Láhka sámelága rievdadusaid birra

4.1.1 Válgabiirejuohku

Selle lávdegotti árvalus ja Sámedikki mearrádus

Selle lávdegoddi deattuha ahte dálá válgavuogádagas biirejuogu vuođul lea oalle stuora eahpegorálašvuohta ja ferte danin mearridit vuođđudeaddji rievdadusaid ortnegii dan njulgemis. Lávdegoddi oaivvilda ahte ii leat ulbmillaš olles riika bidjat oktan válgabiiren ja árvalit unnidit otná 13 válgabiiriid logu 7 biirii. Árvalusa vuođđun leat sihke historjjálaš ja kultuvrralaš dilálašvuođat, ja maiddái praktihkalaš ja pragmáhtalaš eavttut. Lávdegoddi cealká ahte sámi jienastuslohku lea áidna lohku maid sii leat sáhttán atnit vuođđun barggusteaset.

Sámediggi guorrasa Selle lávdegotti ákkastallamiidda. Sámediggi cealká earret eará ahte dat stuora erohusat mat leat dan ektui galle jiena leat juohke áirasa duohken geanohuhttet Sámedikki lobálašvuođa sihke sámi servodagas ja eará eisseválddiid ektui. Sámediggi lea mearkkašan ahte váilevaš ovddastuslašvuohta lea atnon ággan almmolaš digaštallamiin ja celkon ahte Sámedikkis ii leat legitimitehta ovddastit sámi álbmoga.

Selle lávdegoddi čujuha dasa ahte válgabiirejuogu rievdadusain leat politihkalaš váikkuhusat. Dakkaviđe váikkuhus lea ahte bellodagat ja joavkkut main odne lea badjelmeare ovddastus manahit áirasiid, ja joavkkut main odne lea váileovddatus dáidet eanemusat vuoitit.

Gažaldagas movt biirejuohku galgá leat, lea Sámedikki mielas mearrideaddjin ahte buot biiriin berre leat vissis stuora lohku jienastuslogus vai šaddá buoret gorálašvuohta jienaid ja áirrasjuogu gaskkas. Sámediggi atná dehálažžan ahte okta ovttaskas suohkan akto ii dagat ovtta válgabiire. Duogážiin lea áigumuš easttadeames biire politihkalaš barggu gáržumis vuosttažettiin suohkanlaš ja báikkálaš áššiide ovdalgo Sámediggái našunála ásahussii mávssoleappot áššiide. Sámediggi árvvoštallá maiddái ahte biiret eai šatta nu viidát ja stuorrát ahte šaddá váttis- ja gáibideaddjin áirasiidda doalahit oktavuođa jienasteddjiiguin. Iešguđet guovlluid sámi joavkkuid historjjálaš ja kultuvrralaš dilálašvuođat leat dehálačča dasa movt biiriid juohká. Danin fertege baicca geahččat dálá ovttastallama ja oktavuođaid ektui mat leat iešguđet sámi guovlluid gaskkas. Leat maiddái máŋga eará dilálašvuođa maid ferte atnit vuođđun go ođđa válgabiiriid juohká. Dát dilálašvuođat eai dáidde lea seammaláganat buot biiriin. Sámediggi atná danin dehálažžan ahte ovdalgo ođđa biiriid juohká de ferte buot ášši beliid ollislaččat árvvoštallat. Sámediggi oaivvilda ahte Selle lávdegotti árvalusas buori muddui lea dákkár ollislaš árvvoštallan.

Selle lávdegoddi atná vuođđun ahte geahpideames biiriidlogu otná 13 válgabiires eanet heivvolaš lohkui, de lea vuosttažettiin riika davimus oasis gos sáhttá olahit bohtosa go ovttastahttá ja/dahje mudde biirerájáid. Dat guokte lulimus biire –12 lullisámiguovlu ja 13 Lulli-Norga – evttohuvvojit danin bisuhuvvot nu movt otne leat. Lávdegottis leat guokte ákka dasa. Vuosttažettiin dát biiret fátmmastit stuora logu suohkaniid ja vel eanet ovttastahttin dáin biiriin sáhttá dagahit heajos váikkuhusaid válgga loahppabohtosa čađaheames. Nubbe eará ágga lea ahte iešalddis lea dehálaš bisuhit 12. biire, Lullisámiguovllu, sierra biiren sihkkarastimis lullisámi ovddastusa. Lávdegoddi atná dehálažžan doalahit dán válgabiire vaikko biires leatge ain unnán čálihuvvon jienastuslohkui. Daid eará 11 biiriid ektui lea lávdegoddi váldán vuođu otná biirejuogu váldohástalusain. Hástalussan lea earret eará eahpegorálašvuohta jienaidlogu ja áirraslogu gaskkas ja veahkeheames dustet daid heajos váikkuhusaid mat leat das go guokte suohkana/gieldda dahket goabbatge válgabiire. Oppalaš árvvoštallama vuođul de lávdegoddi árvala unnidit válgabiiriid logu 13 biires čieža biirii.

Sámediggi lea miehtan unnidit válgabiiriid logu 13 biires 7 biirii nu movt Selle lávdegoddi árvala. Sámediggi dattege evttoha rievdadit rájáid veaháš dan ektui movt lávdegoddi árvala. Sámedikki evttohus váikkuha Lullisámi guovllu ja Lulli-Norgga biiriide. Sámediggi čujuha ahte nu movt otne lea, ja nu movt Selle lávdegoddi árvala, de das ii leat ovttavásttolašvuohta dan guvlui man Sámediggi atná sámi árbevirolaš ássanguovlun. Danin berrejit Surnadal ja Rindal suohkanat Møre- ja Romsdal fylkkas ja Rendalen, Os, Tolga, Tynset ja Folldal suohkanat Hedemárkku fylkkas sirdojuvvot evttohuvvon 6.válgabiirii, Lullisámi válgabiirii. Dát buorebut soahpá oktii dainna guovlluin mii gullá ráđđádallamiid bargovugiide gaskal stáhtalaš eiseválddiid ja Sámediggi.

Gulaskuddamis earret eará Olgeža váldoorganisašuvdna ja nuoraidsearvi Stuornjárgga Sámenuorak (SSN)evttohit eará biirejuogu.

Olgeš oaivvilda ahte Selle lávdegotti árvaluvvon 2. válgabiire ii doarvái bures vuhtiiváldde geográfalaš ja demográfalaš beroštumiid gaskal siseatnama ja riddoguovlluid. Olgeš evttoha čuovvovaš molssaevttolaš biirejuogu:

• Válgabiire 2: Kárášjohka, Porsáŋgu, Davvinjárga, Muosát, Fálesnuorri ja Hammerfesta

• Válgabiire 3: Áltá, Ákŋoluokta, Láhppi, Skiervá, Návuotna, Ráisa ja Guovdageaidnu

SSN cealká ahte Selle lávdegoddi válgabiirejuohkin ii leat doarvái vuhtiiváldán iešguđetge guovlluid kulturhistorjjálaš duohtavuođa. Sii čujuhit dasa ahte lávdegoddi ii čujut fágalaš historjjálaš-kultuvrralaš gálduide válgabiirejuohkimii doarjjan. SSN evttoha danin ođđa rájá 4. ja 5. válgabiriid gaskkas mii livččii buoret historjjálaččat ja kultuvrralaččat:

• Válgabiire 4: Gáivuotna, Omasvuotna, Ivgu, Gálsa, Romsa, Báhccavuotna ja Málatvuopmi.

• Válgabiire 5: Beardu, Leaŋgáviika, Birgi, Doasku, Ránáidsuolu, Ráisavuotna, Divrrát, Siellakvuona, Loabát, Rivttát, Skánit, Ivvárstádit, Harstad, Bjarkøy, Giehtavuotna, Ánddasuolu, Ikšnášši, Bievát, Suorta, Válafierda, Vuogát, Vestvågøy, Flakstad, Moskenes, Værøy, Røst, Lodegat, Dielddanuorri, Evenášši, Narvik, Bálát, Divttasvuotna, Hápmir, Stájgo, Oarjjelij Foalda, Bådådjo, Fuosku, Sálát, Oarjjelij Bájddár, Bájddár ja Meløy.

Departemeanta árvvoštallan

Departemeanta guorrasa Sámedikki árvvoštallamiidda ahte váilevaš ovttavásttolašvuohta gaskal válgajienaid ja áirraslogu dálá válgaortnegis sáhttá čuohcat Sámedikki lobálašvuhtii. Njulgemis erohusa mii otne lea das galle jiena leat juohke áirasa duogábealde evttoha Bargo- ja searvadahttindepartemeanta rievdadit sámelága § 2 – 4 válgabiirejuogu vástideaddji Selle lávdegotti ja Sámedikki evttohusa.

Departemeanta evttoha ahte válgabiiriid lohku unniduvvo 13 biires 7 biirii, vástideaddji Selle lávdegotti ja Sámedikki evttohusa. Oktiibuot 11 dálá biiriin evttohuvvojit ovttastahttojuvvot viđa biirii. Guokte lulimus biiriide, Lullisámiguovlu ja Lulli-Norga, ovttastahttin ii guoskka danin go biiret geográfalaččat leat nu stuorrát maidda nu ollu suohkanat gullet. Lullisámiguovllu ja Lulli-Norgga válgabiiriide evttohuvvo vástideaddji Sámedikki evttohusa, smávit rievdadusat nu ahte 7 suohkana Møre- ja Romsdalas ja Hedemárkkus sirddihuvvojit Lulli-Norgga válgabiires Lullisámi válgabiirii.

Ráđđádallamiid oktavuođas lea departemeanta ja Sámediggi soahpan ahte maiddái Sunndal suohkan berre gullát 6. válgabiirii, Lullisámi válgabiirii. Dát mearkkaša ahte olles guovlu masa boazodoalloláhka guoská suohkaniin Meldal, Midtre Gauldal, Oppdal, Rennebu, Rindal, Sunndal ja Surnadal gullet 6. Lullisámi válgabiirii.

Departemeanta evttoha maiddái, Selle lávdegotti ja Sámedikki vástideaddji evttohusaid mielde, ahte otná guokte ovttaskas suohkanválgabiire, Guovdageaidnu ja Kárášjohka, ovttastahttojuvvojit Porsáŋgguin mii dál gullá viđát válgabiirii ja dahket ovtta válgabiire.

Departemeanta evttoha čuovvovaš válgabiirejuogu:

1. Nuortaguovllu válgabiire/Østre valgkrets: Davvisiidda gielda válgabiire 5 Porsáŋggus, válgabiire 1 Várjjat ja válgabiire 2 Deatnu ovttastahttojuvvojit ja dahket ođđa válgabiire 1 Nuortaguovllu válgabiire.

2. Ávjovári válgabiire/Ávjovári valgkrets: Válgabiire 3 Kárášjohka, válgabiire 4 Guovdageaidnu ja Porsáŋggu gielda válgabiire 5 Porsáŋggus ovttastahttojuvvojit ja dahket ođđa válgabiire 2 Ávjovári válgabiire.

3. Davveguovllu válgabiire/Nordre valgkrets: Davvisiida ja Muosát gielddat Porsáŋggu válgabiire 5, válgabiire 6 Áltá/Fálesnuorri ja Skiervvá, Návuona ja Ráissa suohkanat Davvi-Romsa válgabiire 7 ovttastahttojuvvojit ja dahket ođđa válgabiire 3 Davveguovllu válgabiire.

4. Gáiseguovllu válgabiire/Gáisi valgkrets: Davvi-Romsa válgabiire 7 suohkanat, Gáivuotna, Omasvuotna ja Ivgu, válgabiire 8 Gaska-Romsa ja Lulli-Romsa válgabiire 9 Ráisavuotna suohkan ovttastahttojuvvojit ja dahket ođđa válgabiire 4 Gáiseguovllu válgabiire.

5. Viestarmera válggabijrra/Viesttarmeara válgabiire/Vesthavet valgkrets: Válgabiire 9 Lulli-Romsa, earret Ráisavuona suohkan, válgabiire 10 Davvi-Nordlánda ja válgabiire 11 Gaska-Nordlánda ovttastahttojuvvojit ja dahket ođđa válgabiire 5 Viesttarmeara válggabijrra

6. Åarjel-Saepmie veeljemegievlie/Sørsamisk valgkrets: Válgabiire 12 Lullisámiguovlu ja 13.válgabiire Lulli-Norgga suohkanat Surnadal, Rindal, Sunndal, Rendalen, Os, Tolga, Tynset ja Folldal, Lulli-Norga ovttastahttojuvvojit ja dahket ođđa válgabiire 6 Åarjel-Saepmie Veeljemegievlie.

7. Lulli-Norgga válgabiire/Sør-Norge valgkrets: Válgabiire 13 Lulli-Norga earret Surnadal, Rindal, Sunndal, Rendalen, Os, Tolga, Tynset ja Folldal leat ođđa válgabiire 7 Lulli-Norgga válgabiire.

Departemeanta doaivu ahte evttohuvvon biirejuohku sáhttá váikkuhit ahte organiseren viidát geográfalaš guovllus nannejuvvo. Dát sáhttá mielddisbuktit eanet listtuid, bellodagaid, listtačoahkádusaid, mii fas dagaha eanet politihkalaš beroštumi ja lasiha čáliheami jienastuslohkui ja buoret válgaoassálastima. Evttohus dagaha ahte sámelága § 2–4 ferte rievdaduvvot.

Departemeanta áigu láhkaásahusas sámediggeválgga birra mearridit eavttuid ja vugiid movt bargat go áigu registreret joavkku, bellodaga dehe sullásaš čoahkádusas dihto namain.