5.1 Departemeanttaid ráđđádallan- ja
ságaškuššanmekanismmat Sámedikkiin
Álggahuvvon leat bissovaš čoahkkimat
politihkalaš dásis Sámedikki
budjeahta hárrái Sámedikki ja
Gielda- ja guovlodepartemeantta
, ja muhtun eará departemeanttaid
gaskkas, ovdal ráđđehusa
vuosttas jahkásaš budjeahttakonfereanssa.
Gielda- ja guovlodepartemeanttas, mii lea sámi áššiid
bálddalastindepartemeanta, leat jeavddalaš čoahkkimat
Sámedikkiin politihkalaš ja hálddashuslaš dásis.
Lassin leat departemeanttas čoahkkimat Sámedikkiin eaŋkiláššiid
birra dárbbu mielde. Gielda- ja guovlodepartemeanta oassálastá maiddái
dávjá eará departemeanttaid čoahkkimiidda
Sámedikkiin, sihke politihkalaš ja
hálddahuslaš dásis. Sámedikki
hálddahuslaš jođihangoddi
oassálastá jahkásaš etáhttajođiheaddjikonferensii.
Sosiála- ja dearvvasvuođadepartemeanttas
ja Sámedikkis
leat čoahkkimat politihkalaš dásis budjeahta
ja eará áššiid
birra. Departemeanta ja Sámediggi leat soahpan čađahit
njeallje bissovaš ovttasbargočoahkkima
juohke jagi. Ulbmilin lea nannet ovttasbarggu ráđđehusa
ja Sámedikki gaskkas dearvvasvuođa-
ja sosiálaáššiin
mat gusket sámi veahkadahkii. Muđui
lea jeavddalaš oktavuohta Sosiála-
ja dearvvasvuođadepartemeantta ja Sámedikki hálddahusa
gaskkas, ee. jahkásaš juolludusgirjjiid
oktavuođas.
Mánáid- ja bearašdepartemeanttas
lea čoahkkin
Sámedikkiin sámi mánáidgárdegažaldagaid birra
guktii jagis. Sámedikki loahpahuvvon mánáid-
ja nuoraidprojeavtta oktavuođas dollojuvvojedje
máŋga oktavuođačoahkkima
departemeanttain. —oahkkimat galget dollojuvvot maiddái
projeavtta čuovvoleamis. Departemeanttas leat jahkásaš budjeahttačoahkkimat
Sámedikkiin politihkalaš dásis.
Mánáid- ja bearašdepartameanta
háliida lagat ja jeavddalaččat ovttasbarggu Sámedikkiin
dál go mánáid- ja nuoraidpolitihkka lea
laktojuvvon Sámedikki bargo- ja politihkkaduovdagiidda.
Departemeanta háliida maiddái ovttasbargat Sámedikkiin
gárgedit dagaldusaid sámi mánáid
ja nuoraid buktin evttohusaid hárrái sámi mánáid-
ja nuoraidpolitihka viidáset gárgedeapmái, guovddášlaččat
ja báikkálaččat. Departemeanta áigu
ovttasbargat Sámedikkiin ain arvvosmahttit gielddaid ovddidit
gielddaid fálaldagaid gárgedeami mat nannejit
sámi mánáid ja nuoraid identitehta ja
gullevašvuođa sámi
servodahkii.
Girko-, oahppo- ja dutkandepartemeanttas
leat čoahkkimat
Sámedikkiin sihke politihkalaš ja hálddahuslaš dásis áigeguovdilis
oahpahanáššiid
ja budjeahta birra. Stáhtalaš oahppohálddahusas
leat jeavddalaš čoahkkimat (7–8 jahkásaččat).
Sámedikki hálddahus oassálastá dáid čoahkkimiidda.
Dáid čoahkkimiid oktavuođas leat čoahkkimat
sámi oahpahansáššiid
birra sullii 5 geardde jagis, maidda departemeanta, Sámediggi,
5 davimus oahppodirektora ja Oahppanguovddáš oassálastet.
Našuvnnalaš koordinerenjoavkkus
SAMTAK (bálddalastin- ja gelbbolašvuođaloktenprojeakta
skuvlajođiheddjiide ja PP-bálvalussii)
leat čoahkkimat 3–4 geardde jagis.
Eanadoallodepartemeanttas
leat čoahkkimat Sámedikkiin
budjeahta ja eará politihkalaš áššiid
birra politihkalaš dásis. Lassin lea departemeanttas
oktavuohta Sámedikkiin áššegieđahallidásis
eaŋkiláššiin.
Boazodoalu váldošiehtadusas, dahkkojuvvon
guovvamánu 26. 1993 Stáhta, Eanadoallodepartemeantta
bokte, ja Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvvi
gaskkas lea Sámediggái addojuvvon doaibmevaš politihkalaš rolla.
Sámedikkis lea dáid maŋimuš jagiid
leamaš dárkojeaddjistáhtus
1
stáhta bealde jahkásaš boazodoallošiehtadallamiin.
Maŋŋil go áššeoasálaččat
leat soahpan loahpalaš šiehtadusevttohusa
hárrái, de sáddejuvvo evttohus Stuorradiggái
ealáhuskomitea gieđahallamii. Sámediggái
galgá addojuvvot vejolašvuohta cealkit
boazodoallošiehtadusa birra ovdal go dat gieđahallojuvvo
Stuorradikkis. Dat dáhpáhuvvá nu ahte
komitea sádde proposišuvnna Sámediggái
cealkámuša várás.
Komitea sáhttá diekkár bargovugiin váldit
mielde vejolaš kommeanttaid Sámedikkis,
ovdal go árvalus ovddiduvvo Stuorradiggái.
Guolástusdepartemeanttas
leat čoahkkimat Sámedikkiin
politihkalaš dásis guktii jagis, main eaŋkiláššit
ja budjeahtta váldojuvvo ovdan. Sámediggi lea
maiddái departemeantta gonagasreabbá hálddaheami
bargojoavkkus mielde.
Kultuvradepartemeanttas
leat čoahkkimat Sámedikkiin
politihkalaš ja ámmátdásis
main budjeahtta ja eará áššit
váldojuvvojit ovdan. Sámediggi lea sávvan
ahte oktavuohta hálddahuslaš dásis
ferte gárgeduvvot ja buorránit. Guokte bissovaš jahkásaš čoahkkima
lea šihttojuvvon politihkalaš dásis
kulturministara ja sámediggepresideantta gaskkas.
Sámi kulturgažaldagaid oktavuođalávdegoddi álggahuvvui
1994. Kultuvradepartemeanta, Gielda- ja guovlodepartemeanta, Norgga
kulturráđđi ja
Sámi kulturráđđi
leat ovddastuvvon lávdegottis, man Kultuvradepartemeantta ovddasteaddji
jođiha. Lávdegottis leat dábálaččat leamaš golbmanjeallje čoahkkima
jahkái ja dat lea doaibman oktavuođalađasin
norgalaš eiseválddiid ja sámi
institušuvnnaid gaskkas main lea ovddasvástádus
kulturduovdagis. Sierra orgána mii bisuha dán
oktavuođa sáhttá almmatge
muhtumin orrut hálddahuslaččat dárbbašmeahttun
ja ájihahtti. Danne ráđđehus
oaivvilda ahte Oktavuođalávdegoddi
loahpahuvvo dálá hámis. Kultuvradepartemeanta
háliida lagas oktavuođa sámi
orgánaiguin kulturduovdagis. Dat dahká vuđđosa
nu geahppa áššegieđahallamii
go vejolaš ja diekkár oktavuohta sáhttá veahkehit
váfistit nu buori gieđahallama go vejolaš sámi
kulturáššiide. Kultuvradepartemeanta áigu
ovttasbargat Sámedikkiin vai váfistuvvo lagas
oktavuođa bisuheapmi mii lea sajáiduvvan
guovddášhálddahusa ja sámi kultureallima
ovddasteddjiid gaskii.
Birasgáhttendepartemeanttas
leat čoahkkimat Sámedikkiin
budjeahta ja eará politihkalaš áššiid
birra. Departemeanttas leat maiddái jahkásaš oktavođačoahkkimat
hálddahuslaš dásis biras-
ja kultursuodjalusáššiid
birra. Sámedikki Báikkálaš Agenda
21-projeavtta (1999–2001) projeaktaáigodagas lea
leamaš dávjes oktavuohta hálddahuslaš dásis
Birasgáhttendepartemeantta ja Sámedikki gaskkas.
Sámi kulturmuitoráđi huksenmuttus
lea Riikkaantikvára deaŧalaš oktavuođalađas.
Sámediggi lea mielde Plánaláhkalávdegotti
refereansajoavkkus.
Justiisadepartemeanttas
ja Sámedikkis
leat leamaš čoahkkimat Sámi
vuoigatvuođalávdegotti barggu birra
politihkalaš dásis. Dát gusto sihke
ođđa lávdegotti
nammadeapmái máddelis Finnmárkku ja lávdegotti
barggu čuovvoleapmái Finnmárkkus. Plánejuvvo
dialoga
2
Sámedikkiin
ja Finnmárkku fylkkain Sámi vuoigatvuođalávdegotti
oassečielggadeami NOU 1997: 4 Sámi kultuvrra luondduvuođus čuovvoleami birra.
Lassin čoahkkimiidda
Olgoriikkadepartemeanttain
politihkalaš dásis
budjeahta ja eará áššiid birra
lea Sámediggi mielde Olgoriikkadepartemantta ráđđeaddi
lávdegottis olmmošvuoigatvuođaid
hárrái ja departemeantta bargojoavkkus riikkaidgaskasaš eamiálbmotlogijagi
hárrái (1995–2004). Olgoriikkadepartemeantta ráđđeaddi
lávdegottis leat eiseválddiid, ealáhuseallin-
ja fágaorganisašuvnnaid, eaktodáhtolaš organisašuvnnaid
ja politihkalaš bellodagaid miellahtut. Bargojoavkkus
leat, lassin Olgoriikkadepartementii ja Sámediggái,
Gielda- ja guovlodepartemeanta ja NORAD. Sámediggi bovdejuvvo maiddái
oassálastit norgalaš sáttagottiide
ON-čoahkkimiidda mat gieđahallet eamiálbmotgažaldagaid,
ja addit evttohusaid diekkár čoahkkimiid válmmaštettiin.
Sámediggi oassálastá maiddái
norgalaš sáttegoddái Arktalaš Ráđi
barggus, vrd. kapihttaliin 16. Prográmmas Eamiálbmogat
veahkis daddjojuvvo ahte Sámediggi galgá váldojuvvot
mielde. Dát lea iešguđet
sivas maŋŋonan. Olgoriikkadepartemeanta áigu
veahkehit dán ovttasbarggu doaibmagoahtit.
Eará departemeanttain leat čoahkkimat Sámedikkiin
eaŋkiláššiin
dárbbu mielde. Stáhtaministtar deaivvada njealji
davimus fylkkasátnejođiheddjiin ja
Sámediggepresideanttain oktanaga oktii jagis. Dáid čoahkkimiin
váldojuvvojit riikkaoasi áigeguovdilis fáttát
ja čuolbmabidjamat ovdan. —oahkkimiidda oassálastet
maiddái fágastáhtaráđit
fáttáid mielde mat váldojuvvojit ovdan.
5.1.1 Oktavuohta Sámedikki ja departemeanttaid vuollálas
etáhtaid gaskkas
Luondduhálddahandirektoráhtas
lea
oktavuohta Sámedikkiin guovdilis boraspirelávdegotti
bokte ja anadroma (guolit mat ellet sihke sálte- ja sáivačázis)
luossaguliid ovttasbargoráđis, mas Sámediggi
lea mielde. Sámediggi ovttasbargá dávjá direktoráhtain
eaŋkiláššiin.
Guolástusdirektoráhta
oktavuohta
Sámedikkiin lea kanaliserejuvvon guliid riikkagottálaš regulerenráđi
ja riikkagottálaš riddonjuorjjoráđi bokte.
Sámediggi oassálastá njelljii jagis
Riikkaantikvára
fágalaš oktavuođalávdegoddái.
Dasto oassálastá Sámediggi Riikkaantikvára
jahkásaš riikkačoahkkanemiide
ja jahkásaš kulturmuitokonferensii.
Lassin lea dávjes oktavuohta eaŋkiláššiin.
Sámediggi juohká jahkásaččat ruđaid
Riikkaantikvára beales.
Ovttasbargu Sámedikki ja
Norgga
kulturráđi
gaskkas lea doaibman
sihke Sámi kulturgažaldagaid oktavuođalávdegotti
bokte ja njuolga Sámi kulturráđi
ja Norgga kulturráđi gaskkas.
5.1.2 Sámedikki gaskavuohta Ráđđehusadvokáhttii
Ráđđehusadvokáhta
váldodahkamušat lea diggeáššiid
vuodjit stáhtainstitušuvnnaid beales,
addit cealkámušaid ja smiehttamušaid rievttálaš gažaldagain
ja dihto muddui veahkehit hálddahusa šiehtadallamiin.
Sámediggi lea jearran mo Sámediggi sáhttá geavahit
Ráđđehusadvokáhta.
Dán duogážin lea ahte Sámediggi
1999 bivddii Ráđđehusadvokáhta
Sámedikki beales árvvoštallat
stevdnet Statskog SF:a (Stáhtavuovddit SF) vai oažžu
Finnmárkku Eanavuovdinstivrra mearrádusa addit
doaibmalobi luonddugeađggi roggamii Riebanváris
ja Náranašas Guovdageainnus, ja Statskog
SF:a mearrádusaid váidalusáššiin,
celkojuvvot gustomeahttumin. (Sámedikki unnitlohku ii háliidan
diekkár meannudanvuogi.) Ráđđehusadvokáhtta
hilggui Sámedikki ávžžuhusa,
ja čujuhii ahte Ráđđehusadvokáhtta
máŋgga áššis
loaidá ovdan Statskoga SF:a beales ja dan ráđđeaddin.
Ráđđehusadvokáhtta
lea vuosttažettiin ráđđehusa
ja departemeanttaid ášševuoddji.
Vejolaš veahkki vuolit etáhtaide ferte
kanaliserejuvvot ovddasvástideaddji departemeantta bokte.
Sámedikki doaibma politihkalaš orgánan ii
leat ráđđehusa
dahje stáhtahálddahusa bajilgeahččo-
dahje bagadusválddi vuollásaš,
ja Sámedikkis sáhttet leat oainnut mat hellehit
ovdamearkka dihtii departementála oainnuin. Sámedikki
politihkalaš doaibma sáhttá mielddisbuktit ahte
Sámediggi váldá ovdan áššiid
eará stáhtalaš orgánaid
buohta. Ráđđehusadvokáhtta
lea diekkár stáhtalaš orgánaid ráđđeaddi
ja lágastalli, juoga mii mearkkaša ahte
Ráđđehusadvokáhtta
ii sáhte veahkehit Sámedikki go eará stáhtalaš beroštusat
guoskkahuvvojit dahje stáhtalaš mearrádusat
fallehuvvojit.
Sáhttá jearrat sáhttágo Ráđđehusadvokáhtta
veahkehit Sámedikki eanet ráddjejuvvon duovdagis, áššiin
mat gusket Sámedikki doibmii hálddahusorgánan
(ovdamearkka dihtii virgeoapmahašáššiin
dahje lanjaid láigohemiin). Diekkár čovdosiin šaddá almmatge
eahpečielga avádat mas leat váttes rádjagažaldagat.
Sáhttá muđui čujuhuvvot
ahte Ráđđehusadvokáhtta ii
atte jurdihkalaš ráđiid
Stuorradiggái, ii gažaldagainge mat čatnasit
administrašuvdnii.
Dán vuođul oaivvilda ráđđehus
ahte Sámediggi ii sáhte geavahit Ráđđehusadvokáhta
bálvalusaid. Dán árvvoštallamis deattuha
ráđđehus Sámedikki
iehčanas ja sorjjasmeahttun sajádaga ráđđehusa
ektui. Dát sorjjasmeahttunvuohta doahttaluvvo eanemusat
go Sámediggi ieš vállje ášševuddjiidis.