1 Láhkaárvalusa duogáš
Kultur- ja girkodepartemeanta ovddida dáinna
proposišuvnnain láhkaárvalusa rievdadit
Geassemánu 12. b. 1987 lága nr. 56 Sámedikki ja sámi
vuoigatvuođaid hárrái (sámelága). Geassemánu 12. b. 1987 nr.
56 sámelága dálá § 3-1 nr. 1 čuodjá ná:
«Sámegiela hálddašanguovlluin oaivvilduvvo
Kárášjoga, Guovdageainnu, Unjárgga, Porsáŋggu, Deanu ja Gáivuona
gielddat.»
Ođđajagimánu 28. b. 2004:s sáddii Kultur- ja
girkodepartemeanta gulaskuddanevttohusa mas sámeláhka evttohuvvo
rievdaduvvot, nu ahte iešguđet suohkanat mat gullet sámi
giellaguvlui eai šat mearriduvvo lágas, muhto baicca láhkaásahusas
man Gonagas dohkkeha.
Evttohusa duogáš lea go Sámedikki dievasčoahkkin
guovvamánu 25. b. 2003:s ovttajienalaččat mearridii dáhttut Kultur-
ja girkodepartemeantta árvalit láhkarievdadusa sámelága § 3-1
hárrái, danne vai Divttasvuona suohkan sáhttá ovttastahttojuvvot
sámegiela hálddašanguvlui.
Miessemánu 2002:s čađahii Sámediggeráđđi
iskkadeami mas guhtta suohkana, mat eai vuos gula sámegiela
hálddašanguvlui, ožžo jearaldaga dáhttot go sámelága
giellanjuolggadusaid gustot suohkaniin. Suohkanat ledje
Divttasvuotna, Snoase, Skánit, Evenášši, Dielddanuorri ja Loabát.
Suohkanat leat Davvi-Trøndelága, Nordlándda ja Tromssa fylkkain.
2003 čavčča oaččui maiddái Omasvuona suohkan Tromssas jearaldaga
lea go beroštupmi searvat sámegiela hálddašanguvlui.
Sámediggi lea gáibidan departemeantta
ovttastahttit duššefal Divttasvuona suohkana hálddašanguvlui.
Ovttastupmi sáhttá dattege šaddat áigeguovdilin maiddái eanet
suohkaniidda. Danne lea láhkaásahusvuođđu heivvolaččat go dan ahte
lágas čilget guđet suohkanat sámegiela hálddašanguovllus leat (vrd.
3. čuoggá čilgehusa).
Árvalusa ferte árvvoštallat dálá sámepolitihka
ektui, ja dálá Norgga láhkavuođu ja unnitlogu gielaid suodjaleami
riikkaidgaskasaš soahpamušaid ektui. Vuođđolága § 110 a bokte lea
stáhta eiseválddiid geatnegasvuohta láhčit diliid nu ahte sámi
álbmotjoavku sáhttá seailluhit ja ovddidit iežas giela, kultuvrra
ja servodateallima. Sámi kultuvrra ovddidettiin lea aktiiva ja
viiddis sámegielgeavaheapmi hui mávssolaš. Vuoigatvuohta beassat
atnit iežas giela ja oažžut oahpahusa iežas gielas lea okta dain
vuđoleamos ja deataleamos vuoigatvuođain mat sámi álbmogis leat
(vrd. ee. St. dieđ. nr. 55 (2000-2001) Sámepolitihka birra).
Gulaskuddanevttohusas ovddidii departemeanta
maiddái evttohusa defineret maid sámegiella mearkkaša lágas.
Gulaskuddancealkámušain bođii ovdan ahte dát evttohus ii lean
doarvái bures guorahallojuvvon, ja danne áigu departemeanta dán
dárkileappot guorahallat ovdal go ovddida ođđa evttohusa.