4.1 Duogáš
Sámi vuoigatvuođalávdegoddi
oaččui 1980 earret eará mandáhttan čielggadit
leago dárbu ja leago ulbmillaš vuođđudit álbmotválljejuvvon, ovddasteaddji
orgána sámiide Norggas. Lávdegoddi gávnnahii
ahte lei dárbu diekkár orgánii, mas galggai
leat váldodahkamuššan
addit Norgga sámi álbmotjovkui oktasaš foruma
gos ságaškuššet
sámi áššiin
ja hábmejit sámepolitihka. Lávdegotti árvvoštallan
lei ahte dát lei dárbbašlaš earret
eará vái váfistuvvo váikkuhanfápmu
ja oassálastin mearridanproseassaide. Lassin oaivvildii
lávdegoddi ahte go gávdno álbmotválljejuvvon
orgána mii lea sámi veahkadaga sátneguoddi,
de dahká dat álkibun guovddáš eiseválddiide
dahkat lobálaš
1
mearrádusaid sámepolitihkalaš duovdagis.
Sámedikki válddi hárrái ovdehii
lávdegoddi ahte diggi galgá sáhttit váldit
ovdan buot lágan áššiid
main adnojuvvo leamen vásedin mearkkašupmi
sámi veahkadahkii. Lávdegoddi deattuhii ahte Sámedikki
mearridanváldi «…ii (berre) mearriduvvot
agibeaivái, muhto galgá sáhttit gárgeduvvot
orgána iežas ipmárdusa ja dábálaš servodatoainnu
mielde sámi veahkadaga sajádaga hárrái
Norggas» (vrd. NA— 1984: 18). Stuorradikki justiisakomitea
guorrasii dása.
Sámedikki ja stáhta sámepolitihka lobálašvuohta
lea sorjavaš earret eará das ahte Sámedikki
oassálastin mearridanproseassaide válganahttá váikkuhanfámu
mearrádusaid bohtosii. Dán oktavuođas
lea doaba iešmearrideapmi gessojuvvon sámepolitihkalaš digaštallamii máŋgga
jagi čađa, earret eará deaŧalaš rámmaáššegirjjiin
Sámedikkis. Dán duogážin lea ahte
doaba iešmearrideapmi geavahuvvo riikkaidgaskasaččat,
earret eará guovtti ON-konvenšuvnnas
1966:s siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid
ja ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid
birra. Doaba lea maiddái geavahuvvon artihkkalis
3 ON-deklarašuvnna evttohusas eamiálbmogiid
vuoigatvuođaid birra.
ON:a olmmošvuoigatvuođakomitea
bivddii, golggotmánus 1999, Norgga raporteret eamiálbmogiid
birra artihkkala 1 vuolde álbmogiid vuoigatvuođa
birra iešmearrideapmái konvenšuvnnas
siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid
birra. Stáhtat eai leat dássážii
raporteren eamiálbmogiid birra, eai dán artihkkala
vuolde eaige ON-konvenšuvnna vuolde ekonomalaš, sosiála
ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid
birra. Raporteren lea dássážii addojuvvon
artihkkala 27 vuolde, mii čielgasit siskkilda veahádagaid.
Norga áigu árvvoštallat dán ávžžuhusa
iežas čuovvovaš raportta oktavuođas,
mii sáddejuvvo ovdal golggotmánu 1. 2004.
Sámedikki vuođđudeami
rájes 1989 lea dáhpáhuvvan jotkkolaš proseassa
addit sámiide lasi váikkuhanfámu Sámedikki
nannemiin ovddasvástideaddji orgánan sámi
servodaga gárgedeamis. Máŋga
politihkalaš mearrádusa maŋimuš 10–15
jagis lea dahkan vuđđosa ođđasisvirkkosmahttit
ja viidáseappot gárgedit sámi giela,
kultuvrra ja servodateallima. Sámiid vuoigatvuođalaš stáhtusa
nannen vuođđolága
bokte 1988, sámelága mearrideapmi 1987, Sámedikki
vuođđudeapmi 1989 ja ILO-soahpamuša
nr. 169 nannen 1990, lea erenoamážit
veahkehan sámiid oažžut eanet duođalaš váikkuhanfámu
servodatdilálašvuođaide
mat gusket sidjiide. Báikenammalágas (Lov mai
18. 1990 nr. 11 om stadnamn/Láhka miessemánu
18. 1990 nr. 11 báikenamaid birra) ja sámelaga
giellakapihttalis, mii maiddái mearriduvvui 1990, lea dáid
lassin leamaš stuorra kultuvrralaš mearkkašupmi.
Oahpahusláhka (Lov 17. juli 1998 nr. 61
om grunnskolen og vidaregåande opplæringa/Láhka
suoidnemánu 17. 1998 nr. 61 vuođđoskuvlla
ja joatkkaoahpahusa birra) addá Sámediggái
láhkaásahusválddi sámi oahpahussii
skuvllas.
Sámediggi atná Sámediggeplánas
1998–2001 áigodahkii vuolggasadjin ahte sámit
leat sierra álbmot – eamiálbmot mas lea
gullevašvuohta guvlui. Sámediggeplánas čuoččuhuvvo
ahte álbmogiid vuoigatvuohta iešmearrideapmái
lea riikkaidgaskasaččat dohkkehuvvon prinsihppa,
man ON:a miellahttoriikkat leat geatnegahttojuvvon ovddidit ja suodjalit.
Daddjojuvvo maiddái ahte nugo earáge eamiálbmogat
miehtá máilmmi oaivvildit sámit ahte
vuoigatvuohta iešmearrideapmái maiddái gusto
máilmmi eamiálbmogiidda, ja ahte máilmmeservodat
danne ferte dan dohkkehit.
Sámediggeplánas lea iešmearrideapmi meroštallojuvvon «oktasaš vuoigatvuohtan mearridit
iežas boahtteáiggi badjel». Maiddái daddjojuvvo
ahte «Vuoigatvuohta iešmearrideapmái
(maiddái) mearkkaša … vuoigatvuođa
addit mearridanvuoigatvuođa Sámedikki
beales. Dat máksá ahte leat sámit ieža,
iige stáhta, geat mearridit makkár servodatduovdagiid
badjel sámi álbmogis galgá leat stivrejupmi,
ráđđejupmi ja hálddaheapmi».
Sámedikki jahkedieđáhusas
jagi 2000 ovddas deattasta Sámediggi ahte «eamiálbmogiid
vuoigatvuohta iešmearrideapmái gusto buot
servodatduovdagiin, nugo dahká buot eará álbmogiidda».
Mii gusto siterejuvvon hámuhemiide dás bajábealde,
de ii leat Sámediggi dovddahan makkár oaivila
dat konkrehtalaččat bidjá daidda. Ráđđehus
atná ahte oassi dáid juksanmeriin leat osohahkii
hui viidát ja sáhttet dulkojuvvot dego eai leat
makkárge ráddjehusat iešmearridanvuoigatvuođas.
Danne ráđđehus
ii sáhte daidda mieđihit.
Ráđđehusa oainnu
mielde fertejit Sámedikki juksanmearit gehččojuvvot
proseassan mii doaibmá ovttas servodatgárgedemiin
muđui. Ráđđehus
oaivvilda ahte lea rivttes lahkaneapmi dán gažaldahkii
navdit ahte eamiálbmogiid iešmearridanvuoigatvuođa
sisdoallu ja teorehtalaš vuođus
gárgeduvvá áiggi vuollái, muhto
ahte dás beroškeahttá lea
sáhka iešmearridanvuoigatvuođas
dálá, sorjjasmeahttun stáhtaid rámmaid
siskkabealde.
Ráđđehus oaidná dárbbu – maiddái
ON:a olmmošvuoigatvuođakomitea ávžžuhusa vuođul
ahte Norga galgá raporteret sámiid ja iešmearrideami
birra – ságaškuššat Sámedikkiin,
ja háliidage bovdet dialogii. Dialoga ulbmilin berre leat
stuorát čielggasvuođa oažžun das
maid Sámediggi oaivvilda iešmearridandoahpagiin.
Juksanmearrin ferte leat vealtat boasttuáddejumiin ja oažžut čielga,
meannudanvugiid dákkár gažaldagaid ságaškuššamii.
Ráđđehus háliida
mearkkašit ahte diehtá ahte Sámedikki
gieđahaladettiin dan makkár viidodat
iešmearrideamis berre leat, maiddái
lea leamaš unnitlohku mas lea leamaš veaháš eará lahkaneapmi
gažaldahkii, go masa dás lea refererejuvvon.