13.1 Riikkaidgaskasaš láidestusat biraspolitihkas
13.1.1 Konvenšuvdna biologolaš eatnatgeardáivuođa
birra (CBD)
Norga nannii (ratifiserii) jagis 1993 ON konvenšuvnna
biologalaš eatnatgeardáivuođa birra.
Dát lea nannejuvvon sullii 170 riikkas. Konvenšuvdna
lea málmmeviidosaš šiehtadus mii
gohčču oassálasti riikkaid gárgedit
strategiijaid, plánaid ja prográmmaid vai olahivččeii
biologalaš eatnatgeardáivuođa
bistevaš geavaheami. Biologalaš eatnatgeardáivuođa
vuhtiiváldima galgá nu guhkás go vejolaš goarrut suorgeplánemii
ja suorgedoaimmaide, ja riikkagottálaš mearridanproseassaide.
Artihkal 8 (j) geatnegahttá stáhtaid seailluhit
ja bisuhit dieđu ja máhtu ee. eamiálbmogiid
ja báikkálašservodagaid birra
riikkagottálaš lágain. Dieđáhus
st.meld. nr. 58 (1996–97) Miljøvernpolitikk
for en bærekraftig utvikling (Birasgáhttenpolitihkka
guoddinnávccalaš gárgedeami
várás) ovdanváldá hástalusaid
mat čadnojuvvojit ekologalaš dimenšuvdnii
bistevaš gárgedeami oktavuođas.
Bistevaš gárgedeamis leat dattege eambbo
dimenšuvnnat. Ekonomalaš dimenšuvdna čájeha
ekonomalaš gárgedeami dárbbu
jeavdašuhttit erohusaid regiovnnaid gaskkas
ja álbmogiid gaskkas. Biraslaš dimenšuvdna
deattuha ahte ekonomalaš gárgedeapmi
galgá dáhpáhuvvat siskkabealde rámmaid maid
luondduvuođus addá. Bistevaš gárgedeami
prinsihpain lea maiddái ovdehussan váfistit kultuvrralaš girjáivuođa.
Boksa 13.22 Dát lea bistevaš gárgedeapmi
Bistevaš gárgedeamis leat golbma
dimen-šuvnna: birasgáhtten, ekonomalaš gárgedeapmi
ja sosiála vuhtiiváldimat. Biras ja gárgedeami
máilmmekommišuvdna meroštalai
ja-gis 1987 bistevaš gárgedeami dakkár
gárgedeapmin mii deavdá dálá dárbbuid
almmá billiskeahttá boahttevaš buolvvaid
vejolašvuođa gokčat
dárbbuideaset.
Valljodatvuđđosa galgá seailluhit
dakkár vugiin mii dahká ekonomalaš ja
sosiála gárgedeami vejolažžan.
Dasa lassin leat demokratiija ja mieldeváikkuheapmi bistevaš gárge-deami
guovdilis bealit.
Sámediggi lei dárkojeaddjin Norgga sáttatgotti fárus
ON konfereanssas birrasa ja gárgedeami birra jagis 1992
ja maiddái ráhkkanahtti lávdegottis ovdal
konfereanssa. Sámediggi oassálasttii maiddái
Norgga sáttatgoddái čoahkkimis biologalaš eatnatgeardáivuođa
konvenšuvnnas Sevillas, Espánnjas njukčamánus
2000. Dán čoahkkimis hábmejuvvui bargoprográmmaevttohus
konvenšuvnna § 8j čuovvoleapmái,
man čujuhusat leat eamiálbmogat. Prográmma
gieđahallojuvvui ja vuoruhuvvon nannen mearriduvvui
konvenšuvnna áššeoasálaš-čoahkkimis,
masa maiddái Sámediggi bovdejuvvui searvat, miessemánus
2000. Sámediggi bovdejuvvo maiddái oassálastit
norgga sáttatgotti fárus buot áigeguovdilis čoahkkimiidda
biologalaš eatnatgeardáivuođa
konvenšuvnnas.
Dieđáhusas st.meld. nr. 42
(2000–2001) Om biologisk mangfold (Biologalaš eatnatgeardáivuođa
birra) válddahuvvo sihke biologalaš eatnatgeardáivuođa
konvenšuvdna ja sámi dilálašvuođat.
Sámediggi ráhkadii sierra mildosa namahuvvon stuorradiggedieđáhussii.
13.1.2 Rio-deklarašuvdna birrasa ja gárgedeami
birra
Rio-deklarašuvdna artihkal 22 birrasa ja
gárgedeami birra julggašta ahte eamiálbmogiin
ja sin servodagain lea eallinfámolaš rolla
birrasa hálddaheamis ja gárgedeamis sin dieđu
ja árbevirolaš geavada vuođul.
Viidáseappot daddjojuvvo das ahte stáhtat berrejit
dovddastit ja doarjut eamiálbmogiid identitehta, kultuvrra
ja beroštusaid, ja dahkat sin doaibmilis oassálastin bistevaš gárgedeami
viggamušaiguin.
13.1.3 Agenda 21 – bistevaš gárgedeami ofelaš
Agenda 21 lea ON-konfereanssa deaŧalaš loahppaáššegirji
birrasa ja gárgedeami birra Rio de Janeiros jagis 1992.
Agenda 21 lea doaibmaplána mii galgá veahkkin
oččodit servodatgárgedeami sosialalaččat,
ekonomalaččat ja ekologalaččat
guoddinnávccalažžan. Doaibmaplána ávžžuha
buot ráđđehusaid ráhkadit
riikkagottálaš strategiijaid guoddinnávccalaš gárgedeami
várás. Agenda 21 bidjá njuolggadusaid
dasa mo sáhttá olahit bistevaš dássedeattu
golaheami ja veahkadatlassáneami gaskkas ja eatnama ekologalaš cuokka
gaskkas.
Kap. 26, čuokkis (č.) 3
Guovddáš oassádalliid nannen
máinnaša
eamiálbmogiid rolla. Das daddjojuvvo ee. ahte ráđđehusat
berrejit dovddastit ahte eamiálbmogiid eatnamat dárbbašit
gáhttejuvvot birasvahágahtti doaibmabijuid vuostá.
Eamiálbmogiid vuoigatvuođat ja geatnegasvuođat
berrejit lahttuduvvot riikkagottálaš lágaide.
Riikkat sáhttet maiddái mearridit lágaid
ja njuolggadusaid vai seailluhuvvojit vieruiduvvan vuoigatvuođat
ja eamiálbmogiid ráđđenvuoigatvuohta
eatnamiid, jurdagiid ja dieđu badjel. Mearrádus
deattuha sakka álbmotlaš govdadis oassálastima
ja joavkkuid oassalastinvuoigatvuođa dakkár
proseassain mat váikkuhit sin iežaset dili. Dát
mearkkaša ahte eiseválddit vuordimis
váldet fárrui guovdilis servodatjoavkkuid, ja ásahit
gulahallangaskaoami singuin. Dát guoská maiddái
eamiálbmogiid fárrui váldimii ja singuin
gulahallamii.
Kapihttalis 28 daddjojuvvo ahte báikkálaš eiseválddit
berrejit ráhkadit báikkálaš Agenda
21 (LA 21), ovttasráđiid ássiiguin
ja ealáhusaiguin ja organisašuvnnaiguin.
Norggas leat sullii 250 gieldda ja buot fylkkagielddat ovdanbuktán
dáhtu bargat dákkár gažaldagaiguin
dan bokte go servet «Fredrikstaderklæringen»-nammasaš julggaštussii.
Birasgáhttendepartemeanta lea áigodagas 1997–2001
ovddasvástidan sierra movttiidahttinprográmma
mas doarju ja movttiidemiin duvdá gielddaid, organisašuvnnaid
ja ealáhusaid sin LA 21 bargguin. Dán prográmma olis
lea maiddái dahkkojuvvon golmmajagáš ovttasbargošiehtadus
Sámedikkiin geahččaladdat sámi čuolbmadusbáikki
LA 21.
Sámediggi lea mearridan strategiijaplána iežas LA
21 bargui, ja dáinna lágiin háliida leat
mielde doaibmevaččat gávnnahit geainnuid
bistevaš gárgedeapmái fylkkain
ja gielddain. Sámi čuolbmadusbáikki geahččaladdama
galgá Norsk institutt for by- og regionforskning (NIBR – Norgga
gávpot- ja guovlodutkama instituhtta) loahppaárvvoštallat. Loahppaárvvoštallan álggahuvvui
jagis 2000 ja bistá jagi 2002 lohppii. Loahppaárvvoštallan
huksejuvvo sihke dan viiddis dutkamii mii máŋggaid jagiid
lea dahkkojuvvon sámi servodatdilálašvuođaid
birra ja eará dutkamii báikkálaš Agenda
21 vuođul NIBR olis.
13.1.4 Bern-konvenšuvdna
Bern-konvenšuvdna, mii fátmmasta
eurohpalaš meahccešattuid
ja -elliid ja daid lunddolaš eallinguovlluid
suodjaleami (the Convention on the Conservation of European Wildlife
and Natural Habitats), lea deaŧalaččamus
riikkaidgaskasaš konvenšuvdna
mii gusto fuođđohálddaheapmái.
Konvenšuvdna ráhkaduvvui jagis 1979
ja Norga nannii dan jagis 1986. Konvenšuvdna
bidjá gáibádusaid sihke norgga luondduhálddaheapmái oppalaččat
ja fuođđo-/boraspirehálddaheapmái sierra.
lájat mat lunddolaččat gávdnojit
Norggas, galget seailluhuvvot sin lunddolaš eallinguovlluin,
vai eatnatgeardáivuohta váfistuvvo.
Artihkkalis 2 gáibiduvvo ahte vuolláičállistáhtat dahket
dárbbašlaš mearrádusaid
dan várás ahte suodjalit meahcceelliid ja -šattuid šládjaeatnatgeardáivuođa,
ja heivehit daid dakkár dássái mii lea
oktiisoahpavaš ekologalaš,
dieđalaš ja kultuvrralaš gáibádusaiguin.
Artihkal 3 bidjá gohččosa stáhtaide
ovddidit riikkagottálaš politihka dan
várás ahte seailluhit šládjaeatnatgeardáivuođa
ja šlájaid lunddolaš eallinguovlluid,
ja erenoamážit vuhtiiváldit áitojuvvon
ja rašis šlájaid
(«endangered and vulnerable species»).
Artihkal 7(1) geatnegahttá stáhtaid bidjat
heivvolaš ja dárbbašlaš doaibmabijuid
láhkaaddima ja hálddaheami bealis dan várás
ahte váfistit suodjalusa daidda meahccešlájaide
mat sierra namahuvvojit konvenšuvnna mildosis.
Bern-konvenšuvnnas leat 4 mildosa, mas mildosat
fátmmastit šlájaid nu mo šattut
(I) ja meahcceeallit (II), mas eaktuduvvo garrasit suodjalit gumppe, guovžža
ja geatkki šlájaid ja mielddus III
fátmmasta elliid mas eaktuduvvo vuhtiiváldit erenoamážit
albasa.
Konvenšuvnna ulbmil lea oktiisoahpavaš fuođđolága
juksanmeriin váfistit eallinfámolaš boraspiremáddodagaid,
seailluhit eatnatgeardáivuođa ja váfistit
bistevaš gárgedeami.