9.1 Oktilis ja bálddalastojuvvon mánáid-
ja nuoraidpolitihkka
9.1.1 ON:a konvenšuvdna máná vuoigatvuođaid
birra
ON:a konvenšuvdna máná vuoigatvuođaid birra
vuođđuduvvá vuđolaš dovddasteapmái
ahte mánát dárbbašit
vásedin suodjalusa, ja siskkilda siviila, politihkalaš,
ekonomalaš, sosiála ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid. Ráđđehus
bargá árjjálaččat dan
beales ahte mánáid vuoigatvuođaid
ovddiduvvojit dán konvenšuvnna mielde.
Konvenšuvdna atná ee. deastta mearkkašumis
mii juohke álbmotjoavkku árbevieruin ja kultuvrralaš árvvuin
lea máná várjalussii ja su harmonalaš ahtanuššamii.
Muhtun artihkkaliin lea erenoamáš čuožžovašvuohta
sámi mánáid vuoigatvuođaide.
Artihkal 30 addá čuovvovaš oppalaš prinsihpa:
«Riikkain gos gávdnojit čearddalaš,
oskkoldatlaš ja gielalaš veahádagat
dahje eamiálbmogat, ii galgga mánná gii
gullá diekkár veahádahkii dahje eamiálbmogii,
gildojuvvot oažžumis vuoigatvuođa
ovttas iežas joavkku eará miellahtuiguin návddašit
iežas kultuvrra buriid, dovddastit ja atnit iežas
oskkoldaga dahje geavahit iežas giela.»
Riikkaidgaskasaš geatnegasvuođain
mat dás lea vuođđuduvvon,
lea mearkkašupmi norgalaš eiseválddiid
politihkkii máŋgga suorggis mat gusket
sámi mánáid bajásšaddaneavttuide.
Dat gustojit duovdagiidda nugo mánáidgárdái,
vuođđoskuvlii, joatkkaskuvlii,
mediaide ja eará duovdagiidda eallimis main almmolaš eiseválddiin
lea meroštallojuvvon leat ovddasvástádus.
Gielddain lea erenoamáš ovddasvástádus
váfisit sámi mánáid ja nuoraid
bajásšaddama nu ahte ožžot
nannejuvvot iežaset identitehta ja iežaset gullevašvuođa
sámi servodahkii.
9.1.2 Mánáidáittardeaddji
Mánáidáittardeaddjis váilu
dál sámi giella- ja kulturgelbbolašvuohta,
juoga man maiddái Sámediggi lea čujuhan
ja oaivvilda Mánáidáittardeaddji galgat
háhkat. Sámediggi oaivvilda velá ahte
boahtteáiggis ferte ásahuvvot sierra sámi mánáidáittardeaddji.
Ráđđehus oaivvilda
eanemus ulbmillažžan ahte lea okta mánáidáittardeaddji
Norggas. Mánáidáittardeaddji galgá diehttelasat áimmahuššat
sámi mánáid. Ráđđehus
lea danne ovttaoaivilis ahte Mánáidáittardeaddjis berre
leat sámi giella- ja kulturgelbbolašvuohta
ja gelbbolašvuohta sámi mánáid
ja nuoraid birra. Dát lea deaŧalaš vai
sáhttá váldit vuostá sámi mánáid
ja nuoraid geat váldet oktavuođa ja
vai eambbo sáhttá guovdilastit ja dahkat oinnolažžan sámi
mánáid ja nuoraid. Ráđđehus čujuha
ahte Mánáidáittardeaddji lea lága
bokte skihkkejuvvon
1
atnit
riikkagottálaš ovddasvástádusa
buot mánáin Norggas.
Ráđđehus áigu
váfistit ahte Mánáidáittardeaddji
oažžu sámi giela ja kultuvrra gelbbolašvuođa.
9.1.3 Gielddalaš mánáid- ja
nuoraidpolitihkka
Go sámi giella ja kultuvra lea unnán oinnolaš ja dábuheamis
bearašeallimis, bajásšaddaninstitušuvnnain,
lagasbirrasis, gielddalaš fálaldagain
ja mediain, de lea váttis gárgedit sámi
identitehta ja gullevašvuođa.
Stuorraservodaga kultuvrra váikkuhus ferte čađat
bajásšattadettiin ovddaldastojuvvot
sámi kultuvrra sisdoaluin. Mánáid- ja
nuoraidpolitihka hábmema ja čuovvoleami juksanmearrin
ferte leat ráhkadit bajásšaddanbirrasiid
mánáide gos sámi ja dáža kultuvrras
nu eatnat go vejolaš lea okta stáhtus
ja vásihuvvojit ovttaárvosa��žan.
Sámi mánát ja nuorat eai leat lágáš joavku,
eai ássanbáikki eaige dovddiidusduogáža
dáfus. Sámi kultuvrra olggosbuktimis leat sakka iešguđetlágan
eavttut mat leat das gitta gos mánát ásset.
Muhtun báikkiin leat sámit eanetlogus ja dainna
oinnolaččat servodagas, ja eará báikkiin
leat sámit unnitlogus ja eaige vel nu oinnolaččat
almmolaš oktavuođain.
Riikkapolitihkalaš njuolggadusaid mielde mánáid
ja nuoraid beroštusaid nannema várás galget
gielddat oppalaččat árvvoštallat
mánáid ja nuoraid bajásšaddanbirrasiid
vai juksanmearit ja doaibmabijut laktojuvvojit gielddaplánabargui. Maid
lea dárbbašlaš bargat
vai sámi mánáid ja nuoraid identitehtta
ja gullevašvuohta sámi servodahkii
nannejuvvo, molsašuvvá gielddas gildii. Muhtun
gielddain sáhttet sámi giela oahpaheapmi ja sámi
kulturárbevieruid joatkinvejolašvuođat leat
buot hohpolaččamusat. Eará gielddain
lea sáhka oažžut johtui sámi
mánáidgárddi ja sámi skuvlafálaldaga.
Gielddain mat árbevirolaččat adnojuvvojit
sámi gieldan, sáhttet nuoraid boahtteáiggevejolašvuođat,
oahppu ja boahttevaš bargovejolašvuođat
leat deaŧalaččamus rahčamušsuorgi.
Mánáid- ja bearašdepartemeanta
ja Sámediggi áigot 2001 mielde almmuhit gihppaga mii
addá sámi mánáid ja nuoraid
iešguđetlágan fálaldagaid
oppalašgeahčaldaga. Iešguđet gieldda
ovdamearkkat galget arvvosmahttit nuppiid gielddaid garraseappot
vuoruhit sámi mánáid ja nuoraid. Gihpa čilge
vuoigatvuođaid lágain ja konvenšuvnnain,
ovdamearkkaid gielddalaš plánemis sámi
mánáid ja nuoraid várás ja singuin ovttas,
ja dasto ovdamearkkaid mat čájehit fálaldagaid
mat addojuvvojit mánáide das rájes go
leat unnit dearvvašdivššohagas
ja mánáidgárddis, skuvla- ja astoáigefálaldagaid,
ja fálaldagaid nuoraide geat leat oahpus ja nuoraidinformašuvnna
ja davviriikkalaš ja riikkaidgaskasaš ovttasbarggu
vejolašvuođaid.
9.1.4 Erenoamáš rahčamušsuorggit
Mánáid ja nuoraid váikkuhanfámu
nannen lea ráđđehusa
guovdilis juksanmearri. Riikkapolitihkalaš njuolggadusaid
mielde mánáid ja nuoraid beroštusaid
nannema várás plánemis galget gielddat
organiseret plánenproseassa nu ahte oainnut mat gustojit
mánáide guoskkahuvvon áššeoasálažžan,
bohtet ovdan, ja nu ahte iešguđetlágan
mánáid ja nuoraid joavkkut ožžot
vejolašvuođa ieža
oassálastit. ON:a konvenšuvdna máná vuoigatvuođaid
birra nanne ahte mánáin lea vuoigatvuohta cealkit
oaivila áššiin
mat gusket sidjiide ja ahte sin oaivilat galget adnojuvvot dettolažžan.
2001 mielde leat badjel bealli riikka gielddain álggahan
mánáid- ja nuoraidráđi
dahje sullasaš mánáid ja nuoraid
váikkuhanfápmoorgána. Gielddain gos lea
sámi veahkadat šaddá diekkár orgána
deaŧalažžan oinnolažžan
dahkat sámi mánáid ja nuoraid iežaset
beroštusaid ja dárbbuid. Mánáid-
ja bearašdepartemeanta áigu ain arvvosmahttit
jurdda- ja dovddiiduslonohallama ja bargat váfistit ahte
buot mánáid ja nuoraid joavkkut besset oassálastit
gielddalaš plánen- ja mearridanproseassaide,
ja áigu ovttasbargat Sámedikkiin ovdamearkkaid
hárrái mat čájehit gielddain gos
leat sámi mánát ja nuorat.
Oassin barggus buoridit mánáid ja nuoraid bajásšaddan-
ja eallineavttuid lea ráđđehus álggahan
bajásšaddanbirrasa nannema gárgedanprográmma.
Prográmma álggii 1998 ja bistá máŋga
jagi. Juksanmearrin lea nannet ja viidáseappot gárgedit
báikkálaš bajásšaddanbirrasiid almmolaš ja
eaktodáhtolaš fámuid viiddis ovttasbarggu
bokte. Mánáid ja nuoraid oassálastima,
mieldedoaibmama ja nákcema vejolašvuođaid
buorideapmi leat guoddážis. Seammás galget
veahkaválddi, givssideami, gárrenrihkolašvuođa
ja nállevealaheami vuostálastima árjjat
mánáid- ja nuoraidbirrasiin nannejuvvot.
Deanu gielda lei logi vuosttamuš gieldda searvvis
mat ledje bajásšaddanbirrasa nannema gárgedanprográmmas
mielde. 2001 mielde galget válljejuvvot 10 ođđa
gieldda. Áigeguovdilin lea válljet ovtta gieldda
sámi giela hálddahanguovllus.
9.1.5 Sámi mánáid- ja nuoraid organisašuvnnat
Mánáid- ja nuoraidorganisašuvnnat
leat deaŧalaččat dynamalaš ja
demokráhtalaš servodaga gárgedeapmái.
Organisašuvnnaid bargu lea maiddái
deaŧalaš oaččuhit
mánáid ja nuoraid mielde servodaga hábmemii
sin iežaset eavttuid ja iešguđetlágan
ideologalaš vuđđosa
alde. Ráđđehus áigu
danne ain doarjut eaktodáhtolaš mánáid-
ja nuoraidorganisašuvnnaid doaimma máŋggadáfotvuođa. Okta
doarjjadoaibmabidju lea addit doaibmadoarjaga organisašuvnnaide.
Sámi nuoraidorganisašuvnnat, nugo
NSR:a nuoraidlávdegoddi ja Davvi Nuorra leat ožžon doarjaga
doibmii, projeavttaide ja riikkaidgaskasaš doaimmaide.
Organisašuvnnat gáibiduvvojit leat
dihto sturrodagas ja viidodagas, muhto lea maiddái adnojuvvon
deasta dilálašvuođain ja
vejolašvuođain mat leat
sámi organisašuvnnain. Dárbu
lea positiivvalaččat earuhit norgalaš sámepolitihka
mielde.
Sámi nuoraidorganisašuvnnain šaddá guovdilis
rolla Barentsguovllu nuoraidbarggu gárgedeamis. Barents
Regional Youth Forum:s (BRYF) leat eamiálbmotnuoraid ovddasteaddjit.
Forum oažžu rolla ovddasduvdin ja álggadahkkin
guovllu ovttasbarggu viidáseappot gárgedeamis.