2.2.1.1 Iešmearrideapmi
Sámediggi ii leat duhtavaš dasa
movt guovddáš eiseválddit
dán rádjai leat
meannudan sámiid vuoiggalaš iešmearridanvuoigatvuođaášši.
Sámit leat sierra álbmot – eamiálbmot – mas lea
historjjálaš gullevašvuohta iežas
guovlluide. álbmogiid iešmearridanvuoigatvuohta
lea álbmotrievttálaš prinsihppa
ja vuođđovuoigatvuohta,
mii lea mearriduvvon rievttálaččat čadnevaš riikkaidgaskasaš konvenšuvnnain.
Ovdáneapmi maŋimuš áiggiid čájeha
ahte máŋga ON-orgána čielgasit
dohkkehit eamiálbmogiid iešmearridanvuoigatvuođa.
1
Nugo máilmmi eará eamiálbmogat,
de čuoččuhit
maiddái sápmelaččat
ahte sis lea iešmearridanvuoigatvuohta
ja dan vuoigatvuođa fertejit máilmmeservodat
ja guoskevaš álbmotriikkat
dohkkehit, dasto sáhttá dan
sisdoalu hábmet šiehtadusaid
bokte. Iešmearridanvuoigatvuođa
doahpaga sisdoalu ferte defineret duohta šiehtadallamiid
bokte, guovtti dássásaš beali
gaskka, ja dan ferte geahččat
guhkesáigge perspektiivvas, maidda maiddái ođđa
buolvva sámiin lea vuoigatvuohta searvat.
Danne leage guovddáš bargun
oažžut šiehtadallangeatnegasvuođa
sámiid ja eiseválddiid
gaskka. Guovddážin dás
lea dat ahte eamiálbmogat eai šiehtadala
oažžut vuoigatvuođaid,
muhto movt árbejuvvon vuoigatvuođat
galget heivehuvvot guoskevaš riikkaid lágaide.
Norga galgá dieđáhallat
ON olmmošvuoigatvuođakomiteii sámiid
iešmearridanvuoigatvuođa
birra ON konvennšuvnna, siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid
vuosttas artihkkala ektui. Olmmošvuoigatvuođakomitea áicámušat ja
mearkkastagat fertejit áddejuvvot nu ahte eamiálbmogiin,
maiddái sámiin, lea
iešmearridanvuoigatvuohta vuosttas artihkkala
ektui. Sámedikkis leat vuordámušat
ahte mii sáhttit leat mielde proseassas
hábmemin Norgga vástádusa
komiteii, dasto háliidit leat aktiivvalaččat
mielde proseassas bidjamin eavttuid bargui viidáseappot,
mii guoská iešmearrideapmái
sihke našuvnnalaččat
ja riikkaidgaskasaččat.
2.2.1.2 Sámi vuoigatvuođat
Dat bargu mii lea jođus Ráđđehusas
Sámi vuoigatvuođalávdegotti čielggadusa čuovvoleami
ektui Finnmárkkus NAČ 1997:
4, bidjá standárddaid vuoigatvuođabargui
viidáseappot sámiid
ektui. Mihttomearrin ferte leat sihkkarastit ja doalahit sámi
kultuvrra luondduvuođu ealáhusaiguin
ja servodateallimiin ođđa
buolvvaide. Sámediggái
lea hirbmat deaŧalaš oažžut
buori ságastallama guovddáš eiseválddiiguin
ođđa láhkaárvalusa
birra mii guoská eanavuoigatvuođaide
ja eanahálddašeapmái Finnmárkkus.
Sámediggi oaidná mearrideaddjin
ahte dat riikkaidgaskasaš standárddat
maidda Norga lea čadnojuvvon čuvvojuvvojit
barggus. Dasto galget vieruiduvvan rievttálaš standárddat
leat proseassa guovddážis.
Dát guoská dieđusge
maiddái dan Sámi
vuoigatvuođalávdegotti viidáset
bargui sámiid vuoigatvuođaiguin
luondduresurssaide Romssas, Norlánddas
ja máttasámeguovllus.
Eanaášši
lea hirbmat deaŧalaš sámi
servodahkii. Vuođđolága §:s
110a áiddostahtto ahte eiseválddit
galget láhčit dilálašvuođaid
nu ahte sámi álbmotjoavku
galgá sáhttit
sihkkarastit ja ovddidit iežas giela, kultuvrra
ja servodateallima. Dán ollašuhttimii
lea vuoigatvuohta luondduresurssaide deaŧaleamos
eaktun. Sámi kultuvrra boahtteáigái
lea mearrideaddji ahte luondduvuođđu
sihkkarastojuvvo dohkálaš vugiin.
Sámiid eamiálbmotvuoigatvuođaid
eatnamiidda ja čažiide
lea dárbu čilget árbevirolaš sámi
guovlluin. Riikkaidgaskasaš eamiálbmotvuoigatvuođaid
konvenšuvnnain leat eanavuoigatvuođamearrádusain deaŧalaš sadji.
Sámit eai leat goassige eahpidan árbevirolaš sámi
eaiggáduššanvuoigatvuođa
leahkima ain, vaikko stáhtas historjjálaččat
leage leamaš dakkár áddejupmi
ahte sámiid boares vierru ii sáhte
biddjot vuođđun
dán lágan vuoigatvuođaide.
Ođđaset riektemearrádusat
Alimusrievttis
2
čájehit ahte
lea eará ja diđoleabbo áddejupmi
sámiid vuoigatvuođaáššiin
dan ektui mii ovdal lea leamaš.
Sámediggi lea registreren ahte 2001:s
leat leamaš muhtun minerálaohcandoaimmat
Finnmárkus ja Romssas. Máŋga
olgoriikkalaš fitnodaga mat háliidit
iskat minerálagávnnoštumiid čujuhuvvon
guovllus leat váldán oktavuođa
Sámediggái. Finnmárkku
fylkkagielda lea 2001:s earret eará vuovdán
muhtenvuoigatvuođaid Porsáŋggu
ja Kárášjoga
gielddain fitnodahkii Tertiary Minerals Plc. Minerálaohcandoaimmain
leat leamaš máŋga
unohis beali.
Otnáš rádjai
eai leat luondduresursavuoigatvuođat Finnmárkkus čilgejuvvon.
Dát čilgejupmi
ferte leat vuođđun
bargui viidáseappot, mii guoská maiddái minerálagávnnoštumiide.
Erenoamážit lea
unohis dat go Finnmárkku fylkkagielda lea guovddážis
mielde vuovdimin vuoigatvuođaid sámi
guovlluin, dál go vuoigatvuođat
eai vuos leat čilgejuvvon. Sámediggi
lea maid mearridan ahte Stuorradiggi ii galggašii
meannudit minerálalága
ovdal go eana- ja čáhcevuoigatvuođat Finnmárkkus
leat čilgejuvvon, danne go láhkaárvalusas
leat mearrádusat main lea váikkuhus
vuoigatvuođabeliide. Dát
guoská maiddái
guovlluide olggobealde Finnmárkku. Sámediggi
lea ollu gerddiid dovddahan prinsihpalaš vuostehágu
luondduduohtademiide sámi guovlluin. Dasa
lassin leat bealit mat gusket biras- ja kulturmuitoáššiide oppalaččat.
Sámediggi lea 2001:s lihkostuvakeahttá bivdán čoahkkima
guoskevaš departemeanttaiguin.
Suodjalusa doaimmat Hálkaváris gusket
vuosttažettiin boazodollui. Lea stuorra hástalussan
dahkat šiehtadusaid, mat sihkkarastet boazodoalu
ja sávzadoalu guohtoneatnandárbbuid
maiddái dain guovlluin, maid suodjalus
geavaha. Guovllu viiddideapmi guoská máŋga
sámi berostumištupmái.
Boazo- ja sávzadoalloberoštumit
guovllus gáržžiduvvojit
ain eanet ja dat mielddisbuktá stuorra
váttisvuođaid
boahttevaš doaibmamii. Dát
rihkku daid ealáhusdoalliid vuoigatvuođaid,
geat geavahit guovlluid, main dás lea sáhka.
Dasa lassin guoská viiddideapmi máŋggakultuvrralaš álbmoga ássamii
guovllus, sihke sihkarvuođa, birrasa ja
ealáhusaid oktavuođas.
Viidáseappot duohtada guovllu viiddideapmi
njuolgga sámi kulturmuittuid ja bassi báikkiid.
Guovlu lea boares sámi geavahan- ja ássanguovlu,
ja militeara doaimmaid viiddideamis leat duođalaš váikkuhusat sámi
kultuvrra luondduvuđđui. Guovllu
viidideapmi militeara doaimmaid oktavuođas
mielddisbuktá stuorra váikkuhusaid
daid geatnegasvuođaide, mat Norggas leat
sámiide eamialbmogin, sihke siskkáldas
riektenjuolggadusaid ja riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaid
ektui.
Sámit leat doloža
rájes hálddašan
resurssaid viiddis guovlluin, mat dál leat
Norgga stáhta hálddašanguovllut.
Barentsáhpi lea leamaš sámi ássamii
mearrideaddji resursaguovlun. Dáid mearraguovlluid ekologalaš oktavuohta
lea álo váikkuhan
sámi kultuvrra ja servodagaid njuolgga.
Dán duohtavuhtii ferte maiddái
Norgga oljo- ja gássapolitihkka Barentsábis čadnojuvvot.
Snøhvit-huksemis sáhttet šaddat
stuorra siidováikkuhusat sámi
guovlluide. Nu guhká go eai álggahuvvo
ulbmillaš doaibmabijut sámi
servodaga ektui, de dát siidováikkuhusat gártet
mealgadii negatiivan go árbevirolaš sámi
ealáhusat nugo eanadoallu, guolástus,
boazodoallu, duodji ja meahcásteamit guoriduvvojit. Ođđa
industriijabargosajit ja bálvalusealáhusat
duvdet eret ja heajosmahttet eanaš árbevirolaš ealáhusaid,
main lea deaŧalaš rolla
sámi kultuvrra vuođđun. Eaktun
dattetge lea ahte Sámediggi sámiid álbmotválljen orgánan
oažžu vejolašvuođa
searvat árjjalaš aktøran
dákkár ođđaáigái
heivehanprosessii.
Sámiid beroštumiid sáhttá vuhtii
váldit sierra ekonomalaš ortnegiid
dahje ruhtafievrridemiid bokte, mat nannejit ja ovddidit guovllu
sámi giela ja kultuvrra. Sáhttá maid
konkretiseret sierra sámi prográmmaid
ja doaibmabijuid guovllus dakkár surggiin
go giella, kulturhistorjá (museat), duodji, guolástus,
eanadoallu, boazodoallu ja infrastruktuvra. Váikkuhusčielggademiid, maid
Sámediggi lea mearridan galget čađahuvvot
birrajagi petroleumdoaibman davvi mearraguovlluin, ferte geahččat
sámi ja guovlulaš/našuvnnalaš servodatperspektiivvas
lassin birasperspektiivvii. Danne ferte plánejuvvon
váikkuhusčielggademiide
maiddái gullat vuđolaččat čielggadit váikkuhusaid
sámi servodagaide ja sámi
kultuvrii. Dát váikkuhusčielggadeamit
sáhttet leat vuođđun
duohta ovttasbargui Ráđđehusa
ja Sámedikki gaskka boahttevaš petroleumdoaimmain sámi
resursaguovlluin. Dákkár ovttasbargui
fertejit gullat šiehtadallamat, man vuođđu
lea sámiid iešmearridanvuoigatvuohta.