1 Álggahus ja oktiigeassu
Lágas geassemánu 29. 1933 nr. 2 levgema birra
gielddaid almmolaš visttiin lea mearriduvvon, ahte almmolaš
visttiin dahje giddodagain gielddas dahje visttiin dahje
giddodagain, maid váldoáššálaččat gielddalaš institušuvnnat
geavahit, galgá geavahit dušše norgalaš leavgga dahje gávpot-,
gieldda- dahje fylkkaleavggaid, maid Gonagas lea dohkkehan.
Ráđđehus lea St.dieđáhusas nr. 33 (2001-2002) dieđihan, ahte áigu
árvvoštallat galgágo láhka nuppástuhttojuvvot sámi leavgga
gustojeaddji geavaheami mielde.
Sámi leavga dohkkehuvvui 13. Sámiid
konfereanssas Åres borgemánu 15. 1986. Dáiddár Astrid Båhl lea
sárgon leavgga. Váldomotiiva lea vižžojuvvon goavdásis, ja
oarjelsápmelačča Anders Fjellnera (1795-1876) divttas «Beaivvi
bártnit». Fjellner govvida sápmelaččaid beaivváža bárdnin ja
nieidan. Leavgga gierdu govahallá beaivváža (ruoksat) ja mánu
(alit). Leavgga ivnnit leat ruoksat (pantone 485 C), ruoná (pantone
356 C), fiskat (pantone 116 C) ja alit (pantone 286 C).
Sámi leavga lea sámiid čohkkejeaddji govastat
riikkarájáid rastá, ja dat geavahuvvo dán áigái Norgga, Ruoŧa ja
Suoma Sámedikkiin, fylkkagielddain, gielddain, organisašuvnnain,
muhtun stáhtala š institušuvnnain ja ovttaskas dilálašvuođain.
Leavga geavahuvvo virggálaš našuvnnalaš leavgabeivviin, sámi
leavgabeivviin ja allaáiggálaš dilálašvuođain.
Sámiid konfereanssa mearrádusas lohká, ahte sámi
leavgga geavaheapmi galgá čuovvut gullevaš riikkaid
leavganjuolggadusaid, ja ahte leavga sáhttá geavahuvvot nugo eará
našuvnnalašleavggat erenoamáš allaáiggálaš dilálašvuođain.
Olgoriikkadepartemeanta mearridii gaskaboddasa š
njuolggadusaid sámi leavgga geavaheapmái ovdal vuosttas Sámedikki
rahpama 1989s. Njuolggadusat gustojit duođalašvuođas dušše leavgga
árvodássemii. Njuolggadusat muddejuvvojedje maŧŧá 1990s, ja
čudjet:
«Sámiid leavga árvodássejuvvo našuvnnala
šleavgga maŧábeallái. Dat seahtá mannat ovddabeallái fylkka- ja
sullalaš leavggaid, dasgo lea dakkár joavkku govastat, mii
riikkagottála ččat lávdá fylkkarájáid badjel. Sámiid leavga
árvodássejuvvo Norgga Girku leavgga báldii, iešguđet lágideami
dilit mearridit goabbá leavga galgá árvodássejuvvot ovddabeallái.
Muđui háliiduvvo nammadit leavgga «sámiid leavgan», iige
mihttekeahtes «sámeleavgan», dasgo dás lea sáhka golmma davvi
riikka, Norgga, Suoma ja Ruoŧa sámiid oktasaš leavggas. Dakkár
leavggas ii leat ollásit seamma sajádat go leavggas, mii livččii
dušše Norgga sámiid várás. Maiddái háliiduvvo sámiid leavga
gaskaboddasa ččat árvodássejuvvojit maŋábeallái Ruonáeatnama,
Fearsulluid ja Ålándda leavggaid.»
Maiddái lea nevvojuvvon, ahte leavga galgá
gieđahallojuvvot gudnevuollegašvuođain ja ahte galgá čuvvojuvvot
čavges geavat gávppálaš oktavuo đain.
Gielda- ja guovlodepartemeanta ovddida dákko
bokte evttohusa láhkavuođustit sámi leavgga geavaheami Norgga
láhkamearrádusaide. Evttohus dahká dárbbalašlažžan nuppástuhttit
lága geassemánu 29. 1933 nr. 2 levgema birra gielddaid almmolaš
visttiin.