17 Sámi kultuvra Norgga
Girkus
Norgga girku sajádat
majoritehtagirkun dagaha girkui erenoamáš gáibádusaid
das movt vuhtiiváldet minoritehtaid.
Dáidá álo
leat hástalussan meannudit
ovttas daiguin minoritehtaiguin mat servodagas leat eallinoainnu dáfus,
ja go juo stuora eanetlohku lea miellahttun Norgga Girkus, de lea
erenoamáš hástalussan
váldit vuhtii ja doarjut
daid identitehtaid ja árbevieruid
mat girku siskkobealde leat, danne go doppe leat iešguđetlágan
kultuvrii gullevaš minoritehtat.
Sámi árbevierut
ja ovdanbuktinvuogit leat hui girját
ja olbmuin sáhttá sámi
identitehta leat iešguđetládje.
Go gávdnojit nu ollu iešguđetlágan árbevierut
ja identitehtat, de dat hástala
girku leat relevántan iežas
sártnis ja hámis,
muhto ovddimustá de dagaha
ahte gávdno riggodat ovdanbuktinvugiid
dáfus ja dat sáhttá riggudahttit
ja duddjot ođđa
vugiid girkolaš kultureallimii.
Girkoráđi
kulturdieđáhus
Dáidda
leat girkun 2005:s deattuha sámi kultuvrra
Norgga Girkus. Dieđáhus dadjá earret
eará čuovvovaččaid
sámi árbevieruid
ja ovdanbuktimiid birra girkus:
«Norgga girku berre láhčit
dili dakkárin ahte sámi álbmot friddja
beassá vuhtii váldit
ja viidáseappot ovddidit
iežaset giela, iežaset
symbolaid ja ovdanbuktinvugiid, ja dat berre addit buriid rámmaeavttuid
vai šattašii
ealli ja nana sámi girko-
ja kultureallin.
Sámi álbmogis
galgá leat riekti váldit
atnui iežaset ovdanbuktinvugiid
ja symbolaid girkus. Dat lea deaŧalaš vuođđun
vai álbmot beasašii
dovdat movtta ja oadjebasvuođa
iežas iešvuođa dihte.
Sámi dáiddárat sáhttet čoagganit
lonohallat vásáhusaid,
metodaid ja sii sáhttet
movttidahttit guđetguimmiideaset
viidáseappot ovddidit sámi ovdanbuktimiid.
Ipmilbálvalusaid ja čoakkámiid
oktavuođas sáhttá lágidit álbmotčoahkkimiid
gos olbmot besset digaštallat
makkár sámi
symbolaid ja kulturovdanbuktimiid girkus heivešii
atnit.
Girku hástaluvvo gávdnat
symbolaid ja meanuid main lea vuođđun sámi árbevierru.
Dat gáibida aktiiva liturgalaš barggu
mas lea guovddážis
máhttu sámi
historjjás, oskku doaimmaheamis
ja sámi kulturovdanbuktimat.
Sámi teologaid hástala
joatkit dainna deaŧalaš bargguin
ja teologalaš oahpahusásahusat
berrejit láhčit
dili nu ahte diekkár máhtu
sáhttá gaskkustit.»
17.1 Sámi girkoeallin
Dat maid buot ovddimus ferte váldit
vuhtii sámi girkoeallimis
Norgga Girku siskkobealde lea ahte dan ferte ovddidit ovttas sámiid iešipmárdusain
ja sámi árbevieruiguin.
Ovddimustá de galget sámi
girkomiellahtut muosáhit
dan ahte girku doaibma ja sárdni
speadjalastá sin eallima ja
dagaha ahte sin eallimis lea oaivil. Nubbi ulbmil lea ahte sámi
girkoeallin ja kulturoasit galget riggudahttit Norgga Girku oppalaččat. Jus
sámi girkoeallin galgá leat
integrerejuvvon oassi ja dakkár
mii lea seamma dásis go
girkoeallin muđui, de lea
earret eará deaŧalaš viidáseappot bargat
dainna ahte heivehit girku liturgiija sámi
gillii ja musihkkii, ja fertejit maid ráhkadit
eambbo materiealla sámegillii – erenoamážit
julev- ja oarjelsámi guovlluin.
Go galgat lasihit sálmmaid
logu ja ođastit liturgiija,
de hirbmadit deattuhit ge sámi
ipmilbálvalusárbevieru, sámegiela,
musihkkaárbevieru ja kultuvrra.
Sámi girkoráđđi
dajai čuovvovaččaid
dan ráđđečoahkkimis
maid dolle Romssas 2006 čakčamánu:
«Norgga girku čájeha
eambbo duohta ja ollislaš girku
go sámi girkoeallin beassá doaibmat
iežaset eavttuid vuođul.
Sámi kultuvra ja girkoeallin sáhttá buktit
girkui ođđa
jurdagiid das movt sáhttá ipmiridit oskku
ja identitehta ja maid das movt luonddu ja eallima áiccalmasvuohta
gullet oktii.
Girkočoahkkin diehtá Norgga
Girkus leat erenoamáš geatnegasvuohta sámiid
ektui go sii leat álgoálbmot
girkus. Dat mielddisbuktá earret
eará dan ovddasvástádusa
ahte lágidit ipmilbálvalusa-
ja girkoeallima sámi eavttuid
vuođul. Dáruiduhttima
ja daid boasttuvuođaid dihte
maid leat bargan sámiid
vuostá lea Girkočoahkkin
váldán
badjelasas erenoamáš ovddasvástádusa
vai sámegiella, sámi árbevierut
ja girkoeallin dohkkehuvvoše
ja vai dat oččosii ovdánanvejolašvuođaid. Dušše
fal dakko bokte sáhttá soabadit
ja buoridit daid háviid
maid vuoigatmeahttunvuohta lea dagahan.»
Govus 18.1 Kárášjoga
boares girku – 200 jagi 2007:s
Gáldu: Davvi-Hålogalándda
bismagoddekontuvra
Girkočoahkkin bivddii
2006 (ášši
07/06) ahte Sámi
girkoráđđi
ovttasráđiid
Davvi-Hålogalándda,
Lulli-Hålogalándda,
Nidarosa ja Oslo bismágottiiguin
ráhkada plána
das movt ovddidit sámi girkoeallima
gos davvisámegiella, julevsámegiella
ja oarjelsámegiella ja maid
girjás sámi
kultuvra váldojuvvo vuhtii.
Ulbmil dainna plánain lea
addit searvegottiide, girkolaš mielbargiide
ja girkui oppalaččat
konkrehta bagadallama ja veahki nannet sámi
girkoeallima báikkálaččat.
Girkočoahkkin bivdá plána
ráhkadettiin ee. deattuhit
sámi giella- ja kulturgelbbolašvuođa
nannema golmma davimus bismagottiin, ja doaibmabijuid ráhkadeami sihkkarastin
dihte sámi nuoraid háhkat girkolaš ohppui,
ja buot áigeguovdilis oahpuin
máhtu nannema girku mišunhistorjjás
sámi guovlluin, sámi
oskkolašvuođas,
kultuvrras ja servodateallimis. Muđui
deattuhuvvo bargagoahtit eambbo biibbaljorgalemiin, sálmmaiguin
ja liturgiijain. Plánas
galgá erenoamážit
jurddašuvvot Sis-Finnmárkku
proavássuohkana rekruterendilli.
Girkočoahkkin bivdá plána galgat
biddjojuvvot áššin
2008 Girkočoahkkimis.
17.1.1 Sámi girkoráđđi
Sámi girkoráđđi
Norgga Girkus lea Girkočoahkkima
orgána sámi girkoeallimis.
Ráđđi ásahuvvui 1992:s
dainna ulbmiliin ahte sámiin
galgá leat eambbo dadjamuš iežaset
dili badjel girkoeallima iešguđet
surggiin. Go Sámi girkoráđi
leat ásahan, de lea Norgga
girkus ovddasteaddji orgána
mii sáhttá ovddidit
ja čuovvolit sámi girkoeallima
doaimmaid. Girkočoahkkin
lea mearridan ahte sámi
girkoeallin galgá leat okta
nannensuorgi. Dat ruđat
mat Girkočoahkkimis leat
dan oktavuođas, galget fievrriduvvot
Sámi girkoráđđái
ja Sámi girkoráđi
bokte. Sámi girkoráđi
váldobarggut leat:
ovddidit, gáhttet
ja ovttastahttit sámi girkoeallima
Norgga girkus.
buktit oaiviliiddis dakkár áššiide
mat ráđi ipmárdusa
mielde gusket sámi girkoeallimii
ja álgoálbmogiidda
bargat dan ala ahte sámi
girkoeallin váldojuvvošii
vuhtii dárbbašlaš ja ovttadássásaš oassin
Norgga girkus
addit olbmuide dieđu
dain erenoamáš árvvuin
maid sámi girkoeallin ja
sámi kristtalaš árbi addá girkui
ollislaččat,
ja bargat áššiiguin
maiguin girku deaivvada sámi
kultuvrras, árbevierus ja historjjás
bargat dan ala ahte nannet sámi álbmoga
kultuvrra ja giela ja ovddidit máhtu
ja beroštumi sámiid sajádagas
Norgga Girku siskkobealde
doalahit oktavuođaid
daiguin girkuiguin gos leat sámi
searvegottit Davviriikkain ja Guoládagas
ja ovddidit doaimmaid ja ovttastahttit dakkár áššiid mat
leat oktasaš sámi-girkolaš áššit
váldit vuhtii álgoálbmotáššiid Norgga
Girku bealis ja ovttasráđiid Gaskagirkolaš ráđiin.
17.2 Bismagottit
Girkolága § 23
mielde lea bismágotteráđiid
bargu giddet fuomášumi «juohke áššái
mii sáhttá boktit ja
virkkosmahttit kristtalaš eallima
searvegottiin». Golbma davimus bismágotti
(Davvi-Hålogalanda, Lulli-Hålogalanda ja Nidaros)
ja Oslo bismágoddi leat
guovllut gos orrot eanemus sápmelaččat.
Dain bismágottiin lea danne
erenoamáš ovddasvástádus
fuolahit ealli sámi girkoeallima
iežaset guovlluin. Davvi-Hålogalanda,
Lulli-Hålogalanda ja Nidarosa bismágodderáđiin
lea buohkain okta sámi áirras,
okta davvisámi, okta julevsámi
ja oarjelsámi. Golbma davimus bismagodderáđi
leat vuođđudan
juhkosiid mat galget bismagodderáđiid
sámi girkoeallima fuolahit.
Juhkosat raportejit bismagodderáđđáset.
Davvi-Hålogalándda
bismágottis lea váldokapellána
davvisámiide. Nidaros bismágodderáđis
lea olles virgi oarjelsámi
báhppii. Lulli-Håloglándda
bismágodderáđis eai
leat báhppavirggit mat galget
vuhtiiváldit sámi
girkoeallima julevsámi guovllus.
Sis-Finnmárkku proavássuohkan ásahuvvui
1990:s. Sis-Finmmárkku proavássuohkanii
gullet báhpasuohkanat Kárášjohka,
Guovdageaidnu, Deatnu ja Unjárga
ja Porsáŋgu.
Dat lea áidna guovlu riikkas
gos sámi girkoeallima nannen
lea leamaš okta ákkain organiseret
sierra proavássuohkana.
Máŋga
jagi lea leamaš bargu ásahit
sierra sámi searvegotti oarjelsámi
guovllus. Oarjelsámi álbmot
orru bieđgguid dan guovllus masa
gullá Nidarosa bismágoddi
ja oasit Lulli-Hålogalándda
ja Hámara bismágottit.
Bismágodderáđđi
lea dál ohcan oažžut
dohkkehuvvot ovtta geahččaleami
mii lea ahte ásahit sierra
sámi searvegotti. Sihke
oarjelsámi girkoeallima
lávdegoddi, Sámi
girkoráđđi
ja Girkoráđđi leat
miehtan ahte ásahuvvošii dakkár
searvegoddi. Departemeanta áigu
dohkkehit dan ohcama.
Oslo bismágodderáđđi lágida
juohke jagi njeallje sámi ipmilbálvalusa
Oslos, ja Bergenis dollet moadde sámi
ipmilbálvalusa jagis.
17.3 Oskkuoahpahus
Oskkuoahpahusođastus
mearriduvvui Stuoradikkis 2003:s. Ulbmilin das lea sihkkarastit
ahte Norgga Girkus galgá leat
dakkár fálaldat
mas buot miellahtut gaskal 0 ja 18 jagi ožžot
oahpahusa iežaset oskkus. Oskkuoahpahus
galgá movttidahttit olbmuid hukset
iežaset identitehta ja movttidahttit
olbmuid oažžut
ipmárdusa iežas kultuvrras
ja árbevierus dakkár
servodagas mas lea girjáivuohta
kultuvrralaččat
ja gos eallinoainnut maid leat máŋggat.
Ođastus álggahuvvui
2004:s ja vuosttaš oassi
lea viđajagát
guhkkosaš áigodat
gos leat geahčča-leamit
mat leat prošeaktahámis.
Dat vásáhusat
mat bohtet prošeaktaáigodagas
galget leat vuođđun
ráhkadit systemáhtalaš oskkuoahpahusa
buohkaide geat leat gásttašuvvon.
Sámi oskkuoahpahusa viidáset
ovdáneapmi lea ođastusa
vuoruhuvvon surggiid gaskkas.
Muhtin searvegottit doaimmahit oskkuoahpahus geahččalemiid prošeaktaáigodagas
ja dat leat Kárášjohka,
Guovdageaidnu, Deatnu, Unjárga
ja Porsáŋgu
Sis-Finnmárkku proavásgottis. Geahččaleami
ulbmilin lea ásahit dakkár
oskkuoah-pahusa mii lea vuođđuduvvon
sámi kristtalaš árbevirrui
ja mii lea mánáid
eatnigillii. Oarjelsámi
guovllus, Davvi-Ránus maid álggahuvvui
geahččaleapmi oskkuoahpahusas.
Olavstipeanda, maid Kultur- ja girkodepartemeanta juohke jagi
geige ovtta báhppii Norgga
girkus, geigejuvvui 2006:s Tore Johnsenii, gii maŋŋil
maid válljejuvvui Sámi
girkoráđi
jođiheaddjin. Stipeandaáigodagas
lea son ráhkadan giehtačállosa
sámi katekismusii
Máilmmi
mánát, beaivváža
mánát,
biekka mánát.
Girku nationála dásis
lea ovddasmanniprošeaktan
go ásahedje neahttabáikki
sámi oskkuoahpahussii ja
das leat stuora ovdánahttinvejolašvuođat.
Materiealla sidjiide geat leat 6 – 18
jagi boarrásat, almmuhuvvojit
neahtas oarjelsámegillii,
julevsámegillii, davvisámegillii
ja dárogillii ja dat lea
ge oskkuoahpahusođastusa áigumuša mielde.
17.4 Ipmilbálvalusat ja
diakoniija
Norgga Girku láhčá dili
nu ahte sámi árbevierut
ja ovdanbuktimat maid leat ealas oassin ipmilbálvalusain,
ja dan seammás lea dat mielde
nanneme sámegiela. Nu movt
biibbaljorgaleamit ja sálmmat
ovdal leat leamaš deaŧalaččat
dárogiela ovdánahttimis,
de besset dál čoagganeamit
mat leat sámegillii atnit ávkin
biibbaljorgalemiid ja ođđa
diktema. Gávdnojit ollu
teavsttat girkolaš atnui
ja dat addá maid vejolašvuođa
ovddidit sámegiela bassigiellan.
Julev- ja oarjelsámi guovlluin
lea erenoamáš dárbu
nannet sámegiela geavaheami
girkus.
Jagis 1993 addojuvvui Sámi
girkoráđđái ovddasvástádussan
ráhkadit liturgiijaid davvisámegillii.
Seamma áiggi bijai Nidarosa
bismágoddi johtui barggu ráhkadit
ipmilbálvalus ortnegiid sámegillii.
Das maid deattuhuvvui oarjelsámi
perspektiiva. 2004:s ja 2005:s juolludii Sámi
girkoráđđi
ekonomalaš doarjaga julevsámegiel
liturgiija ráhkadanbargui.
Sámi girkoráđđi
lea nammadan lávdegotti
2006 – 2007 áigodahkii
mii bargá ipmilbálvalusođastemiin
sámegillii. Dan lávdegottis
leat buot golbma sámi giellaguovllu
ovddastuvvon.
Golggotmánu 2005:s almmuhuvvui,
davvisámegillii sálbmagirji,
Sálbmagirji II,
Verbum lágádusas.
Davvisámi geahččalanliturgiija
Allameassu 99 lea leamaš anus
1999 rájes. Sámi
girkoráđđi
lea dál geargame 1978 liturgiija
heivehanbargguin davvisámegiela riektačállimii.
Ruoŧa-Norgga ovttasbarggu
mielddisbuvttii sálbmagirjji
almmuheami 2005:s. Dat lei
Julevsáme
Sálmmagirjje.Girji
lea almmuhuvvon Ruota Verbum lágádusas, muhto
oasi dan barggus lea Sámi
girkoráđđi
ruhtadan 1994/1995 rájes.
2006 – 2007 jahkemolsumis gárvánii vuosttaš geardde
allameassoliturgiija oarjelsámegillii.
Ii dat leat jorgaluvvon dárogielas,
muhto das leat teavsttat ja melodiijat mat leat vuođđuduvvon oarjelsámi
kultuvrii ja árbevieruide.
Norgga biibbalsearvi bargá jeavddalaččat
jorgalit Biibbala sámegillii.
Oassi dien barggus lea suoma-ruoŧa-Norgga
ovttasbargu. Ođđa testameanta
lea jorgaluvvon davvisámegillii (1998)
ja oarjelsámegillii (2003).
Dál leat bargame jorgalit
Boares testameantta davvisámegillii
ja muhtin válljejuvvon ođđatestameantta
teavsttaid oarjelsámegillii.
Nuoraid girkočoahkkin
lea Norgga Girku nationála
orgána nuoraidbargui ja eará áššiide
mat gusket nuoraide. 2000/2001 rájes
leat sámi nuorat leamaš mielde
Nuoraid girkočoahkkimis.
Sámi girkoráđis
lea maid sierra nuoraidlávdegoddi
mii galgá sihkkarastit ahte
sámi nuorat váldojuvvojit
vuhtii sámi ipmilbálvaluseallinbarggus.
Sámi diakoniijai lea
2007:s almmuhuvvon giehtagirji.
17.5 Strategiijat ja doaibmabijut
Nu go maid eará surggiin
ge (gč. kap. 5.2) de lea
hástalussan gávdnat
dohkkehuvvon sámegielat
bargiid girkui. Sámi girkoráđis
leat leamaš iešguđetlágan
doaibmabijut vai sápmelaččat
rekruterejuvvoše girkolaš doaimmaide
ja girkolaš oahpuide. Dál
leat liikká dakkár báhpat,
katekehtat ja diakonat geain ii leat sámi
giella- ii ge kulturduogáš geat biddjojuvvojit
girkolaš virggiide sámi guovl-luin.
Buoridan dihte dien dili, de lea Davvi-Hålogalánda
maŋimus jagi ásahan giellaoahpahusa
báhpaide. Dien hástalusa
ferte maid geahččat stuorát
perspektiivvas. Ovdamearkka dihte lea dárbu
nannet rekrutterenbarggu sámi nuoraid
ektui, maiddái girkolaš oahpuin.
Rekruterendili váikkuhus
lea maid dat ahte maiddái
sámegiela hálddašanguovlluin
ožžot sápmelaččat
eanaš oasi bálvalusain
dárogillii. Sámelága § 3 – 6
mielde lea juohkehaččas
riekti oažžut
individuála girkolaš bálvalusaid
sámegillii Norgga girku
searvegottiin sámegiela
hálddašanguovlluin,
ja dat leat gávcci suohkana – Snoasa, Divttasvuotna,
Gáivuotna, Guovdageaidnu, Kárášjohka,
Porsáŋgu, Unjárga
ja Deatnu. Loabát suohkan Romssas
lea mearridan ahte suohkan galgá ohcat
beassat leat oassin sámegiela hálddašanguovllus.
Girku bargá sámegiela
nannemiin maiddái olggobealde
hálddašanguovllu.
Lassin girkofágalaš gelbbolašvuhtii,
de lea dárbu sámi
giella- ja kulturgelbbolašvuhtii
eanaš girkolaš virggiin
sámi guovlluin. Diet guoská buot
dásiide girkus, ja dás lea
sáhka ovdamearkka dihte
dulkonbálvalusas, IT-čovdosiin,
bargiid kurssain, ja guovttegielat galbbaid geavaheamis.
Dakkár suohkaniin gos
leat ollu sámegielat ássit,
lea girkodulkaortnet juo guhká leamaš.
Lea maid hástalussan gokčat
girkodulkadárbbu.
Golut mat leat guovttegielalašvuođa dihte
gokčojuvvojit doaimma dálá bušeahttarámmaid
siskkobealde. Girkolaš oktasašráđis
lea ovddasvástádus
fuolahit hálddahuslaš ja
ekonomalaš bargguid báhpasuohkaniid
ovddas, ja ráhkadit ubmiliid
ja plánaid suohkana girkolaš doaimmaid
várás,
ovddidit barggu searvegotteráđiid
gaskkas ja fuolahit báhpasuohkana
beroštumiid suohkana ektui,
gč. Girkolága § 14.
Girkoláhka § 15
dadjá makkár
surggiid suohkanis lea ovddasvástádus
ruhtadit girkolaš oktasašráđi
evttohusa mielde.
Kultur- ja girkodepartemeantta johtočálus
V-5/2002 ođđajagimánu
16. beaivvi 2002:s lea bagadus suohkana ja girku oktavuođa
ektui. Dás čujuhuvvo
girkolága áigumuššii
mii lea ahte ressursadárbu
ja girkolaš doaimmaid vuoruheapmi,
erenoamážit
diakoniija dáfus, mánáid-
ja nuoraidbargu, girkomusihkka jna. galgá dáhpáhuvvat báikkálaččat,
ja girku ja suohkan galget ovttasbargat dain áššiin. Die
leat dakkár suorggit mat
lunddolaččat
gullet daidda bušeahttaságastallamiida
mat leat girku ja suohkana gaskkas. Diesa gullet maid guovttegielatvuođa
golut. Báikkálaš dilli
lea vuođđun
dasa makkár dárbu
lea juolludemiide go galgá sihkkarastit dohkálaš girkolaš hálddahusa. Gáibádus
lea ahte girku galgá oažžut
doarvái hálddahuslaš resurssaid
vai sáhttá bargat iežas
bargguid dohkálaš vugiin.
Dál lea jođus
bargu ásahit sámi
searvegotti oarjelsámi guvlui.
Kultur- ja girkodepartemeanta doarju dan.