Gå til søkGå til innholdGå til toppnavigasjonGå til lokalnavigasjon
Denne siden finnes ikke på bokmål. Til bokmål forside
Du er her:

St.dieđ. nr. 55 (2000-2001)

Sámepolitihka birra

Bla i dokumentet: 14 Ealáhusgárgedeapmi... | 14.2 Boazodoallu > | Dokumentets forside

14.1 Barggahus ja eallindilit sámi guovlluin

14.1.1 Sis-Finnmárku

Juos váldá ovdamearkka dihtii ovdan Sis-Finnmárkku, de leat muhtun ealáhusain eanemusat smávva doaibmit geain eai leat návccat dahje mokta bargat gárgedemiin. Gávdnojit maiddái ealáhusat mat leat hejot organiserejuvvon. Sis-Finnmárkku ealáhuseallima deaŧalaš mihtilmasvuođat leat:

  • ollu smávva fitnodagat/viessodoallodoaibmit, dávjá unnán dienas

  • eanašeanas árbevirolaš fitnodagat mii guoská buktagiidda, buvttadanneavvuide ja gávpemárkanii

  • ollu «ovttaskas» fitnodagat main leat hárve vejolaš, guovlluguovdasaš ovttasbargoguoimmit

  • ollu eahpeformála gelbbolašvuohta (árbevirolaš giehtaduodji ja «oahppan barggu čađa») ja iige nu alla formála gelbbolašvuohta omd. ekonomiijas ja fitnodatdoalus

  • nana kultuvrralaš identitehtta

Boksa 14.24 Sis-Finnmárkku ealáhuseallima guorahallan

Sámedikki olis lea Agderforskning jagis 2001 guorahallan Sis-Finnmárkku ealáhuseallima guovtti gieldda vuođul, namalassii Guovdageainnu suohkana ja Unjárgga gieldda. Raporttas boahtá ovdan ee. ahte leat soames oktasaš juksanmearit fitnodagaid ásaheamis. Máŋ-gasii sis, geat leat gažaduvvon, lei bargguhisvuohta molssaeaktun. Go álggahedje iežaset fitnodaga, leat sii ráhkadan bargosaji alcceseaset, ja nu garván bargguhisvuođa dahje eretfárrema báikkis. Regiovdnii fárren ja ássat sámi guovllus lei deaŧalaš máŋgasii sis, geat álggahedje iežaset fitnodaga. Nubbi eará duogášággan lei hukset doaimma gaskaoapmin olahit eará juksanmeari. Dát sáhttá omd. leat sámi kultuvrra gilvit, diinet ruđaid, čájehit ahte iežas doaimmain lea vejolaš eallit ja oažžut friddjavuođa mearridit iežas bargobeaivvi. Sis-Finnmárkkus ádjána dábálaččat guhká (5–8 jagi) ovdal go fitnodat sáhttá daddjojuvvot nanusin ja buressajáiduvvan. Raporttas čájehuvvo maiddái ahte kultuvra sáhttá sihke ovddidit ja hehttet ealáhusgárgedeami, ja duogášdiehtun adnojuvvojedje gávdnosat Guovdageainnu silbarávdebirrasis. Nuorra olbmot leat sakka eambbo ovdánanáŋggirdeaddjit go boarraset olbmot (badjel 50 jagi) ja sis lea buoret formála gelbbolašvuohta. Dat sáhttá, Agderforskning oaivila mielde, čujuhit dan guvlui ahte lea dáhpáhuvvamin buolvamolsašupmi das mii guoská ovdánanjuksanmeriide, dat meark-kaša ahte dađistaga lassánit ovdánandoaibmit ja geahppána viessodoallodoibmiid lohku guovllus. Raporttas ávžžuhuvvo Sámediggi doaibmevaččabut bargat ealáhusaid guvlui, čohkket váikkuhangaskaoapmegeavaheami buriide ovttaskasfitnodagaide ja deattuhit gu-ovlluguovdasaš ealáhusčohkkehusaid bajáshuksema.

Sis-Finnmárkku oahppodási mihtilmasvuohta lea ahte ollugiin lea alit oahppu, muhto seammás leat ollugat geain ii leat mangelágan oahppu. Nissoniin lea oppalaččat alit oahppu go dievdduin.

Govus 14.1 Proseantalohku – olbmot geain lea alit oahppu, sohkebealit A; earuhuvvon sámegiela hálddahanguovllus (1999)

Govus 14.1 Proseantalohku – olbmot geain lea alit oahppu, sohkebealit earuhuvvon sámegiela hálddahanguovllus (1999)

Ráđđehusas leat dihtosis eallindiliid dilálašvuođat muhtun guovlluin gos lea sámi veahkadat. Omd. lea Sis-Finnmárkkus bargguhisvuohta ain badjelis go fylkka- ja riikkadásis lea gaskamearálaččat. Erenoamáš allat lea bargguhisvuohta Guovdageainnu suohkanis, gos dat guhká lea leamaš bures badjel 10|SLIS}%. Dárbbašuvvo gárgedit eambbo iešguđetlágan ealáhusaid ja loktet veahkadaga gelbbolašvuođa.Váttisvuođaid galgá dattege čoavdit ee. nannemiin bargomárkanetáhta, oadjoetáhta ja sosiálabálvalusa doaibmabijuid ovttaidahttima. Dárbbašuvvojit maiddái ee. oktagaslačča ektui buoret čovdosat heivehuvvot, mat erenoamážit jukset olbmuid geain lea váilevaš formála gelbbolašvuohta. Dákkár čovdosat gártet mielddisbuktit gáibádusaid oktagassii, dan seammás go doaibmabijut leat miellagiddevaččat geavaheddjiid dovddiidusaid vuođul. Kultur- ja luonddusuodjaleapmi sáhttet leat guovdilis bealit dákkár strategiijas. Erenoamážit berre hukset strategiija mas báikkálaš veahkadat oažžu govttolaš oasi ávkeárvvuin ja ovdduin mat luovvanit. Sosiála- ja dearvvasvuođadepartemeanta ja Gielda- ja guovlodepartemeanta leat juolludan ruđaid jođánitbargi projeaktajovkui, mas lea báikkálaš gullevašvuohta, mii galgá válddahallat Sis-Finnmárkku dili, dovdáhit deaŧalaččamus hástalusaid ja vuoruhit doaibmabijuid. Finnmárkku fylkkagielda jođiha projeavtta masa Sis-Finnmárkku gielddat oassálastet. Sierra bargobijut boazodoalu ektui válddahuvvojit kapihttalis 14.2.

Ráđđehus čujuha muđui eallindiliid buorideami oppalaš doaibmabijuide mat válddahuvvojit Guhkesáiggeprográmmas áigodahkii 2002–2005 (Langtidsprogrammet for 2002–2005), kap. 11, «Plan for økonomisk og sosial trygghet» (Ekonomalaš ja sosiála dorvvolašvuođaplána), ja dieđáhusas st.meld. nr. 50 (1998–1999) Utjamningsmeldinga. Om fordeling av inntekt og levekår i Norge (Dássádahttindieđáhus. Boađuid juogadeapmi ja eallindilit Norggas).

Tabealla 14.1 Proseantalogut – logahallojuvvon bargguhis olbmot gaskal 25–66 jagi ja olbmot geain lea lámisvuođapenšuvdna juohke 1000 olbmo nammii sámegiela hálddahanguovllus ja riikkas.

  GuovdageaidnuKárášjohkaPorsáŋguDeatnuUnjárgaGáivuotnaNorga
Reg. bargguhis 25–66 jagi – % (geassem. 2000)12,15,44,54,45,47,82,5
Lámispenš. 16–66 jagi – pr. 1000 ássi(1999)8510912514213215593

14.1.2 Sis-Finnmárkku nuppástuhttinbargu

Sis-Finnmárkku nuppástuhttinbargu álggahuvvui jagis 1993, ja maŋimuš go ođđa doalloovttadagat váldojuvvojedje nuppástuhttinprográmmii fárrui lei 31.12.1995. Prográmma juksanmearrin lei geahpedit boazologu ja jorgalahttit

jorgalahttit = kanaliseret mudden = reguleren; muddet = reguleret

liiggás meari barggolaččaid eará fitnuide.

Nuppástuhttinbarggu álgovuolggalaš hápmi loahpahuvvui jahkemolsumis 1998–1999. Gaskaboddosašáigodagas 1999/2000 čađahuvvui sierra nuppástuhttinbargu ovdal go sirddihuvvui dábálaš váikkuhangaskaomiide.

Jagis 1999 várrejuvvui 26 milj. kr Sis-Finnmárkku nuppástuhttinbargui. Jagis 2000 lei maŋimuš jahki go lei sierra nuppástuhttinbargu jođus, ja dasa várrejuvvui 18 milj. kr. Projeavttain, maidda addojuvvojuvvui doarjja, sáhttá ee. namahit fitnodatdoarjaga mii bohciidahtii sullii 70 ođđa bargosaji. Nubbi guovdilis doaibmabidju lea fitnodatálggaheddjiid čuovvoleapmi, ee. fidnoálggahanoahpaheami bokte, ja sierra INKO-bálvalusain (bajásčuvgehus ja oktavuođagaskkusteapmi), ja eará doaibmabijuiguin lokten várás ealáhusaid gelbbolašvuođa (ovdamearkka dihtii lotnolasealáhuskurssat boazodoalu nuppástuhttiide). Doarjja lea maiddái addojuvvojuvvon UNIREG-projektii, mii lea duođaštanprojeakta čadnojuvvon Universitehtaid registrerenguovddážii. Dát projeakta lea buvttihan sullii 40 oahpposaji dán njealji gielddas. Maiddái nuoraidbargu lea nannejuvvon, ee. leat álggahuvvon bálvaluskantuvrrat buot njealji gielddas. Sullii 52 pst. doarjagiin addojuvvojuvvui nuoraiddoaibmabijuide.

Ođđajagemánu 1. 2001 lea Sis-Finnmárkku ealáhusgárgedanbargu biddjojuvvon dábálaš váikkuhangaskaomiide. Lea deaŧalaš hukset ja čuovvolit daid dovddiidusaid ja bohtosiid mat leat olahuvvon. Nuppástuhttináigodaga ollislaš loahppaárvvoštallan berre álggahuvvot sullii ovtta jagi maŋŋil go sierra nuppástuhttináigodat lea lohppii mannan, dat mearkkaša primo 2002.

Bla i dokumentet: 14 Ealáhusgárgedeapmi... | 14.2 Boazodoallu > | Dokumentets forside