8.1 Dálá dilli
Eanaš nuorra sámiin lea dál
sakka positiivvalaččat iešgovva
ja áibbas eará dovddiidusduogáš go
ovdalaš buolvvain lea leamaš. Sámi
nuorat ja eanádatveahkadaga nuorat eai šat dušše
hála guđetguimmiineaset, muhto sii hupmet
maiddái guđetguimmiideasetguin ja guđetguimmiidasaset.
Máŋgga nuorra sápmelažžii
ii dáidde leat váttisin leat sihke sápmelaš ja
norgalaš.
Lea dáhpáhuvvan positiiva gárgedeapmi
eanádaga miellaguottuiguin sámiide ja sápmelašvuhtii.
Eatnat norgalaččat vedjet atnit miellagiddevažžan
oahppat eanet sámiid ja sámi dilálašvuođaid
birra, ja gehččet sámiid kultuvrralaš ja
gielalaš ođđasisvirkkosmahttima juonin
positiivalažžan. Sámit deaividit áibbas
eará dohkkehusa dál go dušše
20–30 jagi dás ovdal. Sámi veahkadat
lea maŋimuš jagiid oassálastán árjjálaččabut
servodateallimii oppalaččat, ee. mediain, politihkas
ja ođđa ealáhusgeainnuin.
Sámi dáiddárat ja sámi kulturguovddážat
lea mearkkašahtti láhkai leamaš mielde
váikkuheamen positiiva miellaguottuid beales sápmelašvuhtii,
sihke riikkagottálaš ja riikkaidgaskasaš oktavuođain.
Nuppi dáfus ii árvvusadnojuvvo velge sámi giella
ja kultuvra ollásit. Badjel čuođi
jagi dáruiduhttinpolitihkka ii sihkkas eret nu álkit.
Eanádatveahkadaga gaskkas gávdná olmmoš dávjá oktageardánis,
stirdon oainnuid sámiid hárrái. Lassin leat
eatnat sámit vásihan ahte sápmelašvuohta adnojuvvo
juonin mas ii leat makkárge árvu. Eatnagat eai
hálit čájehit sámi duogážeaset,
eai giela, gárvvuid ja eaige eará kultuvrralaš olggosbuktinvugiiguin.
Muhtumiidda šaddá etnalaš identitehta
válljen stuorra čuolbman. Máŋgasa
mielas lea váttis válljet galgetgo leat dážat
vai sápmelaččat. Sámi ja dáža
ovttasteapmi lea váttis muhtumiidda. Dálá digaštallamis
sámegiela hálddahanguovllu vejolaš viiddideami
birra lea boahtá ovdan ahte muhtumat ballet givssiduvvomis
juos šaddet ássat gielddas mii maiddái
lea «sámegielda».
Negatiiva miellaguottut ja áŧesmielalašvuohta
sámiide leat mielalaččat boahtán albma
digaštallamiin dáid birra:
Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalus
ja sámi vuoigatvuođat eatnamiidda ja čáziide
Sámi oahppaplána ásaheapmi 10-jagi vuođđo-skuvlii
sámegiela hálddahanguovllu guđa
gielddas (O97S) – mielddisbuvttii iešguđetlágan vuosteakšuvnnaid
Sámeláhka ja lága giellanjuolggadusat
Báikenammaláhka ja sámi báikenamaid
geavaheapmi
Sámi mánáidgárddit
Sámediggeválggat
Muhtumin leat čađahuvvon vealaheaddji akšuvnnat
sámiid vuostá ja rásisttalaččat ártaduvvon
bahádagut. Ovdamearkan lea riidu sámegiel ja dárogiel
galbema alde. Sámegiel geaidnogalbbat leat muhtun dáhpáhusain
báhčaluvvon ja biliduvvon.
Sámiid iežaset gaskkas leat maiddái
negatiiva miellaguottut ja áŧesmielalašvuohta – ovdamearkka
dihtii gažaldagas gii lea «eanemus» sápmelaš,
riddosámit vai boazosápmelaččat. «Sápmelašvuođa» dáfus
lea árvortnet. Earret eará lea gávdnon
oaidnu ahte olmmoš ii leat doarvái buorre
sápmelaš juos ii leat boazoeaiggát.
Lea vel veahá gaska ovdal go ollásit dohkkehuvvo
ahte sápmelašvuohta ii leat čatnasan
dihto kultuvrralaš eavttuide, ovdamearkka dihtii
gillii, ealáhusaide, fidnui dahje dihto politihkalaš gullevašvuhtii.
Nuoraidkonfereanssas nállevealaheami ja olggušteami
birra, mii lágiduvvui Sámedikkis 2001, bođii
ovdan ahte sápmelaččaid gaskasaš miellaguottut
dagahit ahte muhtun nuorat eai duostta hálla sámegiela.
Mearrasámi nuorat, geat loidet ovdan sápmelažžan,
sivahallojuvvojit duollet dálle «supersápmelažžan» rittus,
ja Sis-Finnmárkkus fas eai dohkkehuvvon ollesárvosaš sápmelažžan.
8.1.1 Miellaguoddoguorahallamat
Miellaguottut sámiide ja sámi vuoigatvuođaide
Gielda- ja guovlodepartemeantta ovddas lea Romssa universitehta
Sámi dutkamiid guovddáš (SESAM)
2001 guorahallan miellaguottuid sámi veahkadaga, kultuvrra
ja giela hárrai nugo dat bohtet ovdan viđa
aviissas Aftenposten, Nordlys (Romssa gávpogis), Finnmark
Dagblad (Hámmarfeasttas), Altaposten (Álttás)
ja Finnmarken (—áhcesullos). Raporta lea ráddjejuvvon áigodahkii
1996–2000. Guorahallan siskkilda reportášaid,
doaimmahuslaš kommeanttaid, kronihkaid, de-báhttačállosiid
ja NTB-artihkkaliid.
Projeavtta ulbmilin lei govvidit makkár miellaguottut
bohtet albma válljašuvvan aviissain sámiid
ja sápmelašvuođa
hárrái, ja dainna lágiin addit eiseválddiide
vuđđosa hábmet dieđihanstrategiijaid
ja miellaguottuid ávdnejeaddji barggu sámi gažaldagaid
birra.
Guorahallan čájeha ahte beroštupmi
lea suorámus mađe davvelii olmmoš boahtá,
ja buot stuorámus Finnmárkkus. Positiivvalaččamus máinnašumi
oažžu kategoriija «giella ja skuvla», ja
boazodoallu lea rapoartta mielde máinnašuvvo fas
mearkkašahtti negatiivvalaččat
buot aviissain maid guorahallan siskkilda.
Miellaguoddoguorahallan – guovttegielat almmolaš bálvalus
(NIBR, 2000: 17)
Gielda- ja guovlodepartemeantta ovddas čađahii
Norsk institutt for by- og regionsforskning (NIBR – Norgalaš gávpot-
ja guovlodutkama instituhtta) 1999 ja 2000 guorahallama sámegiela hálddahanguovllus
almmolaš bálvalusa birra (sámi
ja dáru), vrd. kap. 7. Guorahallan siskkildii maiddái
gažaldagaid sámegiela geavaheami birra. Maiddái
informánttaid reakšuvnnat guorahallamii čujuhedje
makkár miellaguottut čatnasit fáddái guovttegielatvuohta.
Lagabui 60 pst. sis geat leat vástidan oaivvildit ahte
lea deaŧalaš deavdit gielddalaš virggiid guovttegielat
bargiiguin ja dainna berrejit sii geain lea dákkár
gelbbolašvuohta válljejuvvot ovdalii juos
ohccit muđui leat ovtta dásis.
Birrasiid 70 pst. vástideddjiin Kárášjogas
ja Guovdageainnus vástidit ahte sámegiella galgá leat bákkolaš oahpahangiellan
vuođđoskuvllas, ja Deanu,
Poršáŋggu ja Gáivuona
gielddas fas vástidit dán gažaldahkii
gaskal 25 ja 49 pst. ahte ii galgga leat bákkolaš.
Bures badjel bealli vástideddjiin vástidit
ahte lea hui deaŧalaš dahje
deaŧalaš ahte almmolaš kantuvrrat
geavahit sihke sámegiela ja dárogiela iešguđet
duovdagiin, ovdamearkan njálmmálaš oktavuođas
olbmuiguin, iešdieđáhusa
nevvodeamis ja oaju ohcanskoviin.
Leat stuorra erohusat miellaguottuid hárrái dán
guđa gieldda gaskkas mat leat mielde guorahallamis.
Jeavda leat Kárášjoga ja Guovdageainnu
vástideaddjit positiivvalaččabut sámegiela geavaheapmái
go duoid eará gielddaid ássit. Informánttain
vuollel 50 jagi leat dábálaččat
positiivvalaččat miellaguottut go sis geat leat
badjel 50.
Boksa 8.15 Gielda- ja guovlodepartemeantta doarjja
sámi ulbmiliidda
Gielda- ja guovlodepartemeanta hálddaha doarjjaortnega
sámi ulbmiliidda (stáhtabudjeahta kap 541, poasta
70) Doarjja sámi ulbmiliidda). Ortnega ulbmilin lea doarjut doaimmaid
mat sáhttet veahkehit seailluhit, gárgedit ja
ovddidit dieđu sámi identitehta, kultuvrra
ja servodateallima birra. Doarjja sáhttá addojuvvot
institušuvnnaide, organisašuvnnaide
ja gielddalaš doaimmaide. 2001 lea departemeanta
vuoruhan ohcamiid mat gustojit giella- ja dieđihandoaibmabijuide
sámegillii ja sámi dilálašvuođaid birra.
Lassin leat vuoruhuvvon doaibmabijut mat nannejit oarjelsámi,
julevsámi, nuortasámi/goltásámi
ja mearrasámi servodagaid.