1 Proposišuvnna váldosisdoallu
Ráđđehus ovddida dá
ođđa boazodoallolága
evttohusa. Ealáhusa siskkáldas dilálašvuođaid
hárrái árvaluvvojit
rievdadusat dálá riektedili ektui.
1978 boazodoallolága mearrádusat
dán hárrái eai leat
báljo rievdan dan rájes go láhka
bođii fápmui suoidnemánu
1. beaivvi 1979. Boazodoallolága rievdadusaid ferte geahččat
ovttas Ráđđehusa
ja Stuoradikki boazodoallopolitihka bajit mihttomeriin ekonomalaš,
ekologalaš ja kultuvrralaš guoddi
boazodoalu birra. Deaŧalaš eaktu
láhkaevttohusa barggus lea leamaš
ahte boazodoallu ii birge biologalaš resurssaid
haga, ja ahte dáid ferte guoddevaččat geavahit
vai bistet boahtteáigái. Láhkarievdadusevttohusat
leat viidáseappot hábmejuvvon dainnalágiin
ahte buorebut dorjot dáid mihttomeriid. Dát
sisttisdoallá maiddái lágaláš rámma
mii sihkkarastá eanet iešstivrejumi
boazodollui. Ráđđehusa árvvoštallamiid
mielde lea dát dárbbašlaš
vai buorebut olahivččii mihttomeriid.
Evttohusa vuođđun lea Boazodoalloláhkalávdegotti čielggadus
mii addui njukčamánu 15. beaivvi 2001
(NOU 2001:35 Forslag til endringer i reindriftsloven (sámegillii
mielddus: Boazodoalloláhkalávdegotti
evttohus), gulaskuddancealkámušat,
oaivilat ovddiduvvon čađahuvvon ráđđádallamiin Sámedikkiin
ja Norgga Boazosápmelaččaid
Riikkaservviin (NBR), ja oppalaš riektepolitihkalaš
oainnut.
Departemeanta lea Boazodoalloláhkalávdegotti árvalusa mielde
deattuhan boazodoalu kultuvrra ja árbevieruid nu
guhkás go lea vejolaš vuhtii válddiidettiin
daid beliid maid boazodoalloláhka galgá vuhtii
váldit. Bargoovttastus
siida lea ožžon
guovddáš saji, ja dat lea hui deaŧalaš siskkáldas
organiserema mearrádusain. Doaba siidaoassi árvaluvvo
boahtit dálá doalloovttadaga sadjái. Árvaluvvo addojuvvot
vejolašvuohta ásahit buohtalas doalu,
buohtalas álggahansiidaoasi, vai buolvamolsumat
manaše njuovžileappot. Leat maiddái deattuhan
sihkkarastit ovttaskas boazodolliid riektesihkarvuođa.
Departemeanta lea atnán ovttadássásašvuođa
gažaldagaid guovddážis. Vuođđun
leat adnon Norgga geatnegasvuođat ON’ nissonkonvenšuvnna
hárrái, mii dál lea
mearriduvvon šaddat Norgga rievtti oassin.
Orohatortnet árvaluvvo jotkojuvvot, muhto orohatstivra
nannejuvvo čielga priváhtarievttálaš orgánan.
Orohaga doaibmanjuolggadusaid ráhkadeapmi šaddá
okta orohatstivrra deaŧaleamos doaimmain. Doaibmanjuolggadusat
galget dárkileappot mearridit orohaga resurssaid
geavaheami, main erenoamáš deaŧalaččat
leat njuolggadusat guohtungeavaheami ja boazologu birra. Orohatplána,
mii maiddái lea dálá
lágas, galgá dás
duohko addit dušše daid dieđuid
boazodoalu birra, mat leat dárbbašlaččat almmolaš
plánendoaimmaide.
Váldojurdda evttohusain lea ahte boazodoallu álgovuođus
ii galgga dárbbašit leat almmolašvuođa
geahču vuolde almmolašrievttálaš
reguleremiid ja mearrádusaid bokte. Priváhta
bealálaččat fertejit
ieža sáhttit gávnnahit
jierpmálaš ja bistevaš čovdosiid.
Dan oktavuođas árvaluvvo mearrádus
riidočoavdimiid birra soabaheami bokte almmá riekteásahusaid
haga.
Sáhttá datte leat dárbbašlaš
ahte eiseválddit dihto dilálašvuođain
seahkánit áššái.
Resursavuođu ja eará servodatberoštumiid
vuhtii váldin sáhttá
eaktudit eiseválddiid čađahit
doaimmaid dan dihte go dilálašvuohta oppalohkái
adno leat almmolaš áššin.
Seammá sáhttá leat
jus boazodoalu siskkáldas ovttasdoaibma ii doaimma,
ja ášši ii sáhte čovdojuvvot
almmá eiseválddiid gieđahallama
haga. Leat evttohuvvon ráŋggáštanmearrádusat
mat sáhttet dihto dilálašvuođain váldot
atnui.
Almmolaš hálddašeami
organiserema dáfus dán hárrái, árvala
departemeanta ahte dálá ortnet jotkojuvvo. Dan
dihte lea vuohkkaseamos maŋidit gažaldaga
sierra boazodoallobearráigeahču ásaheami birra. Čujuhit
dán gažaldaga dárkilet
guorahallamii 8. kapihttalis.
Láhka lea doaimmahuslaččat
guorahallon ja čorgejuvvon. Dat lea dagahan ahte
departemeanta, nugo láhkalávdegoddi árvalii, lea
gávnnahan buoremussan ovddidit ođđa
lága. Boazodoalloláhka geassemánu
9. b. 1978, nr. 49 eaktuduvvo nappo heaittihuvvot seammás
go ođđa láhka boahtá
fápmui.
Ođđa sámevuoigatvuođalávdegoddi
nammaduvvui 2001:s. Lávdegoddi galgá čielggadit
gažaldagaid sámi álbmoga
rievttálaš dili birra eananvuoigatvuođaid
ja geavahanvuoigatvuođaid hárrái, sámi
guovlluin olggobealde Finnmárkku fylkka. Erenoamážit
galget boazodoalu areálageavaheapmi ja vuoigatvuođat
guorahallot. Nugo boahtá ovdan 2. ja 8. kapihttaliin,
de lea Boazodoalloláhkalávdegotti mandáhta
mearrideamis leamaš eaktun ahte vuđolaš
vuoigatvuođalaš gažaldagaid galgá
ođđa sámevuoigatvuođalávdegoddi
guorahallat.
Stuoradiggi mearridii finnmárkkulága
2005:s. Departemeantta árvvoštallamiid
mielde eai váikkut finnmárkkulága mearrádusat
stuorrát daid dilálašvuođaid
mat gieđahallojuvvojit dán proposišuvnnas.
Ođđa lágain barggadettiin
lea departemeanta ráđđádallan Sámedikkiin
ja NBR:in, ja leat dollojuvvon oktiibuot čieža čoahkkima,
main golbma ledje politihkalaš dásis.
Ovdal maŋemus čoahkkima oaččuiga
Sámediggi ja NBR árvaluvvon láhkateavstta. Láhkateakstaárvalus
lea maiddái gieđahallon Sámedikki
ollesčoahkkimis. Ráđđádallamat
leat dollojuvvon soahpamuša mielde stáhtalaš
eiseválddiid ja Sámedikki ráđđádallamiid birra,
mearriduvvon gonagaslaš resolušuvnna
bokte suoidnemánu 1. b. 2005. Ráđđehusa oainnu
mielde leat ráđđádallamat leamaš
sihke viidát ja dievaslaččat. Ráđđádallamiid
sisdoalu birra muitaluvvo dárkileappot 3. ja 8. kapihttaliin,
dás maiddái gokko lága
sisdoalu dáfus lea ovttaoaivilvuohta ja gokko fas
ii leat.