4.1.1 Mánáidgárddit
Sámediggái juolluduvvojit ruđat
mat adnojit doarjjan sámi mánáidgárddiide,
ja diehtojuohkin-, bagadan- ja ovddidanbargguide mat doaimmahuvvojit
sámi mánáidgárddiin ja mánáidgárddiin
gos leat sámi mánát. Sámi mánáidgárddiid
doarjaga ulbmil lea lágidit sámi mánáide vejolašvuođa
ovddidit giela ja kulturduogáža
mánáidgárddis. Sámediggi lea ráhkadan
sierra doarjjanjuolggadusaid. Sámedikki jahkedieđáhusa
kap. 3.3.14.1:s leat eanet dieđut
dán birra. Sámediggi čájeha jahkedieđáhustis
(kap. 2.8.) ahte lea juolluduvvon doarjja 45 sámi
mánáidgárdái (70 ossodahkii)
2003:s.
Dasto lea juolluduvvon sámegieloahpahusdoarjja 16 dáčča
mánáidgárdái. Sámediggi
lágida riikkakonferánssaid ja mánáidgárdebargiid
fierpmádatčoahkkimiid, ja juolluda
doarjaga iešguđetlágán prošeavttaide,
ee. oarjelsámi guovllus. Sámediggi lea galledan
olu suohkaniid gos leat sámi mánáidgárddit,
ja mánáidgárddiid main leat sámi
mánát. Ulbmilin lea oažžut sealvvi
dáid mánáidgárddiid hástalusain. Sámediggi
galgá 2004’ čavčča lágidit
davviriikkalaš bajásšaddandili konferánssa
mas mánáidgárdesuorggi hástalusat leat
erenoamáš guovddážis.
Mánáidgárdeláhka lea dal
ođastuvvome.
1
Láhkarievdadusa odeldiggeproposišuvdna
galgá ovddiduvvot Stuoradiggái 2005’ giđa.
Láhkaođastanbarggus lea Sámediggi
mávssolaš ovttasbargoguoibmin Mánáid-
ja bearašdepartementii. Maiddái mánáidgárddi
ođđa rámmaplánaid dáfus áigu
departemeanta gulahallat Sámedikkiin.
Mánáid- ja bearašdepartemeanta
lea jámmadit doallan hálddahuslaš čoahkkimiid
Sámedikkiin main hástalusat leat guorahallojuvvon.
Sámediggi lea čilgen dárbbu
eambbo deattuhit guovlluid olggobealde sámi guovddášguovlluid.
Olu guovllut leat ođđasis
ealáskeame, ja dárbbašit
bágadusa ja dieđuid das movt heivehit
ja čuovvolit sámi mánáid mánáidgárdefálaldaga.
Hástalussan lea maiddái rekrutteret sámegielat
bargiid.
4.1.2 Sámi mánáid ja nuoraid fálaldaga nannen
suohkaniid olis
Sámediggi ja mánáid- ja bearašdepartemeanta
nanneba ovttasráđiid suohkaniid
sámi mánáid ja nuoraid fálaldaga.
2003:s almmuhuvvui ovttasráđiid
gihpa sámi bajásšaddandili
ja suohkaniid fálaldagaid birra
Departemeanta lea 1999 rájes jođihan bajásšaddanbirrasa
ovdánahttinprográmma.
2
Deanu
gielda lea oassálastán prográmmaáigodaga
vuosttaš oasis, ovttas ovcciin iežá suohkaniin.
Guovdageainnu suohkan lea dál fárus oktan gávcci
suohkanis 2004 rádjái. Prográmma ulbmil
lea nannet áŋgiruššama
veahkaválddálašvuođa,
givssideami, láhkarihkkumiid, gárrenmirkkoid ja
rasismma vuostá.
Eurohparáđis leat iešguđetlágán
doaimmat nuoraidpolitihkalaš suorggis,
ja okta dain lea riikkaidgaskasaččat árvvoštallat
Eurohparáđi 45 miellahttoriikka
našovnnalaš nuoraidpolitihka.
Norga árvvoštallojuvvui 2003’ maŋit
jahkebealis. Dan oktavuođas doalai riikkaidgaskasaš joavku
mii vieččai raportadieđuid, čoahkkima
Sámedikki nuoraidpolitihkalaš lávdegottiin.
Joavku deaivvadii iešguđet
departemeanttaiguin ja stáhtalaš eiseváldiiguin
mat barget nuoraidpolitihkalaš áššiiguin, suohkaniiguin
ja fylkkasuohkaniiguin, ja eaktodáhtolaš suorggi
ovddasteddjiiguin.
2003:s attii Mánáid- ja bearašdepartemeanta
ekonomalaš doarjaga Davvi-Norgga mánáidsuodjalusa
ovddidanguovddážii, ráhkadit
njeallje temágihppaga mánáidsuodjalusa birra
sámi oktavuođas, mat galget adnot geavatlaččat
mánáidsuodjalusa olis ja muđui
iešguđet oahpahusain. Temágihpabargu
galgá plána mielde loahpahuvvot 2004:s.
4.1.3 Mánáidsuodjalus ja bearašsuodjalus
Sámediggi lea dieđáhusatis
ovddidan dárbbu čalmmustuhttit
sámi mánáid dárbbuid mánáidsuodjalusa
ja bearašsuodjalusa hálddašeami
ođastettiin.
Mánáidsuodjalusbálvalusa boahttevaš ulbmil
lea oažžut áigái
buori ja ollislaš doaibmaapparáhta
mánáid ja nuoraid várás sihke
suohkana ja stáhtalaš dásis.
Ulbmil lea lágidit mánáide ja nuoraide dárbbašlaš ja
vuoiggalaš veahki ja doarjaga, dalle go
mánná dan divdna dárbbaša.
Dát mearkkaša ee. mánáidsuodjalusa
mii ovddida ja atnigoahtá veahkke- ja ovddasmorašdoaimmaid
main bearaš ja lagasbiras leat fárus,
ja mii deattuha bearašlahtuid ja guovddáš instánssaid
ja báikkálaš birrasa
resurssaid. Go mihttun lea hábmet mánáidsuodjalusa
mii lea mánnái ávkin, de galgá dat
maiddái leat sámi mánnái ávkin,
ja das galgá sámegiella ja sámi kultuvra
adnot mávssolažžan
ja dásseárvosažžan.
Jus dán galggaš olahit, de ferte
buoridit mánáidsuodjalusbálvalusa máŋggakultuvrralaš gelbbolašvuođa.
Bearašráđđádallamis váldo
bearaš- ja lagasbiras fárrui ráđđádaladettiin,
ja dán vuogi ulbmil lea hukset doarjaga hearkkes dili mánáide
ja bearrašiidda sin iežaset
lagasbirrasis. Dát vuohki adno go stuora bearaš (fuolkkit
ja lagas olbmot) čoahkkana, ja háhká doaibmabijuid
mánnái ja bearrašii. Mánáid-
ja bearašdepartemeanta lea dorjon našovnnalaš prošeavtta
dán vuogi implementerema, ovddideami ja oahpaheami várás. Bearašráđđádallan
lea oahpahuvvon Finnmárkku suohkaniin.
Sámediggi oaivvilda eambbo fertet veahkehit hearkkes
dili mánáid ja nuoraid geain lea sámi duogáš.
Dasto ferte vuoruhit doaimmaid daid sámi mánáid
ja nuoraid várás geat sirdojuvvojit eret ruovttus,
vai sin giella ja kultuvra áittarduvvo. Mánáid-
ja bearašdepartemeanta lea addán
dieđuid Sámediggái Mánáid-, nuoraid-
ja bearašetáhta ásaheami
birra.
Mánáid- ja bearašdepartemeanta
lea Váhnenbagadus-prográmma bokte ráhkadan materiála
váhnemiidda ja dearvvašvuođaguovddážiidda,
mii galggašii veahkehit váhnemiid
ovddasmoraš- ja bajásgeassinrollas.
Muhtun oassi dán materiálas lea jorgaluvvon sámegillii.
Eambbo dieđut gávdnojit
www.foreldreveiledning.dep.no
Mánáid- ja bearašdepartemeanta
addá doaibmadoarjaga Davvi-Norgga mánáidsuodjalusa ovddidanguovddážii.Guovddáš dutká ja
ovdánahttá ee. máŋggakultuvrralaš servodaga
mánáidsuodjalusa, ja guorahallá erenoamážit
mánáidsuodjalusa sámi oktavuođain.
2003:s juolludii Mánáid- ja bearašdepartemeanta
doarjaga Davvi-Norgga mánáidsuodjalusa ovddidanguovddážii,
ráhkadit njeallje temágihppaga mánáidsuodjalusa
birra sámi oktavuođas, maid vuođđo-
ja joatkkaoahpu studeanttat ja mánáidsuodjalusbálvalusa
bargit sáhttet atnit ávkin. Gihppagat gárvvistuvvojit
2004:s.
Sámedikki doarjaga vehkiin lea Sis-Finnmárkku
bearašsuodjaluskantuvra čađahan
prošeavtta
Metodeutvikling
og kompetanseheving i arbeid med par og familier med rusrelaterte
problemer I Sápmi
(«Metodaovddideapmi ja
gelbbolašvuođalokten
sámi bárragottiid ja bearrašiid
divššus geain
leat gárrenmirkováttisvuođat»). Prošeakta
lea dál loahpahuvvon, ja raporta lea válbmaneame.
Dát prošeakta lea addán ávkkálaš dieđuid
mat sáhttet adnot vuosttašbálvalusas,
ja prošeavttas sáhttá leat ávki
ja árvu maiddái eará kultuvrraide dákkár
tabuaáššiid
oktavuođas.
Kompetansetiltak for familievernet
(«Bearašsuodjalusa
gelbbolašvuođadoaimmat»)
nammasaš raportta
vuođul álggahuvvojit dađistaga
iešguđet vuoruhuvvon
doaibmabijut. Guovddáš áŋgiruššansuorgi
lea nannet etnihkalaš unnitlogu bearrašiidda fálaldaga,
dás maiddái fálaldaga sámi álbmogii.