3.1 Riektevuođus – manne sierra eamiálbmotriekti?
Sámit leat dohkkehuvvon eamiálbmogin Norggas. Ii
gávdno almmatge makkárge oppalaš,
riikkaidgaskasaččat dohkkehuvvon eamiálbmogiid meroštallan
1
.
ILO-soahpamuš nr. 169 eamiálbmogiid
ja čearddalaš álbmogiid birra
iešstivrejeaddji stáhtain, sisdoallá almmatge
artihkkalis 1b eamiálbmogiid meroštallama,
mii maiddái geavahuvvo dán dieđáhusas:
«Álbmogat iešstivrejeaddji
stáhtain mat leat adnojuvvon álgovuolggalažžan
dasgo surggiidit álbmogiin mat ásse riikkas dahje
geográfalaš guovllus masa riika gullá dalle
go vuollásteapmi ja koloniseren dáhpáhuvai
dahje dalle go dálá stáhtaráját
mearriduvvojedje, ja geat – beroškeahttá sin
rievttálaš dilálašvuođas – leat
bisuhan buot dahje muhtun iežaset sosiála, ekonomalaš,
kultuvrralaš ja politihkalaš institušuvnnaid.»
Eamiálbmogiid meroštallan ILO-soahpamušas
nr. 169 eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid
birra iešstivrejeaddji stáhtain lea álbmotrievttálaččat
geatnegahtti maiddái Norgii dan duovdagis man konvenšuvdna
gokčá. Alimusrievtti duomu 21.6.2001 mielde celkojuvvo
ahte ILO-soahpamuš nr. 169, art. 1,
eahpitkeahttá addá sámiide stáhtusa
eamiálbmogin Norggas, maiddái máttasámi
guovllus.
Norgalaš eiseválddit leat, sihke álbmotirevtti ja
riikkagottálaš rievtti bokte, geatnegahttojuvvon
láhčit dilálašvuođaid
nu ahte sámi álbmotjoavku sáhttá seailluhit
ja gárgedit iežas giela, kultuvrra ja servodateallima.
Erenoamáš riektestandárddat
leat gárgeduvvon riikkaidgaskasaččat vai
eamiálbmogiid eallinvuohki ja kultuvra váfistuvvo
ja gárgeduvvo. Dát gáredeapmi oidno maiddái
norgalaš láhkamearrádusain. Ráđđehus
ulbmilin lea ahte Norga galgá deavdit buot riikkagottálaš ja
riikkaidgaskasaš rievttálaš geatnegasvuođaidis
sámi veahkadaga guovdu. Dát rievttálaš geatnegasvuođat
leat guovdilis oassin ráđđehusa
sámepolitihka vuđđosis.
Vuoigatvuođaid háhku
2
lea
váfistit ahte dat mii lea erenoamáš sámi álbmotjovkui, nugo
giella ja kultuvra, galgá sáhttit váfistuvvot
ja gárgeduvvot sámiid iežaset eavttuid
mielde. Guovdilis juksanmearrin lea maiddái ahte sámit
ožžot ovttaárvosašvuođa
eanádatveahkadagain servodatbálvalusaid ja eallindiliid
dáfus.
Mihtilmassan eamiálbmogiidda lea ahte sii eai leat ráđđejeaddji álbmot
stuorát servodagas mas sii leat oassin. Danne buhtes eanetlohkodemokratiija
ii dárbbaš áimmahuššat
veahádatberoštusaid. Danne leat mekanismmat
mat váfistit veahádagaid vuoigatvuođaid
dárbbašlaččat vai
ožžojuvvo duođalaš demokratiija
mii váfista mieldemearrideami ja váikkuhanfámu
maiddái veahádagaide. Eamiálbmogat eai
leat veahádagat buot riikkain. Máŋgga
stáhtas, nugo Bolivias ja Guatemalas, dahket sii mearkkašahtti
eanetlogu veahkadagas.
Nubbi eará oktasašsárggus
eatnat eamiálbmogiidda lea ahte sin kultuvrra leat ovdalis guovddáš eiseválddit
suoli geahččalan bilidit, ja ahte eamiálbmogat
leat uhkiduvvon guhkilmas assimilašuvdnapolitihkain.
Dát lea maiddái dovdomearkan sámiide
Norggas. 1800-logus meroštallojuvvojedje sámit
amas álbmotčeardan – ja gohčoduvvojedje
dávjá olbmuidvuođakeahtes
luođuvájaldeaddjin. Sosiáldarwinisttalaš jurddašeapmi
lei maiddái mielde dagaheamen nállevealaheaddji
miellaguottuid ja govahallamiid rásahierarkiija birra.
Dát jurddašeapmi lei mielde báidnimin
dan politihka man almmolaš eiseválddit čađahedje,
vrd. kap. 2.
Ii leat doarvái julggaštit ahte
olggušteaddji ja assimilerejeaddji politihkka
lea loahpahuvvon. Maŋŋilváikkuhusat
badjelgeahčči miellaguottuid hámis sáhttet
darvánit guhkes áigái. Danne lea dárbbašlaš positiiva
doaibmabijuiguin divvut diekkár politihka guhkesáiggeváikkuhusaid. Árjjálaš dagut
stáhta bealis sáhttet máŋgii leat
dárbbašlaččat divvut
vahágiid mat kultuvrii ja gillii leat dagahuvvon, ja dahkat
vuđđosa gielalaš ja
kultuvrralaš ođđasisvirkkosmahttimii.
Eamiálbmogiid vuoigatvuođat lea
suodjaluvvon sihke riikkaidgaskasaš konvenšuvnnain maidda
Norga lea guorrasan, ja norgalaš lága mearrádusain.
Olmmošvuoigatvuođakonvenšuvnnaid
erenoamášvuohta lea ahte dat addet
stáhtaide geatnegasvuođaid oktagasaid hárrái
stáhtaid jurisdikšuvnna/territoriija
3
siskkabealde.
Ieš konvenšuvnnaid čađaheapmi lea
biddjouvvon stáhtaide alcceset. Oppamáilmmálaš olmmošvuoigatvuođat
gustojit buohkaide, maiddái eamiálbmogiidda ja
veahádagaide. Lassin gávdnojit vuoigatvuođat
mat dušše gustojit veahádagaide
ja/dahje eamiálbmogiidda.