Sámediggi áigu bargat nannet álgoálbmogiid
vuoigatvuođaid našuvnnalaš ja
riikkaidgaskasaš dásis. Sámedikki
mielas ii leat buorre go maŋemus áiggiid
sámi vieruiduvvan vuoigatvuođat eatnamiidda
galget duopmostuoluin mearriduvvot, seammás go vuoigatvuođaproblematihkka
ii leat oppalaččat vuos čielggaduvvon. Dan
oktavuođas čujuhit Meahccekommišuvnna
doaimmaide Tromssas ja Nordlánddas, ja priváhtarievttalaš boazoguohtunareálaid
nákkuide lullisámi guovllus. Sámi álbmogis ii
leat dohkálaš riektesihkarvuohta čuollat
bealis duopmostuoluid ektui. Dát guoská sihke
juridihkalaš ja ekonomalaš áššiide.
Sámediggi vuordá Norgga stáhta bargat
maid sáhttá nu ahte sámiid riektedilli
ollislaččat ja dohkálaš vuogi mielde
nannejuvvo našuvnnalaš ja
riikkaidgaskasaš duopmostuoluin.
Sámediggi vuordá Ráđđehusa
fuolahit ahte Suodjalusa ja boazodoalu gaskka dahkkojuvvo šiehtadus
Hálkavári ja Iŋggášguolbana báhčinguovlluid
dáfus. Dasto lea deaŧalaš ahte Sámediggi
ja báikkálaš eiseválddit
ja ealáhusat dađistaga ožžot
dieđuid áššis.
Áššit mat gusket
eamiálbmotjulggaštussii, berrejit digaštallojuvvot
dohkálaš dásis, ja nu ahte
digaštallamiid ovttárvosašvuohta doahttaluvvo. Álgoálbmotvuoigatvuođaid álbmotrievtti
prinsihpat leat čielgasat, ja nannejit eahpitkeahttá dan
ahte stáhtat fertejit dohkkehit ja mearridit álgoálbmotvuoigatvuođaid
gullevaš olbmuid riektevuogádagaid
ja riekteipmárdusaid vuođul. Sámiid
vuoigatvuođat iežaset duovdagiidda, čáziide
ja luondduriggodagaide fertejit doahttaluvvot ja dohkkehuvvot, ja
vuođđojearaldagat sámi
vuoigatvuođaid ja eallineavttuid dáfus
boahtteáiggis fertejit mearriduvvot Sámedikki
ja stáhta digaštallamiid ja šiehtadallamiid bokte.
Guovddáš bargu lea álggahit šiehtadallangeatnegasvuođa
sámiid ja Norgga eiseválddiid gaskka dakkár áššiin
gos lea dárbbašlaš sámiid árvvoštallamiid
mielde, erenoamážit kultur-, ealáhus-
ja vuoigatvuođasurggiin. Dát geatnegasvuohta
berre sisttisdoallat eambbo go dušše
gulahallama, ja das fertejit leat guovttebealát geatnegasvuođat. iehtadallangeatnegasvuohta
ferte regulerejuvvot Norgga lágain. Álgoálbmogiid
iešmearridanvuoigatvuođaid áššiid
dáfus gáibidit vel guovddáš proseassaid,
danne go orrot leame iešguđetlágán
ipmárdusat iešmearrideami doahpagis.
Sámedikki prinsihppa lea ahte álgoálbmogat
leat ovttaárvosaččat eará álbmogiiguin. Álgoálbmogiid
iešmearridanvuoigatvuođas
lea lagas oktavuohta oppalaš olmmošvuoigatvuođaáššiide.
Sámediggi vuordá Norgga stáhta aktiivvalaččat
fuolahit ahte álgoálbmogiid vuoigatvuođat
ja eallindilit sihkkarastojuvvojit, dan bokte ahte ON mearrida eamiálbmotjulggaštusa
ovdal álgoálbmogiid logijagi loahpa.
Sámediggi čujuha dasa ahte Barentsovttasbarggu álgoálbmotáššiid
bargu lea bisánan danne go váilot resurssat. Maŋemus
4 jagi leat čađahuvvon moadde prošeavtta,
ja dasto lea Álgoálbmogiid Doaibmaprográmma
2000–2003 ráhkaduvvon. Regiovdnaráđđi
mearridii 1999:s prográmma prošeaktaoasi. Álgoálbmotovttasbarggus
lea potensiála mii ii leat geavahuvvon. Jus galgá nagodit
loktet dan, de eaktuduvvo ahte buot dárbbašlaš resurssat
sáhttet geavahuvvot doaibmaprográmma čađaheamis,
ja ahte dahkkojit muhtun organisatuvralaš rievdadusat.
Sámi parlamentáralaš ráđđi
(SPR) lea sámi oasseváldima vuođul
06.10.00 evttohan čuovvovaš organiserema
Barentsregiovnna orgánaid dáfus: 1: SPR nammada
sámi ovddasteaddji Regiovdnaráđđái,
2:SPR nammada sámi ovddasteddjiid jus šaddet
bargojoavkkut Barentsovttasbarggus, ja 3: Regiovnna álgoálbmogat
ožžot ovtta ovddasteaddji Barentsráđđái. Sámediggi
lea dohkkehan dán, ja oaivvilda dasa lassin ahte Barentsčállingotti álgoálbmotmielbargi galgá fásta
ovddastit álgoálbmogiid Regiovdnalávdegottis.
Dán birra ráhkaduvvo čielgaset soahpamuš Sámedikki
ja Barentsčállingotti gaskka boahttevaš 2-jagi áigodahkii.
Ovttasbargoorgánan ii galgga Sámi parlamentáralaš ráđđi
dušše koordineret dikkiid barggu,
muhto maiddái riikkaid dási ja riikkaidgaskasaš dási
doaimmaid. Dárbbašlaš lea
maiddái ahte sámi áššiid
bargu dasa lassin koordinerejuvvo našuvnnalaš eiseválddiid
gaskka, ja ahte dat dahkko ovttasráđiid
sámedikkiid presideanttaiguin.
Dán vuođul oaivvilda Sámediggi
ahte fylkkagielda berre heaittihuvvot dálá hámis.
Berre árvvoštallat ásahit
ođđa regiovdnadási
riikkaoasseperspektiivvas. Sámediggi eaktuda ahte sámi áššit
huksejuvvojit dán ođđa
regiovdnadássái vuođu rájes
juo, vuhtii válddidettiin ahte sámit leat riikka álgoálbmot.
Dat oaivil doalahuvvo beroškeahttá das
makkár boahttevaš čoavddus šaddá stáhta,
guovllu ja suohkana doaibmajuogu dáfus.
Sámi guovlluin lea vejolaš ekonomalaš doaimmaid
vuođđu sihke ođasmuvvi
ja nohkavaš resurssaid olis. Navdojuvvon
minerálaresurssat
leat maiddái
dagahan lassánan beroštumi. Sámedikki
prinsihpalaš oaidnu lea ahte mii eat mieđit
addit ohcanlobi nu guhká go vuoigatvuođaášši
ii leat čielgan. Ii leat bealuštahtti
addit ohcanlobi nu guhká go sámi álbmot
ii leat olahan doarvái válddi ja váikkuhusa minerálaresurssaid
hálddašeamis. Go sámi álbmogii
lea álbmotvuoigatvuođalaš geatnegasvuođaid
olis sihkkarastojuvvon dárbbašlaš váikkuhanváldi
sámi guovlluid luondduvalljodagaid dáfus ja go
oamastanvuoigatvuohta lea dohkkehuvvon, de áigu Sámediggi
viidát árvvoštallat mainna
lágiin sámi guovlluid minerálaguorahallan galgá čađahuvvot.
Dát mearkkaša ahte Sámediggi áigu
mearridit galget go, ja vejolaččat movt sámi
guovlluid minerálaresurssat galget boahtteáiggis
geavahuvvot. Dás leat čielga oainnut dasa movt
sámi ássanguovlluid valljodagat berrejit hálddašuvvot.
Dan dihte lea deaŧalaš ahte Ráđđehus
ii bargga dan nala ahte ođđa minerálaláhka
mearriduvvo ovdal go sámi riektedilálašvuođat
leat Stuoradikkis gieđahallon.
Sámediggi lea mearridan kulturmuitoplána 1998–2001.
Sámedikki politihka vuođđun
lea ahte sámi guovlluid guhkes áiggi ealáhuslaš-
ja servodatlaš ovdáneapmi ii galgga
dagahit ahte luondduriggodagaid geavaheapmi lea stuorát
go luondu gierdá. Doahpagat biras, luondu ja kultuvra gullet
nannosit oktii. Sámedikki ulbmilin lea nappo siskkildit
birasperspektiivva
olles Sámedikki
bargui ja doibmii. Ulbmilin dáinna lea áigái
oažžut birasseastevaš guottuid
sámi servodahkii, čalmmustahttimiin ja doarjumiin
doaibmavejolašvuođaid mat
ovddidit guoddevaš luonddugeavaheami. Dan dihte áigu
Sámediggi ráhkadišgoahtit
birasdieđáhusa
mii
fátmmasta Sámedikki biras- ja areálaoainnuid.
Diggi bovde Birasgáhttendepartementta ovdánahtti ovttasbargui
dán dieđáhusa válmmasteami
oktavuođas.
ON-konvenšuvdna siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid
birra lea fas šaddan áigeguovdil maŋŋel
go jagis 1999 šattai norgalaš rievtti
oassin. Dát mielddisbuktá ahte konvenšuvdna
ii dušše atte Norgii álbmotvuoigatvuođalaš geatnegasvuođaid
stáhtan, muhto maiddái ahte Norgga duopmostuolut
ja hálddahus dál leat geatnegasat geavahit konvenšuvnna
siskkáldas rievtti oassin go dahket konkrehta mearrádusaid.
27. artihkkalis lea guovddáš oassi
mii geatnegahttá norgga stáhta doahttalit sámi
vuoigatvuođaid. Stáhta ii galgga ieš dahkat
maidege mii rihkku dáid vuoigatvuođaid
ja lea geatnegas suodjalit vuoigatvuođaid badjelduolbmamiid
vuostá. Álgoálbmogiid ealáhusaid
luondduvuđđosa sihkkarastin lea
nappo hui deaŧalaš oassi
stáhta geatnegasvuođain álgoálbmogiid
guovdu. Stáhta ferte čilget movt áigu čađahit
geatnegasvuođaid konvenšuvnna
olis.
St.dieđáhusas Nr. 21 (1999–2000) Olmmošárvu
guovddážis (Menneskeverd i sentrum), evttohuvvui
ahte ásahuvvo
álgoálbmotvuoigatvuođaid
gelbbolašvuođaguovddáš
Davvi-Norgii.
Sáme-diggi atná sierra álgoálbmotvuoigatvuođaid
gelbbolašvuođaguovddáža ásaheami
hui mávssolažžan ja lea ávžžuhan ásahit dan
dálá sámi gelbbolaš-vuođaguovddážiidda Guovdageainnus,
namalassii Davviriikkaid Sámi Instituhttii ja Sámi
allaskuvlii. Goappaš dáin ásahusain
lea dárbbašlaš gelbbolašvuohta
ja fierpmádat, sihke našuvnnalaččat
ja riikkaidgaskasaččat, sáhttit veahkehit
guovddáža barggu. Ovttasbargu váikkuha
dan ahte guovddáš šaddá spesiáliserejuvvon
lassin stuorát olmmošvuoigatvuođabirrasiidda.
Ii leat vuos nammaduvvon ođđa
sámevuoigatvuođalávdegoddi čielggadit
vuoigatvuođaid Tromssas ja lullelis. Sámediggi
vuordá ahte ovdalaš vieruiduvvan dáhpi čielggadanlávdegottiid
nammademiin jotkojuvvo Tromssa ja lulit guovlluid Sámi
vuoigatvuođalávdegotti nammadeamis,
vrd. árbevierrojoavkku nammadeami Sámi vuoigatvuođalávdegotti
barggu oktavuođas.
Sis-Finnmárkku riektiveahkkekántuvra
Sámedikki presideanta čálii Stuoradikki
justislávdegoddái reivve 13.04.2000, Stuoradiggedieđáhu nr. 25
(1999–2000)
Nuvttá riekteveahki
meannudeami
oktavuođas. Sámediggi deattuhii man dehálaš Riekteveahkkekántuvra
lea, earenoamážit go jurddaša
dan njealji suohkana Guovdageainnu, Kárášjoga,
Deanu ja Unjárgga álbmoga riektesihkarvuođa.
Sámediggi oaivvilda ahte stáhta ferte ruhtadit
riekteveahkkedoaimma ollislaččat. Go Stuoradiggi
meannudii dán ášši, de
sii bivde ahte riekteveahkkedoaimma berrešii jođihit
riekteveahkkelága rámmaid siskkobealde. Earret
eará daddjui ahte kántuvra ii galgga šat
fállat nuvttá riekteveahki buohkaide.
Sámedikki mielas lea earenoamáš dehálaš sihkkarastit
ahte dat joavkut mat ovdal leat ožžon nuvttá riekteveahkkefálaldaga,
ain galget dan oažžut. Dat guoská earenoamážit
sidjiide geat barget vuođđoealáhusain,
nugo boazosápmelaččat, eanadoallit ja
riddoguolásteaddjit. Sámediggi dáhttu
muittuhit duogáža manne Riekteveahkkekántuvra ásahuvvui.
Leat unnán advokáhtat dáin suohkaniin,
lea dušše okta advokáhtta
oasseáiggis. Dasa lassin lea nu ahte dáid suohkaniid
olbmot eai váldde oktavuođa advokáhtain
nu dávjá go eará guovlluin, dasa leat sihke
gielalaš ja kultuvrralaš sivat.
Sámediggi dáhttu deattuhit Sis Finnmárkku
earenoamáš dili, ja ahte Riekteveahkkekántuvrra
jođiheapmi ferte bisuhuvvot dohkálaš dásis
mii heive guovllu kultuvrralaš dillái.
Jahkásaš
boazodoallošiehtadusa
soabadallamiid
dáfus lea váldoeaktu ahte bealálaččat
barget sihkkarastit boazodoalu produktivitehta (Boazodoallošiehtadus
2000–2001). Ášši
lea almmotge oalle girjái ja muhtun áššit
mat váikkuhit produktivitehta eai leat šiehtadallanfáddán,
erenoamážit boraspirehálddašeapmi
ja guohtunresursa-áššit.
Okta dain stuorámus hástalusain boazodoalus lea
sihkkarastit ealáhusa guohtun- ja areálavuođu.
Sámediggi atná dárbbašlažžan deattuhit
ahte bisánkeahtes sisabahkkemat boazodoalu guovlluide sakka áitet
ealáhusa. Boazodoalu vuoigatvuođat
leat guovddážis, ja leat áibbas dan duohken
ahte boazodoalu eatnamat sihkkarastojuvvojit boahttevaš buolvvaide.
Sámedikkis leat boazodoallošiehtadusa
soabadallamiin guokte observatora stáhta bealde beavddi.
Diggi dáhttu dál dán ortnega guorahallojuvvot,
dainna ulbmilin ahte ásahit iešheanalaš observatørasaji.
Lea áibbas dárbbašlaš ahte
eiseválddit gehččet
Boraspirehálddašeami
ovttas
daid geatnegasvuođaiguin mat sis leat sámi álgoálbmoga
kulturvuođu suodjaleami hárrái.
Dan dihte lea Sámediggái deaŧalaš searvat
ja bidjat eavttuid boraspirehálddašeami
oktavuođas ja proseassaide dan olis.
Sámediggi lea evttohan álggahit
5-jagi duodjeovdánahttinprográmma
.
Ulbmilin lea buoridit duoji rámmaeavttuid kultuvran, fidnun
ja ealáhussan. Duodji lea deaŧalaš kulturguoddi
ja Sámediggi atná stuora hástalussan
nannet kultuvrra návccalaš ja gánnáhahtti
ealáhusa olis. Lea deaŧalaš bisuhit
duoji boahtteáiggi ealáhussan, ja ahte dat heivehuvvo
dálá dárbbuide sihke váldoealáhussan
ja lotnolasealáhussan. Lea stuora beroštupmi ásahit
duoji ealáhussan, erenoamážit lotnolasealáhussan.
Dál lea suorggis unnán dienas ja lea unnán
gánnáhahtti.
Lea stuora hástalussan oažžut sin
geat váldet fágareivve, álggahit duoji
ealáhussan. Ealáhus dárbbaša
dan gelbbolašvuođa maid
sii leat háhkan. Sámediggi bargá buoridit
bargofálaldagaid sidjiide geat váldet duodjefágareivve.
Bargoeallima fágaoahpahusa lága olis ja dan oktavuođas
go duodji lea dohkkehuvvon suodjalanveara fágan, leat ásahuvvon
oahpahuskantuvrrat koordineret ja buoridit fágaoahpahusa.
Dát kantuvrrat rahčet heajos doaibmaekonomiija
geažil. Sámediggi lea ovttasráđiid
fágaoahpahusráđiin cealkán
ahte oahpahuskantuvrraid ruhtadeapmi ja nu nappo duodjefágaoahpahusa
ovddasvástádus, gullá Girko- ja oahpahusdepartementii.
Sámediggi lea válljen ruhtadit oasi dáid
kantuvrraid goluin dassážii go kantuvrraid doaimmaheapmi
lea čielggaduvvon departementtain.
Dál leat oahpahuskantuvrrain unnán fágaoahpahallit,
ja dat ii vuođđut iešbirgejeaddji doaimma.
Ovttasráđiid Girko- ja oahpahusdepartementtain
lea dál dieđihuvvon ahte departementta
Oahpahusossodat lea bargame gávdnat oahpahuskantuvrraide
doaibmavugiid ja fágaoahpahalliide bálkáortnega
mii heive smávva ja suodjalanveara fágaid ortnegii.
Meahccegeavaheapmi
nugo sáivačáhcebivdu ja
murjen, leat leamaš ja leat ain deaŧalaš oassin
dálusámiid birgenlágis ja ealáhussan.
Njuolggadusaid ferte heivehit dan mielde. Sámediggi atná dárbbašlažžan ásahit
meahccebuktagiid ja guliid vuostáváldinortnega
stuora vilgesguollevalljodagaid lahkosii, ja maiddái buoridit
Sis-Finnmárkku vilgesguollejávrriid dikšuma.
Sámedikki ipmárdusa mielde lea Ráđđehus Statskog
bokte rievidan dálusámiin meahccegeavahanvuoigatvuođaid.
Sámediggi atná áibbas dárbbašlažžan
ahte meahccegeavahannjuolggadusat guorahallojuvvojit, erenoamážit
sáivačáhceguolásteami ja bivddu
njuolggadusat.
Mihttomearrin galggašii leat stivret
mohtorjohtolaga
mehciin nu ahte dat báikegottit
mat árbevirolaččat geavahit guovlluid,
ožžot dasa vejolašvuođa.
Asttoáiggebarttaid ja gođiid huksen
berre ráddjejuvvot boazodoalloguovlluin. Almmotge ii galgga
dákkár huksen hehttet dáluássiid árbevirolaš meahccegeavaheami.
Maiddái ferte gullevašvuohta guvlui árvvoštallojuvvot earaládje
go dábálaš bartahuksema oktavuođas.
Sámediggi lea dan oaivilis ahte sámi guolásteddjiin
lea boares árbevieruid ja álbmotrievtti mielde
vuoigatvuohta sámi guovlluid
guollevalljodagaid
rievttilaš oassái.
Dan dihte atná Sámediggi deaŧalažžan
oažžut áigái guhkesáigásaš ja
ceavzilis geavahusa riddo- ja vuotnariggodagaid geavaheami dáfus,
mas báikkálaš ealáhusdoallit
ožžot stuorát ja luvvoset vejolašvuođa ávkkástallat
riddo- ja vuotnariggodagaiguin.
Lassin oassálastimii Regulerenráđis,
de áigu Sámediggi bargat gávnnahit ođđa
ja viidát vugiid ovddidit Guolástusdepartementta
ja Sámedikki politihkalaš ja hálddahuslaš ovttasbarggu. Sámi álbmoga
vuoigatvuohta searvat guolástusaide lea hui nannosit dán
barggu duohken.
Sámediggi áigu álggahit váldoprošeavtta «Bissovaš ovdáneapmi
dihto vuonain» ovttas golmma davimus fylkkagielddain, Guolástusdepartementtain,
Gieldda- ja guovlludepartementtain ja Birasgáhttendepartementtain.
Prošeakta lea Sámedikki riddo- ja vuotnaguovlluid
doaibmaplána ja Báikkálaš Agenda
21 geavatlaš čuovvoleapmi.
Sámediggi áigu bargat oažžut áigái
geahččalandoaimma gonagasreabbá «báikkálaš hálddašeami» dáfus,
vai gonagasreabbá boahttevaš bivdu
ja hálddašeapmi šaddá báikkálaš bivdiide ávkin
ja vai báikkálaš erohusat
ja heiveheamit váldojuvvojit vuhtii.
Sámediggi áigu bargat dan ovdii ahte Guolástusdepartementa
nammada bargojoavkku guorahallat áššebeliid
mat lunddolaččat gullet riddodorskki hálddašeapmái
ja bivdui. Bargojoavkku ulbmil berre leat áigái
oažžut máddodagaid bistevaš ja
bissovaš ovdáneami, vai sámi
riddo- ja vuotnaguovlluid ássan- ja bargovejolašvuođat bisuhuvvojit.
Sámediggi áigu čuovvolit iežas
barggu NOU 1999: 9 Til laks åt alle kan ingen gjæra
gieđahallamis, vai historjjálaš sámi
luossabivdovuoigatvuođat vuhtii váldojuvvojit
ja vai stuora luossačázádagat, mat leat
deaŧalaččat sámi
giela, kultuvrra ja servodateallima gáhttemis, várjaluvvojit
várálaš dávddaid
ja parasihtaid njoammumis.
Sámediggi áigu ain oččodit áigái
sierra čielggadeami luosa mearkkašumi
birra sámi kultuvrra, ealáhusa ja servodateallima
guovdu. Deanu čázádaga luossabivdo- ja
luossabiebman-rádjekommišuvnna bargu
ferte maiddái čadnot dása.
Porsáŋggu-, Deanu- ja Várjjatvuonas
dagaha njuorju stuora guollevahágiid. Almmotge deattuha Sámediggi
ahte njuorju ii leat dušše
báikkálaš guollebivdiide giksin,
muhto maiddái riggodahkan bierggu ja náhki dáfus.
Seammaládje go eará vuođđoealáhusat,
de sáhttá maiddái sámi guovlluid
eanandoallu
– vaikko buohtalassan
eará ealáhusaiguin ja fidnuiguin, leat deaŧalaš veahkkin
ja vuođđun doalahit ássama
ja barggolašvuođa sámi
guovlluin.
Eaktun lihkostuvvat doalahit barggolašvuođa
eanandoalus lea ahte ovttasbargu eanandoalloeiseválddiiguin
jotkojuvvo. Našuvnnalaš eanandoallopolitihka
hábmemis ferte Sámediggi leat guovddáš eavttuidbiddji.
Eanandoaluid heaittiheapmi goarida eanandoallobirrasa. Sámedikki
stuorámus hástalus lea bissehit ja jorgalahttit
dán mannolaga. Dát ferte dahkkot sihkkarastin
dihte barggolašvuođa ja ássama
sámi guovlluin. Mielkeeriid vuovdinvejolašvuohta sáhttá goaridit
máŋgga gili ealáhusvuođu.
Fertejit ásahuvvot stáhtalaš ruhtadanortnegat
veahkehit dállodolliid oastit eriid. Go dál oaidnit
ahte infrastruktuvra fuotnána ja njuovahagat heaittihuvvojit,
de ii leat dušše ruhtadanortnegiid ásaheapmi
deaŧalaš, muhto maiddái
ođđa gálvo- ja
márkanoččodeapmi. Fertet hutkagoahtit ođđa
buktagiid ja gálvvuid, fuobmát makkár sávaldagat
ja dárbbut oastiin leat, ja fertet ohcagoahtit ođđa
márkaniid, omd. Ruoššas.
Sámediggi áigu bargat dan ovdii ahte čađahuvvo
sierra árvoháhkanprográmma sámi guovlluid
várás, man ulbmilin lea vuhtii váldit
ja čalmmustahttit eanandoalu, guolásteami, boazodoalu
ja duoji oktasašvuođaid,
vai prográmmas olahit oppalaš sámi
servodatlaš perspektiivva.
Árvoháhkanprográmma sáhttá bajidit
eanandoalu árvoháhkama sihke buvttadeami dásis
ja náláštuhttima dásis
nugo meieriijain ja njuovahagain. Náláštuhttin,
vásedingálvvuid buvttadeami ja ođđa
gálvvuid hutkan sáhttet ovdánahttit olles
eanandoalloealáhusa. Lea stuora hástalussan oččodit
ruovttoluotta lobi ruovttus njuovvat sávzzaid. Hástalussan
lea maiddái unnidit eanandoalu boraspirevahágiid.
Berre maiddái oččodit áigái ovttasbarggu
boazodoaluin mehciid oktasaš geavaheami dáfus.
Eanandoalu ceavzilis ja birasseastevaš ovdáneami
oččodeamis ferte maiddái Sámediggi
leat mielde nanneme ekologalaš biebmobuvttadeami.
Dat lea ge maiddái ealáhusa našuvnnalaš čađahemiid
mielde.
Sámediggi dáhttu ovdánahttit
mátkkoštanealáhusa
mii
lea huksejuvvon iežamet kultuvrra nala, seammás
go fertet váruhit ahte dat ii boađáše
vuostálaga eará sámi ealáhusaiguin. Sámediggi
atná deaŧalažžan
ahte sámit ieža hutket ja leat aktiivvalaš ovttasbargoguoibmin
ja eavttuid biddjin go sámi ássan- ja geavahanguovlluin
hábmejuvvojit ja čađahuvvojit
mátkkoštandoaimmat.
Okta Sámedikki stuora hástalusain lea ain bargat
buoridit skuvla- ja mánáidgárdefálaldagaid sámi
mánáide ja nuoraide
.
Prošeaktaáigodagas (Sámedikki
mánáid- ja nuoraidprošeakta 1998–2000)
bohte dieđut dan birra ahte dáid ásahusaid
fálaldagat eai leat doarvái buorit. Mánáidgárdi
ja skuvla oktan asttoáiggefálaldagain, lea dán áigge
váldobáikin gos sámegiella ja kultuvra
oahpahuvvo ođđa buolvvaide.
Dušše dihto guovlluin ožžot
sámi vuođđoskuvlaoahppit
oahpahusa sámi oahppoplána, O97S mielde.
Ulbmilin lea ahte nu oallugat go vejolaš oččoše
oahpu dán mielde. Lea dárbbašlaš nannet
sámegieloahpahusa buot dásiin, namalassii vuosttaš-,
nubbin- ja amasgiellan. Sámegiella ja sámi árvvut
sámi mánáide leat hui guovddážis
dan barggus mii dássážii lea dahkkon,
maiddái dan dáfus ahte giella lea identitehta-ásaheaddji
bealli. Okta Sámedikki mihttomeriin lea nannet sámi
mánáid ja nuoraid identitehta ja gullevašvuođa
sámi servodahkii. Vai dat lihkostuvašii,
de ferte giellaovdánahttin ja giellaealáskahttin
vuoruhuvvot hui ovddos.
Okta eaktun sámi kultuvrra ovddideamis lea ahte sámi
mánát ja nuorat besset muosáhit bistevaš sámi
kulturovdanbuktimiid. Dát gáibida viiddis ja girjás
doaibmabijuid máŋgga suorggis – doaibmabijuid
mat guoskkahit olu bealálaččaid. Dát
ferte dáhpáhuvvat máŋgga
guoskevaš bealálačča
geatnegahtti ja čielggaduvvon ovttasbarggu olis. Mánáid
ja nuoraid oainnut fertejit vuhtii váldojuvvot dainna lágiin
ahte sii ieža besset aktiivvalaččat searvat
mearridit ja čađahit doaimmaid. Nuoraidkonferánsa šaddá hui
guovddážii dien barggus (Gč. kap. 2.6).
Dasto lea mávssolaš ahte álggahuvvojit doaimmat
mat galget eastadit givssideami, badjelgeahččanvuođa,
amasbalu, veahkaváldima ja rasistalaš guottuid
oppalaččat sámi ja dáčča
servodagain, ja erenoamážit mánáidgárddiin
ja skuvllain. Sámediggi bivdá Ráđđehusa
fuolahit erenoamáš doarjagiid dáidda
doaimmaide.
Boahttevaš hástalusat
oahpahusa
dáfus leat ahte Sámediggi
galgá leat ovdamannin sámi sisdoalu hábmemis
Norgga oahpahusvuogádaga buot dásiin ja bargat
dan ovdii ahte Sámediggái juolluduvvojit ee. dárbbašlaš DjO-ruđat
sámi oahpahusa ja Diehtojuohkin- ja gulahallanteknologiija (IKT)
oktavuođas. Lea maiddái dárbbašlaš duođaštit
movt sámegieloahpahus doaibmá olggobealde sámegiela
hálddašanguovllu, ja dasto bargat dan
ovdii ahte oahppit olggobealde sámegiela hálddašanguovllu
ožžot dohkálaš sámegieloahpahusa.
Lea maiddái deaŧalaš sihkkarastit
ahte oktagaslaš (individuála) vuoigatvuohta
oažžut sámegieloahpahusa ollašuhttojuvvo, sihke
vuođđoskuvla- ja joatkkaskuvladásis. Dán
dáfus livččii riekta ahte Sámediggái
addo ovddasvástádus hálddašit
oahpahusdiimmuid sámegieloahpahussii ja oahpahussii sámegillii. Sámediggi áigu
bargat nannet sámi sisdoalu sámi mánáidgárddiin
ja mánáidgárddiin gos leat sámi mánát,
ja bargat dan ovdii ahte sámi oahpponeavvut ráhkaduvvojit
mearriduvvon plánaid mielde.
Sámi erenoamášpedagogalaš suorggis áigut
bargat alidit gelbbolašvuođa
dási vai fálaldat vástidišgoahtá geavaheddjiid
dárbbuide. Sámedikki mielas galgá sámi
joatkkaoahpahus buoriduvvot sakka. Dán ferte geahččat
ovttas Ođastusa 94 sámi joatkkaoahpahusa
evalueremiin. Dán barggu fertejit guovddáš eiseválddit čuovvolit.
Sámi joatkkaskuvllat sirdojuvvot Sámedikki ovddasvástádussan.
Ferte álggahuvvot proseassa Sámedikki ja GOD gaskka.
Sámediggi lea addán cealkámuša
NOU 3:2000 Samisk lærerutdaning – mellom ulike
kunnskapstradisjoner (Sámi oahpaheaddjeoahpahus – iešguđetlágán
máhtolašvuođaid
gaskkas). Sámediggi lei čoahkkáigeassi
gulaskuddanásahus, ja beasai nu diehtit maid iešguđet
gulaskuddanásahusat deattuhedje lávdegotti barggu árvvoštallamiin. Sámediggi
oaivvilda ahte Sámi oahpaheaddjeoahpahus galgá ovdánahttot
sámi oahpaheaddjeoahpahussan olles Sápmái,
ja čadnojuvvot ja organiserejuvvot Sámi parlamentáralaš ráđi
vuollái ja ahte iešguđet
riikkaid ráđđehusat
servet bargui. Dassážii go Sámi parlamentáralaš ráđđi
lea ollásit ásahuvvon, ferte ovddasvástádus
ja váldi čielggaduvvot ráđđehusa
ja Norgga beale Sámedikki konkrehta ovttasbarggu olis. Sámediggi
doarju eanaš daid rávvagiid maid lávdegoddi
evttohii sihke iešguđet
sámi oahpahusásahusaid oahpahusfierpmádaga álggaheami dáfus,
sámi ovdaskuvlaoahpaheaddjeoahpahusa dáfus, sámi
oahpaheaddjeoahpahusa dáfus, sámi fidnofágaoahpahusa
dáfus ja sámi geavatlaš-pedagogalaš oahpahusa
dáfus. Sámediggi deattuha maid ahte galggaše ásahuvvot
lassi- ja viidásetoahpu fálaldagat mat vuhtii
váldet sámi skuvlla dárbbuid. Sámediggi
ballá dálá sámi oahpaheaddjeoahpahusa
rekrutteremiin ja evttoha doaimmaid mat sáhtáše
buoridit rekrutterendilálašvuođa.
Sámediggi doarju lávdegotti ávžžuhusaid
das ahte sámi oahpaheaddjeoahpahus berre leat dutkamii
vuođustuvvon oahpaheaddjeoahpahus vai sáhttá duohtan
dahkat daid ulbmiliid mat leat oahpahussii biddjon. Dan oktavuođas
evttoha Sámediggi ahte álggahuvvo 10-jagi rekrutterenprográmma
ja 10-jagi dutkan- ja sámegiela ealáskahttinprográmma.
Dát ferte dáhpáhuvvat buot oahpahusásahusaid
dáfus mat leat ožžon dahje ožžot čielgasit
definerejuvvon doaimmaid sámi oahpaheaddjeoahpahusa ektui. Sámediggi
vuordá ahte ráđđehus čuovvola
dán čielggadusa ovddidettiin sierra stuoradiggedieđáhusa
sámi oahpaheaddjeoahpahusa birra. Sámediggi lea
addán gulaskuddancealkámuša NOU
2000: 14 «Frihet med ansvar» (Friddjavuohta ja
ovddasvástádus) – Alit oahpahusa ja dutkama birra.
Sámediggi lea ráddjen iežas cealkámuša guoskkahit
dušše 19. kapihttala «Alit
oahpahus ja dutkan sámi servodagas» ja 12. kapihttala «Ásahusaid
jođiheapmi ja stivren». Sámediggi áigu bargat
dan ovdii ahte buot sámi dutkan ja oahpahus ferte dahkkot
sámi servodaga dárbbuid mielde. Dat mearkkaša
ahte dutkan ja alit oahpahus ferte vuolgit iešguđet
sámi servodagaid dárbbuin ja vuhtii váldit
daid ja leahkit relevánta maiddái sámi ealáhusovdáneapmái.
Sámiid rekrutterema dáfus dutkamii ja alit oahpahussii
ferte ásahuvvot 10-jagi prográmma hukset ja ovdánahttit
sámi dutkama. Davviriikkaid Sámi Instituhta ja
Sámi allaskuvlla birrasat dahket vejolažžan
hukset sámi universitehta gos sámegiella geavahuvvo
sihke njálmmálaččat ja čálalaččat,
mii fas lea mielde nanneme sámegiela ovdáneami
earret eará oahpaheami ja dutkama bokte. Sámediggi
deattuha ahte ferte ásahuvvot sámi dutkanráđđi
mas lea oppasámi perspektiiva ja mas galgá leat
váldo ovddasvástádus hábmet
davviguovlluid sámi oahpahus- ja dutkanpolitihka. Dát
ráđđeaddi orgána
ferte ovdánahttot Sámi parlamentáralaš ráđi
ollái. Lea maiddái deaŧalaš ovdánahttit
orgána mii fuolaha ehtalaš beliid sámi
dutkamis.
Sámediggi áigu bargat dan ovdii ahte guovddáš dásis
biddjojuvvojit čielga mearit dasa movt olahit sámiide
ovttadássásaš
dearvvašvuođa-
ja sosiálbálvalusa
ulbmila. Nuppástuhttinproseassat
leat áddját, muhto Sámediggi oaivvilda
almmotge ahte ovddasvástádus sámi perspektiivva
integrerema dáfus dearvvašvuođa-
ja sosialbálvalussii gullá fylkkagieldda ja gielddaid ásahusaide
sámi ássanguovlluin. Sámdiggi oaivvilda
maiddái ahte deaŧalaš oassi
integreremis lea čalmmustahttit sámi dimenšuvnna
dokumenttain mat guoskkahit dearvvašvuođa
ja sosiála doaimmaid Norggas. Dál «ávžžuhuvvo» dearvvašvuođa-
ja sosiálbálvalus sierra dokumenttaid bokte vuhtii
váldit sámi álbmoga erenoamáš dárbbuid,
omd. NOU 1995: 6 bokte. Dát váikkuha
dasa ahte dušše erenoamáš berošteaddji
fágaolbmot/ásahusat barget integreret
sámi perspektiivva dearvvašvuođa-
ja sosialabálvalussii.
Lassin dása oaivvilda Sámediggi ahte lea deaŧalaš juohkit
prošeaktaruđaid mat dál hálddašuvvojit
Sosial- ja dearvvašvuođadepartementta
prošeaktaortnega olis, maiddái maŋŋel
go prošeakta loahpahuvvo 2001 loahpas. Dat buoridivččii
fálaldagaid sámiide. Sámiide heivehuvvon
bálvalusa ovdánahttin lea viiddis bargu, sihke
sámegiela geavaheami ja sámi kulturipmárdusa
dáfus, ja maiddái ásahusaid fysálaš heiveheami
ja bálvalusa sisdoalu rievdadeami dáfus. Prošeaktaruđaid
juolludemiin ii leat vejolaš nu sakka rievdadit
dearvvašvuođa- ja sosialbálvalusfálaldaga
sámi ulbmiliid mielde, ja NOU 1995: 6 dokumenttas
leat áššit mat
eai oba leat ge guoskkahuvvon, ovdamearkka dihte boazodoalu bargobiras.
Dan dihte áigu Sámediggi oččodit
prošeaktajuolludemiid jotkojuvvot ja juolludeami
lassánit.
Sámi álbmogii heivehuvvon dearvvašvuođa-
ja sosialfágaid dáfus lea hui dárbbašlaš dutkamiid
oažžut áigái. Sámediggi áigu
dan dihte bargat dan ovdii ahte Sosiala- ja dearvvašvuođadepartementa
juolluda ruđaid dutkanprográmmii, nugo
daddjo čielggadeamis sámi dearvvašvuođadutkanossodaga
birra, mii dál lea ásahuvvome Kárášjohkii.
Dutkanprográmma sisdoallu ferte dárkileappot čielggaduvvot sámi
dearvvašvuođadutkama, sámi dearvvašvuođaásahusaid,
Sámedikki ja Sosiala- ja dearvvašvuođadepartementta
gaskka.
Sámiide heivehuvvon dearvvašvuođa-
ja sosialafálaldaga oktavuođas lea
dárbbašlaš oččodit
gelbbolašvuođa eará álgoálbmogiin mat
ellet minoritehtadilis ovttas eará álbmogiiguin. Riikkaidgaskasaš dearvvašvuođa álgoálbmogiid
gaskkas ferte vuoruhuvvot, earret eará máilmmi
dearvvašvuođaorganisašuvnna (WHO)
ektui. Dáinna lágiin sáhttá Sámediggi oahppat
eará guovlluid vásihusain movt heivehit dearvvašvuođa-
ja sosialfálaldagaid álgoálbmogiidda
ja vejolaččat ieš maiddái
juogadit sámi guovlluid vásihusaid earáiguin.
Riikkaidgaskasaš ovttasbargu loktejuvvo Sámi
parlamentáralaš ráđi
háldui.
Sámi kultuvrra dáfus leat Sámedikkis
stuora hástalusat. Diggi áigu dan dihte evttohit
doaimmaid mat nannejit
sámi dáidaga
ja kultureallima
. Boahttevaš sámi
kulturpolitihka hábmemis mánáid ja nuoraid
várás, lea hui deaŧalaš maiddái árvvoštallat
stuora nuppástumiid mat leat dáhpáhuvvan
ođđa áiggis ja
maŋemus jagiid. Sámi mánáid
ja nuoraid bajásšaddandiliid buorideami
dáfus fertejit gaskaoamit vástidit dan girjáivuhtii
mii lea bajásšaddaneavttuid ja giela
dáfus. Lea deaŧalaš áigái
oažžut iešguđetlágán doaimmaid
iešguđet sámi guovlluide,
ja maiddái surggiin mat dán rádjái
eai leat leamaš nu guovddážis.
Dan rájes go Sámi kulturráđđi ásahuvvui,
leat dihtomielalaš kulturovddideami vejolašvuođat
buorránan.
Sámi servodagas lea bargu almmotge easkka álggahuvvon
guovddáš kultursurggiin, ja eanetlogu
kultuvrra ektui leat sámi servodagas vuos oalle gáržžes
vejolašvuođat aktiivvalaččat ovddidit
iežas kultuvrra. Sámi kultuvrra ovddideami ja
nannema viidáset proseassas lea Sámediggi dan
duohken ahte guovddáš eiseválddit,
erenoamážit Kulturdepartementtas čájehit beroštumi,
ovttasbargodáhtu ja čuovvolit áigumušaid.
Deaŧalaš kulturdoaibmabidju
lea Sámedikki mielas sihkkarastit ja ásahit sámi
kulturguovddážiid. Sámi kulturguovddážiin
lea guovddáš sajádat sámi
kultuvrra ovddideamis. Dat guoská earret eará oktavuođain
gos sámegiella ja kultuvra lea rašši.
Stuora oassi sámi álbmogis ássá bieđgguid
ja dábálaččat guovlluin gos
lea heajos infrastruktuvra.
Bušeahttamearit maid sámi kulturásahusat ožžot
eai leat doarvái stuorrát. Dađistaga
stuorát dárbbut ovdanbohtet, ja ásahusaid
lohku mat dárbbašivčče
doaibmaruhtadeami, lassána dađistaga.
Dat lea iešalddis buorre. Sámediggái šaddá hástalussan
oažžut doaibmadoarjaga kulturviesuide/kulturásahusaide
dárbbašlaš dássái.
Sámediggi čujuha ahte Kulturdepartementa galgá váldit
ovddasvástádusa Sámi duhátjagibáikki Nuorta-sámi
musea ásaheamis, ja fuolahit ahte juolluduvvo doarjja 2002
stáhtabušeahta bokte.
Sámediggi čujuha dasa ahte Sámi báikenamaid nammanevvohat
dál gullá Norgga giellaráđi
vuollái. Sámedikkis lea eambbo gelbbolašvuohta sámegielas
ja sámi báikenamain go giellaráđis. Dasa
lassin leat dikkis buoret organisatuvralaš ja eará fágalaš eavttut
nannet sámi báikenammabarggu. Danne evttohuvvo
sirdit Nammanevvohaga Sáme-dikki vuollái.
Sámediggi lea 2000:s bargan aktiivvalaččat
nannet sámi museaid, ja lea dan oktavuođas
ráhkadan sierra sámi museačielggadeami
mas leat boahttevaš organiseren- ja stivrenstruktuvrrat. Dat
erenoamáš hástalus mii sámi
museain lea, lea ahte dat galget leat kultuvrralaš ipmárdusa
ja identitehta guovddážin, ja dialogaoasseváldit
sihke siskkáldas ja olgguldas oktavuođain.
Danne šaddá kulturkritihkalaš áššiid
perspektiivvas maid eambbo mearkkašupmi, earret
daid duohta ja praktihkalaš váikkuhusaid
geažil mat juo čuvvot giela. Hástalus
lea álggahit kritihkalaš jurddašeami
kultuvrra, historjjá ja identitehta dáfus guovtti
oktavuođas, sihke minoritehta- ja majoritehtaservodagas,
ja seammás váikkuhit positiivvalaččat
sámi iešipmárdussii. Sámi
servodaga dáfus sáhttá dán buoremusat
olahit sámi
museapolitihka
ovddidemiin,
mas sámi servodat ieš váldá ovddasvástádusa
kulturárbbi gáhttemis ja geavaheamis.
Sámediggi lea vuoruhan sámi museaid 2001 bušeahtas.
Mii vuordit ahte Kulturdepartementa aktiivvalaččat čuovvola
Sámedikki áigumušaid hálddašit
museaid ja ovddidit Nuortasámi musea sámi našuvnnalaš duhátjagibáikin.
Sámedikkis lea našuvnnalaš ovddasvástádus
hábmet sámi dáiddapolitihka mii seailluha
ja nanne sámi dáidaga ovddideami. Sámediggi
vuordá ahte Kulturdepartementa heiveha resurssaid nu ahte
sámi dáiddamusea ja sámi dáiddaoahpahus
alit dásis, mii lea plánejuvvome, sáhttá duohtan
dahkkot.
Bajimus našuvnnalaš kulturpolitihkalaš ulbmilat
fertejit čielgasit defineret sámi medijaid rolla
ja mearkkašumi sámi álbmoga
dárbbuid ja gáibádusaid ektui mii guoská kulturcealkámušaide,
sátnefriddjavuhtii, diehtojuohkimii ja demokráhtalaš oassálastimii.
Dihtomielalaš sámi kulturpolitihkalaš vuoruhemiid
bokte sáhttá hehttet dan gielalaš ja
kultuvrralaš goarideami maid mediapolitihkalaš ovdáneapmi čuovuha.
Sámediggi áigu ráhkadit ollislaš sámi
mediapolitihka mii oppalaččat fuolaha sámi álbmoga,
ja erenoamážit mánáid ja nuoraid
dárbbuid, beaivválaš TV- ja
preassafálaldagaid, ja jeavddalaš almmuhemiid.
Muđui čujuhit Sámedikki cealkámušaide
NOU 2000: 15 Duhátjagimolsuma preassapolitihkka
(ášši 46/00),
sámi TV-sáddagiid birra (ášši
51/00) ja áššis
R/147/00. Sámediggi eaktuda ahte Ráđđehus
juolluda daid dárbbašlaš resurssaid
maid dákkár doaimmat mielddisbuktet.