3.15.1 Eanadoallu
Ráđđehus
lea Soria Moria-julggaštusastis
cealkán ahte dat háliida
sihkkarastit eanadoalu doaimmaheaddjiide dakkár
sisaboahtoovdáneami ja sosiála
eavttuid mat eará joavkkuin
ge leat. Dasto lea ráđđehus
julggaštusastis deattuhan
ahte dat áigu sihkkarastit
eanadollui máŋggalágan
doallostruktuvrra miehtá riikka.
Earret eará jahkásaš eanadoallošiehtadusain
lea ráđđehus
deattuhan dehálažžan
ovddidit sisaboađuid eanadoalu
fitnodagaide, doaibmabijuid boaittobeallásaš eanadoalu várás
ja nannet struktuvraprofiilla.
Dáinna áŋgiruššamiin ráđđehus
addá sámi
eanadollui ge buoret rápmaeavttuid.
Doaibmabijut sámi eanadoalu
várás čađahuvvojit
ollislaš eanadoallopolitihkas.
Dat ii guoskka dušše
ekonomalaš váikkuhangaskaomiide,
muhto maiddái biras- ja
resursapolitihkkii, biebmopolitihkalaš doaibmabijuid
deattasteapmái, ealáhusovddideami áŋgiruššamii
ja eanadoallo- ja ássanpolitihkkii.
Dát doaibmabijut váikkuhit
dasa ahte dat váldoulbmil
mii Sámedikkis lea ealáhusain,
ollašuhttojuvvo, namalassii
«nana ja ealli sámi
servodagat main lea bissovaš ássan
ja máŋggalágan
ealáhusat».Dábálaš váikkuhangaskaomiid geavaheapmi
mat leat boaittobeliid ja struktuvrra várás,
soahpá Sámedikki
oasseulbmilii eanadoaluin
«bisuhit
ja ovddidit ealáhusaid sámi
guovlluin».
Davvi-Norgga eanadoallu ferte birget váttes
luonddudiliin go buvttadeapmi lea nu bieđgguid
ja go guhkes gaskkaid ferte fievrridit dárbašiid
ja eanadoallobuktagiid. Movttiidahttin dihtii árjjalaš eanadollui riikkaoasis,
ja nu movttiidahttojuvvo sámi eanadoallu
ge, de leat roavvafuođarvuđot šibitbuvttadeamit
lágiduvvon Davvi-Norgii
ja buhtaduvvojit maiddái
buvttadangolut máŋggalágan
boaittobeliid earuheaddji váikkuhangaskaomiiguin.
Ii addojuvvo doarjja dušše
ekonomalaš váikkuhangaskaoapmin
main lea njuolgga sisaboahtováikkuhus
eanadoallofitnodagaide, muhto áŋgiruššet
maiddái eará ortnegiiguin
nu go fievrrádusdoarjagiiguin
buot deháleamos buvttademiid várás
eanadoalus, main lea stuorra mearkkašupmi
Davvi-Norgga gielddaide.
Doarjjaortnegiid lassin vuoruhuvvo riikkaoasi eanadoallu eará doaibmabijuiguin
ge. Eanadoallošiehtadusain
sihke jagi 2006 ja jagi 2009 ovdamearkka dihtii mearriduvvui várret
1 miljon lihtter mielkeeari eará guovlluin
mii galggai ođđasis
juogadeapmái Finnmárkui.
Jagi 2009 eanadoallošiehtadusain
Finnmárkku mielkebuvttadeami
struktuvrralaš diliid geažil
mearriduvvui maiddái lasihit
areáladoarjaga roavvafuođđara
várás
Finnmárkui ja Davvi-Romssa
osiide. Dát doaibmabijut
leat leamaš mielde dain árvalusain
maid Sámediggi lea addán
Eanadoallo- ja biebmodepartementii ovdalaš jahkásaš eanadoallošiehtadusaid.
Nu go boazodoallošiehtadusas
ge de várrejuvvojit ruđat
eanadoallošiehtadusa bokte
Sámedikki doarjjaortnegiidda
mat leat ealáhusovddideami/SNT
várás. Dat
lea veahkki buoridit sámi
eanadoalu. Sihke Sámediggi
ja departemeanta leat deattastan dehálažžan
ahte Sámediggi, Innovašuvdna
Norga ja fylkkamánne eanadoalloossodat
bures gulahallet go ráhkadit
strategiijaid investerenruđaid
várás.
Movtiidahttin dihtii eanadoalu ja eanadollui guoski ealáhusovddideapmái
de leat maiddái máŋga
ekonomalaš váikkuhangaskaoami
fidnemassii riikkalaš ortnegiin.
Dat leat dakkár ortnegat main
sámi eanadoallofitnodagat
ge sáhttet ohcat doarjaga.
Daidda gullet earret eará fylkkaid
giliovddidanruđat Eanadoalu
ovddidanfoanddas ja leat jurddašuvvon geavahuvvot
láhčit dilálašvuođaid
dakkár ealáhusovddideapmái
mii addá vuođu
guhkesáigásaš, gánnáhahtti árvoháhkamii
ja leavahuvvon ássamii eanadoalu
resurssaid ektui oppalohkái
ja eanadoalloopmodaga ektui erenoamážit.
Ruđat hálddašuvvojit
guvllolaččat. Dan
lassin leat eanet ortnegat nu go Biebmobuvttadeami árvoháhkanprográmma
ja Sáivaguollebivddu ovddidanprográmma.
Sámediggi háliida
dadjamuša Norgga ealáhuspolitihka
hábmemis, dannego ealáhusovddideapmi
sámi guovlluin hui ollu
lea gitta guovddášeiseválddiid
politihkas. Sámediggi lea
dovddahan ahte háliida ráđđádallanproseassa
eanadoallošiehtadusaid oktavuođas.
Muhto dat ii sáhte čađahuvvot
dannego eanadoallošiehtadallamat
leat guovtti beali soahpama vuođđu,
stáhta ja eanadoalu, man ovddas
Norgga eanadoalliidsearvi ja Norgga eanadoalliid ja smávvadálolaččaid searvi šiehtadallet.
Mo šiehtadallamat čađahuvvojit,
lea mearriduvvon
«Váldošiehtadusas
eanadoalu várás»,
man vuollái stáhta
ja eanadoalu organisašuvnnat čállet. Šiehtadallamiid
stuorra oassi leat maiddái
bušeahttadilálašvuođat
mat eai gula ráđđádallanvuogádahkii.
Sámediggi ja Eanadoallo-
ja biebmodepartemeanta leat dattetge ásahan dehálaš proseassa
bissovaš čoahkkimiid
bokte ovdalaš eanadoallošiehtadusaid,
ja dasa gullá viehka ollu čállosiid
sádden departementii. Dát
gulahallan Sámedikkiin čuovvoluvvui
jagi 2009 ge.