1.2.1 Iešmearrideapmi ja vuoigatvuođat
Sámediggi bargá sámi iešmearrideami
sisdoalu viidásetovddidemiin. Iešmearrideami
sámi áddejupmi vuođđuduvvo
riikkaidgaskasaš norpmaide ja dan ovdáneapmái
mii lea dáhpáhuvvan sihke rievttálaččat
ja politihkalaččat riikkaidgaskasaš
forain. Sámedikkis lea beroštupmi
ahte sámi iešmearrideapmi heivehuvvo
min áigái, seammás
go das vuhttojit sámi álbmoga iežas árvvut
ja eallinvuohki.
Sisdoallu sámi álbmoga iešmearrideamis
galgá mearriduvvot dássásaš
ja duohta šiehtadallamiid bokte guovtti ovttaárvosaš
beali gaskka. Danne lea guovddáš
doaibman šiehtadallangeatnegasvuođa
fievrrideapmi Sámedikki ja eiseválddiid gaskka.
Geatnegasvuohta ferte siskkildit eanet go ráđđádallama
ja diáloga, ja dat ferte geatnegahttit goappašiid
beliid. Dát gusto maiddái vuoigatvuođaide
eatnamiidda, čáziide ja luonddoriggodagaide.
Ovddasvástádusa ja váikkuhanfámu
ektui ráji geassin sámi ja norgalaš eiseválddiid
gaskka ferte čovdojuvvot duohta šiehtadallamiiguin
ja šiehtadusaiguin. Nu johtilit go lea vejolaš
ferte biddjojuvvot lávdegoddi mas leat Ráđđehusa
ja Sámedikki ovddasteaddjit čielggadit
movt šiehtadallamiid galgá čađahit.
Sámediggi gáibida ahte eamiálbmogiid
vuoigatvuođat našuvnnalaš
ja riikkaidgaskasaš dásis nannejuvvojit.
Bargu Sámedikki vuoigatvuođapolitihka konkrehtan
dahkamiin ja viidáset ovddidemiin riikkaidgaskasaš
riekteovdáneami vuođul, ja daid
riekteprinsihpaid vuođul mat gusket eamiálbmogiid
vuoigatvuođaide sihke našuvnnalaččat
ja álbmotrievttálaččat,
jotkojuvvo.
Eamiálbmogiid vuoigatvuođat árbevirolaš
máhtolašvuođa ektui
leat ovddiduvvomin riikkaidgaskasaččat,
ja Sámediggi áigu aktiivvalaččat
váikkuhit dan ahte sámi árbevirolaš máhtolašvuohta
kártejuvvo ja suodjaluvvo riikkaidgaskasaš njuolggadusaide
dávistettiin.
Sámediggi áigu dárkilit čuovvut
ráđđehusa proposišuvnna
ođđa Finnmárkolága
ektui ja barggu ođđa sámi
vuoigatvuođalávdegotti ektui Romssa, Norlándda
ja oarjelsámeguovllu ektui.
Sámiin leat vuoigatvuođat oljo- ja
gássagávdnosiidda sámi resursaguovlluin,
ja danne gáibidage Sámediggi vuoigatvuođa
beassat leat mielde mearrideamen dáid resurssaid. Dasto
lea dárbu šiehtadallat gávdnosiid
hálddašeami ja geavaheami dáin
guovlluin.