2.1 Duogáš
Sámediggeválggas lea riika juohkásan 13
válgabiirii ja juohke biirres leat 3 áirasa, beroškeahttá man ollu
olbmot leat čálihuvvon jienastuslohkui dahje man ollugat leat
jienastan iešguđetge válgabiirres. 2001:s ledje čálihuvvon 9921
olbmo sámi jienastuslohkui. Lohku dain geat leat čálihuvvon
jienastuslohkui ja man ollu jienaid iešguhtet áirras lea ožžon,
rievddadallá ollu, omd. ledje 174 čálihuvvon jienastuslohkui Davit
Nordlándda válgabiirres ja 1500 Guovdageainnu válgabiirres (2001).
Dálá válgaortnega leat cuiggodan, erenoamážit stuorámus
válgabiirret main leat unnit áirasat go mat galggaše leat
jienastuslogu mielde válgabirriid ektui main leat unnán olbmot
čálihuvvon jienastuslohkui. Dohkkehuvvon jienaid lohku lea ná
juohkásan gaskal njealji stuorámus válgabiirre: Guovdageaidnu 1066,
Kárášjohka 910, Deatnu 655 ja Lulli-Norga 508 dohkkehuvvon jiena.
Válgabiirret main ledje unnimusat dohkkehuvvon jienat seamma
válggas: Davit-Nordlánda 121, Lulli-Romsa 234, Gaska-Nordlánda 289
ja Lullisámeguovlu 375 dohkkehuvvon jiena.
Sohkabeali juohku Sámedikkis lea šaddan ain
botnjubut. 2001:s ledje dušše 7:s (17,9%) dikki 39 áirasiin
nissonolbmot. 1989:s ledje 13 nissonolbmo áirrasin dikkis, 1993:s
12 nissonolbmo ja 1997:s ledje 9 nissonolbmo áirrasin.
Buohtastahttima dihte lei fylkkadikkiin riikadásis nissonolbmuid
áirraslohku 42% 1999:s ja Stuoradikkis lei 36% 2001:s.
Stuoradikki gielddakomitea cealká Evtt.S. nr.
110:s (2002-2003) St.dieđáhussii nr. 55 (2000-2001) sámepolithka
birra ja lassidieđáhussii, St.dieđ. nr. 33 (2001-2002), ahte
válgaortnet ferte sihkkarastit ahte lea stuorát oktiivástideapmi
gaskal addojuvvo jienaid ja man ollu áirasat válljejuvvojit.
Viidáset oaidná komitea eanetlohku ahte lea ii leat buorre go leat
unnán nissonolbmo áirasat Sámedikkis. Komitea eanetlohku oaivvilda
ahte dat vuollegis áirraslohku sáhttá leat dan geažil go
válgabiirejuohku lea dainna lágiin ahte eanas listtut ožžot dušše
ovtta áirasa, ja eanas listtuin leat dievddut biddjon vuosttaš
sadjái. Komitea lea mearkkašan ahte Sámediggi hálida
dássenmandáhtaid ortnega ja áigu Sámedikki meannudeami vuođul
bivdit Ráđđehusa árvvoštallat galgá go váldit atnui dakkár ortnega.
Eanetlohku lea mearkkašan ahte Sámediggi bidjá vuođđun ahte
dássemandáhtat galget dan sohkabeali váste mii lea unnitlogus ja
bivdá ráđđehusa árvvoštallat dakkár ortnega.
