4.1 Válgabiirejuohkin –sámelága § 2 – 4
4.1.1 Válgabiirejuohku
Selle lávdegotti árvalus ja Sámedikki
mearrádus
Selle lávdegoddi deattuha ahte dálá válgavuogádagas
biirejuogu vuođul lea oalle stuora eahpegorálašvuohta
ja ferte danin mearridit vuođđudeaddji rievdadusaid
ortnegii dan njulgemis. Lávdegoddi oaivvilda ahte ii leat
ulbmillaš olles riika bidjat oktan válgabiiren
ja árvalit unnidit otná 13 válgabiiriid
logu 7 biirii. Árvalusa vuođđun leat
sihke historjjálaš ja kultuvrralaš dilálašvuođat,
ja maiddái praktihkalaš ja pragmáhtalaš eavttut.
Lávdegoddi cealká ahte sámi jienastuslohku
lea áidna lohku maid sii leat sáhttán atnit
vuođđun barggusteaset.
Sámediggi guorrasa Selle lávdegotti ákkastallamiidda.
Sámediggi cealká earret eará ahte dat
stuora erohusat mat leat dan ektui galle jiena leat juohke áirasa
duohken geanohuhttet Sámedikki lobálašvuođa
sihke sámi servodagas ja eará eisseválddiid
ektui. Sámediggi lea mearkkašan ahte
váilevaš ovddastuslašvuohta
lea atnon ággan almmolaš digaštallamiin
ja celkon ahte Sámedikkis ii leat legitimitehta ovddastit
sámi álbmoga.
Selle lávdegoddi čujuha dasa ahte válgabiirejuogu
rievdadusain leat politihkalaš váikkuhusat.
Dakkaviđe váikkuhus lea ahte bellodagat ja joavkkut
main odne lea badjelmeare ovddastus manahit áirasiid, ja
joavkkut main odne lea váileovddatus dáidet eanemusat
vuoitit.
Gažaldagas movt biirejuohku galgá leat, lea Sámedikki
mielas mearrideaddjin ahte buot biiriin berre leat vissis stuora
lohku jienastuslogus vai šaddá buoret
gorálašvuohta jienaid ja áirrasjuogu
gaskkas. Sámediggi atná dehálažžan
ahte okta ovttaskas suohkan akto ii dagat ovtta válgabiire.
Duogážiin lea áigumuš easttadeames
biire politihkalaš barggu gáržumis
vuosttažettiin suohkanlaš ja báikkálaš áššiide
ovdalgo Sámediggái našunála ásahussii
mávssoleappot áššiide.
Sámediggi árvvoštallá maiddái
ahte biiret eai šatta nu viidát ja
stuorrát ahte šaddá váttis-
ja gáibideaddjin áirasiidda doalahit oktavuođa
jienasteddjiiguin. Iešguđet guovlluid
sámi joavkkuid historjjálaš ja
kultuvrralaš dilálašvuođat
leat dehálačča dasa movt biiriid juohká.
Danin fertege baicca geahččat dálá ovttastallama
ja oktavuođaid ektui mat leat iešguđet
sámi guovlluid gaskkas. Leat maiddái máŋga
eará dilálašvuođa
maid ferte atnit vuođđun go ođđa
válgabiiriid juohká. Dát dilálašvuođat
eai dáidde lea seammaláganat buot biiriin. Sámediggi
atná danin dehálažžan ahte ovdalgo
ođđa biiriid juohká de ferte buot ášši beliid
ollislaččat árvvoštallat.
Sámediggi oaivvilda ahte Selle lávdegotti árvalusas
buori muddui lea dákkár ollislaš árvvoštallan.
Selle lávdegoddi atná vuođđun
ahte geahpideames biiriidlogu otná 13 válgabiires
eanet heivvolaš lohkui, de lea vuosttažettiin
riika davimus oasis gos sáhttá olahit bohtosa
go ovttastahttá ja/dahje mudde biirerájáid.
Dat guokte lulimus biire –12 lullisámiguovlu ja
13 Lulli-Norga – evttohuvvojit danin bisuhuvvot nu movt
otne leat. Lávdegottis leat guokte ákka dasa.
Vuosttažettiin dát biiret fátmmastit
stuora logu suohkaniid ja vel eanet ovttastahttin dáin
biiriin sáhttá dagahit heajos váikkuhusaid
válgga loahppabohtosa čađaheames. Nubbe
eará ágga lea ahte iešalddis
lea dehálaš bisuhit 12. biire, Lullisámiguovllu,
sierra biiren sihkkarastimis lullisámi ovddastusa. Lávdegoddi atná dehálažžan
doalahit dán válgabiire vaikko biires leatge ain
unnán čálihuvvon jienastuslohkui. Daid
eará 11 biiriid ektui lea lávdegoddi váldán vuođu
otná biirejuogu váldohástalusain. Hástalussan
lea earret eará eahpegorálašvuohta
jienaidlogu ja áirraslogu gaskkas ja veahkeheames dustet daid
heajos váikkuhusaid mat leat das go guokte suohkana/gieldda
dahket goabbatge válgabiire. Oppalaš árvvoštallama
vuođul de lávdegoddi árvala unnidit válgabiiriid
logu 13 biires čieža biirii.
Sámediggi lea miehtan unnidit válgabiiriid
logu 13 biires 7 biirii nu movt Selle lávdegoddi árvala. Sámediggi
dattege evttoha rievdadit rájáid veaháš dan
ektui movt lávdegoddi árvala. Sámedikki
evttohus váikkuha Lullisámi guovllu ja Lulli-Norgga
biiriide. Sámediggi čujuha ahte nu movt otne lea,
ja nu movt Selle lávdegoddi árvala, de das ii
leat ovttavásttolašvuohta dan guvlui man
Sámediggi atná sámi árbevirolaš ássanguovlun.
Danin berrejit Surnadal ja Rindal suohkanat Møre- ja Romsdal
fylkkas ja Rendalen, Os, Tolga, Tynset ja Folldal suohkanat Hedemárkku
fylkkas sirdojuvvot evttohuvvon 6.válgabiirii, Lullisámi
válgabiirii. Dát buorebut soahpá oktii
dainna guovlluin mii gullá ráđđádallamiid
bargovugiide gaskal stáhtalaš eiseválddiid
ja Sámediggi.
Gulaskuddamis earret eará
Olgeža
váldoorganisašuvdna ja
nuoraidsearvi Stuornjárgga Sámenuorak
(SSN)evttohit eará biirejuogu.
Olgeš oaivvilda
ahte Selle lávdegotti árvaluvvon 2. válgabiire
ii doarvái bures vuhtiiváldde geográfalaš ja
demográfalaš beroštumiid
gaskal siseatnama ja riddoguovlluid. Olgeš evttoha čuovvovaš molssaevttolaš biirejuogu:
Válgabiire 2: Kárášjohka,
Porsáŋgu, Davvinjárga, Muosát,
Fálesnuorri ja Hammerfesta
Válgabiire 3: Áltá, Ákŋoluokta,
Láhppi, Skiervá, Návuotna, Ráisa
ja Guovdageaidnu
SSN cealká ahte Selle lávdegoddi
válgabiirejuohkin ii leat doarvái vuhtiiváldán
iešguđetge guovlluid kulturhistorjjálaš duohtavuođa.
Sii čujuhit dasa ahte lávdegoddi ii čujut
fágalaš historjjálaš-kultuvrralaš gálduide
válgabiirejuohkimii doarjjan. SSN evttoha danin ođđa
rájá 4. ja 5. válgabiriid gaskkas mii
livččii buoret historjjálaččat ja
kultuvrralaččat:
Válgabiire 4: Gáivuotna,
Omasvuotna, Ivgu, Gálsa, Romsa, Báhccavuotna ja
Málatvuopmi.
Válgabiire 5: Beardu, Leaŋgáviika,
Birgi, Doasku, Ránáidsuolu, Ráisavuotna,
Divrrát, Siellakvuona, Loabát, Rivttát,
Skánit, Ivvárstádit, Harstad, Bjarkøy,
Giehtavuotna, Ánddasuolu, Ikšnášši,
Bievát, Suorta, Válafierda, Vuogát, Vestvågøy,
Flakstad, Moskenes, Værøy, Røst, Lodegat,
Dielddanuorri, Evenášši,
Narvik, Bálát, Divttasvuotna, Hápmir,
Stájgo, Oarjjelij Foalda, Bådådjo, Fuosku,
Sálát, Oarjjelij Bájddár, Bájddár
ja Meløy.
Departemeanta árvvoštallan
Departemeanta guorrasa Sámedikki árvvoštallamiidda
ahte váilevaš ovttavásttolašvuohta gaskal
válgajienaid ja áirraslogu dálá válgaortnegis sáhttá čuohcat
Sámedikki lobálašvuhtii. Njulgemis
erohusa mii otne lea das galle jiena leat juohke áirasa
duogábealde evttoha Bargo- ja searvadahttindepartemeanta
rievdadit sámelága § 2 – 4 válgabiirejuogu
vástideaddji Selle lávdegotti ja Sámedikki
evttohusa.
Departemeanta evttoha ahte válgabiiriid lohku unniduvvo
13 biires 7 biirii, vástideaddji Selle lávdegotti
ja Sámedikki evttohusa. Oktiibuot 11 dálá biiriin
evttohuvvojit ovttastahttojuvvot viđa biirii. Guokte lulimus
biiriide, Lullisámiguovlu ja Lulli-Norga, ovttastahttin
ii guoskka danin go biiret geográfalaččat
leat nu stuorrát maidda nu ollu suohkanat gullet. Lullisámiguovllu
ja Lulli-Norgga válgabiiriide evttohuvvo vástideaddji
Sámedikki evttohusa, smávit rievdadusat nu ahte
7 suohkana Møre- ja Romsdalas ja Hedemárkkus sirddihuvvojit
Lulli-Norgga válgabiires Lullisámi válgabiirii.
Ráđđádallamiid oktavuođas
lea departemeanta ja Sámediggi soahpan ahte maiddái
Sunndal suohkan berre gullát 6. válgabiirii, Lullisámi
válgabiirii. Dát mearkkaša
ahte olles guovlu masa boazodoalloláhka guoská suohkaniin
Meldal, Midtre Gauldal, Oppdal, Rennebu, Rindal, Sunndal ja Surnadal gullet
6. Lullisámi válgabiirii.
Departemeanta evttoha maiddái, Selle lávdegotti
ja Sámedikki vástideaddji evttohusaid mielde, ahte
otná guokte ovttaskas suohkanválgabiire, Guovdageaidnu
ja Kárášjohka, ovttastahttojuvvojit
Porsáŋgguin mii dál gullá viđát
válgabiirii ja dahket ovtta válgabiire.
Departemeanta evttoha čuovvovaš válgabiirejuogu:
Nuortaguovllu válgabiire/Østre
valgkrets: Davvisiidda gielda válgabiire 5 Porsáŋggus,
válgabiire 1 Várjjat ja válgabiire 2
Deatnu ovttastahttojuvvojit ja dahket ođđa válgabiire
1 Nuortaguovllu válgabiire.
Ávjovári válgabiire/Ávjovári
valgkrets: Válgabiire 3 Kárášjohka,
válgabiire 4 Guovdageaidnu ja Porsáŋggu
gielda válgabiire 5 Porsáŋggus ovttastahttojuvvojit
ja dahket ođđa válgabiire 2 Ávjovári
válgabiire.
Davveguovllu válgabiire/Nordre
valgkrets: Davvisiida ja Muosát gielddat Porsáŋggu
válgabiire 5, válgabiire 6 Áltá/Fálesnuorri
ja Skiervvá, Návuona ja Ráissa suohkanat
Davvi-Romsa válgabiire 7 ovttastahttojuvvojit ja dahket
ođđa válgabiire 3 Davveguovllu válgabiire.
Gáiseguovllu válgabiire/Gáisi
valgkrets: Davvi-Romsa válgabiire 7 suohkanat, Gáivuotna, Omasvuotna
ja Ivgu, válgabiire 8 Gaska-Romsa ja Lulli-Romsa válgabiire
9 Ráisavuotna suohkan ovttastahttojuvvojit ja dahket ođđa
válgabiire 4 Gáiseguovllu válgabiire.
Viestarmera válggabijrra/Viesttarmeara
válgabiire/Vesthavet valgkrets: Válgabiire
9 Lulli-Romsa, earret Ráisavuona suohkan, válgabiire 10
Davvi-Nordlánda ja válgabiire 11 Gaska-Nordlánda
ovttastahttojuvvojit ja dahket ođđa válgabiire
5 Viesttarmeara válggabijrra
Åarjel-Saepmie veeljemegievlie/Sørsamisk
valgkrets: Válgabiire 12 Lullisámiguovlu
ja 13.válgabiire Lulli-Norgga suohkanat Surnadal, Rindal, Sunndal,
Rendalen, Os, Tolga, Tynset ja Folldal, Lulli-Norga ovttastahttojuvvojit
ja dahket ođđa válgabiire 6 Åarjel-Saepmie
Veeljemegievlie.
Lulli-Norgga válgabiire/Sør-Norge
valgkrets: Válgabiire 13 Lulli-Norga earret Surnadal,
Rindal, Sunndal, Rendalen, Os, Tolga, Tynset ja Folldal leat ođđa
válgabiire 7 Lulli-Norgga válgabiire.
Tabealla 4.1 Diehtočielggadus gallis leat čálihuvvon
jienastuslohkui ja jienastagat ja dohkkehuvvon jienat ođđa
válgabiiriin 2005 sámediggeválgga loguid
vuođul
Ođđa válgabiire | Lohku jienastuslogus | Jienastagat, dohkkehuvvon jienat |
---|
1 Nuortaguovllu válgabiire | 2140 | 1634 |
2 Ávjovári
válgabiire | 3521 | 2610 |
3 Davveguovllu válgabiire | 1736 | 1199 |
4 Gáiseguovllu válgabiire | 1799 | 1331 |
5 Viestarmera válggabijrra/Viesttarmeara
válgabiire | 1226 | 891 |
6 Åarjel-Saepmie veeljemegievlie | 732 | 518 |
7 Lulli-Norgga
válgabiire | 1384 | 925 |
Oktiibuot | 12538 | 9108 |
Departemeanta doaivu ahte evttohuvvon biirejuohku sáhttá váikkuhit
ahte organiseren viidát geográfalaš guovllus
nannejuvvo. Dát sáhttá mielddisbuktit
eanet listtuid, bellodagaid, listtačoahkádusaid,
mii fas dagaha eanet politihkalaš beroštumi ja
lasiha čáliheami jienastuslohkui ja buoret válgaoassálastima.
Evttohus dagaha ahte sámelága § 2–4
ferte rievdaduvvot.
Departemeanta áigu láhkaásahusas sámediggeválgga
birra mearridit eavttuid ja vugiid movt bargat go áigu
registreret joavkku, bellodaga dehe sullásaš čoahkádusas
dihto namain.
4.1.2 Ođđa válgabiiriid namat
Selle lávdegotti árvalus ja Sámedikki
mearrádus
Selle lávdegottis ledje čuovvovaš gaskaboddosaš namat
válgabiiriide iežaset raporttas:
Nuorta-Finnmárku
Gaska-Finnmárku
Davveoarjjeguovlu
Romsa
Gaska-Norga
Lullisámiguovlu
Lulli-Norga
Sámediggi evttoha čuovvovaš namaid
válgabiiriide:
Sámegielat namat:
Nuortaguovllu válgabiire
Ávjovári válgabiire
Davveguovllu válgabiire
Gáiseguovllu válgabiire
Viestarmera válggabijrra/Viesttarmeara
válgabiire
Åarjel-Saepmie veeljemegievlie
Lulli-Norgga válgabiire
Dárogielat namat:
Østre valgkrets
Ávjovári valgkrets
Nordre valgkrets
Gáisi valgkrets
Vesthavet valgkrets
Sørsamisk valgkrets
Sør-Norge valgkrets
Sámedikki nammaevttohusat leat ráhkaduvvon daid
evttohusaid vuođul maid sii leat ožžon
daid fágabirrasiin main lea máhttu sámegielat
báikenamaid ja sámegiela terminologiija ja historjjá birra. Sihke
sámegielat ja dárogielat namaid lea Sámediggi
evttohan. Válgabiire 5. lea namma sihke julev- ja davvisámegillii,
válgabiire 6. namma lea lullisámegillii, ja dain
eará biiriin lea namma davvisámegillii.
Sámediggi lea ákkastallan 2. ja 4. válgabiiriid nammageavaheami
ektui ná:
Válgabiire 2 Ávjovári válgabiire.
Sámedikki vuođustus nama válljemis lea
ahte dán geográfalaš guovllu
namman lea Ávjovárri sihke sámegilli
ja dárogilli.
Válgabiire 4 Gáiseguovllu válgabiire
lea ođđa ráhkaduvvon namma. Gáisá dahje
gáisi lea dábálaš sámegielat
sátni alla vári birra. Sámediggi lea
gávnnahan várrečohkaid leamen oktasašvuohtan
dán ođđa ásahuvvon válgabiires.
Departemeanta árvvoštallan
Departemeanta guorrasa Sámedikki válgabiiriid nammaevttohussii.
Dát mearkkaša ahte Sámelága § 2 – 4
ferte rievdaduvvot.
4.1.3 Smávit sámi joavkkut
Selle lávdegotti árvalus ja Sámedikki
mearrádus
Selle lávdegotti mihttomearrin lea leamašan oažžut
válgaortnega mii vuhtiiváldá earenoamáš hástalusaid
sihke ovttaskas sámi guovllus go muđui olles sámi
servodagas. Earenoamáš dehálaš lea
leamašan sihkkarastit ovddastusa olles riikas
ja earenomážit iešguđet árbevirolaš sámi ássanguovlluin.
Lea dattege nu ahte válgaortnet mii Sámedikkis
lea leamašan, ii dáidde dáhkidit
ahte buot guovllu sápmelaččat – beroškeahttá sturrodat – olahit
ovddastusa. Lávdegoddi čujuha ahte geavatlaččat
fertejit bellodagat ja listtaevttoheaddjit váikkuhit dasa
ahte dákkár ovddastupmi olahuvvo. Lávdegoddi
lea earret eará árvvoštallan
nuortasámi ovddastusa. Lávdegoddi čujuha
dasa ahte jus dát joavku galgá sihkkarastojuvvot
ovddastusa de berrejit ráhkaduvvot sierranjuolggadusat,
dahje rávvet saji čáhkket nuortalaččaid
evttohasaid válgalisttuide guovlluin gos dat lea áigeguovdil.
Lávdegotti oaidnu lea ahte dákkár doaimmat
váikkuhit nominašuvdnabarggu ja gáržžidit
friddjavuođa man lávdegotti mielas listaevttoheddjiin
berre leat.
Leat maiddái eará guovllulaš joavkkut
go dušše nuortalaččat
geat leat unnitlogus, iige daidda ge sáhte dáhkidit
ovddastusa. Lávdegoddi dattege oaivvilda ahte galgá leat
vejolaš láhčet dili nu ahte
smávit joavkkuide addo govttolaš vejolašvuohta
olahit ovddastusa, juogo iežaset listtuid bakte dahje ahte
eará listtuide láhčojuvvo sidjiide sadji
bajimus sajiide.
Sámedikki oaidnu leat ahte geavatlaččat
ferte leat bellodagaide ja sidjiide geat listtuid bidjet geain lea
ovddasvástádus vuhtiiváldit smávit
joavkkuid ovddastus vejolašvuođaid.
Sámediggi čujuha dasa ahte lea áddjás
ja gáibideaddji bargun buohtastahttit iešguđet
guovllulaš sámi joavkkuid dilálašvuođaid
ja hástalusaid, ja dan vuhtiiváldit válgavuogádagas.
Departemeanta árvvoštallan
Departemeanta oaivvilda ahte válgaortnet ii sáhte čoavdit
ovddastusdárbbu buot sámi joavkkuide, beroškeahttá joavkku
sturrodaga. Vuhtiiváldimis smávit joavkkuid oassálastima
berre árvvoštallat Sámedikki
lobálašvuođa ektui, mii sáhttá geanohuvvot
jus šaddá beare stuora gorálašvuohta
gaskal áirraslogu ja jienastuslogu mat leat juohke áirasa
duogábealde.
Od. prp nr. 33 (1986 – 87) Sámedikki
ja eará sámi riektedilálašvuođaid
birra (sámeláhka) deattuhuvvo ahte Sámediggi
galgá leat sámi álbmotčeardda
ovddasteaddji ásahus Norggas. Ovddasteaddjin dás
oaivvilduvvo vuosttažettiin ahte ásahusa leat
sápmelaččat válljen sápmelaččaid gaskkas.
Vuhtiiváldimis ovddastuslašvuođa mearkkaša
ahte ásahusas lea govda ja máŋggabealat čoahkádus.
Válgaortnega hábmemis departemeanta lea deattuhan
ahte berrešii sihkkarastit iešguđetge
unnitálbmotjoavkkuid ovddastumi ásahussii. Od.
prp nr. 33 (1986 – 87) lea earenoamážiid
guorahallan lullisámiid, julevsámiid ja boazosápmelaččaid
dilálašvuođa. Lullisámiid ektui
evttohii departemeanta ahte lullisámi guovlu galggai leat
sierra válgabiiren ja oažžut golbma áirasa.
Departemeanta ii gávdnan liibba vuhtiiváldit buot
joavkkuid Sámedikki ásaheami oktavuođas.
Geavatlaččat lea ođđa válgabiirejuogus
dákkár váikkuhus iešguđetge
sámi joavkkuide:
Lullisápmelaččat bisuhit
iežaset geográfalaš guovllu
sierra válgabiiren. Departemeanta guorrasa Selle lávdegotti árvvoštallamiidda
ahte válgabiire 12 Lullisámiguovlu berre bisuhuvvot
sierra válgabiiren sihkkarastimis lullisámi ovddastusa. Vuđolaš árvvoštallama
vuođul lea departemeanta árvvoštallan
dát eanemus vuogasin vaikko biire jienastuslohku velá ovddasguvlui
ge ii dáidde lassánit.
Dálá biirejuogus 11. válgabiire Gaska
Nordlánda vuosttažettiin fátmmasta
julevsámi ja bihtánsámi guovlluid.
Ođđa válgabiirejuogus evttohuvvo ovttastahttit
dán biire 9. válgabiiriin Lulli-Romssain, earret
Ráisavuona suohkana, ja válgabiire 10 Davvi Nordlánddain
nu ahte dahket ođđa válgabiire 5 Viestarmera
válggabijrra/Viesttarmeara válgabiire.
Departemeanta doarju dán árvalusa. Departemeanta
guorrasa Selle lávdegotti árvalussii danin go
lea dán guovllus gos otná válgaortnega
mielde lea stuorimus gorálašvuohta.
Lávdegotti árvalus njulge otná erohusa.
Evttohuvvon válgabiire fátmmasta sihke bihtánsámi,
julevsámi ja stuora oasi márkosáme guovllus.
Ovttastahttimiin de iešguđet sámi ássanguovlluin
dáidet leat sámepolitihkalaš hástalusat
mat leat seamma prinsihpalaš hámis,
ja daid čoavdimis lea ávkkálaš ovttasbargat.
Departemeanta árvvoštallá ahte áirasiid
lohku mat dán guovllus sáhttet válljejuvvot lea
doarvái dasa ahte báikkálaš áŋgiruššama
bakte sáhttet guovllu vuođustuvvon listtuin nai
válljejuvvot áirasat.
Nuortasápmelaččaid ja
sin maŋisboahttit ásset Njávdámis,
maiddái Girkonjárggas ja Báhčaveaileagis
Mátta-Várjjat gielddas. Nuortasápmelaččat gullet
ođđa válgabiirii 1 Nuortaguovllu válgabiirii. Joavku
ii leat nu stuoris ja lea áidna nuortasámi kultuvrra
guoddi Norggas.
Válgabiire1 Nuortaguovllu válgabiire fátmmasta
nuortasámi ássanguovllu. Selle lávdegoddi ja
Sámediggi eai oainne movt nuortasámi ovddastumi
beroštumi sáhttá goalustit
válgastruktuvrii. Departemeanta guorrasa dása
danin go nu unnán nuortasámit orrot Norggas.
Selle lávdegoddi lea ieš čujuhan
dasa ahte sin arvalus ii sihkkarastte nuortasámi ovddastusa. Sihke
Selle lávdegoddi ja Sámediggi oaivvildit ahte lea
eahpevuogálaš ovddidit garra gáibádusaid dasa
movt válgalisttuid lágidit, omd. sierranjuolggadusaid
ráhkadeami bakte.
Departemeanta guorrasa árvvoštallamiidda. Sámedikki
válgaortnegis ii sáhte vuhtiiváldit buot beliid
geográfalaš ja kultuvrralaš ovddastumis.
Ovddasvástádus sihkkarastimis govdodaga ovddastumis
lea sis geat nominašuvdnabarggu čađahit.
4.1.4 Unnidit áirraslogu
Selle lávdegotti árvalus ja Sámedikki
mearrádus
Selle lávdegoddi bidjá eavttu ođđa
biirejuogu árvalusas, ja dain meroštallamiin
mat namuhuvvojit, ahte dássenáirrasortnet mii álggahuvvui
2005 válggaide, heaittihuvvo. Selle lávdegoddi čujuha
ahte árvaluvvon biirejuohku lea vástádussan
váilevaš ovttavásttolašvuhtii
mii lea leamašan das gallis leat čálihuvvon
jienastuslohkui biire áirraslogu ektui. Dáinna
ođđa biirejuoguin ii leat šat
dárbun doalahit daid njeallje dássenáirasa.
Lávdegoddi árvala ahte Sámediggi fas
máhccá 39 áirraslohkui.
Sámediggi doarju dán árvalusa. Sámediggi čujuha
dasa ahte 39 áirasa leat doarvái sihkkarastimis
dárbbašlaš viidodaga
ja ovddastusa Sámedikki dievasčoahkkimis.
Ii oktage leat gulaskuddancealkámušas
dadjan maidege árvalussii ahte geahpidit áirraslogu Sámedikkis
43 áirasis 39 áirasii.
Departemeanta árvvoštallan
Departemeanta doarju Selle lávdegotti ja Sámedikki árvvoštallamiid,
ja evttoha ahte Sámedikki áirraslohku geahpiduvvo
43 áirasis 39 áirasii ja ahte dássenáirras
ortnet heaittihuvvo.
Dán vuođul departemeanta evttoha fámuhuhttit
Sámelága § 2 – 4
nuppi lađđasa.
4.1.5 Áirrasjuohkin
Selle lávdegotti árvalus ja Sámedikki
mearrádus
Selle lávdegoddi gávnnaha ahte dálá válgavuogádagas
lea stuora eahpegorálašvuohta jienaid
ja válljejuvvon áirraslogu gaskkas. Eanemus heivvolaš vuohki
movt dán čoavdit lea rievdadit áirraslogu
juohke biires ja velá rievdadit válgabiiriid juogu.
Lávdegoddi atná vuođđun ahte
leat stuora erohusat das gallis leat čálihuvvon
jienastuslohkui ođđa evttohuvvon biiriid gaskkas.
Jus galggašii atnit čielga gorálašvuođa
meroštallama vuođđun go áirasiid
juohká biiriide, de livčče válgabiiret
davvin ožžot beare dievasválddálaš sajádaga.
Danin lávdegoddi oaivvilda ahte lea govttolaš vissis
dievadasain earenoamážiid smávva sámi ássanguovlluid
ektui. Lávdegoddi oaivvilda ahte válgaortnet berre
láhčit dáid guovlluide govttolaš ovddastusa
vaikkovel leatge smávvát, mii mearkkaša
ahte dáid guovlluin berre leat vissis badjelmeare ovddastus.
Selle lávdegoddi čujuha dasa ahte dáin
smávit sámi ássanguovlluin olggobealde
(siskkit) Finnmárkku lea unnit čálihuvvon
jienastuslohku go gaskamearri. Selle lávdegoddi lea earenoamážiid deattuhan
dan ahte sihkkarastit duohta ovddastusa olles riikas ja earenoamážiid
iešguđetge árbevirolaš sámi ássanguovlluin.
Selle lávdegotti árvala ahte berrejit leat
unnimusat guokte áirasa juohke dain 7 válgabiiriin, beroškeahttá man
unnán leat válgabiire jienastuslogus. Lávdegoddi árvala
ahte maŋŋil go dat 14 bistevaš áirasa
leat juhkkojuvvon biiriide, de juhkkojuvvojit dat loahppa 25 áirrassaji
leaskalohkovugiin, ng. St. Laguë sullásaš vuohki.
Lávdegoddi ja Sámediggi evttohit spiehkastaga áirasiid
juohkimis Lulli-Norgga válgabiirii, danin go dat lea olggobealde árbevirolaš sámi ássanguovllu.
Spiehkastus mearkkaša ahte Lulli-Norgga válgabiire
ii oaččo eanet áirasiid go maid gorálašvuođa
mielde livčče ožžon jus 39 áirraslogu
juogášii leaskalohkovugiin. Lávdegotti oainnu
mielde lea danin dárbun atnit leaskalogo guovtti oasis: Álggos
juohkit olles 39 áirraslogu vai gávdnat bajimus áirraslogu
Lulli-Norgii, ja dasto loahppa 25 áirasa mat galget juhkkojuvvot
biiriide maŋŋil go juohke biirii álggos
leat juohkán guokte áirasa guhtiige.
Lávdegoddi čujuha dasa ahte stuorit válgabiiret main
guđege biires leat guokte bistevaš áirasa ain
dagaha vissis badjelmeare ovddastusa, earret Lulli-Norgga biires,
muhto ii nu badjelmeare go odne. Árvaluvvon čoavddus
lea buorebut go otná go dagaha buoret vejolašvuođa
smávit sámi joavkkuide oažžut
ovddasteaddji Sámediggái.
Gulaskuddancealkámušat
Lulli-Romssas ja
Davvi-Nordlánddas čujuhit
dasa ahte dáruiduhttin lea leamašan
nu garas sin guovllus ja ahte dan vuođul galggašii
oadjut badjelmeare ovddastusa dán guovllus.
Departemeanta árvvoštallan
Departemeanta guorrasa Selle lávdegotti ja Sámedikki
ođđa áirrasjuogu evttohussii ja evttohusa
vuođuštusa. Ulbmil rievdadanevttohusain lea
govvidit jienasteddjiid sávaldagaid ja olahit vuoiggaleappot
ja gorálaš áirrasjuogu válgabiiriid
gaskkas.
Departemeanta mielas lea buorre ásahit matematihkalaš jugadanvuogi
biire áirasiid juohkimii. Vuosttažettiin dat sihkkarastá dárkkistanvejolašvuođa
ja rabasvuođa proseassas. Nuppádassii dat dagaha
ahte biiret meannuduvvojit seamma ládje. Smávit
biiret vuoruhuvvojit ja stuorimus biiret eai olát nu buori
bohtosa danin go leat stuorrát. Goalmmádassii šaddá vejolažžan čađat
muddet áirrasjuogu biiriide dan ektui movt jienastuslohku rievdá.
Departemeanta lea ovttaoaivilis Selle lávdegottiin ja
Sámedikkiin áirrasjuogu hárrái.
Evttohus mearkkaša ahte unnimusat galget guokte áirasa guhtiige
dain čieža biirii. Maŋŋil go
dát 14 dáhkiduvvon áirasa leat juhkkojuvvon
biiriide, de dat loahppa 25 áirasa juhkkojuvvojit leaskalohkovugiin, čielga
Saint Laguës molssaevttolaš vuohki. Geahča
vuolábealde Lulli-Norgga válgabiire spiehkastannjuolggadusa
birra.
Gorálašvuođa meroštallanvuohki
lea seamma go válgalága § 11 – 3,
goalmmát lađđasis mearriduvvon vuohki
movt áirasiid juohkit válgabiiriide stuorradiggeválggain.
Meroštallanvuođđu gorálašvuođa áirrasjuohkimii
biiriide lea biire jienastuslohku. Juohke válgabiire meroštallanvuođu
juhká dáid loguiguin 1, 3, 5, 7, 9, 11, 13, 15 jnv.
Maŋimus 25 áirrassajiid juhkkojuvvojit biiriide juohkimis
gávnnahuvvon goriid (kvotieanttaid) vuođul. Vuosttaš áirras
dán juohkimis, manna dan válgabiirii mas lea stuorimus
gorri. Nubbe áirrassaddji ges dan válgabiirii
mas lea nubbin stuorimus gorri, jnv.
Departemeanta evttoha ahte lágas mearriduvvo ahte Saint
Laguës vuohki galgá atnot áirasiid juohkimis
biiriid gaskkas danin go áirrasjuohkinvuohki lea guovddáš oassi
válgaortnegis.
Departemeanta deattuha ahte rievdadusevttohus ahte gorálašvuođain
juohkit 25 áirasiid biiriid gaskkas jienastuslohkui čálihuvvon
logu vuođul movttiidahttá eanet čálihit
jienastuslohkui, ja nu dagaha ahte eanet jienastit boahttevaš sámediggeválggain.
Evttohus dagaha ahte sámelága § 2 – 4
ferte rievdaduvvot.
Departemeanta atná vuođđun ahte áigemearri gorálašvuođa áirrasjuogu
meroštallan sámi jienastuslogu vuođul
mearriduvvo láhkaásahusas. Departemeanta mearrida
lagabui mearrádusaid áirrasjuohkimii ja evttohasválljemii
sámediggeválggain láhkaásahusas
sámediggeválggaid birra, nu movt odne ge.
Láhkaásahusa rievdadusevttohusat šaddet digaštallojuvvot
ráđđádallančoahkkimiin
Sámedikkiin.
4.1.6 Lulli-Norgga válgabiire
Selle lávdegotti árvalus ja Sámedikki
mearrádus
Selle lávdegoddi ja Sámediggi evttohit spiehkastaga
juohkinvuohkái Lulli-Norgga válgabiire áirrasjuohkimii.
Lulli-Norgga válgabiire lei 2005 vuolábealde gaskkameari
das gallis jienastuslogus ledje, ja šattašii
okta dain biiriin masa vissis dievadas áirrasjuohkin livččii
ovdamunnin. Selle lávdegoddi árvvoštallá dattege
nu ahte Lulli-Norgga biire ii berre oažžut eanet áirasiid
go «vuoiggalaš oasi» áirasiin
iige badjelmeare ovddastusa.
Dát mearkkaša ahte vaikko Lulli-Norgga biire
jienastuslogu sturrodat lea vuolábealde gaskkameari, de
biire ii berre badjelmeare ovddastusa olahit oaivvilda lávdegoddi.
Selle lávdegoddi vuođušta
spiehkastaga dainna ahte Lulli-Norgga válgabiirii gullet
suohkanat mat leat olggobealde árbevirolaš sámi ássanguovlluid.
Sámediggi lea ovttamielalaš Selle
lávdegotti Lulli-Norgga válgabiire spiehkastannjuolggadusa árvalusain.
Sámediggái lea Lulli-Norgga válgabiire spiehkastat
dehálaš prinsihppa vai biire ii oaččo áirasiid
nu ahte goaridivččii daid biiriid mat leat siskkobealde árbevirolaš sámi ássanguovllu.
Ráđđádallamiin Sámediggi čilgii
ja vuođuštii oainnus. Sámediggi čujuhii
dasa ahte NAČ 1984: 18 ja Od.prp. nr. 33 (1986 – 87) árvvoštallojuvvui ahte
galggai go Lulli-Norga obage leat sierra válgabiiren. Duogáš lea
ahte Lulli-Norga sihke historjjálaččat
ja kultuvrralaččat čuoldása árbevirolaš sámi ássanguovlluin.
Sámediggi čujuha dasa ahte sámelága
evttohusaid árvvoštallamis doarju dárbbu
gáržžidit áirraslogu man biire
sáhttá olahit. Vaikko sámi vuoigatvuođalávdegoddi
lei juohkásan das ahte galggai go Lulli-Norga leat sierra
válgabiiren, de ovttamielalaš vuoigatvuođalávdegoddi evttohii
ahte dat guovllut mat ledje olggobealde árbevirolaš sámi ássanguovlluid
galge oažžut gáržžiduvvon
ovddastusa Sámediggái.
Sámediggi čujuhii viidáset dasa ahte
departemeanta maiddái dása guorrasii Od.prp. nr.
33 (1986 – 87) go celkkii:
«Danin go sápmelaččaid lohku
Lulli-Norggas geat obage dáidet beroštit sámeválggain,
lea oalle eahpečielggas, oaivvilda departemeanta seamma
go lávdegoddi (sámi vuoigatvuođalávdegoddi)
ahte Lulli-Norggas ii sáhte go okta biire mas leat golbma áirasa».
Dán dihte Sámediggi čujuha dasa ahte
lea govttolaš mearridit vissis gáržžádusa áirraslohkui
máid Lulli-Norgga válgabiire sáhttá oažžut
eará válgabiiriid ektui, nu movt Selle lávdegoddi árvala.
Sámedikki árvvoštallama
vuođul Selle lávdegotti juohkinvuogi árvalus
dáhkida dárbbašlaš ovddastumi
Lulli-Norgii nu ahte dán biire válljejeddjiid
beroštumiid maiddái šaddet
oassin sámepolitihkalaš digaštallamis.
Sámediggi árvvoštallá ahte
vuhtiiváldimis ovddastusa iešguđetge
sámi guovllulaš joavkkuin siskkobealde árbevirolaš sámi ássanguovllu
lea deháleabbo dan sadjái go sihkkarastit stuorit
ovddastusa Lulli-Norgga válgabiirii. Stuorit ovddastus
Lulli-Norgga válgabiirii sáhttá čuohcat
ođđa 5. ja 6. válgabiiriide.
Sámediggi deattuha ahte ovddastupmi dain guovlluin gos
sámiid orrot bieđgguid ja nannosit leat čadnon árbevirolaš ealáhusaide
berre sihkkarastojuvvot. Sámediggi čujuha dasa
ahte guovddáš sámepolitihkalaš fáttát
dávjá leat čadnon dáid guovlluid
valljodagaide.
Spiehkastat mearkkaša ahte Lulli-Norgga válgabiire
ii oaččo eanet áirasiid go máid
biire livččii ožžon jus buot
39 áirasa livččii juohkán leaskalohkovugiin.
Válgabiirii oažžu nappo bajimus meari
meroštallojuvvon juohke biire jienastuslogu
sturrodaga mielde. Sámediggi čujuha ahte nu Lulli-Norgga
válgabiires livččii vejolašvuohta oažžut
eanet áirasiid jus sin jienastuslohku lassána eará biiriid
ektui. Danin lea dás ain movttiideapmi oažžut
eanet čálihuvvot jienastuslohkui maiddái dán
válgabiires.
Gulaskuddamis eai leat boahtán negatiiva cealkámušat
Lulli-Norgga spiehkastannjuolggadussii, eai biire gulaskuddancealkámušain
ge.
Departemeanta árvvoštallan
Árvvoštallamis Lulli-Norgga válgabiire
spiehkastannjuolggadusa Departemeanta guorrasa Sámedikki
mearrádussii ja ákkastallamii. Departemeanta earenoamážit
deattuha ahte spiehkastannjuolggadus dagaha ahte biiriide main leat
smávit guovllulaš joavkkut, nugomat
julevsápmealaččat ja lullisápmelaččat,
lea dát ortnet vuoitun áirrasjuohkima oktavuođas.
Tabealla 4.2 Tabealla govvida áirasiid juogu ođđa
válgabiiriide
| 2005 Jienastuslohku | 39 áirasa
juhkkojuvvon čielga leaskalohkovugiin | Áirrasjuohku
Selle lávdegotti ja Sámedikki evttohusa vuođul |
---|
| | | Vuođđo-juogadeapmi | Gorálašvuođain
juohkán 25 áirasa earenoamáš gáržžidemiin Lulli-Norgii | Supmi |
---|
1. Nuortaguovllu válgabiire | 2140 | 7 | 2 | 4 | 6 |
2. Ávjovári
válgabiire | 3521 | 11 | 2 | 7 | 9 |
3. Davveguovllu válgabiire | 1736 | 5 | 2 | 4 | 6 |
4. Gáiseguovllu válgabiire | 1799 | 6 | 2 | 4 | 6 |
5. Viestarmera válggabijrra/Viesttarmeara
válgabiire | 1226 | 4 | 2 | 3 | 5 |
6. Åarjel-Saepmie veeljemegievlie | 721 | 2 | 2 | 1 | 3 |
7. Lulli-Norgga
válgabiire | 1395 | 4 | 2 | 21 | 4 |
Supmi | 12 538 | 39 | 14 | 25 | 39 |
1 Lulli-Norga livččii
juogadeamis rievtti mielde galgan oažžut golbma áirasa,
muhto dat livččii oktiibuot addán ovtta áirasa
eanet go bajimusmearri njeallje. Dát áirras juhkkojuvvo
baicca nuppi biirii gean vuorru lea (dán oktavuođas
biire nr 5).
4.1.7 Sámelága § 2 – 4
rievdadusevttohusa čoahkkáigeassu
Departemeanta evttoha ođđa válgabiirejuogu Sámediggeválgii
ja ođđa namaid válgabiiriide. Viidáset
departemeanta evttoha ahte dálá dássenáirras
ortnet heaittihuvvo, nu ahte Sámedikkis fas leat 39 áirasa.
Dasa lassin departemeanta evttohus mearkkaša
matematihkalaš vuogi áirrasjuohkimii
Sámediggái biiriid gaskkas, oktan spiehkastanmearrádusain
7. válgabiirii Lulli-Norgga válgabiirii.
Áirrasjuohku St. Laguës vuogi mielde oktan dainna
spiehkastagain man Lulli-Norgga válgabiirii evttohuvvo čuodjá ná:
Juohke biire oažžu
vuođđojuogadeamis unnimusat guokte áirasa
guhtege.
Čielga leaskalohkovugiin gávdnat man galle áirasa
Lulli-Norgga válgabiirii oktiibuot sáhttet juhkkojuvvot.
Čielga leaskalohkovugiin juohkit daid 25 juogakeahtes áirasiid
mat leat lassin daid 14 áirasiidda mat juo leat dáhkiduvvon
vuođđojuogadeami bakte biiriide.
Áirraslohku juohke biire nammii lea dat supmi man
gávnnaha 2 áirasa vuođđojuogadeamis
(14 áirasa oktiibuot) ja dat áirasat (oktiibuot
25) mat juhkkojuvvojit biiriid jienastuslogu vuođul.
Jus Lulli-Norgga válgabiire lea olahan vejolaš bajimusmeari áirraslogu
bajábealde nuppi čuoggá juogadeami vuođul,
de viidáset áirrasjuogadeamis Lulli-Norgga válgabiirii
eai juhkkojuvvo eanet áirasat.
Ođđa áirrasjuohkinvuogi oktavuođas
departemeanta evttoha ahte St. Laguës vuogi geavaheapmi mearriduvvo
lága bakte čujuhusain válgalága § 11 – 3
goalmmát lađđasii.
Láhkaevttohus mielddisbuktá ahte sámelága § 2 – 4 šaddá rievdadit.