14.1.1 Sis-Finnmárku
Juos váldá ovdamearkka dihtii ovdan Sis-Finnmárkku,
de leat muhtun ealáhusain eanemusat smávva doaibmit
geain eai leat návccat dahje mokta bargat gárgedemiin.
Gávdnojit maiddái ealáhusat mat leat
hejot organiserejuvvon. Sis-Finnmárkku ealáhuseallima
deaŧalaš mihtilmasvuođat
leat:
ollu smávva fitnodagat/viessodoallodoaibmit, dávjá unnán
dienas
eanašeanas árbevirolaš fitnodagat
mii guoská buktagiidda, buvttadanneavvuide ja gávpemárkanii
ollu «ovttaskas» fitnodagat main leat
hárve vejolaš, guovlluguovdasaš ovttasbargoguoimmit
ollu eahpeformála gelbbolašvuohta
(árbevirolaš giehtaduodji ja «oahppan
barggu čađa») ja iige nu alla
formála gelbbolašvuohta omd. ekonomiijas
ja fitnodatdoalus
nana kultuvrralaš identitehtta
Boksa 14.24 Sis-Finnmárkku ealáhuseallima guorahallan
Sámedikki olis lea Agderforskning jagis 2001 guorahallan
Sis-Finnmárkku ealáhuseallima guovtti gieldda
vuođul, namalassii Guovdageainnu suohkana ja
Unjárgga gieldda. Raporttas boahtá ovdan ee. ahte
leat soames oktasaš juksanmearit fitnodagaid ásaheamis.
Máŋ-gasii sis, geat leat gažaduvvon,
lei bargguhisvuohta molssaeaktun. Go álggahedje iežaset
fitnodaga, leat sii ráhkadan bargosaji alcceseaset, ja
nu garván bargguhisvuođa dahje eretfárrema
báikkis. Regiovdnii fárren ja ássat sámi
guovllus lei deaŧalaš máŋgasii
sis, geat álggahedje iežaset fitnodaga. Nubbi
eará duogášággan lei
hukset doaimma gaskaoapmin olahit eará juksanmeari. Dát
sáhttá omd. leat sámi kultuvrra gilvit,
diinet ruđaid, čájehit ahte
iežas doaimmain lea vejolaš eallit
ja oažžut friddjavuođa mearridit
iežas bargobeaivvi. Sis-Finnmárkkus ádjána
dábálaččat guhká (5–8 jagi)
ovdal go fitnodat sáhttá daddjojuvvot nanusin
ja buressajáiduvvan. Raporttas čájehuvvo
maiddái ahte kultuvra sáhttá sihke ovddidit
ja hehttet ealáhusgárgedeami, ja duogášdiehtun
adnojuvvojedje gávdnosat Guovdageainnu silbarávdebirrasis.
Nuorra olbmot leat sakka eambbo ovdánanáŋggirdeaddjit
go boarraset olbmot (badjel 50 jagi) ja sis lea buoret formála
gelbbolašvuohta. Dat sáhttá,
Agderforskning oaivila mielde, čujuhit dan guvlui ahte
lea dáhpáhuvvamin buolvamolsašupmi
das mii guoská ovdánanjuksanmeriide, dat meark-kaša
ahte dađistaga lassánit ovdánandoaibmit
ja geahppána viessodoallodoibmiid lohku guovllus. Raporttas ávžžuhuvvo
Sámediggi doaibmevaččabut bargat ealáhusaid
guvlui, čohkket váikkuhangaskaoapmegeavaheami buriide
ovttaskasfitnodagaide ja deattuhit gu-ovlluguovdasaš ealáhusčohkkehusaid
bajáshuksema.
Sis-Finnmárkku oahppodási mihtilmasvuohta lea
ahte ollugiin lea alit oahppu, muhto seammás leat ollugat
geain ii leat mangelágan oahppu. Nissoniin lea oppalaččat
alit oahppu go dievdduin.
Govus 14.1 Proseantalohku – olbmot geain lea alit oahppu, sohkebealit
earuhuvvon sámegiela hálddahanguovllus (1999)
Ráđđehusas leat
dihtosis eallindiliid dilálašvuođat
muhtun guovlluin gos lea sámi veahkadat. Omd. lea Sis-Finnmárkkus
bargguhisvuohta ain badjelis go fylkka- ja riikkadásis
lea gaskamearálaččat. Erenoamáš allat
lea bargguhisvuohta Guovdageainnu suohkanis, gos dat guhká lea
leamaš bures badjel 10|SLIS}%. Dárbbašuvvo
gárgedit eambbo iešguđetlágan
ealáhusaid ja loktet veahkadaga gelbbolašvuođa.Váttisvuođaid
galgá dattege čoavdit ee. nannemiin bargomárkanetáhta,
oadjoetáhta ja sosiálabálvalusa doaibmabijuid
ovttaidahttima. Dárbbašuvvojit maiddái
ee. oktagaslačča ektui buoret čovdosat
heivehuvvot, mat erenoamážit jukset olbmuid geain
lea váilevaš formála gelbbolašvuohta.
Dákkár čovdosat gártet mielddisbuktit
gáibádusaid oktagassii, dan seammás go doaibmabijut
leat miellagiddevaččat geavaheddjiid dovddiidusaid
vuođul. Kultur- ja luonddusuodjaleapmi sáhttet
leat guovdilis bealit dákkár strategiijas. Erenoamážit
berre hukset strategiija mas báikkálaš veahkadat
oažžu govttolaš oasi ávkeárvvuin
ja ovdduin mat luovvanit. Sosiála- ja dearvvasvuođadepartemeanta
ja Gielda- ja guovlodepartemeanta leat juolludan ruđaid
jođánitbargi projeaktajovkui, mas lea
báikkálaš gullevašvuohta,
mii galgá válddahallat Sis-Finnmárkku
dili, dovdáhit deaŧalaččamus
hástalusaid ja vuoruhit doaibmabijuid. Finnmárkku
fylkkagielda jođiha projeavtta masa Sis-Finnmárkku gielddat
oassálastet. Sierra bargobijut boazodoalu ektui válddahuvvojit
kapihttalis 14.2.
Ráđđehus čujuha
muđui eallindiliid buorideami oppalaš doaibmabijuide
mat válddahuvvojit Guhkesáiggeprográmmas áigodahkii
2002–2005 (Langtidsprogrammet for 2002–2005), kap. 11, «Plan
for økonomisk og sosial trygghet» (Ekonomalaš ja
sosiála dorvvolašvuođaplána),
ja dieđáhusas st.meld. nr. 50
(1998–1999) Utjamningsmeldinga. Om fordeling av inntekt
og levekår i Norge (Dássádahttindieđáhus.
Boađuid juogadeapmi ja eallindilit Norggas).
Tabealla 14.1 Proseantalogut – logahallojuvvon bargguhis olbmot
gaskal 25–66 jagi ja olbmot geain lea lámisvuođapenšuvdna
juohke 1000 olbmo nammii sámegiela hálddahanguovllus
ja riikkas.
| Guovdageaidnu | Kárášjohka | Porsáŋgu | Deatnu | Unjárga | Gáivuotna | Norga |
---|
Reg. bargguhis 25–66
jagi – % (geassem. 2000) | 12,1 | 5,4 | 4,5 | 4,4 | 5,4 | 7,8 | 2,5 |
Lámispenš.
16–66 jagi – pr. 1000 ássi(1999) | 85 | 109 | 125 | 142 | 132 | 155 | 93 |
14.1.2 Sis-Finnmárkku nuppástuhttinbargu
Sis-Finnmárkku nuppástuhttinbargu álggahuvvui jagis
1993, ja maŋimuš go ođđa
doalloovttadagat váldojuvvojedje nuppástuhttinprográmmii fárrui
lei 31.12.1995. Prográmma juksanmearrin lei geahpedit boazologu
ja jorgalahttit
jorgalahttit = kanaliseret
mudden = reguleren; muddet = reguleret
liiggás
meari barggolaččaid eará fitnuide.
Nuppástuhttinbarggu álgovuolggalaš hápmi loahpahuvvui
jahkemolsumis 1998–1999. Gaskaboddosašáigodagas
1999/2000 čađahuvvui sierra
nuppástuhttinbargu ovdal go sirddihuvvui dábálaš váikkuhangaskaomiide.
Jagis 1999 várrejuvvui 26 milj. kr Sis-Finnmárkku
nuppástuhttinbargui. Jagis 2000 lei maŋimuš jahki
go lei sierra nuppástuhttinbargu jođus,
ja dasa várrejuvvui 18 milj. kr. Projeavttain, maidda addojuvvojuvvui
doarjja, sáhttá ee. namahit fitnodatdoarjaga mii
bohciidahtii sullii 70 ođđa
bargosaji. Nubbi guovdilis doaibmabidju lea fitnodatálggaheddjiid čuovvoleapmi,
ee. fidnoálggahanoahpaheami bokte, ja sierra INKO-bálvalusain
(bajásčuvgehus ja oktavuođagaskkusteapmi),
ja eará doaibmabijuiguin lokten várás ealáhusaid
gelbbolašvuođa (ovdamearkka
dihtii lotnolasealáhuskurssat boazodoalu nuppástuhttiide).
Doarjja lea maiddái addojuvvojuvvon UNIREG-projektii, mii
lea duođaštanprojeakta čadnojuvvon
Universitehtaid registrerenguovddážii. Dát
projeakta lea buvttihan sullii 40 oahpposaji dán njealji
gielddas. Maiddái nuoraidbargu lea nannejuvvon, ee. leat álggahuvvon
bálvaluskantuvrrat buot njealji gielddas. Sullii 52 pst.
doarjagiin addojuvvojuvvui nuoraiddoaibmabijuide.
Ođđajagemánu
1. 2001 lea Sis-Finnmárkku ealáhusgárgedanbargu
biddjojuvvon dábálaš váikkuhangaskaomiide.
Lea deaŧalaš hukset ja čuovvolit
daid dovddiidusaid ja bohtosiid mat leat olahuvvon. Nuppástuhttináigodaga
ollislaš loahppaárvvoštallan
berre álggahuvvot sullii ovtta jagi maŋŋil
go sierra nuppástuhttináigodat lea lohppii mannan,
dat mearkkaša primo 2002.