1.4.1 Vuollásaš ráđiid
heaittiheapmi
Doaimma ođđasisorganiserema
dáfus, mii mielddisbuktá ahte ráđit šaddet
ossodahkan, leat Sámedikkis guokte váldohástalusa.
Vuosttaš lea oktiiheivehit ja koordineret dáid
iešguđetge sektorossodagaid,
nubbi lea oktiiheivehit politihkalaš ja hálddahuslaš dásiid.
Dát guokte hástalusa bohtet váikkuhit
goabbat guoimmiska. Buorre ovttasbargu hálddahusdásis
lea dárbbašlaš jus
dát dássi galgá sáhttit vuostáváldit
ja čuovvolit politihkalaš signálaid
ja mearrádusaid. Nu lea maiddái struktuvrralaš bargovuohki hálddahusas
deaŧalaš vai politihkalaš dássi sáhttá oažžut
buriid ja áigeguovdilis fágalaš rávvagiid
hálddahusas. —orgadis ovttasbargu politihkalaš ja
hálddahuslaš dásiid gaskka
váikkuhit hálddahusa vejolašvuođaid
doaimmahit buriid, koordinerejuvvon ja beaktilis bálvalusaid.
1.4.1.1 Sámi giellaráđđi
Sámediggi lea áššis
23/00 mearridan heaittihit Sámi giellaráđi
31.12.2000 rájes. Seamma áššis
lea mearriduvvon ásahit giellastivrra mas leat vihtta lahttu.
Hálddahus šaddá sámi
giellaossodahkan.
Sámi giellaráđđi
ii oainne makkár válddiin Sámediggi sáhttá heaittihit
giellaráđi mii lea Sámelága § 3–12
vuođul ásahuvvon.
Ođđa organisašuvnnas
lea Sámedikki direktevra bajimus ovddasvástideaddji.
Dát rolla nanneuvvo ođđa
organisašuvnnas. Giellaossodat oažžu
lagat ovttasbarggu Sámedikki direktevrrain ja Sámedikki
ossodagaid eará jođiheddjiiguin danne
go ođđa organisašuvnnas
galget jeavddalaččat dollojuvvot jođiheaddjičoahkkimat
miehtá jagi.
Giellaossodaga áššemeannudeapmi
rievdá giellaráđi ektui. Giellaossodat
galgá meannudit áššiid
sihke Sámediggeráđđái,
doarjjastivrii ja giellastivrii. Bargit ožžot
ođđa hástalusaid, earret
eará politihkalaš áššemeannudemiid, giellafágalaš doaimmaid
ja giellaossodaga hálddahuslaš doaimmaid.
1.4.1.2 Sámi kulturmuitoráđđi
Ođđajagimánu
1. b. 2001 rájes lea Sámedikkis ođđa
organisašuvdnavuogádat, mii mielddisbuktá ahte
ovddeš Sámi kulturmuitoráđi
hálddahus oažžu formálalaš ovddasvástádusa
hálddahuslaččat čuovvolit oppalaš sámi
biras- ja areálaáššiid.
Dasa lassin galget čuovvolit sámi museaid.
Deaŧalaš hástalusat
2001:s sámi museaid barggus čuvvot go Sámediggi
váldá badjelasas Norgga sámi museaid
hálddašanovddasvástádusa, čuovvola
St.dieđ. 22 (1999–2000) Kjelder til kunnskap
og oppleving – for en samlet forvaltning og styrking av
samiske museer. Sami museat fertejit oažžut govttolaš oasi
museaid oppalaš juolluduslasihemiin, nu go Ráđđehusas
leat plánat, gč. St.dieđ 22
(1999–2000), ja ráhkkanahttá proseassaid
sámi museaid ja guoskevaš gielddaid gaskka
mat sáhttet sámi museaid ovttastahttit museasiidan.
Muđui fuolaha Sámediggi ahte sámi
museat sáhttet ovttasdoaibmat maiddái dassážii
go Sámediggi lea ožžon sámi
museaid hálddašanovddasvástádusa
ja lea ásahan Nuortasámi musea sámi našuvnnalaš duhátjagibáikin.
Sámi kulturmuitoráđđi
loahpahii 1998:s sámi visttiid gáhtten- ja hálddašanplána
ovdaprošeavtta. Prošeakta
ruhtaduvvui ollásit 1999 geasi ja álggahuvvui
2000:s. Prošeakta joatká 2001:s, ja
seammás doaivu Sámi kulturmuitoráđđi
oažžut doibmii sierra vistegáhttenkonsuleantta.
Lea guovddáš hástalus ovddidit
huksenáššiid areálahálddašeamis
ja addit buriid dieđuid ja neavvagiid vistegáhttenbargguin.
Sámi kulturmuitoráđđi
lea 1997 rájes aktiivvalaččat oassálastán
norgalaš-ruoššalaš birasgáhttenovttasbarggus.
2001:s galgá dát bargu rievdat gaskkustandássin.
Sámi kulturmuitoráđđi
oaidná hástalussan ahte Sámediggi čuovvola
dán barggu doaimmaiguin mat guoskkahit erenoamážit
nuortasápmelaččaid. Sámi kulturmuitoráđi
mielas lea maid deaŧalaš viidáseappot
ovddidit ovttasbarggu Ruoŧa ja Suoma sámi kulturmuitogáhttemiin.
1.4.1.3 Sámi ealáhusráđđi
Sámi ealáhusráđđi
ja dat hálddašanbarggut ja dat ovddasvástádusa
mii das lea, heaittihuvvo 31.12.00 rájes. Galgá ásahuvvot
ossodatstruktuvra Sámedikki hálddahussii. Ulbmil
lea ovddidit Sámedikki buoret politihkkaovddideaddjin ja
politihkalaš eaktudeaddjin. Muđui
geahččalit buorebut geavahit ja koordineret hálddahuslaš resurssaid
mat sávvamis sáhttet buorebut fuolahit geavaheaddjeáššiid
stuorát fágalaš sihkarvuođain
hálddahusdoaimmaid dáfus. Aitto nammaduvvon doarjjastivra
galgá hálddašit foandda ja
eará doarjagiid mat sirdojuvvojit Sámedikkis.
Ođđa struktuvra, mas
Sámediggi šaddá eambbo korporatiiva
ovttadahkan, galgá dieđusge mielddisbuktit
ahte šaddá gievrrat ovttasdoaibma ja
buorebut koordinerejuvvon doaibma maiddái boahtteáiggis.
Danne ferte nannosit čatnat oktii plánaid, bušeahta
ja veahkkeávnnasgeavaheami, ja doaimmahit daid nu ahte politihkalaččat
mearriduvvon ulbmilat sáhttet ollašuvvat.
Ealáhus- ja barguibidjanáššiid doaimma
dáfus šaddá deaŧalaš mearridit dohkálaš bušeahttarámmaid
ja lágidit buori doarjjabarggu mii čielgasit definere
movt veahkkeneavvuid galgá geavahit ealáhusdili
ektui mii ovdána go livččii ulbmil.
Buot doarjjaortnegiidda maid Sámi ealáhusráđđi
hálddaša, galget ráhkaduvvot čielga
ulbmilcealkámušat, boađusgáibádusat, mihttogeažuhandoaimmat,
raporteremat je. maid ođđa
ekonomiijanjuolggadusat ja funkšonála gáibádusat
eaktudit. Hástalus lea geahččalit hutkat ođđa
vugiid movt mihtidit veahkkeneavvogeavaheami, nu ahte sáhttá ipmirdit
movt veahkkeneavvut doibmet ulbmilcealkámušaid
ektui. Lea ain olu bargu buriid boađus- ja doaibmageažuhemiid ovdánahttimiin
ovdal go dohkálaš vugiin sáhttá mihtidit
veahkkeneavvogeavaheami ávkki.
Doaimma ođđasisorganiserema
dáfus, mii mielddisbuktá ahte ráđit šaddet
ossodahkan, leat Sámedikkis guokte váldohástalusa.
Vuosttaš lea oktiiheivehit ja koordineret dáid
iešguđetge sektorossodagaid,
nubbi lea oktiiheivehit politihkalaš ja hálddahuslaš dásiid.
Ossodagaid siskkáldas struktuvra šaddá maiddái
hui deaŧalaš. Lea mávssolaš fuomášit
movt galget doaibmat ja movt galget ovddasvástádusa
juogadit, ee. áššemeannudeami
dáfus. Go Sámi ealáhusráđđi
ja Sámi kulturráđđi
biddjojit oktii oktasaš kultur- ja ealáhusossodahkan,
de lea dárbu čielggadit siskkaldas rolladoaimmaid. Vaikko
goappaš ráđit heaittihuvvojit,
de bissot hálddahusaid geográfalaš ovttadagat
nu movt leat. Orru maiddái čájeheame
ahte dán guovtti hálddahusovttadaga hálddašan-
ja ovddasvástádussuorggit čuvvot dan
bargojuogu mii dál lea. Dál goit vuos orro berreme ásahit
fágalaš sektorjuoguid hálddašandoaimmaid
dáfus, iige čielga regiovnnalaš dahje
geográfalaš rollajuogu. Lea guovddáš siskkáldas
bargu gávnnahit movt galgá áššemeannudit,
ja maiddái čielggadit makkár ovttasdoaibma čielga
kultuvrralaš ja ealáhusáššiid
gaskka galgá leat. Oktasaš ossodahkii
lea deaŧalaš vuoruhit doaimmaid
ja fágapolitihkalaš bargguid mat áŋgiruššet sihke
kultur- ja ealáhusovdánahttima, muhto maiddái
fuolahit ahte šaddá dohkálaš vuoruhanbalansa
sektuvrraid gaskka.
1.4.1.4 Sámi kulturráđđi
Gč. kap. 4.1.3. Sámi ealáhusráđđi