7.1 Lávdegotti oppalaš árvvoštallamat
Lávdegotti oainnu mielde leat dálá
láhkamearrádusat, boazodoalu siskkáldas dilálašvuođaid
birra, vuosttažettiin almmolašrievttálaš
vuohkásaččat. Hui
ollu áššiid galget
eiseválddit mearridit. Geassemánu
9. beaivvi 1978 nr. 49 boazodoallolága njuolggadusat
leat hábmejuvvon nu ahte ollu gažaldagaid
ferte mearridit árvvošteami bokte.
Láhka lea huksejuvvon dan oainnu ala ahte marrideaddji
orgána sáhttá hui
friddja mearridit, leaš dál orohatstivra,
guovllustivra, boazodoallostivra dahje departemeanta. Dat mielddisbuktá
ahte leat unnán rievttálaš
njuolggadusat maid mielde hálddahus galgá árvvoštallat,
earret dábálaš hálddahuslaš
prinsihpat kontradiktoralaš gieđahallama
ja bealátkeahtesvuođa birra ja ahte
mearrádus galgá leat áššálaš
ii ge dagahit áššehis
vealaheami.
Lágas leat unnán njuolggadusat mat
njuolga regulerejit boazodolliid siskkáldas vuoigatvuođaid
ja geatnegasvuođaid. Láhka sáhttá ásahit
dan áddejumi ahte easkka eiseválddiid mearrádusaid
bokte dihto áššiin
ožžot boazoeaiggádat
geatnegasvuođa čuovvut lága
ja njuolggadusaid. Dalle šaddá almmolaš
stivrenorgánaid duohkái mearridit
prinsihpaid ja njuolggadusaid boazodolliid gaskasaš áššiin. Dát
addá boazodolliide unnán vejolašvuođa ovddosguvlui
diehtit ja plánet, maiddái dan dihte
go eai leat ráhkaduvvon johtočállosat
ja čujuhusat.
Lávdegoddi lea leamaš dan oainnus
ahte dálá láhka
ii doarvái bures čájet makkár
vuoigatvuođat boazodolliin leat guđetguimmiideaset
ektui. Dakkár ipmárdus ahte buot
boazodolliin leat ovttalágán vuoigatvuođat
geavahit buot vejolaš guohtuneatnamiid, ja ahte
hálddašanorgánat
sáhttet dárbbu mielde friddja juohkit
ja ráddjet guohtumiid vai šaddá
buresdoaibmi boazodoallu, ii leat seamma ipmárdus
go boazodolliin alddiineaset lea siskkáldas dilálašvuođaid
birra. Dan dihte fertejit njuolggadusat vuođđun
atnit árbevieruid ja sosiála vuogádagaid
maid ealáhus ieš lea ásahan,
ja čatnat vuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid daidda.
Dat ii mearkkaš ahte eiseválddit
eai šat dárbbaš
reguleret ja gohkket boazodoalu vuhtii váldin dihte
ulbmiliid mat celkojuvvojit 1978-lága ulbmilparagráfas.
Dan vuođul maid lávdegoddi atná vuođđun,
de šattašii eiseválddiid
sajádat earalágán
go odne lea.
Lávdegoddi lea atnán deaŧalažžan
ahte ráhkaduvvojit njuolggadusat mat leat huksejuvvon
boazodoalu kultuvrra ja árbevieruid ala, ja mat
dasa lassin vuhtii váldet ovttaskas boazodolliid
riektesihkarvuođa.
Dálá lágas leat
doallovttadat ja orohat boazoealáhusa vuođđoásahussan.
Muhto dát vuogádat ii leat seamma
go boazodoalu iežas ekonomalaš ja sosiála
ortnegat. Lea hárve ahte boazodoalli doaimmaha boazodoalu
akto, muhto baicca gullá bargoovttastupmái,
siidii. Lávdegoddi lea atnán hui deaŧalažžan
addit siidii eanet guovddáš saji
láhkaoktavuođas.
Ásahan dihte juohke boazoeaiggádii
buoret plánenvejolašvuođa
ja riektesihkarvuođa, de ferte láhka
muitalit makkár vuoigatvuođat ja
geatnegasvuođat sis leat.
Lávdegoddi háliida doalahit orohatortnega,
muhto nu ahte orohatstivrras eai šat galgga leat
almmolašrievttálaš
doaimmat. Lávdegoddi háliida maid
doallat ovddasvástideaddji ovttadaga ortnega. Lávdegoddái
lea leamaš stuora hástalussan hábmet
njuolggadusaid mat ásahit oktavuođa ovddasvástideaddji
ovttadaga, siidda ja orohatorganiserema gaskka. Jus ii oaččo áigái
diekkár oktavuođa de dáidet
váttisvuođat resursahálddašemiin
ain bistit.
Láhkalávdegoddi lea atnán
dárbbašlažžan
redakšuvnnalaččat
rievdadit 1978-lága huksehusa. Lea dárbbašlaš
juohkit muhtun paragráfaid álkidan dihte
njuolggadusaid. Dasa lassin lea sávaldat sirdit
muhtun mearrádusaid eará paragráfaide.
Dan dihte lea lávdegoddi gávnnahan
ahte ođasmahttima boađus berre leat áibbas
ođđa boazodoalloláhka.
Departemeanta lea diehtán lávdegotti
oaivila dás, ii ge leat vuosttaldan evttohusa.
Deattuhuvvo ahte lávdegoddi lea guorahallan dušše
daid njuolggadusaid sisdoalu mat gulle lávdegotti mandáhttii.
Mearrádusat mat gusket boazodoalu ja biras servodaga
gaskavuhtii, namalassii mearrádusat dálá
lága 3. ja 16. kapihttaliin ja §§ 28,
29 ja 30 mearrádusat eaktuduvvojit jotkojuvvot ođđa
boazodoallolágas seamma sisdoaluin go ovdal.
Lávdegotti mandáhttii ii gullan evttohit
njuolggadusaid doarjagiid hárrái
Boazodoallošiehtadusa olis. Lávdegoddi
oaivvilda liikká ahte doarjjaortnet ferte vuđoleappot
guorahallojuvvot ásahan dihte buoret riektesihkarvuođa
ovttaskas boazoeaiggádiidda.
Lávdegoddi lea čujuhan ahte ođđa
láhkanjuolggadusat iešalddis eai
leat doarvái dasa ahte ásahit buoret
riektesihkarvuođa ja buoret hálddašeami.
Dasa lassin lea dárbbašlaš
ahte eiseválddiin, mat galget dahkat mearrádusaid
main lea mearkkašupmi boazodollui, lea máhttu sámi
boazodoalu birra. Dát ii guoskka dušše
olbmuide geat barget boazodoallohálddahusas, muhto maiddái
eará hálddašanásahusain
mat gieđahallet áššiid
mat gusket boazodollui. Seamma guoská justiisaossodahkii, nugo
politiija- ja riekteásahusaide. Bargit geain ii
leat dát máhttu, berrejit lávdegotti
oainnu mielde oažžut dárbbašlaš
oahpu.