Sámedikki 2008 doaimma birra

2.15.1 Oahpponeavvut

Sihke lulli-, julev- ja davvisámegillii váilot ollu oahpponeavvut mat leat dohkkehuvvon Máhttoloktema – Sámi vuođul. Oahpponeavvoráhkadeami evaluerema čuovvoleapmin lea Sámediggi mearridan strategalaš plána oahpponeavvoráhkadeami várás áigodahkii 2009 – 2012.

Sámedikki strategalaš plánas oahpponeavvoráhkadeami várás 2009 – 2012 leat vuoruhan oahpponeavvuid sihke lulli-, julev- ja davvisámegillii guoskevaš guovlluid mánáidgárddiid ja skuvllaid evttohusaid mielde. Evalueren čájehii earret eará ahte leat muhtun skuvlaeaiggádat mat eai leat oastán sámi oahpponeavvuid. Sihkkarastin dihte ahte juohke oahppi oažžu daid oahpponeavvuid, lea okta strategiijain ahte oahpponeavvut galget leat nuvttá.

Nubbi strategiija lea ovddidit resursaskuvllaid oahpponeavvoráhkadeami várás davvi-, julev- ja lullisámi guovlluin. Sámediggi lea álggahan ovddasmanniprošeavtta Divttasvuona suohkanis, man ulbmilin lea ovddidit ájluovtta skuvlla resursaskuvlan oahpponeavvuid ráhkadeapmái julevsámegillii. Dan ovddasmanniprošeavtta vásáhusat galget leat vuođđun ovddidit resursaskuvllaid maiddái lulli- ja davvisámi guovlluin.

Sámedikkis lea jeavddalaš oktavuohta oahpponeavvobuvttadeddjiiguin ja lea 2008:s doallan ovttasbargočoahkkimiid guvttiin lágádusain. Sámi oahpponeavvut leat leamaš fáddán olu Sámedikki čoahkkimiin, earret eará Máhttodepartemeanttain, Oahpahusdirektoráhtain, Finnmárkku Fylkkamánniin ja Sálasiin – Sámi almmuheaddji- ja aviisaservviin.

2008:s leat gárvvistuvvon oktiibuot 36 dábálaš ja earenoamáš heivehuvvon oahpponeavvu, mánáidgárddi rámmaplána ja Máhttolokten – sámi vuođul. dain leat vihtta julevsámegillii, okta lullisámegillii ja 30 davvisámegillii. Dát logut leat sullii seamma go 2007 logut.

2008:s lea juolluduvvon doarjja 26 oahpponeavvoprošektii vuođđooahpahusa várás, juhkkojuvvon dábálaš/digitála ja earenoamáš heivehuvvon oahpponeavvuide. Golbma prošeavtta lullisámegillii ja guokte prošeavtta julevsámegillii leat álggahuvvon, ja dat earát leat davvisámi prošeavttat.

Go Sámi oahpahusráđđi heaittihuvvui juovlamánus 1999, de válddii Sámediggi badjelasas daid oahpponeavvuid mat ledje sin rádjosis. Dat eai lean čielga oahppoávdnasat, muhto dakkár lassiávdnasat mat gokčet dušše osiid gelbbolašvuođamihtuin dálá oahppoplánain, nu go ovdamearkka dihte álkes lohkangihppagat, fáddágihppagat, plakáhtat ja spealut. Sámediggi jugii 2008:s dáid oahpponeavvuid nuvttá 37 mánáidgárdái, 88 vuođđoskuvlii ja 5 joatkkaskuvlii Norggas, ja 7 mánáidgárdái ja 6 vuođđoskuvlii Ruoŧas ja Suomas. Lassin juhke oahpponeavvuid giella­guovddážiidda, girjerádjosiidda, allaskuvllaide, dearvvašvuođaguovddážiidda, váhnenfierpmádagaide ja girjebussiide. Oktiibuot dahket dat sullii 40 000 gáhppálaga.

Sámediggi bidjá buot oahpponeavvuid oahpponeavvoguovddážii mii lea Guovdageainnus. Oahpponeavvoguovddáš luoiká oahpponeavvuid skuvllaide ja mánáidgárddiide miehtá riikka. Sámedikkis leat maid leamaš oahpponeavvočájáhusat sámi earenoamášpedagogalaš fágabeivviin Romssas ja Sámi mánáidgárde- ja skuvlakonferánssas Bodåddjos. Dieđut ođđa oahpponeavvuid birra gávdnojit maiddái neahttabáikkis Sámi oahpponeahtta www.oahpponeahtta.no

Sámediggi oaidná ahte gárvvistuvvon oahpponeavvuid lohku ii leat sturron jagi 2007 rájes jagi 2008 rádjai. Sámediggi lea guhká bidjan guovddážii sámi oahpponeavvodárbbu ja daid váilivuođa. Váttisvuođa dihte go skuvlaeaiggádat eai oastte sámi oahpponeavvuid vaikko dat gávdnojit, háliidii Sámediggi geahččalit ođđa ortnega bokte addit nuvttá oahpponeavvuid skuvlaeaiggádiidda. Sámediggi deattuha dattetge garrasit ahte ii hálit mange láhkái luvvet skuvlaeaiggádiid ovddasvástádusas fállat sámi ohppiide sámi oahpponeavvuid mat gávdnojit, go muđui dain lea ovddasvástádus oahpponeavvuin mat leat dárogillii. Sámi oahpponeavvut eai galgga leat salderenpoastan gielda-bušeahtain.

Sámedikki 2009 – 2012 strategalaš oahpponeavvoráhkadanplánas daddjojuvvo čielgasit ahte nuvttá oahppogirjjit gielddaide eai galgga čuohcat ođđa oahpponeavvuid ráhkadeapmái. Dát ii leat vejolaš jos Sámediggi ii várre dohkálaččat resurssaid jahkásaččat buvttadeapmái. Sámedikki vejolašvuohta sihkkarastit einnostahttivuođa oahpponeavvobuvttadeddjiide ja skuvlaeaiggádiidda, ja buorre oahpponeavvofálaldat sámi ohppiide, sorjá danne juolludusain stáhtabušeahta bokte.

Sámediggi vuordá ahte čielggaduvvo makkár ovddasvástádus guhtesge galgá leat sámi oahpponeavvobuvttadeamis. Sámedikki vejolašvuohta duhtadit dárbbuid sámi skuvllain sorjá das ahte juolludusat guovddáš eiseválddiid bealis leat doarvái, oahpponeavvobuvttadeddjiid kapasitehtas ja ahte skuvlaeaiggádat ollašuhttet láhkageatnegahttojuvvon doaimmaid. Sámedikki ulbmiliid strategalaš oahpponeavvoplánas sáhttá leat váttis ollašuhttit almmá dáid beliid čielggadeami haga.