4.1.1 Válgabiirejuohku
Selle lávdegotti árvalus ja Sámedikki
mearrádus
Selle lávdegoddi deattuha ahte dálá válgavuogádagas
biirejuogu vuođul lea oalle stuora eahpegorálašvuohta
ja ferte danin mearridit vuođđudeaddji rievdadusaid
ortnegii dan njulgemis. Lávdegoddi oaivvilda ahte ii leat
ulbmillaš olles riika bidjat oktan válgabiiren
ja árvalit unnidit otná 13 válgabiiriid
logu 7 biirii. Árvalusa vuođđun leat
sihke historjjálaš ja kultuvrralaš dilálašvuođat,
ja maiddái praktihkalaš ja pragmáhtalaš eavttut.
Lávdegoddi cealká ahte sámi jienastuslohku
lea áidna lohku maid sii leat sáhttán atnit
vuođđun barggusteaset.
Sámediggi guorrasa Selle lávdegotti ákkastallamiidda.
Sámediggi cealká earret eará ahte dat
stuora erohusat mat leat dan ektui galle jiena leat juohke áirasa
duohken geanohuhttet Sámedikki lobálašvuođa
sihke sámi servodagas ja eará eisseválddiid
ektui. Sámediggi lea mearkkašan ahte
váilevaš ovddastuslašvuohta
lea atnon ággan almmolaš digaštallamiin
ja celkon ahte Sámedikkis ii leat legitimitehta ovddastit
sámi álbmoga.
Selle lávdegoddi čujuha dasa ahte válgabiirejuogu
rievdadusain leat politihkalaš váikkuhusat.
Dakkaviđe váikkuhus lea ahte bellodagat ja joavkkut
main odne lea badjelmeare ovddastus manahit áirasiid, ja
joavkkut main odne lea váileovddatus dáidet eanemusat
vuoitit.
Gažaldagas movt biirejuohku galgá leat, lea Sámedikki
mielas mearrideaddjin ahte buot biiriin berre leat vissis stuora
lohku jienastuslogus vai šaddá buoret
gorálašvuohta jienaid ja áirrasjuogu
gaskkas. Sámediggi atná dehálažžan
ahte okta ovttaskas suohkan akto ii dagat ovtta válgabiire.
Duogážiin lea áigumuš easttadeames
biire politihkalaš barggu gáržumis
vuosttažettiin suohkanlaš ja báikkálaš áššiide
ovdalgo Sámediggái našunála ásahussii
mávssoleappot áššiide.
Sámediggi árvvoštallá maiddái
ahte biiret eai šatta nu viidát ja
stuorrát ahte šaddá váttis-
ja gáibideaddjin áirasiidda doalahit oktavuođa
jienasteddjiiguin. Iešguđet guovlluid
sámi joavkkuid historjjálaš ja
kultuvrralaš dilálašvuođat
leat dehálačča dasa movt biiriid juohká.
Danin fertege baicca geahččat dálá ovttastallama
ja oktavuođaid ektui mat leat iešguđet
sámi guovlluid gaskkas. Leat maiddái máŋga
eará dilálašvuođa
maid ferte atnit vuođđun go ođđa
válgabiiriid juohká. Dát dilálašvuođat
eai dáidde lea seammaláganat buot biiriin. Sámediggi
atná danin dehálažžan ahte ovdalgo
ođđa biiriid juohká de ferte buot ášši beliid
ollislaččat árvvoštallat.
Sámediggi oaivvilda ahte Selle lávdegotti árvalusas
buori muddui lea dákkár ollislaš árvvoštallan.
Selle lávdegoddi atná vuođđun
ahte geahpideames biiriidlogu otná 13 válgabiires
eanet heivvolaš lohkui, de lea vuosttažettiin
riika davimus oasis gos sáhttá olahit bohtosa
go ovttastahttá ja/dahje mudde biirerájáid.
Dat guokte lulimus biire –12 lullisámiguovlu ja
13 Lulli-Norga – evttohuvvojit danin bisuhuvvot nu movt
otne leat. Lávdegottis leat guokte ákka dasa.
Vuosttažettiin dát biiret fátmmastit
stuora logu suohkaniid ja vel eanet ovttastahttin dáin
biiriin sáhttá dagahit heajos váikkuhusaid
válgga loahppabohtosa čađaheames. Nubbe
eará ágga lea ahte iešalddis
lea dehálaš bisuhit 12. biire, Lullisámiguovllu,
sierra biiren sihkkarastimis lullisámi ovddastusa. Lávdegoddi atná dehálažžan
doalahit dán válgabiire vaikko biires leatge ain
unnán čálihuvvon jienastuslohkui. Daid
eará 11 biiriid ektui lea lávdegoddi váldán vuođu
otná biirejuogu váldohástalusain. Hástalussan
lea earret eará eahpegorálašvuohta
jienaidlogu ja áirraslogu gaskkas ja veahkeheames dustet daid
heajos váikkuhusaid mat leat das go guokte suohkana/gieldda
dahket goabbatge válgabiire. Oppalaš árvvoštallama
vuođul de lávdegoddi árvala unnidit válgabiiriid
logu 13 biires čieža biirii.
Sámediggi lea miehtan unnidit válgabiiriid
logu 13 biires 7 biirii nu movt Selle lávdegoddi árvala. Sámediggi
dattege evttoha rievdadit rájáid veaháš dan
ektui movt lávdegoddi árvala. Sámedikki
evttohus váikkuha Lullisámi guovllu ja Lulli-Norgga
biiriide. Sámediggi čujuha ahte nu movt otne lea,
ja nu movt Selle lávdegoddi árvala, de das ii
leat ovttavásttolašvuohta dan guvlui man
Sámediggi atná sámi árbevirolaš ássanguovlun.
Danin berrejit Surnadal ja Rindal suohkanat Møre- ja Romsdal
fylkkas ja Rendalen, Os, Tolga, Tynset ja Folldal suohkanat Hedemárkku
fylkkas sirdojuvvot evttohuvvon 6.válgabiirii, Lullisámi
válgabiirii. Dát buorebut soahpá oktii
dainna guovlluin mii gullá ráđđádallamiid
bargovugiide gaskal stáhtalaš eiseválddiid
ja Sámediggi.
Gulaskuddamis earret eará
Olgeža
váldoorganisašuvdna ja
nuoraidsearvi Stuornjárgga Sámenuorak
(SSN)evttohit eará biirejuogu.
Olgeš oaivvilda
ahte Selle lávdegotti árvaluvvon 2. válgabiire
ii doarvái bures vuhtiiváldde geográfalaš ja
demográfalaš beroštumiid
gaskal siseatnama ja riddoguovlluid. Olgeš evttoha čuovvovaš molssaevttolaš biirejuogu:
Válgabiire 2: Kárášjohka,
Porsáŋgu, Davvinjárga, Muosát,
Fálesnuorri ja Hammerfesta
Válgabiire 3: Áltá, Ákŋoluokta,
Láhppi, Skiervá, Návuotna, Ráisa
ja Guovdageaidnu
SSN cealká ahte Selle lávdegoddi
válgabiirejuohkin ii leat doarvái vuhtiiváldán
iešguđetge guovlluid kulturhistorjjálaš duohtavuođa.
Sii čujuhit dasa ahte lávdegoddi ii čujut
fágalaš historjjálaš-kultuvrralaš gálduide
válgabiirejuohkimii doarjjan. SSN evttoha danin ođđa
rájá 4. ja 5. válgabiriid gaskkas mii
livččii buoret historjjálaččat ja
kultuvrralaččat:
Válgabiire 4: Gáivuotna,
Omasvuotna, Ivgu, Gálsa, Romsa, Báhccavuotna ja
Málatvuopmi.
Válgabiire 5: Beardu, Leaŋgáviika,
Birgi, Doasku, Ránáidsuolu, Ráisavuotna,
Divrrát, Siellakvuona, Loabát, Rivttát,
Skánit, Ivvárstádit, Harstad, Bjarkøy,
Giehtavuotna, Ánddasuolu, Ikšnášši,
Bievát, Suorta, Válafierda, Vuogát, Vestvågøy,
Flakstad, Moskenes, Værøy, Røst, Lodegat,
Dielddanuorri, Evenášši,
Narvik, Bálát, Divttasvuotna, Hápmir,
Stájgo, Oarjjelij Foalda, Bådådjo, Fuosku,
Sálát, Oarjjelij Bájddár, Bájddár
ja Meløy.
Departemeanta árvvoštallan
Departemeanta guorrasa Sámedikki árvvoštallamiidda
ahte váilevaš ovttavásttolašvuohta gaskal
válgajienaid ja áirraslogu dálá válgaortnegis sáhttá čuohcat
Sámedikki lobálašvuhtii. Njulgemis
erohusa mii otne lea das galle jiena leat juohke áirasa
duogábealde evttoha Bargo- ja searvadahttindepartemeanta
rievdadit sámelága § 2 – 4 válgabiirejuogu
vástideaddji Selle lávdegotti ja Sámedikki
evttohusa.
Departemeanta evttoha ahte válgabiiriid lohku unniduvvo
13 biires 7 biirii, vástideaddji Selle lávdegotti
ja Sámedikki evttohusa. Oktiibuot 11 dálá biiriin
evttohuvvojit ovttastahttojuvvot viđa biirii. Guokte lulimus
biiriide, Lullisámiguovlu ja Lulli-Norga, ovttastahttin
ii guoskka danin go biiret geográfalaččat
leat nu stuorrát maidda nu ollu suohkanat gullet. Lullisámiguovllu
ja Lulli-Norgga válgabiiriide evttohuvvo vástideaddji
Sámedikki evttohusa, smávit rievdadusat nu ahte
7 suohkana Møre- ja Romsdalas ja Hedemárkkus sirddihuvvojit
Lulli-Norgga válgabiires Lullisámi válgabiirii.
Ráđđádallamiid oktavuođas
lea departemeanta ja Sámediggi soahpan ahte maiddái
Sunndal suohkan berre gullát 6. válgabiirii, Lullisámi
válgabiirii. Dát mearkkaša
ahte olles guovlu masa boazodoalloláhka guoská suohkaniin
Meldal, Midtre Gauldal, Oppdal, Rennebu, Rindal, Sunndal ja Surnadal gullet
6. Lullisámi válgabiirii.
Departemeanta evttoha maiddái, Selle lávdegotti
ja Sámedikki vástideaddji evttohusaid mielde, ahte
otná guokte ovttaskas suohkanválgabiire, Guovdageaidnu
ja Kárášjohka, ovttastahttojuvvojit
Porsáŋgguin mii dál gullá viđát
válgabiirii ja dahket ovtta válgabiire.
Departemeanta evttoha čuovvovaš válgabiirejuogu:
Nuortaguovllu válgabiire/Østre
valgkrets: Davvisiidda gielda válgabiire 5 Porsáŋggus,
válgabiire 1 Várjjat ja válgabiire 2
Deatnu ovttastahttojuvvojit ja dahket ođđa válgabiire
1 Nuortaguovllu válgabiire.
Ávjovári válgabiire/Ávjovári
valgkrets: Válgabiire 3 Kárášjohka,
válgabiire 4 Guovdageaidnu ja Porsáŋggu
gielda válgabiire 5 Porsáŋggus ovttastahttojuvvojit
ja dahket ođđa válgabiire 2 Ávjovári
válgabiire.
Davveguovllu válgabiire/Nordre
valgkrets: Davvisiida ja Muosát gielddat Porsáŋggu
válgabiire 5, válgabiire 6 Áltá/Fálesnuorri
ja Skiervvá, Návuona ja Ráissa suohkanat
Davvi-Romsa válgabiire 7 ovttastahttojuvvojit ja dahket
ođđa válgabiire 3 Davveguovllu válgabiire.
Gáiseguovllu válgabiire/Gáisi
valgkrets: Davvi-Romsa válgabiire 7 suohkanat, Gáivuotna, Omasvuotna
ja Ivgu, válgabiire 8 Gaska-Romsa ja Lulli-Romsa válgabiire
9 Ráisavuotna suohkan ovttastahttojuvvojit ja dahket ođđa
válgabiire 4 Gáiseguovllu válgabiire.
Viestarmera válggabijrra/Viesttarmeara
válgabiire/Vesthavet valgkrets: Válgabiire
9 Lulli-Romsa, earret Ráisavuona suohkan, válgabiire 10
Davvi-Nordlánda ja válgabiire 11 Gaska-Nordlánda
ovttastahttojuvvojit ja dahket ođđa válgabiire
5 Viesttarmeara válggabijrra
Åarjel-Saepmie veeljemegievlie/Sørsamisk
valgkrets: Válgabiire 12 Lullisámiguovlu
ja 13.válgabiire Lulli-Norgga suohkanat Surnadal, Rindal, Sunndal,
Rendalen, Os, Tolga, Tynset ja Folldal, Lulli-Norga ovttastahttojuvvojit
ja dahket ođđa válgabiire 6 Åarjel-Saepmie
Veeljemegievlie.
Lulli-Norgga válgabiire/Sør-Norge
valgkrets: Válgabiire 13 Lulli-Norga earret Surnadal,
Rindal, Sunndal, Rendalen, Os, Tolga, Tynset ja Folldal leat ođđa
válgabiire 7 Lulli-Norgga válgabiire.
Tabealla 4.1 Diehtočielggadus gallis leat čálihuvvon
jienastuslohkui ja jienastagat ja dohkkehuvvon jienat ođđa
válgabiiriin 2005 sámediggeválgga loguid
vuođul
Ođđa válgabiire | Lohku jienastuslogus | Jienastagat, dohkkehuvvon jienat |
---|
1 Nuortaguovllu válgabiire | 2140 | 1634 |
2 Ávjovári
válgabiire | 3521 | 2610 |
3 Davveguovllu válgabiire | 1736 | 1199 |
4 Gáiseguovllu válgabiire | 1799 | 1331 |
5 Viestarmera válggabijrra/Viesttarmeara
válgabiire | 1226 | 891 |
6 Åarjel-Saepmie veeljemegievlie | 732 | 518 |
7 Lulli-Norgga
válgabiire | 1384 | 925 |
Oktiibuot | 12538 | 9108 |
Departemeanta doaivu ahte evttohuvvon biirejuohku sáhttá váikkuhit
ahte organiseren viidát geográfalaš guovllus
nannejuvvo. Dát sáhttá mielddisbuktit
eanet listtuid, bellodagaid, listtačoahkádusaid,
mii fas dagaha eanet politihkalaš beroštumi ja
lasiha čáliheami jienastuslohkui ja buoret válgaoassálastima.
Evttohus dagaha ahte sámelága § 2–4
ferte rievdaduvvot.
Departemeanta áigu láhkaásahusas sámediggeválgga
birra mearridit eavttuid ja vugiid movt bargat go áigu
registreret joavkku, bellodaga dehe sullásaš čoahkádusas
dihto namain.