2.1 Finnmárkkuláhka (Erenoamážit
ILO-konvenšuvnna nr. 169 eanavuoigatvuođakapihtal)
Stuorradiggi dohkkehii Finnmárkkulága miessemánus
2005 ja dat bođii fápmui
01.07.2006 (Lága kapihtal
5 dálá vuoigatvuođaid
kártema ja dohkkeheami birra
bođii fápmui njukčamánu
14. b. 2008.) Ovdal Stuorradiggemearrádusa
mieđai Sámedikki dievasčoahkkin
ovttajienalaččat láhkaevttohussii
miessemánus 2005. Finnmárkkuláhka
lea vuosttaš dehálaš lávki
sámiid eana- ja resursavuoigatvuođaid
dohkkehanproseassas.
Ráđđehusa álgoevttohus
lea rievdaduvvon hui ollu ja vuđolaččat. Láhkaevttohusa
vuoigŋa ja prinsihpat leat rievdaduvvon čalmmustahttimis álbmotvuoigatvuođaid
Finnmárkku luondduriggodagaide
dasa ahte nannet dan ahte lága bajimus
ulbmil lea erenoamážit
sihkkarastit sámi kultuvrra,
oktan boazodoaluin, meahcceávkkástallamiin,
ealáhusdoaimmahemiin ja
servodateallimiin.
Dát mearkkaša
ahte lága mearrádusaid
ferte dulkot ulbmilmearrádusa
vuođul ja dan vuođđooainnu
ja daid deastagiid vuođul
mat ulbmilmearrádusa mielde
galget deattuhuvvot erenoamážit.
Dat mearkkaša maiddái
ahte dat vuođđooaidnu
masa Sámi vuoigatvuođalávdegotti
evttohusat leat vuođđuduvvon,
dál leat váldojuvvon
láhkii.
Dát lea leamaš okta
Sámedikki váldogáibádusain,
seamma láhkai go dat gáibádus
ahte álbmotriekti galgá oažžut guovddáš saji
láhkaevttohussii. Sámedikkis
lea leamaš stuorra ovttamielalašvuohta
das ahte ILO-konvenšuvdna galggai čađahuvvot
Norgga rievttis dainna lágiin
ahte dat siskkáldahttojuvvo lágaide
ja galgá gustot ovddabeallái Norgga
lágaid. Justiisalávdegotti
evttohus mearkkaša belohahkii
siskkáldahttima dahje konvenšuvnna čađaheami
lága doaibmaguovllus. Konvenšuvdna
ii šatta doaibmat ovddabeallái
Norgga lágaid, nu mo dat
konvenšuvnnat mat namuhuvvojit Olmmošvuoigatvuođalágas.
Muhto evttohus mearkkaša
dattetge ahte Justiisalávdegoddi
lea miehtan Sámedikki siskkáldahttingáibádussii
dainna lágiin ahte álgoálbmotkonvenšuvdna
galgá leat gievrrat go finnmárkkulága
mearrádusat jus duopmostuolut
gávnnahit ahte lága mearrádusat
rihkkot konvenšuvnna. Dan lassin čuovvu
lága mearkkašumiin ahte
konvenšuvdna lea deaŧalaš riektegáldu
go láhka dulkojuvvo.
Finnmárkkulágas
eai leat mielde mearrádusat
ođasmuvvi mariidnaresurssaid
birra. Sámediggi ii ožžon
dohkkehuvvot konkrehta mearrádusaid
mearrasámiid vuoigatvuođaid
birra guolásteapmái
ja eará ođasmuvvi
resurssaide. Justiisalávdegotti mearkkašumit
finnmárkkuláhkii mearkkašit
dattetge dan dohkkeheami ahte guolástus
lea sámi kultuvrra dehálaš oassi,
ja stuorradiggemearrádusas
lei gohčus ráđđehussii
ahte dat galgá johtilit čielggadišgoahtit
vuoigatvuođadili Finnmárkku
rittus.
Finnmárkkuláhka
lea Sámediggái šaddan
dakkár veahkkeneavvun mainna
sáhttá váikkuhit
fylkka areálahálddašeampmái
mii Sámedikkis ii leat leamaš ovdal.
Vaikke vel mearrádus Sámedikki
njuolggadusaid birra min mielas ii berrešii
sisttisdoallat departemeantta bearráigeahču,
de mii atnit dán Sámedikki
rolla dohkkeheapmin sámi
beroštusaid ja árvvuid hálddašeaddjin.
Doppe leat eará sajit ge
lágas main ii lean berret
leat stáhta bearráigeahčču.
Sámediggi lea oppa áiggi
eaktudan ahte orgána berre leat
iehčanas ii ge stáhta
stivrejumi vuollásaš.
Sámediggi ii leat nagodan oažžut čađahuvvot
buot min evttohusaid dán
oktavuođas.
Resurssaid dáfus leat finnmárkkulágas
muhtun rievdadusat mat leat Sámedikki
miela mielde. Báikegottit
ja daid olbmuid resursageavaheapmi lea dohkkehuvvon sierra vejolašvuođa
bokte beassat ávkkástallat
báikegottiid árbevirolaš guovlluid
ođasmuvvi resurssaiguin.
Dát mearrádus
ja mearrádus dákkár
resurssaid báikkálaš hálddašeami birra
sáhttet leat mielde sihkkarastimin
ahte olbmot ain ásset giliin.
Sámediggi háliidivččii
gal ahte sámiid boares vierut
livčče
buorebut báidnán
láhkaevttohusa ja ahte das livččii
sámiid geavaheami kollektiiva bealli čielgasit
dohkkehuvvon. Go dat lea daddjojuvvon, de oaivvilda Sámediggi
ahte lágas leat ollu positiivva
buorádusat, erenoamážit álbmoga vejolašvuođa
oktavuođas beassat ávkkástallat
resurssaiguin. Ráđđehusa
evttohusas lei mearrádus álbmoga
vuoigatvuođa birra beassat ávkkástallat Finnmárkku
resurssaiguin. Láhkaevttohus
lea rievdaduvvon álbmoga
vuoigatvuođaid válddahallamis
dakkár cealkimii ahte álbmot
beassá ávkkástallat
resurssaiguin, Finnmárkkuopmodaga
lobi vuođul. Dalle go leat
uhccán resurssat, de sáhttet báikkálaš olbmot
oažžut ovdavuoigatvuođa,
ja dat lea ge rivttes ja dehálaš aiddostus.
Finnmárkkuopmodaga vuođđudeapmi
mearkkaša historjjálaš earu
das mo Finnmárkku eatnamat
ja resurssat hálddašuvvojit. Sápmelaččaide
sihkkarastojuvvo lága bokte
ahte sii besset leat mielde hálddašeamen
eatnamiid ja resurssaid, ahte eanaeaiggátvuoigatvuohta
dohkkehuvvo go sápmelaččat
eai čađat leat
unnitlogus ja besset leat mielde mearrideamen guđe
doaibmabijut dárbbašuvvojit sihkkarastit
boahttevaš sámi
buolvvaid boahtteáiggi.
Statskog SFa hálddašeamis
lei maid gávpeáigumuš ii
ge das lean ulbmil nannet báikegotteálbmogiid
válddi iežaset
resurssaid hárrái. Finnmárkkuláhka
eastada ahte dat vuoitu mii Statskog SFii bođii jahkásaččat,
jávkkai Finnmárkkus.
Finnmárkkuopmodat galgá fuolahit
resursahálddašeami
ja oažžut
vuoittu oaggun- ja bivdinkorttaid vuovdimis. Seammá gusto
daidda minerálaide maid
eanaeaiggát oamasta. Lága
fápmui boahtima rájes
dát gullet Finnmárkkuopmodahkii,
mii addá lobiid minerálaiskkademiide
ja minerálaresurssaid ávkkástallamiidda.
Minerálaid oktavuođas mearkkaša
finnmárkkuláhkaevttohus
viidáseappot ahte stuorra
deaddu galgá biddjojuvvot
sámi kultuvrra vuhtiiváldimii
oktan boazodoaluin, meahcceávkkástallamiin,
ealáhusaiguin ja servodateallimiin.
Dat mearkkaša ahte Sámedikki
guhkes rahčan oččodit
dakkár njuolggadusa mii
erenoamážit
deattuha sámi deastagiid minerálaávkkástallanáššiin,
viimmat lea buvttihan bohtosiid. Dattetge dát
ii guoskka olles sámi guvlui,
muhto dušše
Finnmárkku fylkii.
Finnmárkkuláhkaáššis leat
ollu dehálaš prinsihppačielggadeamit.
Dás duohko ii šat
sorjá sámi
beroštusaid árvvoštallan dakkár áššiin
mat gusket meahcceávkkástallamii,
das ahte dovdá go áššemeannudeaddji
sámi deastagiid vai ii ja
ahte lea go sus dáhttu árvvoštallat
daid vai ii.
Finnmárkkukommišuvnna
ja sierraduopmostuolu evttohus lea hui dehálaš ovdáneapmi.
Dat lea vuođđuduvvon oahpes
prinsihpaide. Eai buot positiiva bealit boađe
njuolgga ovdan láhkateavsttas. Kommišuvdna
galgá nannet vuođđuduvvon
vuoigatvuođaid § 29 gustojeaddji
nationála rievtti vuođul,
ja go lohká mearkkašumiid,
de namuhuvvojit sámi dološ vierut
erenoamážit oassin
kommišuvnna mearrádusaid vuođus.
Sámediggi háliidivččii dieđusge
ahte sámi virolašvuohta báinnášii
láhkaevttohusa ain eanet
ja ahte láhkaevttohus čielgaseappot dohkkehivččii
sámiid geavaheami kollektiivva
beali.
Finnmárkkuláhka
ii leat epmolaš, go leat
ain ollu gažaldagat maid stáhta
eiseválddit fertejit čuovvolit. Finnmárkkulága
stuorámus ráddjejupmi
dáidá leat
ahte dat dušše
gusto oassái árbevirolaš sámi
guvlui Norggas. Finnmárkkuláhka čuovvu
dán raportta 1. mielddusin.