2.18 Dearvvašvuođa
ja sosiálapolitihkka
Sámediggi lea dearvvašvuođa-
ja sosiálabálvalusaid
oktavuođas 2008:s geahččalan
ovddidit áddejumi das movt
sáhttá olahit ovttaárvosaš bálvalusa
mihttomeari sámi álbmoga
várás,
ja dasto movt buoridit máhtolašvuođa sámi
bálvalusdárbbašeddjiid vuoigatvuođain
ja dárbbuin. Sámediggi
lea maiddái bargan dan ala ahte
ovddasvástádus
sámi buohcciid fálaldagaid
kvalitehta sihkkarastimis galgá loktejuvvot
ovttaskas olbmo dásis bajimuš dássái.
2.18.1 Sámi mánáid vuoigatvuođat
Sámediggi lea álggahan
konsultašuvnnaid Mánáid-
ja dásseárvodepartemeanttain bearráigeahččanortnega hárrái
sámi mánáide
geat leat mánáidsuodjalusa
fuolahusas. Konsultašuvnnaid
duogážin
lea Sámedikki ovttajienalaš 27.05.08
dievasčoahkkinmearrádus,
man ulbmilin lea gozihit sámi
mánáid
rievtti bisuhit sin giela ja kultuvrra, go leat gártan vánhemiid
ruovttus eret.
Sámediggi lea maiddái álggahan konsultašuvnnaid
Justiisa- ja politiijadepartemeanttain, Sámedikki
ovttajienalaš 27.05.08 mearrádusa
vuođul, sámi mánáid
vuoigatvuođaid ja dárbbuid
goziheami ektui Mánáidviesu
organiserema oktavuođas.
Mánáidviessu
lea ođđa
dutkanmálle daid mánáid
várás
geat leat gillán veahkaváldimiid,
ja ulbmilin lea čohkket
buot gelbbolašvuođa
ja instánssaid ovtta fysálaš robi vuollái.
Sámediggi lea čoahkkimis Mánáidáittardeddjiin váldán
ovdan oppalaš áššečuolmmaid
go guoská sámi
mánáid
gielalaš ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid
goziheapmái gielddalaš ja
stáhtalaš mánáidsuodjalusas,
maiddái Mánáidviesus. Mánáidáittardeaddji
dovddahii ahte dát leat
bealit ja dieđut maid sii
háliidit čuovvolit
viidáset barggus. Sámediggeráđđi čilgii sámi
oahpponeavvodili ja strategalaš oahpponeavvoplána
barggu birra. Dasto váldojuvvojedje
ovdan eará áššit
nugo sámi mánát sadjásašruovttuin,
sámi nuorat ja skuvlavázzin
ja sámi kultuvrra áimmahuššan
gávpotservodagain.
2.18.2 Sámi pasieanttaid vuoigatvuođaid
ja dárbbuid goziheapmi
Sámedikkis lea leamaš čoahkkin dearvvašvuođa-
ja fuolahusministariin Bjarne Håkon Hansseniin gos leat
guorahallan movt guldalit ja deattuhit sámi
fágabirrasiid ja geavaheddjiid
nu gohčoduvvon Ovttasdoaibmanođastusa
ovddideami oktavuođas. Sámediggi
váillahii sámi
ovddastusa Ovttasdoaibmanođastusa
ovddideami áššedovdijoavkkus. Stáhtaráđđi
ii váldán vuhtii
dán sávaldaga,
muhto háliidii lagaš oktavuođa
Sámedikkiin ja sámi
dearvvašvuođaásahusaiguin
ođastusbarggus.
Dasto ságastallojuvvui
sámegielat buohcciid dili
birra dearvvašvuođadoaimmahagas.
Sámediggái
lea deaŧalaš ahte
buohcciid dilli buoriduvvo dalle go dearvvašvuođadoaimmahat dárbbaša
dulkka go galgá gulahallat buohcciiguin.
Sámediggi evttohii ahte álggahuvvo
prošeakta dearvvašvuođadoaimmahagaid
olis, bargat dan ovdii ahte oainnusin dahkat ja gávdnat
buriid vugiid movt sihkkarastit gulahallama sámi
buohcciiguin.
Sámedikkis lea ovttasbargoorgána guovlulaš dearvvašvuođadoaimmahagaiguin,
man oktavuođas bargojuvvo sámi
perspektiiva ektui dain barggahandokumeanttain maid guovlulaš dearvvašvuođadoaimmahagat sáddejit
vuolit dearvvašvuođadoaimmahagaide.
Rekrutterendoaibmabijut ja lasseoahppodoaibmabijut dearvvašvuođadoaimmahagain
leat fáddán
maid dát ovttasbargoorgána čuovvola.
2.18.3 Barggahandokumeanttat guovlulaš dearvvašvuođadoaimmahagaide
Sámediggi álggahii
2007:s konsultašuvnnaid
Dearvvašvuođa-
ja sosiáladepartemeanttain
oččodit mielde
sámi buhcciid dárbbuid
ja vuoigatvuođaid guovlulaš dearvvašvuođadoaimmahagaid
barggahandokumeanttaide. Dalle go guovlulaš dearvvašvuođadoaimmahagaid
barggahandokumeanttat almmuhuvvojedje 2008:s, bođii
vuosttaš gearddi čielgasit ovdan
ahte oažžut láhččojuvvon
bálvalusaid sámi
buhcciide sin vuoigatvuođaid
ja dárbbuid vuođul,
ferte jearahit ja oainnusin dahkat plánemis, čielggademiin
ja go mearrádusat dahkkojuvvojit.
Sámedikki konsultašuvnnat
dán áššis leat
buktán buriid bohtosiid.
Dál lea buorre vuolggasadji
guovlulaš dearvvašvuođadoaimmahagain
ja dearvvašvuođadoaimmahagain
main lea ovddasvástádus
addit bálvalusaid, konkretiseret
iežaset plánain
ja geavahusas sihkkarastit ahte dearvvašvuođabálvalus váldá vuhtii
sámi giela ja kultuvrra divššodettiin
sámi pasieanttaid spesialistadearvvašvuođabálvalusas. Sámediggi
vuordá ahte guovddáš dearvvašvuođaeiseválddit čuovvolit
dán iežaset stivrenságastallamiin
guovlulaš dearvvašvuođadoaimmahagaiguin.
2.18.4 Sámedikki evttohasat guovlulaš dearvvašvuođadoaimmahagaid
stivrraide
Sámediggi lea evttohan
lahtuid dearvvašvuođadoaimmahagaide
Davvi Dearvvašvuhtii RHF,
Helse Nord-Trøndelag HF:i ja Rikshospitalet HF:i. Sámediggi
lea evttohusproseassas čujuhan
ahte sámi buohcciin lea
vuoigatvuohta oažžut
giela-laččat
ja kultuvrralaččat láhččojuvvon
spesialistadearvvašvuođafálaldagaid.
Davvi Dearvvašvuođa
ektui válljejuvvojedje njealjis
Sámedikki viđa
evttohasaid gaskkas stivrraide. Sámedikki
evttohas Helse Nord-Trøndelag HF stivrii válljejuvvui maiddái.
2.18.5 Sámedikki bargu sámi geavaheddjiid
dárbbuid ja vuoigatvuođaid
ektui NAV:s
Sámediggi lea ain joatkán
barggu sámi bálvalusdárbbašeddjiid vuoigatvuođaid
ja dárbbuid ektui NAV-vuogádaga
siskkobealde. Danne lea Sámediggi
ođđasis
sádden reivve Bargo- ja
searvadahttinministarii mas jearrá dáid áššiid
birra.
Sámediggi lea searvan
diehtojuohkinčoahkkimii
Siellatgieldda prošeaktaplána
birra sámi geavaheddjiid áimmahuššamis
NAV:s. Prošeavtta bokte
lea sávaldat čielggadit
sámi gealboguovddáža ásaheami
NAV-vuogádaga siskkobealde. Prošeavtta
ulbmilin lea dakkár bargo-
ja čálgoossodaga
duohtan dahkan mii áimmahuššá sámi
NAV-geavaheddjiid miehtá riikka.
Dáid áššiid
lea Sámediggi maiddái
váldán
ovdan guovddáš eiseválddiiguin.
Sámediggi lea maiddái
searvan NAV-kantuvrra rahpamii Kárášjogas,
gos lei diehtojuohkin Sámedikki dearvvašvuođa-
ja sosiálapolitihka birra,
ja fokus biddjojuvvui dasa ahte lea dárbu oažžut
sámi giella- ja kulturgelbbolašvuođa
NAV-ossodaga siskkobealde.
2.18.6 Dearvvašvuohta ja eallineavttut árktalaš birasperspektiivvas
Sámediggi lei Davvi dimenšuvnna
stivrenjoavkku čoahkkimis
ja doalai sáhkavuoru man
vuolggasadjin lei davvi dimenšuvdna dearvvašvuođa-
ja eallineavttuid prográmma.
Doahpaga Davvi dimenšuvdna
lea EU ásahan vai EU davvi regiovdnii
biddjojuvvošii fokus, ja gieđahallan
dihte daid hástalusaid ja vejolašvuođaid
mat guovllus leat.
Sámediggi lea čalmmustuhttán sápmálaččaid
dili ja buohtastahttán dan
sirkumpolára álgoálbmotsearvevuođain.
Ollu álgoálbmogiin
lea dál lagaš oktavuohta
lundui ja dan riggodagaide. Dát bidjá álgoálbmogiid
rašis dillái
go guoská dálkkádatrievdamiidda
ja birasmirkkuide, main fas sáhttet leat
suorggahahtti váikkuhusat álgoálbmogiid
dearvvašvuhtii ja eallineavttuide.
Sámedikki sáhkavuorru Davvi
dimenšuvnnas geavahuvvui viidáseappot
Eurohparáđi
barggus dáinna fáttáin.
2.18.7 Heahtedieđihanbálvalus
Dan oktavuođas go nationála
dásis leat nuppástuhttimin
heahtedieđihanbálvalusa
organiserema, lea Sámediggái
deaŧalaš sihkkarastit
ahte sámi geavaheddjiide láhččojuvvo
dakkár fálaldat mii
vuhtii váldá gielalaš ja
kultuvrralaš dárbbuid.
Sámediggi lea váldán
dán ovdan guovddáš eiseválddiiguin máŋgii,
maŋimusat guovvamánu
2008 čoahkkimis Dearvvašvuođa-
ja fuolahusdepartemeantta stáhtačálliin.
Sámediggi áigu čuovvolit
viidáseappot dán barggu.
2.18.8 Prošeaktaruđat
Ráđđehusa
dearvvašvuođa- ja
sosiálabálvalusaid
doaibmaplána čuovvoleapmin
sámi álbmoga
ektui, Máŋggabealatvuohta
ja ovttadássásašvuohta,
lea Sámediggi 2008:s juolludan
ruđaid dearvvašvuođa-
ja sosiálaprošeavttaide
badjelaš 2 487 000
ru 11 sierra prošektii.
Earret eará lea addojuvvon
500 000 ru Porsáŋggu gieldda
buohccedikšuma lávdaohppui. Dasto
addojuvvui oktiibuot 707 000 ru Mánáidsuodjalusa
ovddidanguovddážii
Romssas vugiid ovddideapmái
sámi mánáidsuodjalusas. Sámediggi
lea maiddái juogadan 150 000 ru
stipeandan joatkkaohppui mánáid
ja nuoraid psykososiála
barggu hárrái.