta mielas lea datte ulbmillaš ahte geassesiida
adno vuođđun mearridit dakkár rámmaeavttuid,
nugo boazologu. Dábálaččat
lea geassesiida doaibman organisatoralaš vuođđun,
ja geasseguohtumiin dat boahtá buvttadeapmi ja reantu.
Departemeanta čujuha muđui lávdegotti
eavttuide das ahte boazologu mearrideamis ferte vuhtii váldit maiddái
eará áigodatguohtumiid. Viidáseappot sáhttá
mearridit boazologu iešguđet dálvesiiddaide
ja eará joavkkuide jus dat lea dárbbašlaš
olahan dihte bealuštahtti dálveguohtungeavaheami.
Dainna lágiin oaivvilda departemeanta ahte iešguđet
bealit váldojuvvojit vuhtii dohkálaččat.
Dál lea bargu jođus oažžut áigái ođđa
orohatjuohkima Finnmárkkus.
Oarje-Finnmárkkus mielddisbuktá
dát ahte dálá orohatjuohkin
geasseorohagaid dáfus bisuhuvvo ja ahte nugohčoduvvon
oktasašguohtumat leat juhkkojuvvon ođđa orohahkan.
Dát máksá ahte geassesiiddaide
galget ráhkaduvvot doaibmanjuolggadusat, ja mearriduvvot
boazolohku juohke siidii. Seammaládje galget ráhkaduvvot
doaibmanjuolggadusat giđđa-, čakča-
ja dálveorohagaide. Jus áigodatguohtumat
leat máŋgga orohaga siskkobealde, de
lea dárbbašlaš ahte
dát orohagat ovttasbarget doaibmanjuolggadusaid
ráhkadeamis, geahča lávdegotti čielggadeami
s. 107 nuppi ráiddus.
Nuorta-Finnmárkkus lea oarjjabealde ásahuvvon
ođđa stuora orohat, orohat 16, mas
leat buot áigodatguohtumat orohaga rájiid
siste.
Departemeanta áigu muđui deattuhit
ahte dáin árvvoštallamiin
ii ábut vajálduhttit ahte boazodoallu
lea maiddái eará sajis go Finnmárkkus,
ja gos dilli lea áibbas eará go
dáin guovddášguovlluin.
Ahte Finnmárkku boazolohkui lea giddejuvvon nu ollu
fuomášupmi guhkes áiggi,
sáhttá dagahit ahte eará
boazodoalloguovllut báhcet suoivvanii. Dát
guoská datte maiddái Finnmárkui
gos dilli lea sakka girját go muhtomin orru leame.
Otná láhka lea váilevaš,
vejolašvuođa hárrái čađahit
ulbmillaš ráŋggáštemiid.
Jus orohaga boazolohku lea badjelis go mearriduvvon lohku, de ferte
dálá lága mielde
vuos mearridit alimus boazologu juohke doalloovttadahkii. Dát
livččii hui áigeáddjás
proseassa.
Lávdegotti čielggadeamis árvaluvvo
mearrádus mii mielddisbuvttášii
ahte jus muhtun siidda boazolohku lea badjelis go mearriduvvon,
de galgá juohke siidaoassi unnidit iežas
boazologu gorálaččat.
Nu livččii unnidangeatnegasvuohta
mearriduvvon lága bokte.
Departemeanta doarju lávdegotti árvalusa
diekkár vuogi ásaheami birra, muhto
evttoha ahte siida ieš oažžu
vejolašvuođa unnidit boazologu ovdal
dihto áigemeari. Unnidanvuohki váldo atnui
dušše jus siida ii dáhto
unnidit dahje ii lihkostuva unnidit boazologu. Dát
evttohus lea ođas lávdegotti árvalusa
ektui, ja dan evttohii joavku mii čielggadii siidda, geahča
kapihttala 8.7. Departemeanta ii doarjjo lávdegotti árvalusa
das ahte unnidit galget dušše sii
geain leat badjel 200 bohcco. Lávdegoddi árvalii
dán ráji vai unnimus doalut suodjaluvvojit
vuosttaš vuorus. Departemeantta mielas leat máŋga ákka
dasa ahte ii galgga mearridit diekkár ráji.
Vuosttažettiin lea evttohusa ulbmil ahte go buohkat
galget gorálaččat
unnidit, de šaddet stuorámus doalut
unnidit eanemus. Jus dasa lassin galggašii leat vuolit
rádji dasa guđet siidaoasit galget
unnidit, de sáhttá dat áiggi
vuollái buktit sávakeahtes ealáhusvuogádagaid
ja váikkuhusaid mat headjudit sihke ollislaš
ja gaskamearálaš gánnáheami
siiddas. Namalassii sáhttet vejolašvuođat doaimmahit
ekonomalaččat bealuštahtti
boazodoalu billistuvvot. Dát lea eará
oaidnu go dat mii boahtá ovdan Od.prp. nr. 99 (2004 – 2005), muhto
lea boađusin das go gažaldat lea
ođđasit guorahallojuvvon.
Sihke Sámediggi ja NBR doarjuba lávdegotti árvalusa
man mielde unnimus siidaoasit suodjaluvvojit. Departemeantta oainnu
mielde vuhtii váldá baicca evttohus,
ahte siida ieš sáhttá
mearridit movt unnideapmi galgá čađahuvvot,
buori muddui dan maid Sámediggi ja NBR dáhttuba.
Dakkár vuogi bokte oažžu
siida ieš vejolašvuođa
suodjalit unnimus siidaosiid. Lea deaŧalaš
ahte mearriduvvojit áigemearit diekkár
unnidanplánaid ráhkadeapmái ja čađaheapmái.
Jus eai ráhkaduvvo diekkár unnidanplánat
ja boazolohku ii unniduvvo mearriduvvon áigái,
de galgá čađahit
lága mearrádusaid gorálaš
unnideami birra.
Departemeanta sáhttá láhkaásahusaid
bokte addit dievasmahtti mearrádusaid boazologu
unnideami birra. Dát váldi addá
vejolašvuođa mearridit dihto prosedyraid
boazologu unnideapmái guovlluin gos resursadilálašvuohta
lea dakkár ahte boazologu unnideapmi gáibida
erenoamáš beroštumi. Dakkár
oktavuođain sáhttá
leat dárbbašlaš árrat
proseassas oažžut áigái
nanu ovttasbarggu siidda/orohaga, eiseválddiid
ja dutkama gaskka. Muđui lea deaŧalaš ahte
láhkaásahusat vuhtii váldet
doarvái heivehanmuni nu ahte proseassa sáhttá
heivehuvvot guoskevaš hástalusaide.
Sámediggi ja NBR dáhttuba departemeantta ráđđádallat
iežaineaskka láhkaásahusaid ráhkadeamis. Čujuhit muđui
mearkkašumiide paragráfii 81 láhkaásahusaid
ja ráđđádallamiid birra
Sámedikkiin ja NBR:in.
Viidáseappot sáhttá orohatstivrra
barggu ja eiseválddiid dohkkehangieđahallama
oktavuođas leat oppalaš dárbu ovdánahttit
objektiiva/dieđalaš eavttuid
omd. bohcco vuoimmi, buvttadeami, boazologu dássetvuođa,
biologalaš šláddjivuođa
jd. hárrái. Departemeanta áigu
dán čuovvolit, ja nammadit joavkku
mas lea fágaidrasttideaddji gelbbolašvuohta
sihke dutkama ja ealáhusa bealde.