2.15.1 Oahpponeavvut
Sihke lulli-, julev- ja davvisámegillii
váilot ollu oahpponeavvut
mat leat dohkkehuvvon Máhttoloktema – Sámi
vuođul. Oahpponeavvoráhkadeami
evaluerema čuovvoleapmin
lea Sámediggi mearridan strategalaš plána
oahpponeavvoráhkadeami várás áigodahkii 2009 – 2012.
Sámedikki strategalaš plánas oahpponeavvoráhkadeami
várás 2009 – 2012
leat vuoruhan oahpponeavvuid sihke lulli-, julev- ja davvisámegillii
guoskevaš guovlluid mánáidgárddiid
ja skuvllaid evttohusaid mielde. Evalueren čájehii
earret eará ahte leat muhtun skuvlaeaiggádat
mat eai leat oastán sámi
oahpponeavvuid. Sihkkarastin dihte ahte juohke oahppi oažžu
daid oahpponeavvuid, lea okta strategiijain ahte oahpponeavvut galget
leat nuvttá.
Nubbi strategiija lea ovddidit resursaskuvllaid oahpponeavvoráhkadeami
várás davvi-,
julev- ja lullisámi guovlluin. Sámediggi
lea álggahan ovddasmanniprošeavtta
Divttasvuona suohkanis, man ulbmilin lea ovddidit ájluovtta
skuvlla resursaskuvlan oahpponeavvuid ráhkadeapmái julevsámegillii.
Dan ovddasmanniprošeavtta
vásáhusat
galget leat vuođđun
ovddidit resursaskuvllaid maiddái
lulli- ja davvisámi guovlluin.
Sámedikkis lea jeavddalaš oktavuohta oahpponeavvobuvttadeddjiiguin
ja lea 2008:s doallan ovttasbargočoahkkimiid
guvttiin lágádusain.
Sámi oahpponeavvut leat leamaš fáddán
olu Sámedikki čoahkkimiin,
earret eará Máhttodepartemeanttain,
Oahpahusdirektoráhtain, Finnmárkku
Fylkkamánniin ja Sálasiin – Sámi
almmuheaddji- ja aviisaservviin.
2008:s leat gárvvistuvvon
oktiibuot 36 dábálaš ja
earenoamáš heivehuvvon
oahpponeavvu, mánáidgárddi
rámmaplána ja
Máhttolokten – sámi
vuođul. dain leat vihtta
julevsámegillii, okta lullisámegillii
ja 30 davvisámegillii. Dát logut
leat sullii seamma go 2007 logut.
2008:s lea juolluduvvon doarjja 26 oahpponeavvoprošektii
vuođđooahpahusa várás,
juhkkojuvvon dábálaš/digitála
ja earenoamáš heivehuvvon
oahpponeavvuide. Golbma prošeavtta
lullisámegillii ja guokte
prošeavtta julevsámegillii
leat álggahuvvon, ja dat
earát leat davvisámi
prošeavttat.
Go Sámi oahpahusráđđi heaittihuvvui
juovlamánus 1999, de válddii
Sámediggi badjelasas daid
oahpponeavvuid mat ledje sin rádjosis.
Dat eai lean čielga oahppoávdnasat,
muhto dakkár lassiávdnasat
mat gokčet dušše
osiid gelbbolašvuođamihtuin
dálá oahppoplánain,
nu go ovdamearkka dihte álkes
lohkangihppagat, fáddágihppagat,
plakáhtat ja spealut. Sámediggi
jugii 2008:s dáid oahpponeavvuid
nuvttá 37 mánáidgárdái,
88 vuođđoskuvlii
ja 5 joatkkaskuvlii Norggas, ja 7 mánáidgárdái
ja 6 vuođđoskuvlii
Ruoŧas ja Suomas. Lassin
juhke oahpponeavvuid giellaguovddážiidda,
girjerádjosiidda, allaskuvllaide,
dearvvašvuođaguovddážiidda,
váhnenfierpmádagaide
ja girjebussiide. Oktiibuot dahket dat sullii 40 000 gáhppálaga.
Sámediggi bidjá buot
oahpponeavvuid oahpponeavvoguovddážii
mii lea Guovdageainnus. Oahpponeavvoguovddáš luoiká oahpponeavvuid
skuvllaide ja mánáidgárddiide miehtá riikka.
Sámedikkis leat maid leamaš oahpponeavvočájáhusat sámi
earenoamášpedagogalaš fágabeivviin
Romssas ja Sámi mánáidgárde-
ja skuvlakonferánssas Bodåddjos.
Dieđut ođđa
oahpponeavvuid birra gávdnojit
maiddái neahttabáikkis
Sámi oahpponeahtta www.oahpponeahtta.no
Sámediggi oaidná ahte gárvvistuvvon
oahpponeavvuid lohku ii leat sturron jagi 2007 rájes
jagi 2008 rádjai. Sámediggi
lea guhká bidjan guovddážii
sámi oahpponeavvodárbbu
ja daid váilivuođa. Váttisvuođa
dihte go skuvlaeaiggádat
eai oastte sámi oahpponeavvuid vaikko
dat gávdnojit, háliidii Sámediggi
geahččalit
ođđa ortnega
bokte addit nuvttá oahpponeavvuid skuvlaeaiggádiidda.
Sámediggi deattuha dattetge
garrasit ahte ii hálit mange láhkái
luvvet skuvlaeaiggádiid ovddasvástádusas
fállat sámi ohppiide
sámi oahpponeavvuid mat gávdnojit,
go muđui dain lea ovddasvástádus
oahpponeavvuin mat leat dárogillii.
Sámi oahpponeavvut eai galgga leat
salderenpoastan gielda-bušeahtain.
Sámedikki 2009 – 2012
strategalaš oahpponeavvoráhkadanplánas
daddjojuvvo čielgasit ahte
nuvttá oahppogirjjit gielddaide
eai galgga čuohcat ođđa oahpponeavvuid
ráhkadeapmái.
Dát ii leat vejolaš jos
Sámediggi ii várre dohkálaččat
resurssaid jahkásaččat
buvttadeapmái. Sámedikki
vejolašvuohta sihkkarastit einnostahttivuođa
oahpponeavvobuvttadeddjiide ja skuvlaeaiggádiidda,
ja buorre oahpponeavvofálaldat
sámi ohppiide, sorjá danne
juolludusain stáhtabušeahta
bokte.
Sámediggi vuordá ahte čielggaduvvo
makkár ovddasvástádus guhtesge
galgá leat sámi
oahpponeavvobuvttadeamis. Sámedikki
vejolašvuohta duhtadit dárbbuid
sámi skuvllain sorjá das
ahte juolludusat guovddáš eiseválddiid
bealis leat doarvái, oahpponeavvobuvttadeddjiid
kapasitehtas ja ahte skuvlaeaiggádat
ollašuhttet láhkageatnegahttojuvvon
doaimmaid. Sámedikki ulbmiliid strategalaš oahpponeavvoplánas sáhttá leat
váttis ollašuhttit almmá dáid
beliid čielggadeami haga.