2 Sámedikki dieđahus
jagis 2001
2.1 Jahkedieđáhusa perspektiivvat
Sámelága § 1–3
vuođul galgá Sámedikki
jahkedieđáhus
sáddejuvvot Gonagassii. Ráđđehus
ovddida stuorradiggedieđáhusa
Sámedikki doaimma birra juohke jagi Stuorrradiggái. Sámedikki
dieđáhusrutiinnain
lea dasto 4-jagi perspektiiva. Stuorradiggi lea Sámelága
mearrádusa oktavuođas
maiddái mearridan, ahte oktii juohke stuorradiggeáigodagas
ovddiduvvo dieđáhus
daid doaibmabijuid birra mat galget dorvvastit ja ovddidit sámi
giela, kultuvrra ja servodateallima. Dán
prinsihppadieđáhusas
galget eiseválddit dasto guorahallat vuđoleabbot
ja prinsihpalaččat Ráđđehusa
sámepolitihka juohke stuorradiggeáigodagas.
2.2 Boahttevaš hástalusat
2.2.1 Iešmearrideapmi ja vuoigatvuođat
2.2.1.1 Iešmearrideapmi
Sámediggi ii leat duhtavaš dasa
movt guovddáš eiseválddit
dán rádjai leat
meannudan sámiid vuoiggalaš iešmearridanvuoigatvuođaášši.
Sámit leat sierra álbmot – eamiálbmot – mas lea
historjjálaš gullevašvuohta iežas
guovlluide. álbmogiid iešmearridanvuoigatvuohta
lea álbmotrievttálaš prinsihppa
ja vuođđovuoigatvuohta,
mii lea mearriduvvon rievttálaččat čadnevaš riikkaidgaskasaš konvenšuvnnain.
Ovdáneapmi maŋimuš áiggiid čájeha
ahte máŋga ON-orgána čielgasit
dohkkehit eamiálbmogiid iešmearridanvuoigatvuođa.
1
Nugo máilmmi eará eamiálbmogat,
de čuoččuhit
maiddái sápmelaččat
ahte sis lea iešmearridanvuoigatvuohta
ja dan vuoigatvuođa fertejit máilmmeservodat
ja guoskevaš álbmotriikkat
dohkkehit, dasto sáhttá dan
sisdoalu hábmet šiehtadusaid
bokte. Iešmearridanvuoigatvuođa
doahpaga sisdoalu ferte defineret duohta šiehtadallamiid
bokte, guovtti dássásaš beali
gaskka, ja dan ferte geahččat
guhkesáigge perspektiivvas, maidda maiddái ođđa
buolvva sámiin lea vuoigatvuohta searvat.
Danne leage guovddáš bargun
oažžut šiehtadallangeatnegasvuođa
sámiid ja eiseválddiid
gaskka. Guovddážin dás
lea dat ahte eamiálbmogat eai šiehtadala
oažžut vuoigatvuođaid,
muhto movt árbejuvvon vuoigatvuođat
galget heivehuvvot guoskevaš riikkaid lágaide.
Norga galgá dieđáhallat
ON olmmošvuoigatvuođakomiteii sámiid
iešmearridanvuoigatvuođa
birra ON konvennšuvnna, siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid
vuosttas artihkkala ektui. Olmmošvuoigatvuođakomitea áicámušat ja
mearkkastagat fertejit áddejuvvot nu ahte eamiálbmogiin,
maiddái sámiin, lea
iešmearridanvuoigatvuohta vuosttas artihkkala
ektui. Sámedikkis leat vuordámušat
ahte mii sáhttit leat mielde proseassas
hábmemin Norgga vástádusa
komiteii, dasto háliidit leat aktiivvalaččat
mielde proseassas bidjamin eavttuid bargui viidáseappot,
mii guoská iešmearrideapmái
sihke našuvnnalaččat
ja riikkaidgaskasaččat.
2.2.1.2 Sámi vuoigatvuođat
Dat bargu mii lea jođus Ráđđehusas
Sámi vuoigatvuođalávdegotti čielggadusa čuovvoleami
ektui Finnmárkkus NAČ 1997:
4, bidjá standárddaid vuoigatvuođabargui
viidáseappot sámiid
ektui. Mihttomearrin ferte leat sihkkarastit ja doalahit sámi
kultuvrra luondduvuođu ealáhusaiguin
ja servodateallimiin ođđa
buolvvaide. Sámediggái
lea hirbmat deaŧalaš oažžut
buori ságastallama guovddáš eiseválddiiguin
ođđa láhkaárvalusa
birra mii guoská eanavuoigatvuođaide
ja eanahálddašeapmái Finnmárkkus.
Sámediggi oaidná mearrideaddjin
ahte dat riikkaidgaskasaš standárddat
maidda Norga lea čadnojuvvon čuvvojuvvojit
barggus. Dasto galget vieruiduvvan rievttálaš standárddat
leat proseassa guovddážis.
Dát guoská dieđusge
maiddái dan Sámi
vuoigatvuođalávdegotti viidáset
bargui sámiid vuoigatvuođaiguin
luondduresurssaide Romssas, Norlánddas
ja máttasámeguovllus.
Eanaášši
lea hirbmat deaŧalaš sámi
servodahkii. Vuođđolága §:s
110a áiddostahtto ahte eiseválddit
galget láhčit dilálašvuođaid
nu ahte sámi álbmotjoavku
galgá sáhttit
sihkkarastit ja ovddidit iežas giela, kultuvrra
ja servodateallima. Dán ollašuhttimii
lea vuoigatvuohta luondduresurssaide deaŧaleamos
eaktun. Sámi kultuvrra boahtteáigái
lea mearrideaddji ahte luondduvuođđu
sihkkarastojuvvo dohkálaš vugiin.
Sámiid eamiálbmotvuoigatvuođaid
eatnamiidda ja čažiide
lea dárbu čilget árbevirolaš sámi
guovlluin. Riikkaidgaskasaš eamiálbmotvuoigatvuođaid
konvenšuvnnain leat eanavuoigatvuođamearrádusain deaŧalaš sadji.
Sámit eai leat goassige eahpidan árbevirolaš sámi
eaiggáduššanvuoigatvuođa
leahkima ain, vaikko stáhtas historjjálaččat
leage leamaš dakkár áddejupmi
ahte sámiid boares vierru ii sáhte
biddjot vuođđun
dán lágan vuoigatvuođaide.
Ođđaset riektemearrádusat
Alimusrievttis
2
čájehit ahte
lea eará ja diđoleabbo áddejupmi
sámiid vuoigatvuođaáššiin
dan ektui mii ovdal lea leamaš.
Sámediggi lea registreren ahte 2001:s
leat leamaš muhtun minerálaohcandoaimmat
Finnmárkus ja Romssas. Máŋga
olgoriikkalaš fitnodaga mat háliidit
iskat minerálagávnnoštumiid čujuhuvvon
guovllus leat váldán oktavuođa
Sámediggái. Finnmárkku
fylkkagielda lea 2001:s earret eará vuovdán
muhtenvuoigatvuođaid Porsáŋggu
ja Kárášjoga
gielddain fitnodahkii Tertiary Minerals Plc. Minerálaohcandoaimmain
leat leamaš máŋga
unohis beali.
Otnáš rádjai
eai leat luondduresursavuoigatvuođat Finnmárkkus čilgejuvvon.
Dát čilgejupmi
ferte leat vuođđun
bargui viidáseappot, mii guoská maiddái minerálagávnnoštumiide.
Erenoamážit lea
unohis dat go Finnmárkku fylkkagielda lea guovddážis
mielde vuovdimin vuoigatvuođaid sámi
guovlluin, dál go vuoigatvuođat
eai vuos leat čilgejuvvon. Sámediggi
lea maid mearridan ahte Stuorradiggi ii galggašii
meannudit minerálalága
ovdal go eana- ja čáhcevuoigatvuođat Finnmárkkus
leat čilgejuvvon, danne go láhkaárvalusas
leat mearrádusat main lea váikkuhus
vuoigatvuođabeliide. Dát
guoská maiddái
guovlluide olggobealde Finnmárkku. Sámediggi
lea ollu gerddiid dovddahan prinsihpalaš vuostehágu
luondduduohtademiide sámi guovlluin. Dasa
lassin leat bealit mat gusket biras- ja kulturmuitoáššiide oppalaččat.
Sámediggi lea 2001:s lihkostuvakeahttá bivdán čoahkkima
guoskevaš departemeanttaiguin.
Suodjalusa doaimmat Hálkaváris gusket
vuosttažettiin boazodollui. Lea stuorra hástalussan
dahkat šiehtadusaid, mat sihkkarastet boazodoalu
ja sávzadoalu guohtoneatnandárbbuid
maiddái dain guovlluin, maid suodjalus
geavaha. Guovllu viiddideapmi guoská máŋga
sámi berostumištupmái.
Boazo- ja sávzadoalloberoštumit
guovllus gáržžiduvvojit
ain eanet ja dat mielddisbuktá stuorra
váttisvuođaid
boahttevaš doaibmamii. Dát
rihkku daid ealáhusdoalliid vuoigatvuođaid,
geat geavahit guovlluid, main dás lea sáhka.
Dasa lassin guoská viiddideapmi máŋggakultuvrralaš álbmoga ássamii
guovllus, sihke sihkarvuođa, birrasa ja
ealáhusaid oktavuođas.
Viidáseappot duohtada guovllu viiddideapmi
njuolgga sámi kulturmuittuid ja bassi báikkiid.
Guovlu lea boares sámi geavahan- ja ássanguovlu,
ja militeara doaimmaid viiddideamis leat duođalaš váikkuhusat sámi
kultuvrra luondduvuđđui. Guovllu
viidideapmi militeara doaimmaid oktavuođas
mielddisbuktá stuorra váikkuhusaid
daid geatnegasvuođaide, mat Norggas leat
sámiide eamialbmogin, sihke siskkáldas
riektenjuolggadusaid ja riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaid
ektui.
Sámit leat doloža
rájes hálddašan
resurssaid viiddis guovlluin, mat dál leat
Norgga stáhta hálddašanguovllut.
Barentsáhpi lea leamaš sámi ássamii
mearrideaddji resursaguovlun. Dáid mearraguovlluid ekologalaš oktavuohta
lea álo váikkuhan
sámi kultuvrra ja servodagaid njuolgga.
Dán duohtavuhtii ferte maiddái
Norgga oljo- ja gássapolitihkka Barentsábis čadnojuvvot.
Snøhvit-huksemis sáhttet šaddat
stuorra siidováikkuhusat sámi
guovlluide. Nu guhká go eai álggahuvvo
ulbmillaš doaibmabijut sámi
servodaga ektui, de dát siidováikkuhusat gártet
mealgadii negatiivan go árbevirolaš sámi
ealáhusat nugo eanadoallu, guolástus,
boazodoallu, duodji ja meahcásteamit guoriduvvojit. Ođđa
industriijabargosajit ja bálvalusealáhusat
duvdet eret ja heajosmahttet eanaš árbevirolaš ealáhusaid,
main lea deaŧalaš rolla
sámi kultuvrra vuođđun. Eaktun
dattetge lea ahte Sámediggi sámiid álbmotválljen orgánan
oažžu vejolašvuođa
searvat árjjalaš aktøran
dákkár ođđaáigái
heivehanprosessii.
Sámiid beroštumiid sáhttá vuhtii
váldit sierra ekonomalaš ortnegiid
dahje ruhtafievrridemiid bokte, mat nannejit ja ovddidit guovllu
sámi giela ja kultuvrra. Sáhttá maid
konkretiseret sierra sámi prográmmaid
ja doaibmabijuid guovllus dakkár surggiin
go giella, kulturhistorjá (museat), duodji, guolástus,
eanadoallu, boazodoallu ja infrastruktuvra. Váikkuhusčielggademiid, maid
Sámediggi lea mearridan galget čađahuvvot
birrajagi petroleumdoaibman davvi mearraguovlluin, ferte geahččat
sámi ja guovlulaš/našuvnnalaš servodatperspektiivvas
lassin birasperspektiivvii. Danne ferte plánejuvvon
váikkuhusčielggademiide
maiddái gullat vuđolaččat čielggadit váikkuhusaid
sámi servodagaide ja sámi
kultuvrii. Dát váikkuhusčielggadeamit
sáhttet leat vuođđun
duohta ovttasbargui Ráđđehusa
ja Sámedikki gaskka boahttevaš petroleumdoaimmain sámi
resursaguovlluin. Dákkár ovttasbargui
fertejit gullat šiehtadallamat, man vuođđu
lea sámiid iešmearridanvuoigatvuohta.
2.2.2 Sámedikki ja guovddáš eiseválddiid gaskavuohta
Sámedikki mihttomearrin lea ahte buot
almmolaš eiseválddit
váldet ovddasvástádusa
sámi servodatovddideamis. Sámediggi
lea gáibidan ahte ásahuvvo šiehtadallanmálle Ráđđehusa
ja Sámedikki gaskka barggadettiin sámi áššiiguin
ruhtadandárbbuid, ovddasvástádusjuogadeami
ja bušeahttarámmaid
oktavuođas.
Sámediggi lea maŋimuš jagiin
vásihan ahte kultursuorgi lea bisánan
mii guoská politihka hábmemii
ja resursafievrrideapmái. Vejolašvuohta
bargat kultuvrrain lea gitta máŋgga
bealis. Dat mas lea mearkkašupmi lea dat
ahte gávdnojit arenat sámi
servodagas sámi kulturbargui. Deaŧalaš lea
deattuhit fylkkagielddaid ja gielddaid ovddasvástádusa sámi
kultuvrras – maiddái ruhtadeaddjin.
Sámedikki mielas ii leat ovttasbargu Kulturdepartemeanttain
vel dohkálaš ja
lea evttohan kulturministtariin doallat fásta čoahkkimiid
guktii jagis ságastallat sámi
kultursuorggi oktasaš hástalusaid
ja doaimmaid birra. Sámediggi lea ollu
gerddiid jagis 2001, sihke politihkalaččat
ja hálddahuslaččat
ovddidan Kulturdepartementii, ahte lea dárbu
oažžut ruđaid
ja čilget livččii
go vejolaš oažžut
speallanruđaid sámi
valáštallanulbmiliidda.
Dát ášši
ii leat vuos movtge čielgan.
Giellageavahan iskkadeamit, maid ovddeš Giellaráđđi
lea dahkan, čájehit
ahte lea hui dárbu dieđuid
juohkit sámelága
giellanjuolggadusaid ja dan láhkaásahusa
birra. Earenoamážit stáhtaásahusat
dárbbašit dáid
dieđuid. Stáhtaásahusat čujuhit
dávjá ahte sámegielagat
leat nu čeahpit hupmat dárogiela,
ahte sii eai dárbbaš dulkkaid.
Gullo maiddái ahte almmolaš ásahusaid
bargit dadjet ahte sii fertejit geavahit dulkkaid singuin, geat
eai birge dárogielain. Vaikko sámelága
giellanjuolggadusat addet sámegielagiidda
vuoigatvuođa ja almmolaš ásahusaide
geatnegasvuođa geavahit sámegiela,
de lea ain hui dávjá sámegiela
geavaheapmi dušše
dalle go sápmelaš ii máhte
dárogiela. Dákkár vierru
ii ovddit ovttadássásašvuođa,
ja dát maid bágge
sámegielagiid hupmat dárogiela.
Dát ii ovddit sámegiela
geavaheami, iige lokte sámegiela árvvu. Sámelága
giellanjuolggadusaid ulbmil lei láhčit
dili nu ahte sámegielagat sáhttet
geavahit giela almmolaš ásahusain,
ja dat geatnegahttet eiseválddiid geavahit
sámegiela. Diehtojuohkinbarggus ferte deattuhit
dan ahte sámegielat ieš galgá beassat mearridit
goas áigu geavahit sámegiela danne
go dás lea sáhka
sámegiela boahtteáiggi
seailumis.
Sámediggi berre oažžut válddi
mearridit, mii konkrehta galgá jorgaluvvot
sámegilli
3
, ja oažžut válddi
ráhkadit dárkilet mearrádusaid
lágaid, láhkaásahusaid,
skoviid ja almmolaš diehtojuohkima oktavuođas sámegillii.
Ferte ásahuvvot dakkár
ortnet ahte dollojuvvojit bissovaš jahkásaš čoahkkimat
Mánáid- ja bearašdepartemeantta, Mánáidáittardeaddji,
fylkkagielddaid ja Sámedikki gaskka. Dán lágan
bissovaš čoahkkimiid sáhtášii
ovttastahttit Nuoraidkonferánssain
4
, maid Sámediggi lea mearridan
doallat jahkásaččat.
Ráđđehus
nammadii 20.04.01 sierra «ekspeartalávdegotti» čielggadit
ođđa láhkavuođu
biologalaš šláddjivuođa
hálddašeami oktiiortnemii.
Sámediggi dovddahii sakka fuolastuvvama dan
geažil go sámi
beroštumit eai lean geahččaluvvon
gozihuvvot lávdegotti čohkkemis,
vaikko biologalaš šláddjivuođa
konvenšuvdna deattuhage eamiálbmogiid searvama
našuvnnalaš bargui
ovddidit politihka, láhkabargguid ja prográmmabargguid
maiguin gozihit biologalaš šláddjivuođa. Birasgáhttendepartemeanta
vuođustii lávdegotti čoahkádusa
dainna ahte dat galgá bargat čoahkis
ja johtilit, ja das galget leat dakkár
olbmot geain lea erenoamáš gelbbolašvuohta. Láhkalávdegoddi
leai bovden Sámedikki searvat dušše
departemeanttaid gaskasaš refereansajovkui. Sámediggi
maid lea uhccán dahje ii ollenge beassan
leat mielde ráđđehusa
barggus stuorradiggedieđáhusain
biologalaš šláddjivuođa
birra, mas livččii
sáhttán leat stuorra mearkkašupmi
sámi servodatberoštumiid
goziheapmái boahtteáiggis
eanahálddašeami ektui.
Sámediggi čujuha
ahte lea stuorra erohus Sámedikki vuoruhemiid
ja Stuorradikki rámmajuolludemiid gaskka.
Sámediggi lea gáibidan šiehtadallanmodealla ráđđehusain
sámi áššiid
barggu dáfus. Go bargá bušeahtain
ja ođđa dárbbuiguin,
de sáhttá duohta šiehtadallamiid
bokte čielggadit ruđalaš dárbbuid, ovddasvástádusjuogu
ja soahpat bušeahttarámmaid
jagis jahkái. Dákkár
vuogádat buoridivččii
dialoga ja ovttasbarggu daid hástalusaid
dáfus mat sámepolitihkas
leat.
Departementtaid bušeahttajuolludeamit
eai leat heivehuvvon haddegoargŋumiid ektui
ja mielddisbuktá ahte doaimmat mat gusket sámi
ulbmiliidda, gáržžiduvvojit.
Iige Sámediggi leat duhtavaš dainna,
ahte go barggut sirdojuvvojit sierranas departemeanttain, de departemeanta
ii šat váldde ovddasvástádusa
ruhtadit boahttevaš ovddidan- ja investerendárbbuid. Sámi
servodat ii sáhte dohkkehit ahte juolludeamit
sámi ulbmiliidda gáržžiduvvojit
dán muttus servodatovdáneamis.
2.2.3 Sámi jienastuslohku ja válga
Sámediggi lea dál
geahčadeamen sámediggeválganjuolggadusaid. Dán
lávdegotti raporta lea dál sáddejuvvon
gulaskuddamii Sámedikki politihkalaš joavkkuide,
sámi organisašuvnnaide
ja válljejuvvon gielddaide ja fylkkagielddaide.
Dát dávista Sámediggeráđi álginjulggaštussii.
Dikki rievdadusevttohus ovddiduvvo jagi 2002 mielde. Sámediggi čujuha
erenoamážit ahte
ferte buoredit sámi jienastuslokhobarggu,
ja ahte jienastuslogu fievrrideapmi ja hálddašeapmi
berre sirdojuvvot guovddáš dássái,
namalassii Sámediggái.
Dán ortnega bokte dáhttu
Sámediggi sihkkarastit olbmuid jienastanvuoigatvuođa
ja juksat dan ahte buot jienastuslohkui čálihanávžžuhusat meannuduvvojit
veardásaččat
ja ahte sámi jienastuslohku oktilaččat áigeguovdilasto.
Sierra diehtojuohkinprošeakta lea ásahuvvon
ovttasráđiid Statskonsult:in.
Prošeakta bistá gitta
2005 válgga rádjai,
ja dan mihttomearrin lea vaikkuhit dan ahte eambosat čalihivčče
iežaset sámi jienastuslohkui.
Erenoamážit vuoruhuvvui 2001:s
nuoraid ja nissonolbmuid besten jienastuslohkui. Kampánjja
boađusin lei dat ahte nuoraid lohku jienastuslogus
gal goarkŋut, muhto nissonolbmuid oassi
gal ii buorránan nugo leimmet doivon. Oktiibuot
ledje dalle go čálihanáigi
nogai miessemánu 1. b. 2001, 9.923 olbmo čálihan
iežaset sámi jienastuslohkui,
1.255 eanet go 1997:s. Go jahki 2001 nogai, de ledje sámi
jienastuslohkui čálihan
badjel 10.000 olbmo.
Unohis sohkabealovddastus Sámedikkis maŋŋá 2001
válgga lea dagahan ahte Sámediggi
lea álggahan iskkadeami válgga,
ovddastusa ja dásseárvvu
birra. áigumuš lea álggahit
doaibmabijuid, mat buoridivčče
nissonovddastusa. Sámediggi áigu álggahit máŋggajagáš dutkanprográmma.
Lea stuorra dárbu beassat diehtit eambo
sohkabeliid gaskavuođaid birra sámi
servodagas, buot servodatsurggiin, vai sáhttá ovddidit
beaktilis dásseárvopolitihka.
2.2.4 Giella, gulahallan ja diehtojuohkin
2.2.4.1 Bargu sámegielaiguin
Sámedikki guovddáš mihttomearrin
lea nannet ja ovddidit sámi giellabarggu buot
giellaguovlluin. Mihttomearrin lea ahte sáme-
ja dárogiella šaddet ovttaárvosaš giellan.
Giellaovddidanbargu lea guhkit áiggi bargu.
Dán barggu ferte doaimmahit máŋgga
dásis. Dás lea
sáhka movttiidahttit ovttaskas olbmo, bargat
diehtojuohkimiin stáda ektui ja giellavuostálastiid
ektui, evttohit gielladoaimmaid ja gozihit, ahte ovttaskas olbmot ožžot
giellabálvalusaid vuoigatvuođaid
mielde. Dáin bargguin lea Sámedikkis
ofelaš-doaibma.
Riikkaidgaskasaččat
lea sámegiella áitojuvvon
giella go leat unnán sámegielhubmit,
geat orrot bieđgguid ja smávva
giellabirrasiin. Giellasuodjaleapmi lágaid
bokte lea leamaš ja lea ain dárbbašlaš. Sámeláhka
5
sisttisdoallá mearrádusčoahki,
mii galgá nannet sámegiela
geavaheami iešguđetlágan
oktavuođain. Láhka
mearrida ahte dárogiella ja sámegiella
leat formálalaččat ovttaárvosaš gielat
ja dat sihkkarastá sámegiela
vuođu, ja láhčá vel
dili sámegiela ovdáneapmái
ja eanet geavaheapmái. Sámelága
bokte leat nappo sihkkarastán Norgga sápmelaččaid vuođđovuoigatvuođaid
geavahit sámegiela. Sámelága
giellanjuolggadusat leat guovddážis Sámedikki
giellabarggus. Sámelága
giellanjuolggadusbargu lea oktilis bargu ja lága
ođasmahttin ovdáneami
mielde lea dehálaš, vai
sáhttá dustet
hástalusaid dađistaga
go dat bohtet.
Sámediggi berre oažžut válddi
hálddašit sámegiela Norggas.
Go Sámediggi oažžu dákkár
válddi, de dat sáhttá dan
hálddašit daid rámmaid
siskkabealde, maid stáhta áiggis áigái
bidjá. Lea maid deaŧalaš ahte
lágas deattuhuvvo ahte sámegiela hálddašeapmi
galgá dahkkot Vuođđolága § 110a,
riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaid
ja Eurohpa guovlo- ja unnitlohkoálbmogiid
gielaid soahpamuša vuođul. Vuođđoláhka
nanne vuoigatvuođa geavahit sámegiela. Giellaválljemis
leat maid kulturpolitihkalaš bealit. Giela
ii sáhte atnit dušše
gulahallangaskaoapmin, mas dušše
jorgaleaddjit ja dulkkat leat giellaovddideaddjit. Sámelága
giellanjuolggadusat geatnegahttet sihke almmolaš orgánaid
ja sámegielagiid geavahit sámegiela árjjalaččat.
Giella lea olbmo deháleamos gaskkustan-
ja gulahallangaskaoapmi, ja lea maiddái
servodaga mihtilmas dovdomearka. Giella lea kultuvrra ovdáneami
vuođđu. Jus giella jávká,
de jávká maiddái
kultuvrra deháleamos iešvuohta.
Danne lea dárbbnalaš seailluhit
sámegiela, ja bargat dan guvlui ahte sámegiella
duođai šaddá iešbirgejeaddji
giella buot servodatosiin. Amaset sámit
geat leat massán dahje lea massime gielaset
maiddái masset gullevašvuođa
sámi kultuvrii, de lea dárbbašlaš ealáskuhttit ja
ovdánahttit giela doppe gos sámegiella
lea fuones dilis.
Stáhtadoarjja sámegiela hálddašanguvlui
ja ovttaskas olbmo vuoigatvuohta geavahit sámegiela
lea dál gáržžiduvvon
6 gildii. Boahtteáiggi hástalus
lea fállat dakkár
fálaldagaid ja váikkuhangaskaomiid,
ahte ovttaskasolbmo vuoigatvuohta sámelága
ja Rávisolbmuid oahpahuslága
ektui vuhtii váldojuvvo maid olggobealde
sámelága hálddašanguovllu.
Lea hui mávssolaš movttiidahttit
olbmuid geavahit sámegiela buot oktavuođain
sihke priváhta ja almmolaččat
nu ahte lága áigumuš ollašuvvá.
Lea maiddái dárbbašlaš čilget eiseválddiide
ahte ferte leat dilli ja ráđđi
geavahit sámegiela barggadettiin, seamma
dásis go lea dilli ja ráđđi
geavahit dárogiela.
Dán rádjái
lea čájehuvvon
ahte sámegiela oahppu akto ii ovdánahte
sámegiela dievaslaš birgejeaddji
servodatgiellan. Sámegiela ferte geavahit
gulahallangaskaoapmin buot dásiin. Skuvla
ferte geavahišgoahtit sámegiela
maiddái fágaoahpahusas
vai mánát ja nuorat šaddet
oadjebassan geavahit sámegiela buot fágain,
ja ohppet fágaterminologiija (-doahpagiid)
lunddolaš dilálašvuođain.
Nu sáhttá sámegiella
ovdánit iešbirgejeaddji
servodatgiellan.
Njálmmálaš árbevirolaš máhttu,
fágaterminologiijan, sáhttá jávkat
go bargovuogit ja eallindábit rivdet. Dál
leat mánát ja
nuorat skuvllas buoremus oahppanáiggis.
Skuvla ii máhte addit dákkár
vuđolaš oahpu maid
olmmoš árbevirolaš bargguid
bokte alcces háhká.
Danne lea dárbbašlaš ahte Sámediggi
geahččala čohkket
tearpmaid ja dadjanvugiid nu ollu surggiin go lea vejolaš.
Sámi terminologiija ovddideapmi lea hui
dehálaš doaibma sámegiela
seailluheamis ja giellageavaheami nannemis.
Jus sámegiela galgá sáhttit geavahit
fágalaš oktavuođain,
de lea eaktu ahte sámegielas gávdno fágaterminologiija
ja fágadoahpagat buot servodaga dárbbuide.
Sámedikki sátnebáŋku galgá ođastuvvot
ja viiddiduvvot. Sátnebáŋku
lea mávssolaš bargoneavvu
buohkaide, geat barget sámegielain. Jurdda
lea lasihit sátnebáŋkui
buot sámi giellajoavkkuid ja suopaniid
sániid ja doahpagiid ja dan ovddidit oktasaš bargoneavvun
riikkarájáid rastá.
Dát lea stuora bargu masa lea dárbu
oažžut liige ruhtadeami
stádabušeahtas.
Giellaguovddážat
leat earenoamáš dehálaččat dain
guovlluin gos sámegiella lea jávkame.
Dáin guovlluin lea sámegiela
ovdáneapmi ollu boarrásit
buolvva duohken, go nuorat vánhenbuolva
ii leat oahppan dahje ii máhte sámegiela.
Giellaguovddážat sáhtášedje
aktiviseret boarrásiid giellamáhtu
nu ahte mánát
ja nuorat oahpašedje sámegiela.
Giellaguovddážat
leat mávssolaččat
doppe gos sámegiella ii hubmojuvvo ruovttus
ja báikegottis. Dábálaččat
vánhemat oahpahit mánáide
sámegiela. Dál
lea nu, ahte ádjá ja áhku
buolva ja nuorat geardi máhttet sámegiela,
muhto ii vánhenbuolva.
Giellaguovddážat
leat jagi 2001 rájes ožžon
fásta doarjaga Sámedikkis.
Fásta doarjagiin lea álkit čohkket
gelbbolašvuođa
ja doallat dan gelbbolašvuođa
vai sáhttet hukset nano resurssaguovddážiid
mat leat guovlluide ávkin. Giellaguovddážiin
berrešii leat čálli
gii veahkkin čállá omd.
servviide dieđuid sámegillii, áinnas
beaivvi ovdal go dárogiela diehtu boahtá.
Giellaguovddážis
galggašedje leat fágalaš návccat
ja ovddasvástádus
ovddidit sámegiela hupmangiela. Giellaguovddáš galgá leat
dat domena gos sámegiella gullo, hubmojuvvo
ja oidno. Giellaguovvdážiid
berre hukset guovllu resursaguovddážin.
Olggobealde sámegiela hálddašanguovllu
lea Sámediggi vuoruhan doaimmaid mat nannejit
sámegiela. Dát
guovllut eai sáhte dorvvastit sámelága
giellanjuolggadusaide ja danne lea earenoamáš dehálas ahte
Sámediggi doarju dáid
guovlluid giellaovddidanrahčamušaid. Sámediggi
oaidná, ahte báikkiin gosa
leat ásahan giellaguovddážiid,
leat giellaovddidanbarggut lihkostuvvan. Danne áigu
Sámediggi ain bargat oččodit
eanet giellaguovddážiid.
Sámi giellaráđđi
lea iskan mo almmolaš ásahusat čuovvolit
sámi giellalága
njuolggadusaid. Dán iskkadeami vuođul oaidná Sámediggi,
ahte lea dárbu buot ásahusain
nanusmahttit giellageavaheami hálddašan-
ja áššemeannudeaddjigiellan. Sámedikki
bargu dán áigodagas lea
muitalit makkár hástalusat
almmolaš orgánain
lea čuovvolit sámelága
giellanjuolggadusaid. Sámediggi oaidná dárbbašlažžan
doallat seminára hálddašanguovllu
almmolaš ásahusaide
ja nu čuvget sámi
giellalága giellanjuolggadusaid.
Jagi 2002 čavčča
mielde áigu Sámediggi
bidjat ovdan gielladieđáhusa
man guovddáš oassi
lea giellalága evalueren. Dan oktavuođas
lea stuora hástalus bargat dan badjelii
ahte sámegiela hálddašanguovlu
viiddiduvvo.
2.2.4.2 Sámi báikenamat
Ođđajagimánu
1. beaivve 2002 sirdojuvvui Sámi nammanevvohat Sámediggái
ja ovttastuvvui Sámedikki giellaossodagain.
Nammanevvohat bargá Lov om Stadnamn ja
dan láhkaásahusaid
ektui. Nammakonsuleanttaid guovddáš hástalusat
leat, ahte sámi báikenamat
dađistaga go leat mearriduvvon váldojuvvojit buotlágan
almmolaš atnui. Jus dán
galgá ollašuhttit,
de fertejit guovddáš eiseválddit
ovttas Sámedikkiin aktiivvalaččat bargat
diehtojuohkimiin sihke suohkaniidda, fylkkasuohkaniidda ja earáide.
Lea maid dárbu almmuhit girjjáža
masa leat čohkkejuvvon dat sámi
báikenamat, mat leat dohkkehuvvon ja normerejuvvon.
Nammakonsuleanttaid bargu lea maiddái registreret báikenamaid.
Dat gáibida ollu resurssaid ja áiggi
mii čállingottis
dál ii leat danne go nammanevvohagas lea dušše
okta virgi. Jus nammanevvohat galgá sáhttit
doaimmahit ja bargat dan mii vurdojuvvo, lea dárbu
bidjat lassi resurssaid nammanevvohaga čállingoddái.
Kultur- ja girkodepartemeantta báikenammalága
evaluerenbarggus bivdá Sámediggi
ahte dát čuolbmačilgehusat,
mat leat čadnon Norgga máŋggagielalaš nammageavaheapmái árvvoštallojuvvojit
sierra ja viidát oktavuođas
go mii dán rádjái
lea dahkkon. Oppalaččat
Sámediggi ii leat duhtavaš dan
vuohkái movt evaluerenbargu fágalaččat
lea čađahuvvon
dan sivas go das eai leat leamaš dakkár
fágalaš ja fágabirrasa
ovddasteaddjit mielde, geat dovdet lagabui sámiid čuolbmačilgehusaid.
Dát ii oktiivástit
daiguin geatnegasvuođaiguin maid mii oaivvildit,
ahte Norggas leat das mii guoská eamiálbmogiid
ja čearddalaš minoritehtaid
vuoigatvuođaide leat mielde mearrideame dánlágan áššiid.
2.2.4.3 Diehtojuohkin
Sámedikki neahttasiidu galgá viidáset
ovddiduvvot mearrádusa ektui ahte elektrovnnalaš bálvalusat
galget leat váldofálaldahkan
geavaheaddjiide ovdal 2005. Dát mearkkaša
ovdamearkka dihtii dan ahte galgá šaddat vejolaš čuovvut:
sámedikki dievasčoahkkimiid
neahtas, ohcat ja várret bibliotehka diehtovuođus,
ohcat, gávdnat ja geahččat Sámedikki
arkiiva- ja áššemeannudanvuogádagas
ja Sámedikki čohkkejuvvon čállosiid
1989 rájes otnážii, čađahit
almmolaš gulaskuddamiid neahtas, čálihit
sámi jienastuslohkui, sáddet
elektrovnnalaččat
ohcamiid dikki iešguđet
doarjja- ja hálddašanortnegiidda
ja jienastit sámediggeválggain.
Dát buot dávista
dan višuvdnii ahte hálddašeapmi galgá doaibmat
birrajándoriid ja leat geavaheaddjái
vuogas. Ollu doaibmabijuid lea divrras sihke ovddidit ja oastit,
ja gáibidit norgalaš eiseválddiin
dáhtu ruhtadit daid.
Sámedikki čállosiid
ii sáhte dál ohcat,
ii diehtovuođuin iige neahtas. 2002:s álggahuvvui
bargu ovddidit teakstadiehtovuođu, nu ahte
buot čállosiid
1989 rájes galgá dál
sáhttit ohcat ollesteakstaveršuvdnan,
sihke sáme- ja dárogillii.
Ulbmilin livččii ovttasbargu
Statens forvaltningstjenest:in.
2.2.4.4 Dihtorčovdosat
Buorit neahttabálvalusat gáibidit
viehka ollu návccaid, sihke teknologiija
investerema ja dasto sisdoalu ja doaibmevašvuođa ovddideami
ektui. Vásihusat dán rádjai čájehit
ahte ii sáhte vuordit nana beaktilvuođa
go galgá ásahit
geavaheaddjiide vuogas ja doaibmi elektrovnnalaš bálvalusaid.
Danne go jos neahttabálvalusat buorránit,
de jearragohtet geavaheaddjit ain eanet. Dasa lassin lea váttis
geavahit sámi bustávvaid IKT
oktavuođas. Dan geažil
leage Sámediggi jagi 2000 rájes geahččalan
gávdnat sámi bustávaide
standárdda ja dakkár čovdosiid
mat doibmet.
Sámediggi áigu ovttasráđiid
Ealáhus- ja gávpedepartemeanttain álggahit
golmmajagi eSápmi geahččalanprošeavtta,
mii čatnasa IKT-doaibmabijuide sámi
servodaga váste. Geahččalanprošeavtta áigumuš lea
hoahpuhit ja oktiiordnet daid doaibmabijuid čađaheami,
mat leat evttohuvvon sámi bustávaid
ja IT oktavuođas 9.1.2002 gárvvistuvvon
raporttas, maid eNorge lei gohččun ráhkadit.
Sámediggi áigu ráhkadišgoahtit
eSápmi-plána,
mas birrajándor hálddašeapmi
ja almmolaš bálvaluskantuvra
lea oassi stuorát áŋgiruššamis. Ráđđehusa
mielas eSápmi-plána
lea deaŧalaš veahkkin
sihke ráđđehusa
almmolaš suorggi ođasmahttin-, beavttálmahttin-
ja álkidahttinbargui ja maiddái
eNorgii opplaččatge.
Earret dan ahte njeaidit daid eastagiid, mat bohtet ovdan raporttas,
galgá prošeakta
buoridit kvalitehtasisdoalu sámegillii,
váikkuhit sámi
oassálastima guoskevaš riikkaidgaskasaš IT-ovttasbarggus
ja váikkuhit Sámi
IT-ealáhusa ovdáneami.
Earret čoavdit hástalusaid,
mat čatnasit sámi bustávageavaheapmái, sáhttá prošeakta
ja eSápmi oppalaččat
muhtun muddui váikkuhit hálddahuslaš čovdosiid
geahččaladdama
oppa Norgii. Dát maid sáhttet
váikkuhit ovddidit sámi
IT-gelbbolašvuođa,
mii sáhtášii
leat ávkin ovddideamis gávpevejolašvuođaid stuorát
márkaniin Norggas ja riikkaidgaskasaččat.
Gielda- ja guovlodepartemeanta ovttas Ealáhus-
ja gávpedepartemeanttain váldet
badjelasaset muhtun eSápmi-prošeavtta
ovddidanprošeavtta ruhtadeami Sámedikki
hálddahusas. Sámediggi
eaktuda ahte várrejuvvojit ruđat
dán geahččalanprošeavtta čađaheapmái
ja daid doaibmabijuid čađaheapmái,
maid geahččalanprošeakta
vuolggaha.
2.2.4.5 Sámi arkiiva
Lea mearrideaddji ahte sámi institušuvnnaid
rusten joatkašuvvá ja
ahte sámi servodahkii alccesis addojuvvo
vejolašvuohta hálddašit
dieđuid sámi historjjá ja
dálááiggi
birra. álbmotlaš sámi
arkiivva ásaheapmi lea oassi dán
barggus, gea. kap. 2.3.3.7. Sámediggi
lea bargamin oažžut čielggadusa
dán barggus. Dasto bargojuvvo oažžut boahttevaš sámi
arkiivva sámi dieđavistái
Guovdageainnus.
2.2.4.6 Sámi sierrabibliotehka, sámi
girjebusset ja sámi bibliografiija
Sámi sierrabibliotehka lea našuvnnalaš sámi
kulturásahus. Sámi
sierrabibliotehka
6
okta deaŧaleamos
bibliotehkafágalaš doaimmain ovddosguvlui
lea doaibmat resursan eará bibliotehkaide
sin barggus ovddidit sámi bibliotehkabálvalusaid.
Dát dahkko bagadallama ja diehtojuohkima
bokte. Sámediggi dáhtošii
bidjat stuorát ovddasvástádusa
bibliotehkaide ovddidit bálvalusaid iežaset
báikegottiid sámi álbmogii.
Sámediggi ferte oažžut dárbbašlaš resurssaid
vai sáhttá ovddidit
Sámi sierrabibliotehka nu mo Sámediggi
lea eaktudan. Sámediggi bargá eSápmi
bokte, gea. kap. 2.4.7, ovddidit bibliotehka várás
dihtorčovdosiid, main sáhttá geavahit
sámi bustávaid,
mii fas boađášii ávkin
eará bibliotehkaide.
Doaibmadoarjjajuohkin johtti bibliotehkabálvalussii
sámi guovlluin lea sirdojuvvon Sámediggái.
Ortnet lea deaŧalaš váikkuhangaskaoapmi sámi
bibliotehkabálvalusaid nannenbarggus, dakkár
guovlluin gos lea lávdaássan
eaige nu buorit bálvalusfálaldagat.
Dattetge lea eaktun ahte Kultur- ja girkodepartemeanta juolluda
doarvái ruđaid
doaibmadoarjjajuohkimii. Sámedikki mielas
lea maid lunddolaš ahte investerendoarjja
oastit girjebussiid sámi guovlluin sirdojuvvo
Statens bibliotektilsynas Sámediggái.
2.2.5 Mánáidgárddit, oahpahus
ja dutkan
2.2.5.1 Mánáidgárddit
Sámedikki oaidnu lea ahte sámi mánáidgárdi
lea mánáidgárdi,
gos mánáin lea
sámi duogáš – sii
leat sápmelaččat. Mánáidgárddi
mihttomearri lea nannet mánáid
sámi identitehta, sámegiel
geavaheami ovddideami ja sámi kultuvrra
gaskkusteami bokte. Sámi pedagogalaš bargit
jođihit mánáidgárddi.
Buorit rámmaeavttut leat mearrideaddji
eavttut jus galggaš juksat mihttomeari
ahte nannet, viiddidit ja oainnusin dahkat sámi
sisdoalu mánáidgárddiin. Sámediggi
bargá dan ovdii ahte sihkkarastit buot
sámi mánáide sámegielfálaldaga mánáidgárddis. Mánáidgárdelága ođasmahttima
oktavuođas áigu Sámediggi
sihkkarastit ahte buot sámi mánáide šaddá vuoigatvuohta
oažžut sámegiel fálaldaga
mánáidgárddiin. Mii
vásihat čađat
ahte sámi mánát mánáidgárddiin,
erenoamážit árbevirolaš sámi ássanguovlluin,
eai oaččo doarvái
buori fálaldaga. Nappo fertege buorebut čalmmustahttit sámi
ovdaskuvlamánáid
dili. Sámediggi áigu
maiddái movttiidahttit eanet sámi mánáidgárddiid ásaheami. Ferte
maiddái eanet deattuhit geahččalan-
ja ovddidanbarggu, dutkama mánáidgárdesuorggis
ja pedogogalaš ávdnasiid
ovddideami. Sámediggi áigu
maiddái álggahit
miellaguottuid huksejeaddji barggu ja doaibmabijuid givssideami/gierdameahttunvuođa
vuostá. Dasa lassin ferte čielggadit
Stáhta ja gielddaid ovddasvástádusa
sámi ovdaskuvlamánáid
opplaččat.
2.2.5.2 Vuođđoskuvla
Sámi oahppiin lea individuála
vuoigatvuohta oahpahussii sámegielas sihke vuođđoskuvllain
ja joatkkaskuvllain. Sámediggi lea čielggadusa
bokte sámi oahpahusa birra olggobealde sámegiela
hálddašanguovllu kárten
makkár váttisvuođat
oahppiin leat oažžut
dan oahpahusa masa sis lea vuoigatvuohta Oahpahuslága
vuođul. Čielggadus čujuha
ahte ollu oahppit masset dán vuoigatvuođa
dan geažil go gielddain ja fylkkagielddain
eai leat oahpaheaddjit guoskevaš báikkis
ja go molssaektosaš oahpahus ii leat heivehuvvon.
Dasa lassin váilot instánssat
mat sáhttet fállat
molssaektosaš oahpahusvugiid, nugo omd.
gáiddusoahpahusa, intensiivva kurssaid,
hospiterema ja sullasaččaid.
Lea čájehan ahte
maiddái golut sámegiel
oahpahussii leat sivvan dasa go individuála
vuoigatvuohta oahpahussii sámegielas ii
leat dohkálaččat
gozihuvvon. Gielddat ja fylkkagielddat čujuhit
ahte diibmomáksomearri sámegiel-oahpahussii lea
menddo unni, iige dat govčča
gielddaid ja fylkkagielddaid duohta goluid. Dasa lassin eai oaččo
gielddat ja fylkkagielddat doarvái diimmuid
sámegiel oahpahussii dárbbuid
ja oahppilogu ektui. Dán geažil
ii šatta stáhta máksit
ollásit dáid goluid,
ja ahte ollu gielddat ja fylkkagielddat biehttalit fállamis
sámi oahppiide oahpahusa sámegielas
sámegiel oahpahusa oahppoplána
ja oahpahuslága mearrádusaid
mielde. Vai sihkarasttášii
dán, de berrešedje
gielddat oažžut stuorát
rámmafievrridusaid nu ahte sáhttet
dohkálaččat áimmahuššat
individuála vuoigatvuođa
oahpahussii sámegielas. Sámediggi áigu
meannudit dáid hástalusaid
ja árvalit doaibmabijuid jagi 2002 mielde.
Sámediggi oaivvilda ahte galggašii dasa
lassin čađahit geahččalan-
ja ovddidanbarggu dan ektui ahte dohkkejit go molssaektosaš oahpahusvuogit
goappašiid skuvladásiide.
Diehtojuohkinbarggu sámi oahppiid vuoigatvuođa
birra oahpahussii sihke sámegillii ja sámegielas
galggašii hoahpuhit ain eanet, erenomoamážit olggobealde
sámi guovlluid.
Sámediggi áigu
bargat oažžut
viiddiduvvot 10-jagi vuođđoskuvlla
Sámi oahppoplána
(O97S) nu ahte dan sáhtášii
geavahit olggobealde sámegiela hálddašanguovllu,
ja movttiidahttit sámi váhnemiid válljet
oahpahusa sámegillii ja sámegielas
nugo ohpahuslága vuođul
lea vejolaš, maiddái
olggobealde sámi guovlluid.
Sámediggi lea álggahan prošeavtta «Sámi álgooahpahus» 2000:s.
Prošeavtta váldomihttomearrin lea čohkket
ja systematiseret sámegiel oahpaheaddjiid
vásihusaid álgolohkanoahpahusas,
ja dan vuođul gávdnat
lohkanvugiid mat heivejit sámegiela lohkanoahpahussii.
Prošeakta lea golmma oasis, mas oassi I mii
lea lohkamii ja čállimii ráhkkaneami
birra, lea čađahuvvon.
Oassi II lea lohkama teknalaš beali birra
ja oassi III lea lohkanáddejumi birra. Prošeavtta
oassi II lea álggahuvvon, ja lea plánejuvvon
bistit jagi 2002 lohppii. Dán prošeavtta
bohtosat leat deaŧalaččat máŋgga
oktavuođas, nugo omd. metodaválljemis,
pedagogalaš ávdnasiid
ovddideamis jna. Iskkademiid mielde mat leat čađahuvvon
OECD-riikkain (PISA 2000) čájehit
ahte oahppit Norgga vuođđoskuvllain
eai leat čeahpit lohkat. Mii guoská sámi oahppiide,
de eai leat dahkkojuvvon makkárge systemáhtalaš iskkadeamit
dahje čohkkejuvvon vásihusat
lohkanáddejumi birra ovdal, muhto lea sivva jáhkkit
ahte sámi oahppitge eai leat duođi čeahpit
lohkat go norgalaš oahppit.
2.2.5.3 Rávisolbmuid oahpahus sámiide/Gelbbolašvuođaođastus
Gelbbolašvuođa
ođastusa mihttomearrin lea addit ovttaskas
rávisolbmuide buoret vejolašvuođa
oahpahussii ja gelbbolašvuođa
bajideapmái. Ođastus
lea vuođđuduvvon
servodaga, bargoeallima ja individa gelbbolašvuođa
dárbbuide. Dát
guoská buot rávisolbmuide, lea
vuođđuduvvon viiddis máhtolašvuođa áddejupmái
ja das lea guhkesáiggi perspektiiva.
Rávisolbmuidoahpahusas leat máŋga
aktøra iešguđetlágan
rollaiguin. Stáhtas lea ovddasvástádus rávisolbmuidoahpahusa
oppalaš ovddideapmái,
ja gielddain fas lea ovddasvástádus
plánet ja ovddidit vuođđoskuvlaoahpahusa rávisolbmuid
várás gielddain. Fylkkagielddain
lea ovddasvástádus plánet
ja ovddidit joatkkaoahpahusa rávisolbmuid
várás fylkkas. Sámedikki
ja sámi joatkkaskuvllaid sadji rávisolbmuidoahpahusas
ii leat čilgejuvvon. Sámediggi áigu geahččalit
oažžut čilgejuvvot
geas lea ovddasvástádus
iešguđet surggiin
sámi rávisolbmuidoahpahusas ja
ahte várrejuvvojit ruđat čađahit
dárbbašlaš doaibmabijuid,
earret eará oahpponeavvoovddideapmi ja
metodat movt ávkkástallat sámi
kultuvrra ja ealáhusaid árbevirolaš máhtolašvuođain
omd. giellaoahpahusa oktavuođas. Sámediggi
ferte oažžut válddi
ja resurssaid vai sáhttá váldit
badjelasas ovddasvástádusa
sámiid rávisolbmuidoahpahusa
oppalaš ovddideapmái
ovttasráđiid guovddáš eiseválddiiguin, vuosttažettiin
Oahpahus- ja dutkandepartemeanttain ja Rávisolbmuidoahpahusinstituhtain. Sámediggi
aiddostahttá maiddái ahte
A-etáhta lea deaŧalaš arena rávisolbmuidoahpahusas
sin kursafálaldagaid bokte, ee. sámegieloahpahusas.
Lassánan sámi
kulturdiđolašvuođa
oktavuođas vásihit
ahte vánhemat, geat ieža
leat massán sámegielaset,
sávvet ahte sin mánát
galget oažžut
oasi das skuvllas/mánáidgárddis.
Dán oktavuođas
vásihit ahte vánhemat ieža
maid jearahit fálaldagaid sámegielaoahpaheami
birra, nu ahte ruovttut maid sáhtáše
leat mielde doarjume máná gielalaš ovdáneami.
Dát berre váldojuvvot
hui duođas. Danne ferte jođáneamos
lágiid mielde ráhkadit
plána, ja sihkkarastit resurssaid dán
dehálaš bargui. Sámediggi áigu
oktavuođas eiseválddiiguin
ovdandoallat dán oktan bajimus prioriterejuvvon
suorgin.
Lea jáhkehahtti ahte sámegiela
oahpahusfálaldat vánhemiidda
lea okta dain doaimmain mii viiddida sámegiela
geavaheddjiid logu. Sámediggi áigu
dán oktavuođas čujuhit
dan árvui man Ráđđehus
St.dieđ. nr. 55, 2000–2001
bidjá doarjut sámegiela
ovdáneami, gos signaliserejuvvo ahte berre
vuoruhit sihke lohkan- ja čállinoahpahusa
ollesolbmuide, geat juo máhttet sámegiela,
ja sii geat eai hálddaš giela
galget sáhttit háhkat
alcceseaset dárbbašlaš vuođđodieđuid.
2.2.5.4 Joatkkaoahpahus
Maiddái joatkkaskuvllain lea sámi
oahppiin individuála vuoigatvuohta oahpahussii sámegielas,
muhto Sámediggi lea vásihan
ahte erenoamážit
olggobealde sámegiela hálddašanguovllu
dát ii álohii
doahttaluvvo ja sivat dasa leat juo namuhuvvon kapihttalis bajábealde
vuođđoskuvlla
birra.
Sámediggi lea ožžon maŋŋábargun
94-ođastusa (R-94) evaluerema oktavuođas
bargat sámi joatkkaohpahusa vuođđoprinsihpalaš beliiguin. Sámi
joatkkaoahpahusas váilu sámi
oahppoplána, vuođđoskuvla
gal lea ožžon
sámi oahppoplána 10-jagi
vuođđoskuvlii
(O97S), muhto lea maiddái dárbu
sihkkarastit sámi sisdoalu našuvnnalaš oahppoplánaide
nugo vuođđoskuvlla našuvnnalaš oahppoplánain
lea dahkkojuvvon. Ferte maiddái árvvoštallat
oažžut eanet sámegiela
oahpahusgiellan joatkkaoahpahusas dáláš ektui.
Boazodoallu oahppofágan lea álgodásis.
Vuosttas fidnooahppit ožžot
oahpposajiid giđđat 2002.
Sámediggi lea ráhkadan
oahppoplána dán
oahppofága várás
ja ferte gávnnahit vugiid movt árvvoštallat
fidnooahppiid boazodoalus.
2.2.5.5 Erenoamášpedagogalaš gelbbolašvuođa
ovddideapmi
Maŋimuš jagiid
lea erenoamášpedagogalaš fálaldat
rievdaduvvon sakka našuvnnalaš dásis.
Ferte nannoseappot deattuhit máhtolašvuođa
ja gelbbolašvuođa
sierraoahpahusa sisdoalu ja organiserema ektui skuvllas. Dán
dilis ferte geavahit ollu návccaid erenoamášpedagogalaš suorggis sámi
mánáid, nuoraid
ja rávisolbmuid várás.
Mihttomearrin lea hukset sámi gelbbolašvuođa,
mii heive sámi ja sámegielat
geavaheaddjiide. Dán oktavuođas
lea Sámediggi ráhkadan plána
mo loktet erenoamášpedagogalaš gelbbolašvuođa,
mas áigu áŋgiruššat deavdda-
ja joatkkaoahpu, ovddidanprošeavttaid skuvlla
várás ja oahppostipeanddaid.
Plána čađaheapmái
lea eaktun ahte rámmaeavttut dávistit
dárbbuid.
2.2.5.6 IKT sámi oahpahusas
Dábálaš oahpponeavvuid
oktavuođas ii leat ollu gal dahkkojuvvon
ovddidit digitála oahpponeavvuid. Digitála
oahpponeavvuid ovddideami lea heađuštan
ja maŋŋonahttán
dat go váilu ollislaš čoavddus
sámi foanttaid geavaheamis. Ođđa
ja eanet ollislaš čoavddus
sámi foanttaid geavaheamis rahpá ođđa vejolašvuođaid
sámi digitála
oahpponeavvuid ovddideapmái. Ovddasvástádus
maid ii leat čielgasit definerejuvvon,
sámi oassi ii leat leamaš mielde
guhkesáiggi našuvnnalaš plánain,
eaige leat leamaš várrejuvvon
sierra resurssat sámi IKT-doaibmabijuide.
Dát lea dagahan dan ahte sámi
skuvla ii leat sáhttán
searvat IKT áŋgiruššamiidda
dalle go dáža
skuvla daiguin lea bargan, juste dan dihte go leat sierralágan čovdosat sámi
foanttaid geavaheapmái. Ná leage
sámi skuvla bázahallan,
iige das leat oahpaheaddjigelbbolašvuohta
IKT ja mášenpárkka/prográmma oktavuođas.
Boahtteáiggis lea riekta áŋgiruššat
sámi digitála
oahpponeavvuid ovddideami heivehemiin našuvnnalaš prošeavttaide, sihkkarastit
sámi sisdoalu, ii dušše
O97 ektui, muhto maiddái O97S ektui, ja
dasto buoredit skuvllaid infrastuktuvrra.
2.2.5.7 Oahpponeavvoovddideapmi
Oahpahuslága vuođul
lea individuála vuoigatvuohta oahpahussii sámegielas.
Dát lea dagahan dan ahte oahppiid lohku,
geat váldet sámegiela nubbingiellan
dahje sámi kultuvrra ja giela fágan,
lea badjánan miehtá riikka.
Dán oktavuođas
lea dárbu sihke árbevirolaš oahpponeavvuide, muhto
maiddái iešguđetlágan
gáiddusoahpahusvugiide, go juo oahpaheaddjidilli
eanaš báikkiin,
gos oahppit háliidit válljet
sámegiela, lea hirbmat váttis.
Erenoamášpedagogalaš oahpponeavvuid
ovddideapmi ja buvttadeapmi sámi geavaheaddjiid
váste lea guovddážis
boahtte áigodagas. Dás
jurddašit sihke dábálaš erenoamášpedagogalaš oahpponeavvuid
oahppiide geain leat erenoamáš dárbbut,
muhto erenoamážit
daid oahppiid várás,
geain leat máŋggalágan
váttisvuođat.
Máŋggafukšunealla
oahpponeavvuin sáhttet leat máŋga iešguđetlágan
oasi ja heiveheami jietna-, govva- ja teakstahámis,
eaige dat vealtameahttumit dárbbaš doaibmat
oktan buvttan.
Gelbbolašvuođaođastus,
mas deattuhuvvo eanet rávisolbmuid maŋŋá-
ja joatkkaoahpahus, gáibida hui ollu barggu
oahpponeavvuid heiveheami ektui dien ahkásaččaide. Dál
eai gávdno ollus ávdnasat mat
livčče rehkenastojuvvon sápmelaš rávisolbmuide,
ja daid oahpponeavvuid mat gávdnojit, ferte
divodit ja láhčit
vai daid sáhttá geavahit
maiddái rávisolbmuidoahpahusas, ja
vai ođđaset giellaoahpahusvugiid sáhtášii
geavahit.
Livččii maiddái
dárbu árvvoštallat
rievdadit váldominstara dan ektui ahte
makkár oahpponeavvuid galggašii
ovddidit fágasuorggis. Dán
rádjai leat áŋgiruššan
ovddidit viiddis oahppigirjji, váldodoaibmabidjun oažžut
oahppoávdnasiid. Lea čájehan
ahte dát lea lossa ja áddjás
proseassa ja manná viehka guhkes áigi
dan rájes go ovddidanbargu álggahuvvo
dassážii go oahppogirji
lea gárvvis. Rievdadusa geažil
ahte eanet ráhkadišgoahtit fáddágirjjiid sáhtášii
leat vejolaš eanet bálddalaga
buvttadit oahpponeavvuid davvi-, julev- ja máttasámegillii
ja johtileappot oažžut áigeguovdilis oahppoávdnasiid
fágas.
Raporta
Sámi girjebuvttadeami
evalueren
lea čujuhan buvttadeami čielga
beaktilvuođaváttisvuođaid, vuosttažettiin
oahpponeavvobuvttadeami oktavuođas. Buktagiid
lohku ja buvttadanáigi ii leat dohkálaš.
Mihttomeriid juksan lea dušše
42 % daid mihttomeriid ektui,
mat ledje biddjon Sámi oahpponeavvobuvttadeami
strategiijaplánas áigodahkii
1996–2000. Sámedikki mielas ferte čađahit
doaibmabijuid, mat beavttálmahttet buvttadeami
ja buoridit čálliid
ja oahpponeavvuid bestema. ášši
meannuduvvo 2002:s.
2.2.5.8 Alit oahpahus ja dutkan
Sámediggi lea máŋgii čujuhan
makkár hástalusat
ja dárbbut sámi
servodagas leat sámi alit oahpu ja dutkama
oktavuođas. Dan oktavuođas
lea Sámediggi dovddahan dárbbu
garrasit áŋgiruššat
oahphusa, dutkama ja ovddidanbarggu, ee. 10-jagi gelbbolašvuođa
rekruteren-, kvalifiseren- ja ovddidanprográmma
dutkama várás
sámi servodagas. Ovddidanprográmma
vuođđun ja rámman
ferte leat áŋgiruššan
dakkár surggiin go sámegiella
ja giellaovddideapmi, nana, ceavzilis luonddu- ja resursahálddašeapmi
ja sámi oahpahus ja áddejupmi.
Giellagáhtten- ja giellaovddidanbarggus
lea Sámedikki mielas hui deaŧalaš ahte
sámegiella geavahuvvo maiddái
dutkangiellan. Sámedikki mielas berre maiddái ásahit
sierra sámi fágaorgána,
mii bidjá eavttuid sámi
alit ohppui ja dutkamii. Dán orgána
sáhttá ovddidit
Sámi Parlamentáralaš Ráđi
olis nu ahte dat de oažžu
bajimuš ovddasvástádusa
sámi oahpahus- ja dutkanpolitihkas Norggas,
Suomas, Ruoŧas ja Ruoššas.
Odne leat uhccán sámi
studeanttat, mat álget alit ohppui. Ferte
buorebut váldit vuhtii ja čalmmustahttit eamiálbmogiid-
ja unnitlohkojoavkkuid dili oahpahusvuogádagas
vai njulge dáid bonjuvuođaid.
Ii dat dušše buoridivččii áddejumi
sámi kultuvrii ja servodahkii, muhto dat
maid buoridivččii
unnitlohkonuoraid gullevašvuođa
alit ohppui. Omd. buorit stipeandaortnegat, doarvái
studeantaásodagat ja mánáidgárdesajit
ja buorebut dili láhččen,
daid studeanttaide, geain leat sierra dárbbut,
veahkehivčče dakkár
joavkkuid searvat alit ohppui, main dál
leat uhccán ovddasteaddjit doppe. Dárbbašuvvo
maiddái diehtojuohkinplána
sámi studeanttaid várás
ja plána, mo daid rekruteret erenoamážit
sámi oahpaheaddjiohppui ja erenoamážit
eará Davviriikkain ja Ruoššas.
Buot iehčanas ođđaáigásaš kulturhálddašeami
ja viidásetovddideami guovddážis
lea oahpahusvuogádat, man vuođđun
lea mánáidgárdi
ja vuođđoskuvla
ja bajimus dássin fas allaskuvla ja universitehta.
Sámi allaskuvla ásahuvvui
dan vuođul, ahte sámit dohkkehuvvojedje
Norgga eamiálbmogin, mas lea ovddasvástádus
iežas kultuvrra hálddašeamis
ja joatkimis. Danne leage Sámi allaskuvllas
stuorra ovddasvástádus
váikkuhit dakkár
gelbbolašvuođa
kvalifiserema ja ovddideami, man vuođđun
leat sámi árbevierut, máhtolašvuohta
ja áddejupmi. Dál
lea stuorra gelbbolašvuođadárbu
eanaš fágasurggiin,
ja erenoamážit
ferte nannet sámi dutkama. Eaktun lea ahte Sámi
allaskuvlla rámmaeavttut dávistit
doaimma bargguid ja daid vuordámušaid,
mat sámi servodagas leat doibmii. Dán
vuođul lea dárbu
bajidit Sámi allaskuvlla dieđalaš allaskuvlan,
mas leat dat fágalaš ja
ekonomalaš resurssat, mat dárbbašuvvojit
go doaibma galgá sáhttit
fállat buori oahppanbirrasa buriid pedagogalaš ja dieđalaš doaimmaiguin.
Buorre ja dynámalaš oahppanbiras
sorjá maiddái
fysalaš birrasiin. Dálá visttit,
heaittihuvvon militeara orohat, ii doaimma ođđaáigásaš ja boahtteáigái
heivehuvvon sámi dieđalaš allaskuvlla
vistin. Danne leage illudahtti ahte eiseválddit
leat plánegoahtán
ođđa vistti, muhto
Sámediggi lea dattetge sakka fuolastuvvan
go Oahpahusdepartemeanta lea garrasit geahpedan allaskuvlla dieđihuvvon areáladárbbu.
Visttit galget sáhttit addit sámi
dieđalaš allaskuvlii
optimála bargoeavttuid. Dat guoská sihke
visttiid lohkui ja sturrodagaide. Seammás
galgá arkitektuvra dahkat sámi
huksenvieruid oainnusin ja vuolggahit buori oahppanbirrasa. Nappo
fertege ođđa allskuvlavisti
leat heivehuvvon dan pedagogalaš ja fágalaš jurddašeapmái,
maid allaskuvla lea huksemin.
2.2.6 Birasgáhtten ja kulturmuitosuodjaleapmi
Sámediggi atná lunddolaš ovdáneapmin
dan ahte sámi birasperspektiivvat eanet
ja eanet heivehuvvojit Sámedikki ollislaš barggus.
Lea dárbu ráhkadit
birasdieđáhusa,
mii sisdoallá Sámedikki
biras- ja areálaperspektiivvaid. Vuođđun Sámedikki
politihkkii lea guhkesáigge ealáhus-
ja servodatovddideapmi sámi guovlluin,
nu ahte luondduresurssat eai galgga geavahuvvot eanet go maid luondu
gierdá. Doahpagat biras, luondu ja kultuvra
gullet lávga oktii. Danne lea deaŧalaš ahte
birasperspektiiva heivehuvvo buot Sámedikki
bargguide ja doibmii. Sámediggi galggašii váikkuhit
birasáddjás geavada duohtan
dahkama sámi servodagas dan bokte ahte
oainnusin dahká ja doarju doaibmamolssaeavttuid
nana ceavzilis ovdáneami ektui.
Suodjalanplánabarggus Sámediggi čujuha
ahte áššis
leat golbma beali, maid ferte čilget vuos. áigumuš suodjalemiin
ja dan sisdoallu lea deaŧalaš bealli,
mii mearrida mo sámi beroštumit
galget áimmahuššojuvvot. Viidáseappot
berre báikkálaš sámi čatnaseapmi
leat vuođđun jus suodjalanplánat
gusket sámi resursaguovlluide. Buorre oktavuohta
báikegottiiguin lea deaŧalaš suodjalanproseassas.
Dasa lassin lea hástalussan geahččat ollislaččat
stáhtalaš iešguđet
surggiid, maidda suodjalanproseassa guoská.
Dán ferte dahkat vai sihkkarastá ahte
sámi kultuvra ja eallinvuogit áimmahuššojuvvojit buoremus
lági mielde.
2.2.6.1 Sámi museadoaibma
Sámediggi bargá árjjalaččat
sámi museaid nannemiin. Sámi
museaid erenoamáš hástalussan
lea doaibmat arenan ja oasálažžan
go lea sáhka kultuvrralaš iešáddejumis
ja identitehtas sihke siskkáldasat ja olgguldasat.
Sámi servodat juvssašii
dán buoremusat sámi
museapolitihka ovddideami bokte, nu ahte sámi
servodat ieš válddášii
badjelasas ovddasvástádusa
das movt kulturárbi galgá gáhttejuvvot
ja geavahuvvot.
Sámediggi atná deaŧalaš hástalussan oažžut
Nuortasámi musea Njeavddámis
sámi duhátjagebáikin.
Njuolgga jagi 2002 Stáhtabušeahta čuovvoleapmin lea
Statsbygg álggahan Nuortasámi museavistti
prošekterema. Sámediggi čuovvola
dán barggu dainna lágiin
ahte áigu oččodit sadjái
organisatoralaš ja ekonomalaš rámma
boahttevaš museadoibmii. Dán
barggus lea maiddái Mátta-Várjjaga
gielda deaŧalaš aktøra.
2.2.7 Kultuvra ja ealáhusat
2.2.7.1 Sámi kultuvra
Sámediggi áigu
joatkit áŋgiruššat
sámi mánáid
ja nuoraid bajásšaddaneavttuid
nannemiin ja ovddidemiin. Sámedikki mielas galggašii
dásseárvobargu álggahuvvot
juo mánáid bajásgeasedettiin
vai mánát ohppet
ahte nieiddat ja gánddat leat ovttaárvosaččat
ja dásseárvvus.
Dán geažil
ferte viidát ja máŋggabealádit áŋgiruššat
ollu surggiin, masa ollu oasálaččat
servet. Sámedikki vuođđoprinsihppa
lea ahte doaibmabijut mánáid
ja nuoraid várás
galget heivehuvvot sámi servodahkii.
Dáidda- ja kulturpolitihkas Ráđđehusa
ja Sámedikki gaskka šiehtadallanmálle
buoridivččii gulahallama
ja ovttasbarggu vai gávnnašii
buriid čovdosiid daid hástalusaid
oktavuođas, mat leat ovddosguvlui.
Doarjja originála girjjálašvuođa
almmuhemiide sámegillii lea vuoruhuvvon,
muhto ollugat lávejit ohcalit sámegillii
jorgaluvvon dovddus ja bivnnuhis girjjiid, erenoamážit
mánáid- ja nuoraidgirjjiid.
Boahtteáiggis ferte árvvoštallat
eanet doarjaga jorgalit girjjálašvuođa.
Lea deaŧalaš ahte
sámi mánát
ja nuorat movttiidahttojuvvojit čállit
sámegillii. Dán
oktavuođas lea Sámediggi áigumin ásahit
stipeandaortnega sámi mánáide
ja nuoraide, geat čállet
sámegillii.
Sámediggi norggabealde ferte measta
okto ruhtadit čáppagirjjálašvuođa
almmuhemiid sámegillii. Kulturfoandda girjjálašvuođa
doarjagii lea issoras garra beroštupmi,
man geažil ollu buorit girjjálašvuođa prošeavttat
gártet vuordit ruhtadeami. Dát
duššástuhttá girječálliid
ja lágádusaid, ja
buktá riidduid sámi čálliid
gaskii riikkarájáid rastá.
Sámediggi bivdá Ráđđehusa
váldit dán ášši
bajás Suoma ja Ruoŧa
eiseválddiiguin.
1999 rádjai lei Sámiráđis
sámi čáppagirjjálašvuođa
oastinortnet. Dát ruhtaduvvui Davviriikkaid
ministtarráđi
ja Interreg doarjagiiguin. Ortnet lea heaittihuvvon. Sámediggi áigu vuolggahit
barggu, mii guoská sámi girjjálašvuođa
bissovaš oastinortnega ásaheami
ja ruhtadeami čielggadeapmái.
Sámi musihka gaskkusteapmi galgá vuoruhuvvot.
Dát guoská maiddái
sámi musihka fágalaš ovddideapmái.
CD:id almmuheapmi lea deaŧalaš sámi musihkkii,
muhto konsearttaid, turneaid ja festiválaid
bokte besset olbmot vásihit sámi
musihka eará láhkai
ja sámi musihkka olaha dalle eanegiid. Sámediggi
galggašii ovttasráđiid
eará instánssaiguin álggahit
barggu mii guoská sámi
musihkkáriid gelbbolašvuođa
bajideapmái ja dasto oččodit
alit dási sámi musihkkaoahpahusa.
Musihkkadoarjja lea leamaš seamma dásis
juo máŋggaid jagiid
ja duhtada dušše
oasáža dárbbuin,
mii váttásmahttá sámi
musihka nannema ja ovddideami.
Lea dárbu guorahallat movt galggašii
bargat sámi musihkain ja movt dan gaskkustit
iešguđet guovlluid dárbbuid
vuođul. Sámi musihkkabargit
eai leat dušše
okta joavku, iige sámi musihkka leat ovttalágan
juohke sajis sámi servodagas. Sámi
musihkkabargiid organiserenmálle, ovddasvástádusa
juohkáseami iešguđet hálddašanorgánaid
gaskka, mii guoská ruhtadeapmái,
fertejit guoskevaš bargit, Sámediggi
ja eará orgánat
gaskaneaset dárkilit ovttasráđiid
guorahallat.
Musihkka geasuha mánáid
ja nuoraid, ja čatná oktavuođaid sohkabuolvvaid
gaskka. Nuorat geahččaladdet
mielas iešguđetlágan
musihkkašlájaid.
Ferte hoahpuhit láhčit
dakkár doaibmabijuid, maid vuođul
nuoraide šaddá vejolašvuohta
váldit musihkka- ja juoiganoahpu. Kulturskuvllat
leat deaŧalaččat
dán oktavuođas.
Kulturdepartemeanttas, nugo maid Sámedikkisge,
lea ovddasvástádus
nannet ja ovddidit sámi dáidaga. Sámediggi
vuordá ahte Kulturdepartemeanta láhčá sámi
daiddamusea ja alit dási sámi
dáiddaoahpahusa duohtan dahkama.
Digitála gaskaomiid geavaheapmi dáidagis
stuorruda goluid go galgá čájehit
ja gaskkustit dáiddabuktagiid. Lea dárbu
ahte almmolašvuohta addá sierra
doarjaga dakkár dáiddasurggiide,
mat geavahišgohtet diehtojuohkin- ja gulahallantekonologiija.
Jos duodji ain galgá leat kulturguoddin boahtteáiggis,
de lea deaŧalaš ahte
dat ceavzá ja ovdána.
Danne fertege duoji nannet nu ahte dat dáiddalaččat
ja kultuvrralaččat
beassá iežas ovddidit.
Beaivváš Sámi Teáhterii
ferte sihkkarastit ekonomiija, nu ahte teáhter
sáhttá bálvalit
olles sámi ássanguovllu.
Ruđat teáhterulbmiliidda
galget movttiidahttit iešárjjalašvuođa
ja nannet giela stáhtusa sámegiela
geavaheami bokte lávddi alde. Dasa lassin
ferte vuoruhit dakkár lávdedáidaga,
man geavaheaddjin ja olahusjoavkun leat mánát ja
nuorat. Mihttomearrin lea háhkat buori teáhterfálaldaga
lullisámi álbmogii
Norggas, Åarjelsaemien Teatere ovddideami bokte ain. Go čielggadus
lullisámi teáhtera
birra Norggas gárvána,
de árvvoštallojuvvojit
ođđa doaibmabijut.
Amatørteáhterbargu lea deaŧalaš kulturdoaibmabidju,
masa nuorat lávejit searvat, ja lea mielde
addimin sosiála sámi
oktavuođa dovddu. Dasa lassin lea dát
deavdda ásahuvvon teáhterjoavkkuide
ja olbmot ožžot
ođđa arenaid gos besset
návddašit sámi
kultuvrra ja dáidaga. Nuoraid amatørteáhteriin
lea beroštupmi searvat davviriikkalaš ja riikkaidgaskasaš nuoraidteáhterprošektii,
gos sáhttet oažžut
ođđa impulssaid
ja máhtolašvuođa/vásihusaid.
Dán lágan kulturlonohallama
bokte gaskkustuvvo sámi dáidda
ja sámi teáhter
Davviriikkaide muđui ja dasto Eurohpii,
ja dán ferte jurddašit
váikkuhangaskaomiid geavaheami oktavuođas.
Filbma lea viehka ođđa dáiddalaš hápmi
sámiid gaskkas. Ohcamat filbmaulbmiliidda
leat lassánan mearkkašahtti
veara. Liikká buvttaduvvojit oalle unnán sámi
filmmat. Lea dárbu nannet sámi
filbma- ja videodoaibmabijuid rámmaeavttuid
nu ahte várrejuvvojit sierra ruđat
filbmaulbmiliidda. Vuordit ahte dat filbmaruhtadanortnegat, mat
juo dál gávdnojit,
maiddái boahtteáiggis servet
sámi filbma- ja videobuvttadusaid ruhtadeapmái.
Sámediggi atná positiivvalažžan
plánaid ráhkadit
filmma jagi 1852 Guovdageainnu-stuimmiid birra ja hukset filbmasiidda
Guovdageidnui dan oktavuođas. Dákkár
huksen ii leat vejolaš, jus stáhta
ii searvva ruhtadeapmái.
Sámediggi oažžu
ollu ohcamiid, main ohccojuvvo viehka stuorra ruhtasubmi prošeaktadoarjjan iešguđetlágan
festiválaide. Dát
guoská maiddái
daid festiválaide, main oassi lea sámi
dahje eamiálbmotkultuvra. Muhtun festiválat
dievasmahttet nubbi nuppi mii guoská sisdollui
ja áigemearrái, ja
dasto lea geografalaččat
lahka nuppi. Lea deaŧalaš gozihit
beroštumi sámi
artisttain, ja sierralágan festiválat
sáhttet dan váikkuhit.
Oassin mihttomearis nannet mánáid
ja nuoraid identitehta ja addit positiivvalaš vásihusaid
sámi dáidaga ja
kultuvrra ektui, de galget mánáid
ja nuoraid doalut festiválaid oktavuođas
vuoruhuvvot. Dát váikkuha
sámi identitehtadovddu nannema ja rievdadahttá negatiivvalaš miellaguottuid
sámi servodahkii oppalaččat.
Eai nuoraidbláđi Š,
eaige mánáidbláđi
dahje Gába-bláđi
várás gávdno
bissovaš doarjjaortnegat, mii vuolggaha
eahpeeinnostuvvi dili ja fápmogáibideaddji
ruhtadanbarggu. Deaŧalaš lea
ahte dát golbma publikašuvnna
oččošedje bissovaš doarjjaortnega,
mas jahkásaččat oččošedje
ruđa. Nissonbláđđi
Gába lea deatalaš dásseárvobarggu
oktavuođas. Sámediggi áigu
ain joatkit barggu oččodit
dán nissonbláđi
almmuheami bissovažžan.
Maiddái sámegielat
mánáid- ja nuoraidbláđit
galget šaddat bissovažžan. ággan
dán áŋgiruššamii
leat dat go váilot fálaladagat
sámi mánáide
ja nuoraide ja go lea deaŧalaš nanosmahttit
lohkandábiid sámegielas.
Dan geažil go publikašuvnnat
galget leat ollesárvosaš fálaldahkan
buot sámi suopman-/giellaguovlluid
lohkkiide, gáibiduvvo ain ahte juohke nummiris
galget leat čállosat
sihke lulli-, julev- ja davvisámegillii.
Vulle Vuojaš, Donald Duck sámegillii,
almmuhuvvui muhtun jagi áigi almmolaš doarjagiiguin.
Lea deaŧalaš ahte
dát bargu ealáskahttošii,
ja dan oktavuođas ferte bargat dan ovdii
ahte sihkkarastit Vulle Vuojaža bissovaš almmuhemiid
boahttevaš ruhtadeami.
Sámi mánáid
ja nuoraid bajásšaddanbirrasiid
ja giela máŋggabealátvuođa
ferte vuhtii váldit váikkuhangaskaomiid
geavaheamis. Ferte vuhtii váldit sámi mánáid
ja nuoraid oainnuid ja beroštumiid, nu
ahte sii ožžot buoret
vejolašvuođa searvat
kulturpolitihkkii ja váikkuhit dan. Vuođđun ferte
leat dat prinsihppa ahte doaibmabijut mánáid
ja nuoraid várás galget
heivehuvvot sámi servodahkii nugo dat lea
dál ja daid dárbbuide
mat doppe leat.
Sámi mánáin
lea vuoigatvuohta oažžut
oadjebas ja buriid eavttuid bajásšattadettiineaset.
Go dán galgá sihkkarastit,
de lea dárbu nannoseappot vuostálastit
viehkaválddi, givssideami, kriminalitehta,
gárrema ja rasismma sámi
mánáid ja nuoraid
birrasiin. Sámi mánáid-
ja nuoraidplána čuovvolanbarggus
lea dárbu várret
hálddahusas resurssaid ovddideapmái, čuovvoleapmái
ja oktiiordnemii.
Institušuvnnaid lohku, mat váldet oktavuođa
Sámedikkiin doaibmaruhtadeami ektui, lea
badjánan. Sámi
kulturguovddážiin
lea erenoamáš ovddasvástádus sámi
giela ja kultuvrra suodjaleamis. Daid ii sáhte
buohtastahttit eará našuvnnalaš dahje
guovlulaš kulturviesuiguin. Sámi
kulturguovddážat
leat dakkár báikkiin
gos ii leat vejolaš oažžut
nu galle olggobeale láigoheaddji. Prošeavttaid,
mat vuođđudit
doaimmaset mihttomearrái ahte suodjalit
ja ovddidit sámi giela ja kultuvrra, ferte
ruhtadit stáhtalaš ruđaiguin.
Institušuvnnain, mat dál
juo gávdnojit, leat váttisvuođat
ruhtadit doaimma, ja danne ii leat vejolaš ollašuhttit
institušuvnna mihttomeari. Galggašii ásahuvvot
sierra sámi kulturguovddášfoanda,
man bokte sáhtášii
ruhtadit ođđa
guovlulaš ja báikkálaš sámi
kulturviesuid huksema investerengoluid. Sámediggi
lea vuoruhan dáid ásahusaid
dáinna lágiin: ája
sámi guovddáš Gáivuonas, Sámi
dáiddamusea Kárášjogas – Várdobáiki Evenáššis
ja Skániin ja Nuortasámi
musea Njeavddámis
7
.
Sámi kulturorganisašuvnnat
leat erenoamáš deaŧalaččat sámi
servodahkii sámi giela, kultuvrra ja identitehta
suodjaleami ja ovddideami oktavuođas, ja
dat váikkuhit sámi
kultureallima riggodaga, šláddjivuođa
ja árjjalašvuođa. Sámediggi
lea ovttas dáiddárorganisašuvnnaiguin
bargagoahtán buoridit sámi
dáiddáriid ja
kulturbargiid ovdánaneavttuid.
2.2.7.2 Sámi ealáhusat
Sámedikki ealáhuspolithkkii
lea hirbmat deaŧalaš gozihit ássama,
ja go galgá doalahit ássama,
de ferte buoridit ealáhusaid rámmaeavttuid
sámi guovlluin, erenoamážit vuođđoealáhusain.
Erenoamáš dárbu
lea geahččat ortnega dásseárvoperspektiivvas.
Dán ealáhusas
leat unnán nissonolbmot ja jos ortnet rievdaduvvo,
de ferte dat hábmejuvvot nu ahte dat movttiidahttá nissonolbmuid ealáhusdoibmii.
Boazodoalus leat stuorra hástalusat. Guovddážis
jagiin ovddosguvlui lea guovtti álggahuvvon
barggu čuovvoleapmi. Vuosttažettiin
galgá šiehtadallojuvvot
ođđa boazoguohtonkonvenšuvdna
Norgga ja Ruoŧa gaskka, mii guoská boazodoalu
bisuheapmái rájá rastá.
Deaŧalaš lea ahte
daid šiehtadallamiidda sihkkarastojuvvo
ovddastus goappašiin riikkain sihke Sámedikkiid
ja boazodoalu beales. Deaŧalaš bargu
ovddosguvlui lea maiddái bargu, mii guoská boazodoallolága
rievdadeapmái. Ođđa
boazodoalloláhka galgá vuođđuduvvot
sámi árbevieruide,
sámi árvvuide
ja eamiálbmotvuoigatvuođaide. Hástalussan
lea earret eará sihkkarastit nana barggolašvuođa boahtteáiggis.
Lassin dien guovtti konkrehta hástalussii,
ferte maiddái boazodoalloeatnamiid gáhttema
vuoruhit. Guohtoneatnamat leat čábu čielga vuođđun
boazodollui ealáhussan ja ávnnaslaš vuođđun
boazodoallokultuvrii. Boazoguohtoneatnamiid gáržun
suorggahahttá danne go eatnamiid massima
ii sáhte jorgalahttit. Areáladuohtademiid
lea deaŧalaš árvvoštallat
fárrolagaid, ja maiddái
iskat makkár eahpenjuolga váikkuhusat
leat duohtademiin. Ođđa
dutkan duođašta ahte
guovlluin, mat leat máŋggaid
kilomehteriid duohke duohtademiin, leat guohtoneatnamat fuotnánan.
Dás fertejit leat váikkuhusat
ođđa duohtademiid
meannudeapmái boazoguohtonguovlluin.
Ovttasbargu guovlulaš ja guovddáš eiseválddiiguin
lea dárbbašlaš go
galgá doalahit barggolašvuođa
eanadoalus. Eanadoalu hástalussan lea sihkkarastit
daid doaluid, mat dál leat doaimmas. Mielkeeriid
vuovdin lea unnudan eanadoallobirrasa sámi
guovlluin, ja jos ain eanet vuvdojuvvojit mielkeearit, de dat sáhttá billistit
dán birrasa ollásit.
Dasto lea hástalussan ávkkástallait
maiddái daid vejolašvuođaiguin,
mat leat otná ásahuvvon
eanadoaluin. Márkanguovllot- ja kvalitehtabuktagiiguin áŋgiruššan
sámi eanadoalus sáhtášii
leat mielde buoredeamen ovttaskas doaluid dietnasa. Dán lágan
buohtalasaiguin sáhtášii álkit
bargat unnit doaluin bálddalagaid, erenoamážit
sávzadoaluin.
Boraspirehálddašeami
ferte geahččat
daid geatnegasvuođaid olis, mat eiseválddiin
leat go galget suodjalit ávnnalaš kulturvuođu sámiide
eamiálbmogin. Ollu sajiin leat muhtun boraspiret
menddo ollu.
Boraspiriid laskama geažil leat juo
muhtun boazodoallit ja smávvašibitdoallit gártan
issorasat gillát ekonomalaččat.
Jus boazodoallit ja smávvašibitdoallit
gartet heaittihit boazodoalu ja smávvašibitdoalu
boraspriid geažil, de lea dat vuostá ON-konvenšuvnna
27. artihkkala siviilla ja politihkalaš vuoigatvuođaid
birra. Boraspirenáli ferte doalahit dan
dásis ahte dat ii leat áittan
sámi boazodollui ja šibitdollui.
Ovdáneami bisáneapmi
duojis ja meahcceealáhusain mearkkaša
dan ahte váikkuhangaskaomiid ferte jorahit
ovddidandoaibmabidjun dan sadjái go vuoruhit
doaibmadoarjjaortnegiid. Meahcceealáhuaid
oktavuođas lea buoret beaktu das ahte addit
doarjaga dikšunbargui, márkanfievrrideapmái,
organiseremii ja kvalitehta buorideapmái,
go das ahte addit doarjaga njuolga ovttaskas olbmuide. Nannoseabbo áŋgiruššan
bajidit gelbbolašvuođa
ja fierpmádaga huksen sáhtášii
movttiidahttit lotnolasealáhusdoalliid
jurddašit makkár
márkanat gávdnojit
ja dasto heivehit buvttadusa márkaniidda.
Regulerenráđis
lea šiehtadusain deattuhuvvon riddolagaš bivdu,
erenoamážit dainna áigumušain
ahte sihkkarastit bivdovuoigatvuođaid unnimus
riddo- ja vuotnafatnasiidda. Dasto fuolastuhttá dat
go dutkiid bivdoearrerávvagat eai čuvvojuvvo,
mii heađušta nana
ceavzilis ovdáneami dainna lágiin
ahte sálašhivvodat
lea stuorát go dat, mii biologalaš vuođul
rávvejuvvo. Dasto lea oppalaččat leamaš váttis
oažžut ráđi
doarjut Sámedikki oainnu reguleremiid oktavuođas.
Dát guoská Norgga
riddodorski sállašiidda
ja hálddašeapmái,
riddo- ja vuotnabivddu rekruterenbivdoeriide, feastonuohttefatnasiid, autoliinna
ja snoranuohttefatnasiid ráddjemii siskkabealde
12 neutalaš miilla davábealde
62 °N govdodatgráda ja dasto bivdoeari
oanedeapmái dorske-, dikso- ja sáidebivddus,
daid fatnasiidda, main leat vuoigatvuođat
bivdit sallihiid ja sávššaid.
Sámediggi lea máŋggaid jagiid
ovddidan evttohusa Guolástusdepartementii
ahte ásahuvvošii
sámi guolástanavádat
sámi ássanguovlluid
váste, muhto departemeanta ii leat dán árvalusa čuovvolan.
Váldovuosteháhkun
lea leamaš dat ahte guolleresurssat leat našuvnnalaš oktasaš resursa
maid ferte vuođđudit
našuvnnalaš hálddašeapmái almmá guovlulaš fakki
haga.
Dárbu lea bidjat resurssaid ovddidit
nannoset ja šláddjidet
ealáhusaid sámi
guovlluin, go barggolašvuohta vuođđoealáhusain
ja almmolaš suorggis unnu.
Priváhta ealáhusain
sámi ássanguovlluin
leat unna fitnodagažat, áinnas
ovttaolbmofitnodagat, main leat vátna resurssat
deaividit daiguin hástalusaiguin mat leat dárbbašlaččat nuppástuhttima
ja viidásetovddideami oktavuođas.
Dasa lassin lea fitnodagain heajos formálalaš gelbbolašvuohta
ja báikkálaš márkanáddejupmi.
Dát caggá ođđaháhkama, buvttaovddideami
ja buoret árvobuvttadeami. árbevirolaččat sáhttá gohčodit
ollu ovttaolbmofitnodagaid sieiva dállodoallofitnodahkan,
mas váilu fitnodatekonomalaš jurddašeapmi.
Fitnodatstruktuvra, fuones gánnáhahttivuohta
ja árbevirolaš ekonomalaš heiveheapmi
dagahit dan ahte dušše
muhtun fitnodagain lea dat kapitálavuođđu boahtteáiggi
ovddideapmái ja investeremiidda, mii dárbbašuvvo
go galgá birgehallat daiguin dađistaga
gievrrat gilvaleaddjiiguin, maid ealáhuseallima riikkaidgaskasažžan
dahkan mielddisbuktá.
Sámi ássanguovlluid
lahka leat rikkis luondduresurssat, maid álbmot árbevirolaččat
lea geavahan ealáhusheiveheapmái.
Hástalussan lea máhttit
geavahit dáid resurssaid árvobuvttadeami
loktema vuođđun
omd. buvttaovddideami ja viidásetnáláštuhttima bokte.
Ferte ávkkástallat ođđa
ealáhusaiguin nugo IKT:in ja mátkkoštanealáhusain. Turismmas
ja mátkkoštanealáhusas
leat erenoamáš vejolašvuođat láhčit
geavaheami dan vejolašvuođa
bokte, mii lea luonddus ja sámi kultuvrras.
Infrastruktuvrra huksen ja strukturerejuvvon ovttasbargu fierpmádagaid bokte
lea deaŧalaš.
Gelbbolašvuohta lea dađistaga šaddan
deaŧaleabbo gilvofaktuvran ođđaháhkamii
ja ealáhusaid viidásetovddideapmái.
Váldoáššis lea
deaŧalaš hukset
duohta gelbbolašvuođa
surggiin nugo fitnodatjođiheapmi, márkan-
ja vuovdinfievrrideapmi, buvttaovddideapmi ja fitnodatekonomiija. Erenoamáš deaŧalaš lea čatnat
FoU-doaimma báikkálaš ealáhusaide. Muhtun
sámi guovlluin lea nissonolbmuin alla oahppu
albmáid ektui. Dát
gelbbolašvuohta sáhtášii
leat vuođđun ealáhuseallima
ovddideapmái ja ođđa
ealáhusdoimmaide. Danne fertege Sámedikki váikkuhangaskaomiid
geavaheamis nannoseappot go ovdal deattuhit ovddideami nu ahte dat váikkuha šláddjideappo ealáhusaid
huksema ja nannoseappo márkanjurddašeami.
Sámediggi oaidná ahte Ráđđehus
háliida lávdadit
mearrideami guovlulaš dássái
guovlo- ja regiovdnapolitihkalaš váikkuhangaskaomiid
geavaheami oktavuođas, mas fylkkagielda
lea regionála ovddideaddji. Mihttomearrin
lea geatnegahtti searvivuohta máŋgga aktøra
gaskka strategalaš ealáhusovddideamis.
Sámediggái lea
hástalussan váikkuhit
regionála searvivuođa
sámi guovlluin, muhto deattuha ahte regionála
orgánain lea iehčanas
ovddasvástádu sámi
doaibmabijuin. Dán oktavuođas
lea Romssa fylkkagielda álggahan barggu
oččodit goappatbealat šiehtadusa
oktasaš geatnegasvuođain
Romssas.
Jagi 2002 stáhtabušeahtas Ráđđehus
juogadii eará áigumušaide
ruđaid, mat ovdal juogaduvvojedje gielddaid
ealáhusfoanddaide. Sámediggi čujuha
ahte dát lea buvttihan stuorát
deattu Sámedikki ealáhusdoaimmaid
váikkuhangaskaomiide Sámi
ovddidanfoandda doaibmaguovllus. Dát guoská stuorra
osiide rašimus ealáhusguovlluin
Davvi-Norggas. Danne bivdá Sámediggi
ahte muhtun oassi dain ruđain, mat váldojuvvojedje
eret gielddaid ealáhusfoanddain, fievrriduuvojit
ruovttoluotta dáid guovlluide Sámi
ovddidanfoandda bokte, vái sáhttá doalahit
bargosadjeovdáneami sámi ássanguovlluin. Sámediggi
vuordá ahte suohkanat/gielddat
ožžot ruovttoluotta
ealáhusfoanddaid juolludemiid, ja ahte
SND juolludeapmi loktejuvvo seamma dássái
go ovdal.
Interreg-bargu lea buorre vuođđu ovttasbargui
suoma-, ruoŧa- ja norggabeale sámedikkiid
gaskka. Sámediggi háliida
ahte Interreg-prográmmat galget váikkuhit
guhkesáiggi árvvuid buvttadeami,
nugo omd. buoret barggolašvuođa
ja ealáhusásahemiid,
muhto maiddái ovddidit sámi
kultuvrra ja identitehta. Danne leage stuorra mearkkašupmi
das ahte buot golmma sámediggái
addojuvvo vejolašvuohta searvat prográmmabarggu
hábmemii ja váikkuhit
dan. Barggu ferte organiseret nu ahte maiddái
ruhtabealli ordnejuvvo, vai šaddá buoret
ekonomalaš dilli dáláš ektui.
2.2.8 Dearvvasvuođa- ja sosiálaáŋgiruššamat
Sámedikki mielas livččii deaŧalaš ahte
guovddáš eiseválddit
dán jagige bijašedje čielga
rámmaid movt juksat dássásaš dearvvasvuođa- ja
sosiálabálvalusaid
sámi álbmoga váste. Ovddasvástádusa
sámi perspektiivva heiveheamis dearvvasvuođa-
ja sosiálabálvalusaide
ferte bidjat dearvvasvuođafitnodagaide,
ja fylkkagielddalaš ja gielddalaš institušuvnnaide sámi ássanguovlluin.
Dasto ferte sámi perspektiivva áššebáhpiriin,
mat leat dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusaid
birra Norggas, eanet oainnusin dahkkot dán
heiveheamis. Sámediggi áigu maiddái
oččodit alccesis árjjaleabbo
saji dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusaid
sisdoalu hábmema oktavuođas
buot dásiin. Erenoamáš deaŧalaš lea
nannet eastadeaddji dearvvasvuođabargu.
Gárrenmirkkogeavaheami lassáneapmi
erenoamážit Finnmárkkus
lea váttisvuohta, mii lea stuorrumin. Sámediggu áigu
bargat dan ovdii ahte guovddáš eiseválddiid beales álggahuvvojit
doaibmabijut gárren- ja alkoholaeastadanbarggu
oktavuođas. Dán
oktavuođas lea erenoamáš deaŧalaš nannet doaibmabidjoapparáhta. Guovddáš eiseválddit
fertejit váldit badjalasaset stuorát ovddasvástádusa
ja juolludit eanet resurssaid dáid váttisvuođaid eastadanbargui.
Dearvvasvuođadepartemeantta prošeaktaruđaid
juogadeapmi lea viiddiduvvon 31.12. 2002 rádjai.
Prošeakta lea dál
evaluerejuvvomin. Sámediggi vuordá evaluerema
bohtosiid dán áigodaga čuovvoleami
ektui, mii álggos galggai bistit 3 jagi.
2.2.9 Ovttasbargu sámedikkiid gaskka
Sámediggi oaidná vejolašvuohtan
ovttasbarggu nannemis sámedikkiid gaskka
Sámi parlamentáralaš ráđi
bokte (SPR), sihke siskkáldas ovttasbargu rájáid
rastá ja ovttasbargu olggosguvlui riikkaidgaskasaš áššiiguin.
Sámi ovttasbarggu oktavuođas
ráiáid rastá lea
SPR:s máŋga lunddolaš áššesuorggi,
muhto erenoamážit
giella, oahpaheapmi ja dásseárvu
leat suorggit, mat gáibidit oktasaš árjja
ja oktiiordnema. Riikkaidgaskasaččat
ferte SPR hui bajás vuoruhit ON Bistevaš Foruma barggu.
Dán barggu ferte oktiiordnet Sámiráđiin,
geainna ferte leat ovttasbargu.
SPR:ii lea váldohástalussan ráđi
doaimma ruhtadeapmi. Dán rádjai
lea dan Sámedikkis leamaš čállingottedoaibma,
mas leamaš SPR-presideanta, ja dat lea
leamaš norggabeale Sámediggi.
Dát ortnet joatkašuvvá.
2.2.10 Sámedikki riikkaidgaskasaš bargu
Sámedikkis lea stuorra vuordámušat
eamiálbmotjulggaštusbargui.
Eamiálbmogiid vuoigatvuođaid
sihkkarastin, dohkkeheapmi ja viidásetovddideapmi,
maiddái iešmearrideapmi,
lea dán barggu guovddážis.
Sámediggi vuordá ahte
Norgga stáhta váikkuha
eamiálbmotjulggaštusa
dohkkeheami ovdalgo eamiálbmotlogijahki nohká 2004:s.
Vaikko proseassa Bissovaš foruma ásaheami
oktavuođas eamiálbmotáššiid várás
lea mealgadii loahpahuvvon, de álgá dál
bargu. Sámediggi oaivvilda ahte lea deaŧalaš doarjut
foruma barggu, erenoamážit
foruma sámiid ja inuihtaid oktasaškandidáhta
ektui.
Barentsovttasbarggu eamiálbmotovddasteaddjit
galget bargat norgga-, ruoŧa-, suoma- ja
ruoššabeale sámiid
ovddas, ja dasto maiddái vepselaččaid
ja nenetssaid ovddas, geat orrot Ruoššas. Lea
dárbu láhčit
diliid nu ahte eamiálbmogiin galgá sáhttit
leat váikkuhanfápmu
ovddastusa bokte buot dásiin. Danne leage
deaŧalaš ahte eamiálbmogat
ožžot ovddasteaddji
maiddái Barentsráđđái.
Go Sámediggi ovddasta eamiálbmogiid Guovlluráđis
ja Guovllukomiteas, de lea Sámedikki bargu
lassánan daid maŋimuš jagiid
ektui. Dán geažil
lea dárbu oažžut eanet
resurssaid.
Sámedikki mielas ii leat eamiálbmotbargu
ovdánan dohkálaččat
ja lea dárbu evalueret ovttasbarggu eamiálbmotperspektiivvain.
Sámediggi lea nu ollu go lea leamaš vejolaš dáláš návccaiguin
ja áššemeannudankapasitehtain, geahččalan
hoahpuhit dán barggu. Muhtumin lea eamiálbmogiid engašemeanta
leamaš hui fuotni. Dát
sáhttá leat dulkojuvvon
nu ahte eamiálbmogat eai beroš Barentsovttasbarggus.
Dattetge lea nu ahte ruhtavátni dat lea
ráddjen searvama. Jos eamiálbmotovddastaddjit
Barentsovttasbarggus galget nagodit gozihit iežaset beroštumiid,
de fertejit oažžut ruhtadoarjaga
dasa.
Sámedikki searvama árktalaš ráđdái
heađušta dat go
váilot resurssat, iige sáhte
searvat daiguin návccaiguin maiguin háliidivččii.
Sávaldahkan lea ahte Sámi
parlamentáralaš ráđđi sáhtášii
doaimmahit dán barggu ja oččošii dárbbašlaš ekonomalaš resurssaid
dasa.
Sámediggi loahpahii 2001:s golmma jagáš prošeaktaovttasbarggu Birasgáhttendepartemeanttain báikkálaš Agenda
21 rámma siste. Prošeavttas
lea leamaš nana doaibmadássi,
ja dat lea bures vuostáiváldon.
Nana ceavzilis mihttomeari geažil lea dárbu čuovvolit
daid hástalusaid mat leat Agenda 21, 26.
kapihttalis, vai sáhttá juksat
daid mihttomeriid, mat das leat namuhuvvon eamiálbmogiid
ektui. Danne almmuhii Sámediggi 2001:s
Eamiálbmot Agenda 21 barggu. Sámediggái
lea dát guovddáš hástalussan plánejuvvon
njunuščoahkkimis Johannesburggas
2002:s.
Sámediggái
lea guovddáš hástalussan
biologalaš šláddjivuođa
riikkaidgaskasaš konvenšuvdnabargu,
erenoamážit 8(j)
artihkkala ektui ja bargojoavkku ektui, mii bargá eamiálbmot máhtolašvuođain, ođasmahttimiin
ja geavadiiguin. Konvenšuvdna ja dan doaibmabidjoprográmmat
gusket njuolga sámi areálaberoštumiide
ja resursahálddašeapmái.
Dasa lassin lea deaŧalaš váikkuhit
dan barggu, mii guoská kapasitehta huksemii, árjjalaš searvama
mekanismmaide, váikkuhaniskančielggadusaide
searvamii ja njuolggadusaide movt ovddidit našuvnnalaš lágaid
dan ektui ahte gozihit eamiálbmogiid máhtolašvuođa,
geavadiid ja ođasmahttimiid biologalaš šláddjivuođas.
Dán oktavuođas
lea deaŧalaš ahte Sámediggi
searvá vai lea váikkuhanfápmu
Norgga láhkabargui biologalaš šláddjivuođa
oktiiordnejuvvon hálddašeami
oktavuođas.
2.3 Sámedikki barggut 2001:s
2.3.1 Vuoigatvuođat
Sámediggi deattuha sakka iešmearridanvuoigatvuođa.
Dát lea leamaš fáddán čađagaskka
dain áššiin
mat leat meannuduvvon 2001:s. Vuođđun
lea dat ahte sámit leat sierra álbmot – eamiálbmot – mas
lea historjjálaš gullevašvuohta
iežas guovlluide. álbmogiid
iešmearridanvuoigatvuohta lea álbmotrievttálaš prinsihppa
ja vuođđovuoigatvuohta,
nugo čuožžu
ON 1966 konvenšuvnnain siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid
birra ja dasto ekonomalaš, sosiálalaš ja
kultuvrralaš vuoigatvuođaid
birra. Dán guovtti konvenšuvnna
1. artihkal lea ovttalágan ja nanne «buot álbmogiid» iešmearrideami.
Riikkaidgaskasaš riekti dat bidjá rájiid
iešmearrideapmái,
ja danne eai sáhtege norgalaš eiseválddit okto
defineret dahje ráddjet iešmearridanvuoigatvuođa.
Justisdepartemeanttain dollojuvvui čoahkkin,
mas ságastallojuvvui Ráđđehusa
bargu Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalusain
Finnmárkku ektui. Sámediggi
ii leat beassan gullat maid Ráđđehus
lea bargan, muhto lea ožžon
diehtit ahte bargui manná guhkes áigi.
Ođđa Sámi
vuoigatvuođalávdegoddi
guovlluide Romssas máttásguvlui
lea nammaduvvon. Stuorra ja viiddis barggut vurdet lávdegotti. Sámi
vuoigatvuođalávdegotti jođiheaddjiin
lea dollojuvvon čoahkkin, gos Sámediggi
ovddidii vuordámušaidis
bargui.
Plánaláhkalávdegoddi
lea geigen vuosttas oassečielggadusa. Sámediggi
lea addán gulaskuddancealkámuša,
mas deattuhuvvojedje earret eará čuovvovaš bealit:
láhkalávdegotti
barggu viidáseabbot ferte geahččat riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaid olis
maidda Norga lea čadnojuvvon, lea dárbu
bidjat deattuhannjuolggadusa ulbmilmearrádussii
ja lága váikkuhančielggadusmearrádusaide, mainna
sihkkarastit luondduvuođu sámi
kultuvrii,
iileat buorre go fylkaplánat sáhttet juridihkalaččat čatnat,
man geažil sáhttá bajábealde
stivret sierra lágaiguin menddo oppalaš plánadásis
Sámediggi lea fuolastuvvan go vuosteággaortnegis vuosteággaáššiid
loahppameannudeapmi biddjojuvvo fylkkagielddaide.
Sámedikki mielas lea čielgasit
prinsihpalaččat
unohas go fylkkagielddat guovlulaš orgánan
galget sáhttit rievdadit sámi áššiid bajábealde
Sámedikki. Sámediggi
searvá láhkalávdegotti
bargui viidáseappot lávdegotti
refereansajoavkkus.
Sámedikki mielas lea buorre go dál ásahuvvo
gelbbolašvuođaguovddáš eamiálbmotvuoigatvuođaid
váste, ja evttohii ahte dat ásahuvvo
Guovdageidnui. Sámediggi lea earret eará buktán árvalusaid njuolggadus-árvalussii,
erenoamážit lei
Sámedikkis beroštupmi
oažžut guovddáš saji
gelbbolašvuođaguovddáža stivrra
nammadeamis.
Sis-Finnmárkku Riekteveahkkekantuvra lea
dán rádjai fállan
nuvttá riekteveahki Guovdageainnu, Kárášjoga,
Deanu ja Unjárgga gielddaid olbmuide. Doaibmabiju duogážin
lea dat go dáin gielddain lea váttis
advokáhtadilli, dušše
okta advokáhta beallevirggis. Muđui čájehit
vásihusat ahte olbmot dáin
gielddain gielalaš ja kultuvrralaš sivaid
geažil muđui unnán
váldet oktavuođa advokáhtaide.
Stuorradiggi lea dál eaktudan ahte Riekteveahkkekantuvra
jođihuvvo riekteveahkkelága
rámmaid mielde. Dát
ráddje fálaldaga álbmogii
ovddeža ektui, sihke mii guoská ášševáldimii
ja go dál fertejit olbmot, geat geavahit
kantuvrra, máksit iešoasi.
Sámediggi lea fuolastuvvan guovllu riektesihkkarvuođa geažil,
ja dikki mielas lea ágga deattuhit dan
erenoamáš dili
mii Sis-Finnmárkkus lea árbevieruid,
giela ja kultuvrra ektui.
Sámediggi lea čuvvon ášši
mii guoská oahpu massimii nuppi máilmmi
soađi geažil ja
lea doallan čoahkkimiid sin servviid ovddasteaddjiiguin. Šállobuhtaduslávdegoddi
(billighetserstatningsutvalget) lea hilgon buot váiddaohcamiid oažžut šállobuhtadusa stáhtas,
ja čájeha ahte
dát sámit eai
buvttet duođi dobbelii gáibádusaineasetguin. ášši
birra lea ságastallojuvvon maiddái
justisministtariin Dørum, ja lea ovttaoaivilvuohta das
ahte dán áššái
galggašii gávdnat čovdosa.
Sámediggi áigu
dán čuovvolit guovddáš eiseváldiid
ektui.
2.3.2 Sámediggeválga
2001:s dollojuvvui sámediggeválga oktanaga
stuorradiggeválggaiguin, geahča
mildosa mas oidno ođđa Sámedikki čoahkádus. Sámedikki
vuođđudeami oktavuođas
golggotmánu 15. b. 2001 dohkkehii Sámedikki
fápmuduslávdegoddi
válgga ja áirasiid
ja várrelahtuid fápmudusaid
buot 13 válgabiirres válmmašteaddji fápmuduslávdegotti árvalusa mielde.
Norgga Sámiid Riikkasearvi (NSR) iežas
14 áirasiin lea ovttasráđiid
Sámeálbmot bellodagain
(SáB), Sámit Mátta Norggas
(SMN), Máttasámi
listtuin (SSL) ja Guovddášbellodagain
(GB) vuođđudan
eanetlogu Sámedikkis áigodagas
2001–2005, oktiibuot 20 áirasa.
Bargiidbellodagas (BB) leat 13 áirasa,
Sámiid Válgalihtus
(SVL) leat 2 áirasa. Guovdageainnu Dáloniid listtus
(DL), Johttisápmelaččaid listtus
(JL), Olgešbellodagas (OB) ja Gasska Nordlánda
Sijddas (GNS) lea guđesge okta áirras,
geahča mildosa ođđa
Sámedikki čoahkádusas.
Sohkabealčoahkádus
lea ain eanet fuonit maŋŋá válgga. Albmáid
lohku lea badjánan 66,7 %:s 1989:s
82,1 %:ii dán áigodagas.
Jienastuslogus lea nissonolbmuid oassi 45,6 % ja albmáid
oassi fas 54,4 %. Dán
buorideapmái lea válganjuolggaduslávdegoddi
evttohan kvoterenortnega. Lea maiddái álggahuvvon dásseárvvu
iskkadeapmi válgga ektui. Vuordit ahte
dát iskkadeapmi lea gárvvis
jagi 2002 goalmmát jahkenjealljehasas.
Diehtojuohkináŋgiruššamiid
oktavuođas 2001:s deattuhuvvui sámi
jienastuslohkui čáliheapmi
miessemánu 1. b. 2001 ja sámediggeválga čakčamánu
10. b. Maŋŋá lei
ollu bargu čáliheami
ja čálihanskoviid
sáddema oktavuođas
gielddaide. Váidalahtti lea go čájehii
ahte ledje hui ollu gulahallanváttisvuođat gielddaid
ja álbmotregistara guovddáškantuvrra
gaskka. Geavadis fertii Sámediggi dárkkistit
listtuid ja dieđihit boasttuvuođaid
birra gielddaide ja álbmotregistara guovddáškantuvrii.
2.3.3 Giella, gulahallan ja diehtojuohkin
2.3.3.1 Bargu sámegielain
Sámediggái
lea guovddáš mihttomearrin
ahte sámi giellabargu nannejuvvo ja ovddiduvvo
buot giellaguovlluin. Mihttomearrin lea maiddái
dat, ahte sáme- ja dárogiella šaddaba ovttaárvosaš giellan
buot dásiin almmolaš orgánain
ja muđuige servodagas. Sámedikkis
leat sierra doarjagat mat juolluduvvojit sámegiela
ovddidanbargguide.
Sámdikki giellastivra doalai jagi 2001:s guokte čoahkkima
ja meannudii ee. guovtte- ja golmmagielat fylkka- ja suohkannamaid
gulaskuddanáššiid,
dohkkehii tearpmaid ja evttohii kandidáhtaid
giellamovttiidahttin-bálkkašupmái.
Sámediggeráđđi
nammadii juovlamánus 2001 giellastivrii
ođđa lahtuid válgaáigodahkii
2002–2005.
Sámediggi juolludii rámmadoarjaga jagi
2001 bušeahtas 15 850 000
kr sámi dulkonbálvalussii
ja guovttegielalašvuhtii. Juolludeapmi
lei ná dan guđa
gildii ja guovtti fylkegildii mat gullet sámegiela hálddašanguvlui,
gč tabealla 2.1.
Tabealla 2.1
Poasta 53.0 | Guovttegielalašvuođadoarjagat | Ru |
---|
| Guovdageainnu suohkan | 3 321 000 |
| Kárášjoga
gielda | 3 102 000 |
| Deanu gielda | 2 489 000 |
| Porsáŋggu gielda | 2 060 000 |
| Unjárgga
gielda | 1 609 000 |
| Gáivuona
suohkan | 1 404 000 |
| Finnmárkku
fylkkagielda | 1 057 000 |
| Romssa fylkkagielda | 808 000 |
| SUBMI | 15 850 000 |
Guovttegielalašvuođa
doarjaga ulbmilin lea suodjalit, nannet ja ovddidit sámegiela geavaheami
buot dásiin hálddašanguovllus.
Bajit dási mihttomearrin lea ahte gielddahálddahusat ollásit šattašedje
guovttegielagin, nu ahte sáme- ja dárogielagat ožžot
ovttaárvosaš bálvalusaid
goappašiid gillii. Ortnet lea ovdal juogaduvvon
sierra njuolggadusaid mielde. Dát njuolggadusat
heaittihuvvojedje bušeahttajagi 2001 rájes,
mii guoská doarjagii mii juolluduvvo sámegiela
hálddašanguvlui. Rámmadoarjagiid
váldoulbmil ja doarjja proše-avttaide
lea nu mo ovdalge. Sámediggeráđđi
lea veaháš rievdadan
doarjjaeavttuid, ee. masa addo doarjja ja áigemeriid bákkolaš giellaraporttaide.
Sámediggi juolludii 2 406 000
ru sámegiela ovddideapmái
lulli- ja julevsámi guvlluide, Ofuohta
ja Lulli-Romssa guovlluide ja riddo- ja vuotnaguovlluide. Ruhtajuolludeami
vuođđun leat Sámedikki ráhkadan
giellaplánat dáidda guovlluide.
2001:s ledje 22 ohcci, mat ohce oktiibuot 5 387 393
ru ovddas. Sámi giellaossodat vuoruhii čuovvovaš doaimmaid:
terminologiijaprošeavttat, arenat gos buolvvat gávnnadit
sámegiela hupmat, sámegielagiid
alfabetiserenbargu, mánáid
ja nuoraid gielladoaimmat ja giellamovttidahttinbálkkašupmi.
Jagi 2001 juolludeapmi juohkásii čuovvovaš surggiide,
gč tabealla 2.2.
Tabealla 2.2
| Ru |
---|
Davvisámi
guovlu (Ofuohta- ja Lulli-Romssa guovllut ja riddo- ja vuotnaguovllut) | 798 668 |
Julevsámi
guovlu | 798 666 |
Lullisámi
guovlu | 798 666 |
Giellamovttiidahttinbálkkašupmi | 10 000 |
Juolluduvvon prošeaktaruhta | 2 406 000 |
Sámediggi lea jahkásaččat
juolludan ruđaid giellaprošeavttaide
olggobeallái sámegiela hálddašanguovllu.
Dáid ruđaid hálddašii
ovddeš Sámi giellaráđđi,
muhto jagi 2001 rájes hálddaša Sámedikki
ođđaásahuvvon
doarjjastivra dáid ruđaid. Vuođđun
ođđasis organiseremii
leat dat sierra plánat, maid diggi lea mearridan
doarjjaruđaid juogadeai oktavuođas.
Sámedikki giellaossodat áššemeannuda
ohcamiid siskkáldasat ja ráhkkanahttá áššiid
doarjjastivrii. Sámediggi bivddii bušeahttagieđahallamis
doarjjastivrra erenoamážit
vuhtiiváldit giellamovttiidahttinprošeavtta,
maid Sámi giellaráđđi
lei álggahan dalá doaibmaáigidagas.
Sámediggi doarjjui 5-jagi prošeavtta olggobealde
sámegiela hálddašanguovllu,
man bokte nannet mánáid
giellaovdáneami, ja evttohii ahte doarjjastivra
vuoruha dán prošeavtta
joatkima. Elgå-bajásšaddanguovddáš Engerdal
suohkanis čađaha prošeavtta,
mii álggahuvvui 2001 čavčča.
Sámediggi fuomašuhtii maiddái
sámegiela váttis dillái
Ofuohtas/Lulli-Romssas, ja bivddii doarjjastivrra vuoruhit
doarjagiid prošeavttaide, mat nannejit
sámegiela dán
guovllus.
Doarjja giellaprošeavttaide olggobealde hálddašanguovllu
lea ollu jagiid leamaš sullii seamma dásis,
mii mearkkaša ahte ii báljo
leamašge doarjjalassáneapmi.
Jagi 2001 rájes unnui prošeaktadoarjja
go dain ruđain várrejuvvui
oassi giellaguovddážiidda
Divttasvuonas ja Lulli-Romssas. Dát dagahii
ahte ollugat, geat ledje ohcan giellaruđaid,
eai ožžon doarjaga.
Sámediggi oažžu jahkásaččat
ohcamiid sullii 7–8 milj ovddas, muhto ii leat go váile
2,5 milj maid juohkit. Jus Sámediggi galgá beassat vuoruhit
gielladoaimmaid olggobealde hálddašanguovllu,
de ferte stáda juolludit eambbo ruđaid Sámediggái.
Nu movt ruhtadilli lea leamaš daid maŋemus
jagiid, de ii leat Sámediggái
leamaš vejolaš lasihit
doarjaga ee. giellaprošeavttaide.
2.3.3.2 Giellamovttiidahttinbálkkašupmi
Sámedikki giellastivra juohká giellamovttiidahttinbálkkašumi
olbmuide/ásahusaide/organisašuvnnaide
geat/mat leat erenoamážit
bargan sámegiela ovddas vai dat seailu
ja ovdána. Bálkkašupmi
lei ruhtasubmi 10 000 ru ja dáiddadiploma
maid Bjørg Monsen Vars lei ráhkadan.
Giellamovttiidahttinbálkkašumis
leat sierra njuolggadusat. Jagi 2001 bálkkašumi oaččui
Skániid ja Evenášši
giellajoavku. Bálkkašumi
ožžo dan vuođul
go leat bargan máŋggalágan
giellabargguiguin, ee terminologiija bargguigun ja čohkken sámi
báikenamaid. Giellajoavku lea maid bures
lihkostuvvan čohkket iešguđetge
buolvvaid mielde iežaset gielladoaimmaide.
Sámediggi lea álggahan
giellamovttiidahttinprošeavtta, mii galgá láhčit dilálašvuođaid mánáidgárdemánáide,
vai sii áramus lági
mielde ohppet sámegiela. Seammás
ferte láhčit dilálašvuođaid prošeaktaváhnemiidda, mánáidgárdái,
skuvlii ja gildii, vái sii besset fárrui prošeavttaide
nu ahte ožžot dieđuid
ja ohppet mo čáđahit
sámegieloahpahusa mánáidgárddii
rájes vuođđoskuvlla
rádjai.
Prošeaktaáigodat
lea 5 jagi. Prošeakta čuovvu
mánáid mánáidgárddi
rájes dassážii
go leat vázzán skuvlla
moadde jagi. Olahusjoavkun lea okta mánáidgárdi, mánáid
váhnemat, skuvla gos mánát
galget skuvlla vázzit maŋŋá mánidgárddi,
astoáiggeortnet ja gielda gos mánáidgárdi
lea. Elgå bajásšaddanguovddáš Engerdal
suohkanis čađaha prošeavtta,
mii álgghuvvui jagi 2000 čavčča.
Jus geahččalanprošeavttas
leat buorit bohtosat, mat čájehit
ahte mánát leat
oahppan sámágiela mánáidgárddis,
ahte sii besset joatkit oahpahusain skuvllas ja astoáiggeortnegis,
de sáhttá seammalágan prošeavttaid álggahit
maiddái eará guovlluinge.
Sámediggi áigu
bargat dan ovdii ahte movttiidahttit ovttaskas olbmuid geavahit sámegiela
buot diliin ja buot sajiin sámi servodagas.
Dan geažil ferte nannet giellagelbbolašvuođa,
vai sáhttá geavahit
sámegiela go lea lunddolaš ja sávahahtti
almmá fertet čilget
ja vásihit vuostehágu
dan geažil. Dán
rádjai leamaš nu
ahte dárogielagat dat mearridit goas sáhttá hállat
sámegiela. Giellaovddidan- ja giellagáhttenbarggus
ii sáhte dán láhkai
jurddašit. Giellagáhtten
ja giellaovddideapmi gáibida ollu giellageavaheaddjiid. Sámedikki
ovddasvástádus áddehit
servodaga áhte sámegielagiin
lea vuoigatvuohta beassat hállat sámegiela
ja ahte dát vuoigatvuohta gusto vaikke
man čeahppi de leš dárogielas.
Muđui ii sáhte ovttaárvosažžan
dahkat sámegiela ja dárogiela. Sámelága § 1.1
nanne sámegielagiid vuoigatvuođa
Norggas ja § 3 čilge dan
vuoigavuođa, mii sámegielagiin
lea sámegiela hálddašanguovllus erenoamážit.
2.3.3.3 Giellaguovddážat
Sámegiela barggu plánenvejolašvuođaid
dihte ásahii Sámediggi
jagi 2001 bušeahta oktavuođas
ođđa ortnega,
mas lea vuođđodoarjja
sámi giellaguovddážiidda.
Doarjja lea 1 600 000 ru ja galgá sihkkarastit
giellaguovddážiid
doaimma, ja juolluduvvui 400.000 ru giellaguovddážiidda Porsáŋggus,
Gáivuonas, Divttasvuonas ja Lulli Romssas.
2001 čavčča
rahppui giellaguovdd��š várjjatsuopmaniid várás.
Giellaguovddáš lea Unjárggas
ja dan namma lea Isak Saba guovddáš.
Jagi 2002 rájes oažžu
maiddái dát giellaguovddáš vuođđodoarjaga Sámedikkis.
Sámedikki giellaossodat lea bargan gávdnat
vuogas vuogi movt ruovttoluotta oažžut
dieđuid giellaovddidanbargguid ja ruhtajuolludemiid
birra. Giellaossodat lea ráhkadan minstara
movt galgá ohcat doarjagiid sámegiel
prošeavttaide. Ulbmil lea leamaš ahte
ohcamis galgá boahtit ovdan movt prošeavtta áigu čađahit,
makkár ekonomálaš bealit
prošeavttas leat ja maiddái
movt prošeavttain sáhttá ovddidit
sámegiela. Dasa lassin lea ráhkaduvvon
minsttar movt doarjjaraporteren berre dáhpáhuvvat
giellaossodahkii.vai giellaossodat čielgaseappot oaidná masa
ruđat leat geavahuvvon ja maiddái
movt prošeakta lea ovddidan sámegiela.
Dát bargu lea leamaš hui
guovddážis giellaossodagas.
Giellaossodat gáibida buriid prošeavttaid
main sihke sámegiela ovddideapmi ja ekonomalaš bealit
leat deattuhuvvon, ja maiddái buriid raporttaid
movt ruđat geavahuvvojit giellaovddideami
ja ekonomiija dáfus. Dát
mielddisbuktet ahte giellaossodagas lea buoret vuođđu árvvoštallat
prošeavttaid, ja dainna lágiin
lea stuorát vejolašvuohta
joksat ulbmiliid ahte geavahit doarjagiid buoremus lági
mielde. Sámedikki giellaossodat lea maid
ráhkadan girjjáža
neavvun dihte tearbmabargiid movt bargat tearpmaiguin. Giellaossodat
ruhtada terminologiijaprošeavttaid dainna
eavttuin ahte Sámedikki giellaossodat oažžu bohtosiid
almmuhit sátnevuorkkás
dahje Gielladieđuin.
2.3.3.4 Giellaossodaga bargodilli 2001:s
Giellaossodagas ledje vuosttaš jahkebeales
4 virggi. Dan njealjásis ledje guovttis
virgelobis ja okta heittii giđđadálvve
ja njealját fas geasset. Dát
dagahii ahte ossodagas lei váttis bargodilli
vuosttaš jahkebeale. Čavččabeallái buorránii
bargodilli veaháš go sadjásaš ossodatdirektora
biddjui virgái ovtta jahkái, ráđđeaddivirgái
biddjui olmmoš, julev- ja lullisámegielkonsuleanttat álggiiga
virggiide, ovdakántuvrii ja arkiivi biddjui
olmmoš virgái
ja oahpahusossodagas sirdojuvvui okta bargi giellaossodahkii. Dát
mielddisbuvttii ahte bargoveahka lassánii
100 % dan ektui mii lei jagi álggus.
Dát váttis bargodilli
lea dieđusge váikkuhan
giellaossodaga doaimmaide jagis 2001.
2.3.3.5 Gulahallan ja diehtojuohkin
Sámediggi mearridii miessemánus
2001 gulahallan- ja bálvalanpolitihka. Julggaštus
lea olles organisašuvnna oktasaš áŋgiruššamiid boađus,
ja dat gávdno neahtas ja báberhámis.
Fágasuorgi gulahallan ja diehtojuohkin
lea nanosmahttojuvvon sihke siskkáldasat
ja olggobeale geavaheaddjiid ektui, go guoská min bálvalusaide.
Ođđajagemánus
geavahišgođiimet
intraneahta nannet gulahallama siskkáldasat,
ja miessemánus bohte ođđa
neahttasiiddut mis. Neahttasiiddut leat 100 % guovtti
gillii, okta sámegillii ja nubbi dárogillii,
ja oanehis čilgehusat leat maiddái
eaŋgalasgillii. Olbmot leat bures vuostáiváldán
siidduid ja oaččuimet
vihtta nástti guhtta vejolaš nástti
gaskkas kvalitehtamearkan norge.no:s. Neahttabálvalus
lei guhkes áiggi heittot váilevaš báddegovdodaga
geažil Kárášjohkii. Skábmamánus
laktojuvvui Sámediggi Finnmark bredbånd
govdabáddenehttii. Dát
mearkkaša dan ahte mis sáhttá leat
min neahttasiidduid mášenpárka
dáppe Kárášjogas.
Govdabáttiin lea sihke hálddahusas
ja neahttasiidduid geavaheaddjiiin vejolaš oažžut
erenoamáš multimedia-bálvalusaid interneahta
bokte. Dievasčoahkkimiid jietnafievrrideami
Interneahta bokte áigut geahččalit
2002:s.
Sávaldahkan lea ovddidit Sámedikki intraneahta
ain eanet, nu ahte lea vejolaš beassat
iešguđet diehtovuođuide, ohcat
ođđasiid ja beassat
arkiiva- ja áššemeannudanvuogádahkii.
Go lea leamaš nu lossa bargu, de lea leamaš dárbu
vuoruhit olggobeale geavaheaddjiid muhtun áiggi.
Dattetge lea eaktun ahte leat eanet doaimmat ja fálaldagat
intraneahtas Sámedikki bargiid ja álbmotválljen áirasiid/lahtuid
várás, jos galgá sáhttit
fállat buriid bálvalusaid olggobeale
geavaheaddjiide. Sámedikki hálddahusa
organiserema nuppástuhttin lea maiddái
buktán organisašuvdnii
hástalusaid mii guoská beaktilis
siskkáldas gulahallamii. Mihttomearrin
lea ovddidit buriid elektrovnnalaš bálvalusaid
maiguin sáhttá birget
kantursajiid guhkes gaskkaid geažil.
Sámediggi lea bargan árjjalaččat
iešguđet prošeavttaid
ektui almmuhit vejolašvuođa
geavahit sámegiela Unicode-teknologiijain,
ja lea gaskkustan almmolaš eiseválddiid ovddasvástádusa
fállat bálvalusaid
ja dieđuid sámegillii. Erenoamážit
namuhit prošeavtta «Finnmark på nett» – mii
lea Finnmárkku gielddaid oktasašportála,
ruđaid juolludeami Odina rustemii ja prošeavtta «Fylkesmannen
på nett».
Sámediggi searvá árjjalaččat
Gielda- ja guovludepartemeantta bargojovkui sámegiel bustávaid
ja IT ektui, mii lea ásahuvvon eNorge-plána
geažil. Joavku rávve
ahte earret eará stáhta bidjá dakkár
gáibádusaid vuovdiide
ahte prográmmagálvvuin, mat
ostojuvvojit, galgá sáhttit
geavahit bustávvamearkastandárdda.
Unicode-bustávvamearkkain leat sámi bustávat,
ja danne dat čoavddášii
daid váttisvuođaid
mat dál leat sámi bustávaid
ektui. Sámediggi dahje sámi
servodat okto ii leat dan muttos stuoris ahte dat sáhtášii
hoahpuhit ođđa
bustávvamearka-teknologiija heiveheami
gávpeoktavuođas.
Danne livččii
hirbmat buorre jos stáhta veahkehivččii
dákko. norge.no ja Statskonsult redakšuvnnaide
lea čujuhuvvon ahte máŋggagielalaš bálvalusaid
ja teknihkalaš čovdosiid
main sáhttá geavahit sámi
bustávaid (Unicode) neahtas, galggašii
bálkkašit. Dát dagahivččii
geasuheaddjin fállat sámi
bálvalusaid go eatnašat háliidivčče
leat bajimusas norge.no almmolaš neahttasiiduid
listtas.
Ođđa sámediggi, Sámediggevisti
ja guovttegielat neahttasiiddut leat dagahan dan ahte beroštupmi
sámi áššiide
lea lassánan. Leat boahtán
ollu jearaldagat telefovnnaid, e-poastta, reivviid ja telefávssaid
bokte, skuvllain, eiseválddiin, fitnodagain,
mediijain ja earáin. Sámedikkis
lea áššebáhpiriid
lohku jagis lassánan 3 736:in,
2000:s ledje 18 937 áššebáhpira
ja 2001:s 22 673 áššebáhpira
8
. Vástidanáigemeari
geažil, mii lea mearriduvvon bálvalusčilgehusas,
ferte dávjá maŋidit
eará diehtojuohkin- ja bibliotehkafágalaš bargguid. Dan
geažil leatge ásahan
neahttabáikki masa leat bidjan dávjá jerrojuvvon
gažaldagaid.
Čakčat 2001
manne viehka ollu resurssat diehtojuohkinbargui ođđa sámedikki
vuođđudeami oktavuođas.
Leat ráhkadan diehtojuohkinávdnasiid
Sámedikki birra máŋgga
gillii, ja geassemánus borgemánnui čájeheimmet
ollugiidda máŋgii
beaivái sámediggevistti
máŋgga gillii erenoamážit
turisttaide, muhto maiddái eará gussiide
ja mátkkošteaddjiide.
Girji «Sametinget i navn og tall» almmustuvvá cuoŋománus
2002. Dasa lassin galget ovddiduvvot sierralágan
diehtojuohkinávdnasat sihke báberhámis
ja neahtas. Mihttomearrin lea ahte buohkat, geain lea beroštupmi, galggašedje
sáhttit ohcat dieđuid Sámedikki
doaimma birra ja čuovvut mielde politihkalaš ja
hálddahuslaš doaimma
Sámedikki neahttasiidduid bokte. Boahtte áigodagas
maid ferte geavahit seamma ollu návccaid
diehtojuohkin- ja bagadusbargui ja dat lea deaŧalaš nugo dat
dán rádjai ge
lea leamaš, ja lea sivva vuordit ahte mediat,
geavaheaddjit ja earát jerret ain eanet
dieđuid. Sámedikki
neahtta, Sámediggevisti ja politihkalaš doaimmaid
lassáneapmi buktá stuorát
beroštumi dikki doibmii.
2.3.3.6 Miellaguottuid ja máhtolašvuođa
kárten
Norsk Gallup čađahii giđđat
2001 iskkadeami, maid Sámediggi lei bivdán
dahkat. Iskkadeami váldomihttomearrin lei
kártet maid olbmot dihtet Sámedikki
ja sámi jienastuslohkui čáliheami
birra ja makkár miellaguottut leat dan
ektui, ja dasto iskkaduvvui man beaktilat ledje dat diehtojuohkindoaibmabijut
mat čađahuvvojedje áigodagas
guovvamánu rájes miessemánnui
2001:s. Sámedikki váldesurggiid
dorjot viehka ollu olbmot, sihke jienastuslohkui čálihan sápmelaččaid
ja eará vástideaddjiid
gaskkas. Iskkadeami bohtosat čájehit
ahte Sámediggi galgá nannoseabbot
deattuhit earret eará giela, kultuvrra,
oahpahusa, boazodoalu ja dásseárvvu.
Vástideaddjiide lea seamma deaŧalaš ásodatpolitihkka,
johtalus, vearroáššit,
suodjalus, gávpot- ja čoahkkebáikeovddideapmi.
Iskkadeapmi čájeha maiddái
ahte eanaš mihttomearit 2001 diehtojuohkinkampánjjas
sámi jienastuslogu ektui leat olahuvvon.
Eanaš olahusjoavkkut lohket ožžon iešguđetlágan
dieđuid sámi jienastuslogu
ja čálihanskovi
birra sierra kanálaid bokte. Hui ilus leat dainna
go nu bures juvssaimet nuoraid dáinna iskkademiin.
Logut čájehit
dattetge ahte eat olahan nissonolbmuid nu bures go leimmet doivon. Raporta
ollásit lea Sámedikki
neahttasiidduin: www.samediggi.no.
Fitnodat Agenda jearahalai giđđat 2002
válljejuvvon olbmuid ja čađahii
jearahallaniskkadeami man ulbmilin lei kártet
olbmuid miellaguottuid ja dieđuid sámediggeválgga, sámi
jienastuslogu ja Sámedikki birra. Dát
iskkadeapmi lea dan jearahallaniskkadeami kvalitatiivvalaš čuovvoleapmi,
mii dahkkojuvvui giđđat
2001. Iskkadeapmi 2002:s lea ovttasbargoprošeakta
Sámedikki, Gielda- ja guovlodepartemeantta
ja Statskonsult gaskka. Goappašat iskkadeamit
leat deaŧalaš oasit
barggus ráhkadit strategiija movt oažžut
eanegiid sámi jienastuslohkui áigodagas
gitta 2005 rádjai. Strategalaš ja doaibmačujuheaddji
plána ráhkaduvvo
2002:s.
2.3.3.7 Sámi arkiiva
Sámediggi lea geatnegahtton sáddet boarraset
arkiivaávdnasiid riikaarkivárii,
muhto ii leat vuos háliidan sáddet
maidege iežas arkiivaávdnasiin.
Danne go háliidivččiimet
ahte sámi arkiiva Guovdageainnus viiddiduvvo
našuvnnalaš sámi
arkiivan, ja dasto sáhtášii
váldit badjelasas maiddái
Sámedikki arkiivva.
2.3.3.8 Sámi sierrabibliotehka, girjebusset ja
sámi bibliografiija
Sámi sierrabibliotehkas lea našuvnnalš sámi
kulturásahus, mas lea ovddasvástádus
háhkat, vurket, lágidit
ja gaskkustit girjjiid ja eará ávdnasiid
sámegillii ja sámi
diliid birra buotlágan gielaide. Sámi
sierrabibliotehka galgá vuosttažettiin
doaibmat bibliotehkaid bibliotehkan.
Sámi sierrabibliotehka dáláš dihtorvuogádat
lea hirbmat boaris, iige dat doaimma Sámedikki ođđaáigásaš infrastruktuvrras.
Dál ii gávdno makkárge
bibliotehkavuogádat mas doaimmašedje
sámi bustávat Sámedikki
gáibádusaid/dárbbuid
mielde. Sámediggi meroštallá ahte
ovdal go jahki 2002 nohká váldojuvvo
atnui ođđa prográmmagálvu Sámi
sierrabibliotehkii, ja ođđa arkiiva-
ja áššemeannudanvuogádat.
Mihttomearrin lea ahte dát vuogádagat
nu bures go vejolaš galget heivehuvvot
olggobeale ja siskkáldas nehttii. Goappašiin
dán guovtti vuogádagas
lea sámi bustávaid geavahanvejolašvuohta
viehka eahpesihkar – muhto Sámedikki
gáibádus lea ahte
sámi bustávaid
galgá leat vejolaš geavahit.
Ođđajagemánu
1. b. 2002 sirdojuvvui sámi girjebussiid
doarjjaortnega hálddašeapmi Sámediggái.
Diggi lea dál álggahan
ráhkadit sierra njuolggadusaid dán
ortnega váste. Dát
galget plána mielde leat gárvásat
ovdal go jahki nohká.
Bibliotehkas leat ollu barggut maŋŋonan
dan geažil go logenearjagiid leat leamaš unnán
bargit. Vaikko maŋimuš jagiin
leatge ožžon eanet
resurssaid, de ii leat leamaš vejolaš boahtit áiggi dássái
registeren- ja gaskkustanbargguin. Dát
mearkkaša dan ahte bibliotehka geavaheaddjit
eai oaččo daid fálaldagaid
maid galggašedje oažžut.
Prošeakta Sámi
bibliografiija álggahuvvui jagis 1997 ja
Romssa universitehtabibliotehkas lei ovddasvástádus oktiiordnet
dán barggu. Sámedikki
sierrabibliotehka lea leamaš fárus prošeavttas álggu
rájes. Norgga-, ruoŧa-
ja suomabeale sámedikkit árvvoštallet
dál váldit badjelasaset
dán oktiiordnenbarggu. Prošeavtta
mihttomearrin lea dahkat sámi girjjálašvuođa
eanet olahahttin Interneahtas go riikkaid iešguđet
bibliotehkavuogádagat sáhttet
gulahallat. Vai ohccit gávdnet áigeguovdilis girjjálašvuođa
diehtovuođus, de ovddiduvvo maiddái máŋggagielat
terminologiijaneavvu, tesaurus, dán prošektii.
2.3.3.9 Journálavuogádat
Sámediggi lea 1993 rájes
geavahan Jass-journálavuogádaga,
masa Riikaarkivára lea mearridan Noark
3 standárdda. Jass-vuogádaga
vuovdi lea dovddahan ahte dán vuogádahkii
ii addojuvvo šat geavaheaddjidoarjja maŋŋá jagi
2002. Dát mearkkaša
dan ahte Sámediggi ferte oastit ja oažžut
doaibmat ođđa
arkiiva- ja áššemeannudanvuogádaga
ovdal 2002 jagi loahpa. Dan geažil go Jass-vuogádagas
leat gáržžes vejolašvuođat
ja go mii háliidit áššemeannudanvuogádaga
intranehttii, leat bargagoahtán Noark 4
standárdii sirdimiin, masa lea vejolaš bidjat
ollislaš elektrovnnalaš arkiivva.
Arkiivaláhka gáibida
ahte buot ossodagat ráhkadit arkiivaplána.
Arkiivaplána lea ollislaš geahčastat arkiivaráhkadusas
ja vurkemis. Ieš arkiivabáhpiriid
buvttadeami lassin guoská dat arkiivaortnegii,
seailluheapmái áigeguovdilis
arkiivvas, rádjanarkiivii ja gáiddusarkiivii,
arkiivaráddjemii, kassašuvdnii
ja arkiivva loahpadeapmái. Dasa lassin
galgá arkiivaplánas
leat geahčastat buot plánain
ja čielggadusain maid Sámediggi
lea ráhkadan. Sámediggi
ii leat ráhkadan arkiivaplána
arkiivakapasitehta váiluma geažil.
Dán geažil fertege
buot daid ollu geatnegahttojuvvon ja dárbbašlaš bargguid maŋidit
nugo kassašuvdnanjuolggadusaid ráhkadeami,
maid ferte geahčadit bálddalagaid
arkiivačoavdagiin, loahpadanplánain,
arkiivaplánabargguin ja vuollásaš ráđiid
ja guovllukantuvrraid arkiivaávdnasiid
loahpademiin.
2.3.4 Mánáidgárddit, oahpahus
ja dutkan
2.3.4.1 Mánáidgárddit
Návccat miehtá riikka
leat eanaš čohkkejuvvon
buoridit sámi mánáidgárddiid
kvalitehta ja ásahit fierpmádagaid
daid várás. Jahkemolsumis hálddašisgođii
Sámediggi sámi
mánáidgárddiid earenoamáš doarjaga,
ja 5 997 000 ru leat juhkkojuvvon 45 sámi mánáidgárdái
dahje ossodahkii. Doarjja lea oaivvilduvvon daid goluide mat bohtet
sámegiela ja kultuvrra gaskkusteamis mánáidgárddiin.
Sámediggi lea álggahan fierpmádaga
sámi mánáidgárddiid
bagadalliide sámegiela hálddašanguovllus,
ja dasto fierpmádaga sámi mánáidgárddiid
jođiheddjiide olggobealde sámegiela hálddašanguovllu.
Leat maiddái bivdán
lullisámi giellaguovllu suohkaniid ráhkadit
fierpmádaga.
Dán jagi leat vuoruhan oažžut oktavuođa
mánáidgárddiiguin
ja mánáidgárddiid eaiggádiiguin.
Sámediggi lea fitnan 17 sámi
mánáidgárddis
sihke siskkobealde ja olggobealde sámegiela hálddašanguovllu.
Dain mátkkiin lea Sámediggi
rávven ja bagadan bargiid pedagogalaš neavvuid
birra ja sámi sisdoalu birra mánáidgárddiin.
Dan seammás leat ožžon dieđuid
ja jurdagiid makkár surggiid galggašii
vuoruhišgoahtit. Fierpmádagaid ásaheami
ja Sámedikki, mánáidgárdeeaiggádiid
ja fágaolbmuid gaskasaš ovttasbarggu
olis lea almmuhuvvon áigečála «Stullán». áigečállosis leat čállosat
golmma sámegillii ja áigumuš lea
almmuhit dan moddii jagis.
Sámi mánáidgárddiid strategalaš plánas áigodahkii 2002–2005
leat vuoruhuvvon dat suorggit ja oahpponeavvut, maiguin galggašii
bargat. Sámi mánáidgárddiid
earenoamáš doarjagii
leat mearriduvvon ođđa
njuolggadusat.
Jahkásaš Mánáidgárdekonferánsa sámi
mánáidgárddiid várás
dollojuvvui Guovdageainnus golggotmánus
ja čohkkii sullii 130 oassálasti.
2.3.4.2 Oahpahus
Oahpahuslága áigumušat
eai álohii ollašuva.
Dan geažil lea ge Sámediggi
guorahallan sámi oahpahusa olggobealde
sámegiela hálddašanguovllu. Čielggadeamis leat
kárten makkár
váttisvuođat ohppiin
vuođđo- ja joatkkaskuvllain
leat oažžut sámegieloahpahusa
nugo sis lea riekti oahpahuslága mielde. Čielggadeapmi
lea sáddejuvvon gulaskuddamii ja galgá meannuduvvot
2002:s.
Go sámi oahppit buot heviid eai oaččo
dan oahpahusa masa sis lea riekti, de váldojuvvo
oktavuohta Sámedikkiin. Dávjjimusat
váldet oktavuođa váhnemat,
muhto maiddái suohkanat main lea jerrojuvvon
fállat sámegiel oahpahusa.
Earret eará lea Sámediggi geahččan iešguđetlágán vejolašvuođaid
movt addit buori sámegiel oahpahusa sámi mánáide
Oslo suohkanis. Leat fállan fágalaš ja
ekonomalaš veahki ráhkadit
modealla sihke mánáidgárdde-
ja vuođđoskuvllaoahpahussii
suohkanis. Go skuvllat álge čakčat
2001, de ii lean biddjon johtui sámegiel
oahpahusfálaldat, nugo lei plánejuvvon. Sámediggi
lea bivdán suohkana gávdnat čovdosa
farggamusat ja ovdal go skuvllat fas álget
2002:s.
2001 čavčča
bođii sávaldat
oažžut lullisámegieloahpahusa
vuosttašgiellan vuođđoskuvllas
ohppiid ruovttusuohkanis. Ovttasráđiid
guoskevaš suohkaniin, Gaska-Norgga sámeskuvllain, Stáhta
oahpahuskantuvrrain Nordlánddas ja Sámedikkiin,
leat gávdnan čovdosa
movt oahppit sáhttet oažžut
dan sámegieloahpahusa, masa sis lea riekti.
Sámediggi lea gárven
lohkančehppodaga iskamiid ohppiid várás,
geain lea sámegiella vuosttašgiellan.
Dál gávdnojit iskamat
2., 3., 5., 7. ja 9. luohkkáide, ja rávagihppagat
oahpaheaddjiide.
Joatkkaskuvlla oahpahusas lea Sámediggi ráhkadan
ja mearridan fidnooahppiid várás
oahppoplána boazodoallofágas.
Leat álggahan fitnodagaid bagadallama.
Sullii 500 sámi nuora, geat leat válljen
sámegiela fágan
joatkkaskuvllas, leat ožžon
stipeandda. Stipeanda galgá movttidahttit
sámi ohppiid joatkkaskuvllain lohkat sámegiela,
go lea leamaš nu ahte dát
joavku ii láve válljet
sámegiela fágan. Dát
boahtá ovdan sámi
joatkkaoahpahusa evalueremis maid NIBR, Sámi
Instituhtta ja Agenda Utredning og Utvikling leat dahkan Girko-,
oahpahus- ja dutkandepartementa gohččuma
mielde. Evalueren buktá albmosii makkár
fuones váikkuhusat Ođastusas-94:s
leat sámi fágaide.
Evaluerema čuovvoleapmi lea 2002:s sirdojuvvon
Oahpahus- ja dutkandepartemeanttas Sámediggái.
Sámediggái
juolluduvvojedje liigeruđat pedagogalaš ovddidanbargui. Dán
geažil jotkkiimetge ovddidanbarggu O97S
oktavuođas, earret eará bargat
viidáseappot prošeavttaiguin «kvalitehta
matematihkkaoahpahusas (KIM)» ovttasbargguin Sámi
allaskuvllain, ja sámi álgooahpahusain.
Sámediggi lea maiddái
dorjon giellamovttiidahttinprošeavtta mánáidgárdedásis
lullisámi guovlluin.
Sámediggi lea ovttasbargan Voksenopplæringsinstituhtain
ja Oahpahus- ja dutkandepartemeanttain dainna ulbmilin ahte ásahit
ovttasbarggu rávisolbmuidoahpahusa ja oahpponeavvoráhkadeami
ektui rávisolbmuide. Sámediggi
lea maiddái álggahan ovddidanprošeavtta
ovttas Stáhta oahppokantuvrrain Finnmarkkus
ja Sámi allaskuvllain, ja lea dorjon julev-
ja lullisámegiel oahpponeavvoprošeavttaid
ollesolbmuide.
2.3.4.3 Erenoamášpedgogalaš bargu
Lea ráhkaduvvon plána
movt buoredit earenoamášpedagogalaš gelbbolašvuođa,
ja dat doaibmá 2003 geasi rádjái.
Bargovuohki lea lasseoahppoprošeakta man
vuođđun leat dat
váttisvuođat,
maiguin ovdaskuvlaoahpaheaddjit ja oahpaheaddjit beaivválaččat
rahčet. Lasseoahppoprošeavttat
sáhttet jotkojuvvot earenoamášpedagogihka
joatkkaoahpahussan. Dákko ovttasbargat
Sámi earenoamášpedagogalaš doarjagiin
ja Sámi allaskuvllain. 5 skuvlla ja 2 mánáidgárddi
leat álggahan lasseoahppoprošeavttaid.
Lea ráhkaduvvon bagadalliid fágalaš fierpmádat,
muhto dán barggus orru leamen dárbu
nannoseappot bargat gelbbolašvuođa
ovddidemiin prošeaktaovddideamis ja innovašuvnnas.
Sámediggi lea 2001:s juohkán
joatkkaoahppostipeandda earenoamášpedagogihkas
ja rehabiliterenfágas ja almmuhan FoU-ruđaid
earenoamášpedagogalaš ovvdidanprošeavttaide.
Leat ráhkadan juolludannjuolggadusaid daidda ruđaide.
Sámediggi lea leamaš mielde
Samtak fágajoavkkus, mii lea našuvnnalaš pedagogalaš psykologalaš fálaldaga
gelbbolašvuođaloktenprográmma.
Fágajoavkku bargun lea leamaš rávvet
Stáhta oahppokantuvrra čoakkalmasprográmmaid ráhkadeamis.
Dainna lágiin lea Sámediggi šaddan
earenoamášpedagogalaš fierpmádaga
oassin sihke báikkálaččat,
guovlulalaččat
ja nášuvnnalaččat.
2.3.4.4 IKT, oahpponeavvut ja girjebuvttadeapmi
Leat bargan hui olu dainna ahte oažžut Oahpahus-
ja dutkandepartemeantta giddet fuomášumi
IKT:ii sámi oahpahusas. Našuvnnalaš dásis
gal lea IKT vuoruhuvvon skuvllain, muhto sámi
skuvllat leat bázahallan sihke digitála
oahpponeavvuid ektui ja eará ovddidanbargguin
diehtojuohkinteknologiijas. Dán jagi lea
okta interneahttaoahpponeavvu gárvánan
ja 4 IKT-oahpponeavvoprošeavtta leat álggahuvvon.
Sámediggi lea ovttasráđiid Læringssenteriin álggahan
barggu ásahit sámi
oahpponeahta (ILH). Oahpponeahtta galgá leat
dakkár deaivvadanbáiki,
mas lea skuvlafágalaš sisdoallu
sámi mánáidgárddiide,
skuvllaide ja váhnemiidda.
Sámi oahpponeavvobuvttadeapmái juhkkojuvvui
14 000 000 ru ohcamiid vuođul maŋŋel
go ruđat ledje almmuhuvvon. Ohcamat bohte
badjelaš 60 000 000 ru ovddas.
Go stáhtabušeahta
kap 26 poasta 50 meannuduvvui Stuoradikkis, de unniduvvui bušeahttaevttohus
2 000 000 ruvnnuin dan ektui maid Oahpahus- ja
dutkandepartemeanta lei evttohan. Juolludusreivves addojuvvui juolludusfápmudus
geavahit gitta 3 000 000 ru 2002-bušeahtas šiehtadit lágádusaiguin
buvttadandoarjaga. Oktiibuot biddjojuvvojedje johtui sullii 50 ođđa
oahpponeavvoprošeavtta, ja sullii 40 oahpponeavvu
davvi-, julev- ja lullisámegillii leat
gárvvistuvvon.
Sámediggi álggahii
2000:s sámi girjebuvttadeami oppalaš evaluerema.
Evaluerema ulbmilin lei iskat leatgo njuolggadusat, mat ráhkaduvvojedje
1997:s, buoridan girjebuvttadeami, earenoamážit sámi
oahpponeavvuid almmuheami, ja dasto evttohit vejolaš rievdadusaid dáláš ortnegii.
Sámi girjebuvttadeapmi lea geahčaduvvon ollislaččat,
maiddái dat mii lea Sámedikki
ovddasvástádus,
sadji ja barggut.
2.3.5 Birasgáhtten ja kulturmuitosuodjalus
Sámedikki bargu birasgáhtten-
ja kultursuodjalusáššiiguin
lea váikkuhit ahte biraskulturárbi
suodjaluvvo, dokumenterejuvvo ja dikšojuvvo
buoremus lági mielde. Sámediggái
lea fápmuduvvon váldi
ja Sámediggi galgá hálddašit
sámi kulturmuittuid
9
,
ja vuhtii váldit kulturmuittuid plána-
ja huksenáššiin
10
. Sámediggi
buktá gulaskuddancealkámušaid
stáhta suodjalanplánaide,
fylkkaplánaide, gielddaid areálaplánaide,
regulerenplánaide, huksenplánaide
ja ovttaskas ohcamiidda, ja čuozahusčielggademiide.
Dasa lassin bagadit gielddaid plánagažaldagain,
ja Sámedikkis lea vuosteháhkováldi
suohkana areálapánaide,
regulerenplánaide ja huksenplánaide.
Sámi kulturmuitosuodjalus lea oassi ollislaš birashálddašeamis.
Dan barggus lea hui deaŧalaš doallat
buori fágalaš oktavuođa Birasgáhttendepartemeanttain
ja Riikkaantikvárain. Sámediggi
lea oassálastán
ovttasbargoforaide Riikkantikvara fágalaš oktavuohtalávdegoddin
ja lei 2001 Kulturmuitokonferánssas.
2001:s lea leamaš buorre oktavuohta
ja ovttasbargu iešguđetge
fylkkasuohkaniiguin ja fylkkamánniiguin Hedmárkkus
lulde gitta Finnmárkui davvin. Ovttasbargu
Sámedikki ja Hedmárkku,
Lulli-Trøndelága ja Davvi-Trøndelága
fylkkasuohkaniid kulturossodagaid gaskka lea leamaš buorre.
Hedmárkku fylkka kulturmuittuid ja birrasa
suodjalanplána ráhkadeami
oktavuodas lea leamaš positiiva ovttasbargu
Hedmárkku fylkkasuohkaniin. Lødølja-huksenplánaid čuozahusčielggadeami
oktavuođas lea leamaš buorre
ovttasbargu Lulli-ja Davvi-Trøndelága
fylkkasuohkaniiguin. Oktavuohta Sámedikki
ja Norlándda, Romssa ja Finnmárkku
fylkkasuohkaniid kultursuodjalanossodagaid gaskka lea 2001:s leamaš buorre. Oktavuohta
lea leamaš kultureanadatjoavkkuid ja areálaplánaforaid
bokte. Vásihusat dain čoahkkimiin čájehit
ahte suohkaniin ja doaibmabiddjiin lea ain dárbu
deaivvadit stáhta sektoreiseválddiiguin,
guorahallat plánaid dán
forumis. Dalle beassá čorget eret
formálalaš boasttuvuođaid
ja eahpedárkilvuođaid
ovdalgo ášši
sáddejuvvo almmolaš geahčadeapmái,
ja dainna lágiin sáhttit
garvit dárbbašmeahttun
vuostehágu. Dasa lassin barget Sámedikki
ja fylkkasuohkaniid áššemeannudeddjiid viidát
ovttas, guovddážis dás
leat leamaš oktasaš geahčadeamit.
2.3.5.1 Areálaáššit
Areálaáššit
leat lassánan maŋimuš jagis. áššit
leat lassánan buot fylkkain Hedmárkkus
lulde gitta Finnmárkui davvin. Norlándda
fylkkas leat áššit
lassánán 48 %:in
2000 ektui, 245 áššis 2000:s
gitta 362 áššái 2001:s.
Romssa fylkkas leat áššit lassánan
262 áššiiin 2001:s
ovddit jagi ektui, namalassii 43 %:in. Finmmárkkus
leat áššit lassánan
172 áššiin,
olles 49 %. Erenoamážit
leat áššit
suohkanoasseplánaid, regulerenplánaid,
dispensašuvdna- ja juohkináššiid
ja meahcceluottaid ektui lassánan sakka.
Dán lágan áššit
gáibidit olu ovdabarggu ja čuovvoleami,
ja 2001:s leat dollojuvvon olu čoahkkimat
erenoamážit suohkanplánaid
oktavuođas. Sámediggi
lea maiddái ožžon
5 ođđa dieđáhusa
bieggafápmorusttega birra. Stuora áššehivvodaga geažil
manná eanaš áigi áššemeannudeapmái,
iige báze šat áigi
bargat eará birasgáhtten-
ja kultursuodjalanbargguid. Hástalussan
dál lea geahpedit áššehivvodaga.
Dan sáhttá dahkat
buoret gielddalaš plánema
bokte, ovdamearkka dihte suohkanplánaid
areálaoasi bokte.
Sámedikkis leat leamaš čoahkkimat
Norlándda fylkkamanniin ja guoskevaš departemeanttaiguin oažžut
buori proseassa johtui Divttasvuona-Oarjevuonaguovllu suodjalanplánabarggu oktavuođas.
Finnmárkku fylkkamanni ja Sámediggi čađaheaigga
ovdaprošeavtta, mainna galggai duođaštit
man olu automáhtalaččat ráfáiduhttojuvvon
kulturmuittut gávdnojit evttohuvvon álbmotmeahcceguovllus
Várjjatnjárggas.
Oktiibuot registrerejuvvojedje 129 kulturmuittu 48 báikkis
Várjjatnjárggas,
ja eatnašiin dáin
lea oktavuohta sámi kultuvrii.
Sámediggi lea oassálastán čázádatdeavddagáhttenplána ráđđeaddi
joavkkus, maid Norgga čázádat-
ja energiijadirektoráhta (Norges vassdrags-
og energidirektorat) lea ráhkadeamen. Eará oassálastiiguin
lea soabaduvvon ahte Sámediggi čađaha
oasseprošeavtta, mas sámi
beroštumit čázádatdeavddagáhttenplána
ja Ollislaš plána
rievdadeami barggu ektui árvvoštallojuvvojit.
Borgemánu loahpas 2001:s loahpahuvvojedje
kulturmuitofágalaš iskkadeamit Suodjalusa
plánaid oktavuođas
oktii čatnat Meavkki ja Blåtind báhčinguovlluid.
Iskkadeamit čájehedje
ahte sámit leat geavahan Meavkki- Blåtind
guovllu Sis-Romssas viidát. Sámediggi
gávnnai kulturhistorjjálaš guorahallamiin
214 sámi kulturmuittu ja máŋga
earenoamáš sámi
kulturbirrasa. Gáldut ja registrerejuvvon
kulturmuittut čujuhit máŋgga
boazodoalloáigodahkii 1500 logu rájes
gitta otnážii.
Iskkadeamit čájehit
ahte ollu kulturmuittut leat dál juo billahuvvon
Suodjalusa hárjehallamiid geažil
dán guovllus. Eará kulturmuittut
fas sáhttet billahuvvat Meavkki ja Blåtind
báhčinguovlluid oktiičadnan-
ja stuoridanplánaid geažil.
Kulturbiras nuortalaš gilli ráfáidahttojuvvui
Gonagaslaš resolušuvnna
bokte čakčamánu
22. b. 2000. Sámedikkis lea hálddašanovddasvástádus guovllus,
ja dikšu guovllu jahkásaččat
ovttas Finnmárkku fylkkamánniin. Sámediggi álggahii
ollislaš hálddašanplánabarggu
guovllu várás
2001:s. Prošeaktabarggu álgogeahčen čađahuvvojedje
geasset jearahallamat ja arkeologalaš iskkadallamat.
Iskkadeamit bukte albmosii badjel 30 ođđa
registrerejuvvon kulturmuittu. Ovdalaččas
leat registreren 66 kulturmuittu nuortalaš gilis.
Kulturmuittuin oaidná movt nuortalaš gilis
geavahedje resurssaid dolin, makkár osku
sis lei ja movt sii orro, ja dat lea deaŧalaš čujuhanrámma
nuortasámiid dahje koltálašsámiid
kulturhistorjjá ovdanbuktimii. Hálddašanplána
ráhkadanprošeavtta
oktavuođas vuordit, ahte searvvit ja eará guoskevaš berošteddjjit
Njávdámis servet viidát
refereansajoavkku bokte, ja ahte báikkálaš olbmot
servet gieddebargui.
Čakčamánu
1. beaivvi 2001 rájes válddii
Sámediggi badjelasas formalalaš-
ja oktiiortnenhálddašanovddasvástádusa
Ceavccageađggi – Mortensnes kulturmuitoguovllus.
Lávga ovttasráđiid
Várjjat Sámi Museain
ráhkaduvvo dál hálddašanplána
guvlui.
Suoidnemánus 2001 dieđihuvvui Sámediggái
ahte Ruksesbávttis Cuoppogiettis Porsáŋggu
gielddas ledje gávdnon báktegovat.
Dat ledje málejuvvon njuolga báktái
rukses ivnniin, ja govain leat sihke olbmot, geometralaš govat
ja bohccot. Lea váttis diehtit goas dat
govat leat ráhkaduvvon, muhto jáhku
mielde birrasii 1800 – 1500 jagi ovdal Kristtusa, dan áigodagas
mii láidesta min historjjálaččat
dovddus sámi kulturdovdomearkkaide. Báktegovat
leat hui rášis
kulturmuittut, mat álkidit sáhttet
billahuvvat jus bearráigeahčakeahtes
johtolat lassána guovllus. Báktegovvabáikki
gávdnoma oktavuođas doalai
Sámediggi oktasaščoahkkima
borgemánu 24. beaivvi 2001 Billávuonas
eanaeaiggádiin, Sarvvesvuona ja Birrasa
giliservviin, Porsáŋggu gielddain,
Finnmárkku fylkkasuohkaniin, Romssa museain
ja Riikkantikvárain. Borgemánu
25. beaivvi 2001 lágidii Sarvvesvuona ja
Birrasa gilisearvi seminára guovllu sámi
ovdahistorjjá birra ovttasráđiid
Sámedikkiin.
2.3.5.2 Sámedikki bargu Báikkálaš Agendain
21
Golmma jagi prošeaktaovttasbargu Birasgáhttendepartementtain Báikkálaš Agenda
21 rámmaid siskkobealde lea heaittihuvvon dán
jagi. Prošeavttas leat leamaš olu
doaimmat ja dat lea váldon bures vuostá.
Norsk Institutt for by- og regionsforskning álttás
lea evalueren prošeavtta. Sámedikki
váldoulbmil Báikkálaš Agenda
21 bargguin lea váikkuhit birasáddjás geavada
duohtan dahkama sámi servodagas dan bokte
ahte oainnusin dahkat ja doarjut doaibmamolssaeavttuid nana ceavzilis
ovdáneami ektui. Dan oktavuođas
lea deaŧalaš ságastallat
sámi eallinoainnu, ipmárdusa
ja dárbbuid birra guovddáš,
guovlulaš ja báikkálaš eiseválddiiguin vai
sii čuovvolit Agenda 21 kap. 26 hástalusaid
sámi álbmoga ektui. Nana
ceavzilis ovdáneami ulbmil gáibida
Agenda 21 kap. 26 hástalusaid čuovvoleami,
vai joksá daid ulbmiliid mat doppe leat
namuhuvvon eamiálbmogiid birra. Danne almmuhii
ge Sámediggi 2001:s Eamiálbmot
Agenda 21 barggu.
Sámediggi lágidii ovttasráđiid
Sámi Instituhtain seminára «Sámi
eanadat ja Agenda 21: Kultuvra, ealáhus,
birasgáhtten ja demokratiija» Kárášjogas skábmamánu
6.- 7.b. 2001. Seminára lei Sámi
Instituhta areála- ja ressursahálddašeami dutkanprošeavtta
oassi, ja Sámedikki Báikkálaš Agenda
21-prošeavtta oassi. Seminára
ulbmilin lei ovdanbuktit areála- ja ressursahálddašeami iešguđetlágan hástálusaid
sámi geavahan- ja ássanguovlluin,
ja das ledje ollu oassálastit.
2.3.5.3 Sámi viesuid suodjalan- ja hálddašanplána
Golmma jagi prošeakta «Sámi
viesuid suodjalan- ja hálddašanplána» lei guovddáš bargu
Sámedikkis 2001:s. Prošeavtta
ulbmilin lea ráhkadit hálddašanortnega Sámediggái,
movt suodjalit ráfáidahttojuvvon
ja gáhttenárvosaš sámi
viesuid. Jahki 2000 manai viiddis gieddebargguide lullisámi
guovlluin, ja 2001 gis gieddebargguide sámi
guovlluin Norlánddas ja muhtun sajiin Romssas.
Oktiibuot leat dáin guovlluin fitnan 68
báikkis gos gávdnojedje boarraset
huksenbirrasat main lea oktavuohta sámi
historjái. Gieddebargguid oktavuođas
bovdiimet báikkálaš olbmuid
ja viessoeaiggádiid báikkálaš fáddáčoahkkimiidda
sámi viessosuodjaleami birra. Bargu lea
vel eambbo nanosmahttojuvvon go Sámediggi
lea ožžon iežas
bistevaš viessosuodjalusvirggi.
2.3.5.4 Dávvirvuorkkát
Sámediggi lea 2001:s bargan nannet ja oažžut hálddašanovddasvástádusa
sámi museaide jagi 2002 rájes. Sámedikkis
lea leamaš konstruktiivvalaš ságastallan
Kultur- ja girkodepartemeanttain, Norsk museumsutviklingain ja Sámi
Museaservviin dán oktavuođas.
Máŋga sámi musea,
earret dat mat ledje mielde čielggadanproseassas
sámi museaid oktavuođas 2000:s,
leat váldán oktavuođa
ja háliidit Sámedikki hálddašanorgánan.
Leat maiddái ságastallan
proseassa birra suohkaniiguin ja fylkkasuohkaniiguin.
Sámediggi lea geahččalan oažžut
Nuortasámi musea sámi
našuvnnalaš duhátjahkebáikin.
Geassemánu 5. beaivvi 2001 doalai Kulturdepartemeanta čoahkkima Njávdámis,
gos čielggaduvvui boahttevaš Nuortasámi
musea huksen ja doaibma 2002 rájes. Statsbygg:s
galgá lea ovddasvástádus
huksemis, ja Sámedikkis fas váldoovddasvástádus
doaimmas.
2.3.5.5 Doarjagiid juohkin sámi kultursuodjalandoaimmaide
Sámedikkis lea ovddasvástádus juohkit
ja máksit jahkásaš doarjagiid
sámi kultursuodjalanprošeavttaide. Doarjja
addojuvvo doaimmaide maiguin gozihit bajit kulturmuitofágalaš beliid
sámi kulturmuito- ja kulturbirasbarggus
ja sámi viessosuodjaleamis. 2001:s lei
doarjjarámma 1 089 000
ru, 1 000 000 ru bođii
Riikkantikvára bušeahta
bokte sámi kultursuodjalussii ja 89 000
ru lei báhcán jagi
2000 doarjagis. Oaččuimet
59 ohcama maid ollislaš ohcansupmin gárttai
4 358 000 ru. Dán sáhttá buohtastahttit
jagi 2000 doarjjarámmain, mii lei 1 014 000
ru ja dalle bohte 39 ohcama maid ollislaš ohcansupmin gárttai
1 880 075 ru. Beroštupmi
ohcat doarjagiid sámi kultursuodjalandoaimmaide orru
dalle jođánit
lassáneamen jagis jahkái,
mii lea hui illudahtti. Dán geažil
fertege doarjjarámma bajidit mealgat.
2.3.6 Kultuvra ja ealáhusat
Sámedikkis lei sámi
kultuvra ja sámi ealáhusat
okta dain golmma váldomihttomeriin 2001:s,
ja dat lea leamaš oppalaš mihttomearri Sámedikki
doaimmas álgo álggu rájes.
Danin ferte nannet ja váldit vára
dan ealáhuseallimis mii ráhkada ávnnaskultuvrra vuođustusa
sámi kultuvrii ja indentitehtii ja ovddidit
buriid strategiijaid ceavzilis ovdáneapmái
sámi servodagas. Ferte láhčit
dili servodahkii mas leat viiddis fálaldagat,
gálvvut ja bálvalusat
buot surggiin, vai šaddá bivnnut
fárret daid sámi
guovlluide.
Stuorru beroštupmi sámi
kultuvrii ja olggosbuktinvugiide sáhttà lasihit
orruma- ja barggahusa sámi guovlluin. Ealli
kultuvra doaibmá geasuheaddjin ealáhusásahemiide
sámi báikkálašservodagain
ja nannosit goallosteapmi gaskal kultuvrra ja ealáhusa sáhttá váikkuhit
positiivvalaččat.
Guovddáš hástalus
lea nannet ealáhusovdáneami
seammás go váldá vára
ja ovddida viidáseappot sámi
kultuvrra.
Bajimus mihtomearri lea ráhkadit nana
ja ealli sámi servodaga mas lea bissovaš ássan
ja máŋggabealat ealáhus-
ja servodateallin. Ollislaš ealáhuspolihkka
galgá addit vejolašvuođaid
sihke lotnolasealáhusaide, unnaceahkkálasdollui
ja oktofidnoheivehemiide. Sámi báikkálášservodagaid barggahus-
ja eallinvuođut leat vuođđoealáhusat
nugo guolásteapmi, eanandoallu, boazodoallu, luondduriggodagaid ávkkástallan
lassin priváhta bálvalusdoibmii
ja almmolaš bálvalussii.
Sámi gilleservodagat main lea dakkár
heiveheapmi, hábmejit oktalaš fierpmádaga sosiálalaš ja
kultuvrralaš gaskavuođain,
mat ovttas vuođđudit sámi
servodaga. Rikkis luondduriggodagat sámi
guovlluin lea ovdamunni buohtastahttimis ja maid sáhttá geavahit
eambbo ealáhusovdáneamis
ja árvolassáneamis. Čielggakeahttá vuoigatvuohta-
ja hálddašandilalašvuođat, institušuvnnalaš gáržžideamit,
rastideaddji geavahanberoštumit, rašes kapitálavuođđu, váilevaš máhttu
ja gáržžiduvvon
márkandilálašvuođat
leat bealit mat leat čuožžovaš hehttehussan oppalaš positiivvalaš ealáhusovdáneapmái.
Stuorru gilvu Sámedikki váikkuhangaskaomiid
alde hástala vuoruhit váikkuhangaskaomiid
nu ahte dat ovddidit báikkálaš ovdáneami. Sámediggi
oaidná dárbbašlažžan árvvoštallat
sierranas doarjjaortnegiid nu ahte ortnegat movttiidahttet dakkár ovdáneapmái,
mii ovddida dásseárvvu
sámi servodagas.
2.3.6.1 Sámi kulturfoanda
Sámi kulturfondda 2001 mihttomearit
ledje ovttastahttit sámi kultuvrralaš fáladagaid,
láhčit dásseárvosaš fálaldagaid ja
doaimmaid daid iešguđetge
guovlluide, hábmet buriid bajasšaddaneavttuid sámi
mánáide ja nuoraide
ja ovddidit sin sámi identitehta. Mánáid-
ja nuoraid bajasšaddaneavttut váikkuhit
Sámedikki ollu ja kulturfoandda ruhtajuolludemiid
bokte leat válljen nanusmahttit mánáid
ja nuoraid bajasšaddaneavttuid, sihke dat
mat gusket girjjálášvuhtii, čállinkurssaide
ja mánáid ja nuoraid
sámegielat diehtočállosiidda. Mánáide
ja nuoraide juolluduvvon doarjagiin leat ruhtadan ovtta davvisámegielat nuoraidgirjji
almmuheami, 3 julevsámegielat čáppagirjjálašvuođagirjji mánáide-
ja nuoraide, čállinkurssa
nuoraide Riddu Riđđu
festiválas, mánáid-
ja nuoraidteáhterprošeavttaid,
semináraid ja Š-nuoraidbláđii
almmuhemiid.
2001:s lágiduvvui nuoraidkonferánsa,
mii lei Sámedikki Mánáid-
ja nuoraidplána čuovvoleapmi.
Konferánsa čohkkii
birrasiid 70 oasseváldi ja fáttát ledje
rasisma, gierdameahttunvuohta, nuorat ja politihkalaš váikkuheapmi.
Dat nuoraidkonferánsa galgá lágiduvvot jahkásaččat.
Sámedikki Nuoraidpolitihkalaš lávdegoddi
lei mielde čađaheamen
konferánssa 2001:s. Lea mearriduvvon ahte
Nuoraidpolitihkalaš lávdegoddi
galgá jotkojuvvot viđain
mielláhtuin ja viiddiduvvon mandáhtain.
2001:s várrejuvvui 100 000 ru.
Dåjmalasj máná prošektii,
muhto prošeakta ii čađahuvvon.
Sivvan dasa lea ahte lei váttis gávdnat
skuvllaid ja eará ovttasbargoguimmiid dan
eatnandieđalaš válljejuvvon
vuoruhanguovllus. Lea maiddái juolluduvvon
doarjja nuorra sámi identitehta gávpogis prošektii
ja iešguđetlágan lágidemiide
mánáid ja nuoraid váste
gávpogiin.
Š-nuoraidbláđđi oaččui
2001:s seamma olu doarjaga go 2000:s, namalassi 2 almmuheami jagis.
Lea dárbu nannet ii dušše Š-nuoraidbláđii
almmuheami, muhto maiddái daid eará bláđiid Leavvedolgi (mánáidbláđđi)
ja Gába (nissoniidbláđđi). Buot
dat bláđit leat
ruhtaduvvon prošeaktaruđaiguin
ja kulturfoanda lea leamaš váldoruhtadeaddji.
Dat mii guoská sámi girjjálašvuhtii
oppalaččat, de
eai boahtán 2001:s ge ohcamat almmuhit čáppagirjjálšvuođa
lullisámegillii. Dat vuorjá ja
berre áevvoštallat
bidjat johtui eahpedábálaš gaskaomiid
mat movttidahttet dakkár almmuhemiid, erenoamážit mánáid-
ja nuoraidgirjjiid. Dat mii guoská julevsámegielat
girjebuvttadeapmái, orru leamen váttisvuohtan
go leat váilevaš gielladiđolaš olbmot
giellabargguide, giellaguorahallamiidda, korrektuvralohkamiidda
jna.
Sámi sierrabibliotehka lágidii
ovttas Finnmárkku Fylkkabibliotehkain ovtta seminára
sámi girjjálašvuođas čakčamánu
26. – 27. b. 2001:s. Lei hirbmat stuorra beroštupmi seminárii.
Semináras bođii
ovdan ahte lea stuorra dárbu oažžut dieđu
ja máhtu fáttá birra. Sámediggi áigu
danin nannet diehtojuohkin- ja bagadallanbarggu sámi girjjálašvuođas
ja bibliotehkabálvalusain.
Lea juolluduvvon 250 000 ru doarjja oastit dáidagiid.
Dasa lassin lea addon doarjja sámi dáiddáriidda čiŋahit
almmolaš sámi ásahusaid,
váldit vára Savio dáiddavuorkká, čájáhusaide,
semináraide ja dáiddakatalogaide.
Sámediggi lea maiddái
oasseeaiggát Sámi Vuorká Dávviriid
dáiddavuorkkás.
Iskkusprošeakta vuorkká dáidaga
vára váldin ja
gaskkusteapmi loahpahuvvui 2001 cuoŋománu.
Almmatge juolluduvvui 134 500 ru joatkit prošeavtta
jagi 2001 lohppii.
Doarjjasupmi musihkkii juogaduvvui bealli CD-almmuheapmái,
sihke luođit ja iešguđetlágan šáŋgerat.
Nubbi bealli doarjjasupmis addui iešguđetlágan musihkkafestiválaide,
konstearttaide ja eará musihkkadoaimmaide.
Ruhtaváni geažil,
ferteje ollu prošeavttaid maŋidit
2002:ii. Musihkka Finnmárkkus ozai doarjaga ásahit
Sámi musihkkagaskkusteami, mii lea geahččalanortnet man
ulbmil lea nannet ja ovddidit sámi musihka.
Dát geahččalanortnet
fertii maŋiduvvot. árbevirolaš luđiid,
lávlagiid ja sálmmaid čohkkenbargu
Lulli-Romssas ja julevsámi guovlluin lea
plánejuvvon. Julevsámi
guovlluin leat bargagoahtán ja sis lea
dialoga Várdobáikkiin
dainna jurdagiin ahte čohkkegoahtit Davvi-Nordlánddas/Lulli-Romssas.
Teáhteroktavuođas
lea biddjon deaddu doarjut lávdedáidaga
gos mánát ja nuorat
leat leamaš geavaheaddjin ja ulbmiljoavkun,
dasa lassin lea amatørateáhterdoaibma
ja lullisámi teáhter
vuoruhuvvon. Lea addon doarjja nuoraidamatørateáhtersearvái
vai beasse searvat nuoraid davviriikalaš ja
riikaidgaskasaš teáhterprošeavttaide. Guovttejahkasaš prošeakta,
mii galgá almmustahttit lávdedáiddafálaldaga
organiserema ja heiveheami lullisámi álbmogii, lea
jotkojuvvon 2001:s. Prošeakta galgá loahpahuvvot
2002 gaskarádjai.
Eará doaimmat mat leat ožžon
doarjaga leat ee. filmmat, čájáhusat,
kulturmuitoprošeavttat ja festiválat.
Dasa lassin leat maiddái iešguđetlágan seminárat, fáddáčájáhusat, duođaštusprošeavttat
jna. ožžon doarjaga.
Ferte erenoamážit
namuhit ahte sámi filbmadoaibma lea lassánan
daid maŋiemuš jagiid.
Doarjjaohcamiid lohku lea lassánan mealgat.
Sámi lágádusdoaimma
mihttomearri lea ahte galget almmuhuvvot eanemus lági
mielde girjjit ja buoremus kvalitehtas nannen- ja ovddidandihte
sámi giela, sámi kultuvrra
ja identitehta. Dát guoska maiddái fágagirjjálašvuođa
jorgalit sámegillii. Danin lea sámi
guovlluide dárbu hukset stáđis lágádussuorggádaga
mii sáhttá doaimmahit
daid bargguid. 1997:s mearridii Sámediggi
ahte goalmmá jagi geahčen
galgá čađahuvvot evaluren
dan ortnegis ja jagi 2001:s čađahuvvui
evalueren. Girjebuvttadeami evalueren meannuduvvo Sámedikki
dievasčoahkkimis 2002 guovvamánu.
Ulbmil Sámi kulturorganisášuvnnaid
doarjagiin lea ovddidit sámi kultuvrra
ja identitehta ja veahkehit earret eará rikkis,
girjás ja doaibmi sámi kultureallima
ovdáneami. Lea maiddái okta
mihttomearri sihkkarastit doarjaga sámi kulturorganisášuvnnaide
mat bestet sámi nuoraid. Sámi
kulturorganisašuvnnaid ekonomalaš rápmaeavttut
galget sihkkarastojuvvot ja ovddiduvvot. Sámediggi
lea doaimmahan sámi kulturorganisašuvnnaid
doaibmadoarjaga juohkima njuolga daid ovttaskas organisašuvnnaide. 60 000
ru lasihuvvui postii 52.3 Sámi kulturviesut
ja ásahusat. Lassáneapmi
juolluduvvui ollislaččat ája Sámi
guovddážii, Gáivuonas,
gč. 2.9. tabealla.
Sámedikki mihttomearri festiválaid oktavuođas
lea áimmahuššat
ja loktet beroštumi sámi
kultuvrii. Diggi lea háliidan leat veahkkin
ráhkadit gávnnadanbáikkiid álgoálbmotdáiddáriidda
ja artisttaide, gehččiide
ja nuoraide, ja maiddái oahpásnuhttit
eará álgoálbmogiid
sámi kultuvrii. Prošeaktadoarjja
festiválaide lea ovdal juolluduvvon ohcamiid
vuođul. 2001:s ráhkadii
Sámediggi sierra bušeahttapoastta,
poasta 52.5 bistevaš festiválaide.
Doarjja addo vuođđodoarjaga
vuogis joksandihte joatkevašvuođa
festiválain ja seammás
buoridit ráhkkaneami. Vuođđodoarjaga
ulbmil lea veahkehit árvvosmahttit ja ovddidit
sámi dáiddalašvuođa
ja, sihkkarastit ja doalahit báikkiid ja
lávddiid gos ovdanbukto sámi
kultuvra. Guokte festivála besse 2001:s
mielde dán ortnegii: Riddu Riđđu
festivála Gáivuonas 350 000
ru ja Sámi musihkkafestivála Guovdageainnus
350 000 ru. Eará festiválaide
juolluduvvui oktiibuot 225 000 ru doarjja.
Sámi valáštallamis
lea lagas oktavuohta identitehtii ja gullevašvuhtii,
ja dan ferte danin geahččat
ovttas sosiálalaš ja
kultuvrralaš vuođđudeaddji
njuolggadusaiguin ja árvvuiguin servodagas.
Doarjjaortnega bokte lea áigumuš nannet mánáid
ja nuoraid oassálastima sámi
valáštallamis. Sámediggi
várrii 500 000 ru. sierra bušeahttapoasttas
52.6 sámi valáštallamii
jagi 2001. Olles supmi juolluduvvui Sámiid
Valáštallan Lihttui-Norggas
(SVL-N). Ruhtadárbu dan suorggis lea stuoris.
Lassin dan juolludeapmái juolludii Sámi
kulturfoanda 2001:s 100 000 ru doarjaga čađahit spábbačiekčangilvvu
gaskal Kaalalit Nunat ja Sápmi mii čikčojuvvui
Odenses geassemánus.
2.3.6.2 Sámi ovddidanfoanda
Sámediggi háliida
iežas váikkuhangaskaomiid
geavahemiin ráhkadit ovttasbarggu báikkáláš ja regionála áššáigullevaš ruhtadeddjiiguin.
Dainna lágin olaha nannosit ja viidát
ovttastahttima doaimmain mii fas dagaha ahte lea geahppasit olahit
oktasaš ulbmiliid ja doaimmaid regionála ealáhusovddideamis.
Lea almmatge seamma deaŧalaš ahte
Sámi ovddidanfoanddas lea čielga
olggosgovva ahte lea iešbirgejeaddji váikkuhangaskaoapmečájáhalli
mas lea ulbmil definerejuvvon sámi ealáhusovddideapmái.
Ovddidanfoandda juolludeamiid leat unnit buohtastahttán
ovddit jagiid ektui. 1999:s biddjui 20 100 000
ru fondii, ja 2001:s fas 18 130 000 ru. Juolludeapmi
nissonolbmuide lea loktanan 4 % jagi 2000:s
jahkái 2001 ja dat lea buorre ovdáneapmi,
vaikko lea oalle birzzit.
Sámediggi mearridii áššis
18/01 sierra boazodoallopolitihka: čSámedikki
boazodoallopolitihka bajimus mihttomearri lea joksat ekologalaš,
ekonomalaš ja kultuvrralaččat
nana ceavzilis boazodoalu, vai dat iešlágan
sámi ealáhus, eallinláhki
og kulturguoddi sihkkarastojuvvo, ovdána
ja nannejuvvo.» Boazodoallopolitihkka sisttisdoallá sihkkarastit
boazodoalu riektevuođu, nannet boazodoalu
iešmearrideami, heivehit nissonolbmuid
oassálastima boazodoalus, sihkkarastit
boazoguohtoneatnamiid, heivehit boazologu guohtoneatnamiidda, buoridit dássádaga
gaskal boraspiriid ja boazodoalu, lasihit njuovvama vejolašvuođaid,
buoridit árvolassáneami
ja heiveheami lotnolasealáhusaide. Lea ásahuvvon
sierra árvoloktenprográmma
boazodoalloealáhussii, mas Sámediggi
lea stivrenjoavkoláhttu. Ođđa
boazodoallošiehtadus 2002–2003 šiehtadallama oktavuođas,
lea Sámediggi mearkkašumiidis šiehtadusaáššeoassálastiide
erenoamážit deattuhan
dan nana ceavzilis kultuvrralaš árvvu
boazodoalus. Dat guoska nugo ee. evttohusaide:
álkkiduvvon
ja eambbo einnostuvvi buvttadandoarjjaortnegat
lasihit doarjagiid boazodoallobearrašiidda ealáhusa
váttis ruhtadili geažil
boazodoallošiehtadusa ruđaiguin duohtan
dahkat duodjeprográmma
sihkkarastit ulbmillaš bestema ealáhussii
resurssavátnedilis
evttohus álkidit njuovvanduođašteami
maid boazodoallošiehtadusa doarjaga oažžun
gáibida.
Erenoamáš deaŧalaš boazodoalloálbmogii
leat doaimmat mat gusket ovddidit duoji ealáhussan.
Dat mii guoská lotnolasealáhusaid doallodoarjagii
de lea ulbmil sihkkarastit barggahusa ja sisaboađuvuođu
sidjiide geain leat lotnolasealáhusat.
Lea leamaš ulbmil ovddidit ođđa
lotnolasvuođaid lassin vuođđoealáhussii.
Norsk Institutt for By- og regionforskning (NIBR) ovdanbuvtii 2001 čakčamánus
raportta lotnolasealáhusaid doallodoarjaga
birra. Raporta sáddejuvvui gulaskuddamii,
ja máŋga gulaskuddaninstánssa bukte
rievdadanevttohusaid.
Geavaheapmi lea lassánan badjel 1 000 000 ru
jagi 2000 ektui. Vuordimis lea vel ain 1 000 000
ru lassáneapmi 2002:s, namalassii badjel 8 000 000
ru jahkásaš doaibmadoarjjan lotnolasealáhusaide.
Juolludusat Sámi ovddidanfondii leat unniduvvon
20 100 000 ruvnnus 1999:s 18 130 000
ruvdnui 2001:s. Dát lea dagahan dan ahte
foandda ruhtadanoassi lea unnon. Dasa lassin leat ollu gielddat
ferten heaittihit gieldalaš ealáhusfoanddaid,
dan geažil go juolludusat Gieldadepartemeanttas leat
geahpeduvvon. Dát buktá stuorát
noađi Sámi ovddidanfoandda
váikkuhangaskaomiide. Danne lea dárbu
bidjat ráji man stuorra resurssaid galgá sáhttit
várret doaibmadoarjjaortnegii.
Ovdalgo duodjeovddidanprográmma álggahuvvo,
ferte ruhtadeapmi leat ollislaš. Danne
go ollu doaibmabijut fertejit bistit máŋga
jagi, ja lea dárbu ahte doaibmabijut leat
ruhtaduvvon olles prográmmaáigodaga.
Deaŧalaš lea
oažžut lávga
oktavuođa doarjjavuostáiváldiide,
nu ahte doarjjavuostáiváldit
barget vuođustit ruhtadárbbu
iešguđet doaibmabijuide.
Organisašuvnnaid oktiiortnejuvvon árvalusat
fertejit bidjat vuođu Sámedikki
iežas bušeahttaprosessii,
ovdalgo Sámediggi juogada doarjaga. Danne
ferte ásahuvvot vuogádat
mas doaibmaplánat ja sohppojuvvon doarjjadárbu
doaibmabijuide ovddiduvvo govttolaš áiggis
ovdal jahkásaš juolludemiid.
Deaŧalaš lea maiddái
juogadit doarjaga nu ahte dat boahtá ávkin
buot sámi guovlluide gos lea duodjedoaibma.
Ulbmil lea láhčit
dili ovddidit duoji ealáhussan mii lea
eambbo gánnáhahtti
ja buoridit iežasráhkaduvvon
diŋggaid gálvojođu.
Dakkár ovdáneapmi
gáibida stuorra deattu gelbbolašvuođaloktemii,
bagadallamii, buvttagárgemii, márkanfievrrideapmái
ja vuovdaleapmái. Duodji galgá dahkkot
ealaskas ealáhussan mii kultuvrralaččat, fágalaččat
ja servodatlaččat
lea ceavzil. Duodjiealáhusa ortnet sisdoalla
ee. investerendoarjaga duodjevisttiide, buvttadanbiergasiid, buvttagárgendoarjaga,
gelbbolašvuođaovddidahttima
ja álggahanstipeandda. 2001:s juolluduvvui
duodjeealáhussii 785 000 ru foandadoarjja.
Sámediggi lea jahkasaččat várren
ruđaid duodjeorganisašuvnnaide
ja -ásahusaide nannen dihte dan suorggi
organisatoralaš barggu. Duodjeorganisašuvnnaid
doarjaga ulbmil lea bisuhit ja ovddidit duoji kultuvran, fágan
ja ealáhussan. Sámediggi
mearridii áššis
10/01 bidjat johtui ovddidanprográmma
duojis. Programmas lea 35 000 ruvdnosaš rámma
ja Sámedikkis eai leat ruđat
maiguin ruhtada prográmma. Prográmma
muhtin doaimmat leat mielde 2002–2003 Regionála
ovddidanprográmmas. Sámi
ovddidanfoanda lea ruhtadan ovtta márkanfievrridanprošeavtta,
man áigumuš lea
buoridit gálvojođu
muhtin válljejuvvon duodjefitnodagain Interneahta
bokte.
Dat mii guoská duoji ja hábmenfága
Oahppokántuvrii, de ii leat oahppokantuvrra
doarjagiid boađus leamaš oktiivástideaddji
doarjaga háguin Fidnoohppiidšiehtadusaid
lohku ja kantuvrraid doaibma lea beare unni bealuštit kantuvrraid
bisuheami. Eará doarjjavuostáiváldiin
lea duhtadeaddji doaibma, muhto bohtosiid raporteren ii leat buohkain
seamma buorre.
Sámediggi mearridii áššis
8/01 Sámi eanandoalloplána.
Mearrádusas čuožžu
ahte eanandoallu lea áibbas guovddáš sámi ealáhus
ja kulturguoddi. Sámedikki bajimus ulbmilat
sámi guovlluid eanandollui lea sihkkarastit
stáđis barggahusa
vai dan bokte sáhttá bisuhit
ja ovddidit sámi giela ja kultuvrra. Sámedikkis
leat golbma árjasuorggi; ovttastahttit
sámi eanandoallopolitihkalaš avádaga našuvnnalaš eanandoallo-
perspektiivii, sámi eanandollui árvoloktenprográmma
ja heivehit Sámedikki eanandoalu váikkuhangaskaoami
geavaheami.
Eanandoallodepartemeanta lea álggahan árvoloktenprográmma
eanandollui. Eai Sámedikkis leat leamaš návccat ovddidit
sierra prográmma sámi
guovlluide. Sámediggi lea baicca ruhtadan
ovtta máŋggajahkásaš prošeavtta
man ulbmil lea loktet dállodoalu árvvu.
Lea ráhkaduvvon bestenfáddá sidjiide,
geat áigot álgit
unnaceahkkálasdoaluin eanandoalus ja boazodoalus.
Seamma prošeavttas lea láhččon
go áigu álggahit
iskangievkkana unnaceahkkalasdollui.
Sámedikki mihttomearri lea váldit vára
sámi álbmoga guolástanrivttiin
vai nagodit bisuhit ja ain ovddidit sámi
giela, kultuvrra ja ealáhusa. Sámediggi áigu
veahkehit sisafievrredit lagasvuođa- ja
sorjjasvuođaprinsihpa hálddašeapmái
ja mearraresurssaid vearuheami. Sámediggi
lei mielde gonagasreappá hálddašeami
bargojoavkkus máid Guolástusdepartemeanta jođihii.
Bargojoavkku evttohus sáddejuvvo gulaskuddamii
1. kvartálas 2002. Sámedikkis
lea okta áirras oktiibuot 11 áirasiin
Regulerenráđis,
mii lea Guolástusdepartementta ráđđeaddi
orgána guollešlájaid
bivdoregulerema ja earrejuohkima oktavuođas iešguđetlágan
fanasjoavkkuid gaskkas. Jahkkásaččat
dollojuvvojit guokte čoahkkima, mat vuođđudit guolástuslágaásahusaid jahkásaš mearrádusaid.
Ođđa borranguollekonsešuvnnaid
juolludeamis luossa- ja mearradápmotbivddu
oktavuođas bohtet vuotnaguolásteaddjit «massit» iežaset báikkálaš guolástansajiid. Dan
oktavuođas lea Sámediggi
cuoiggodan ahte eará mearalaš šlájaid
biebman, nugo skálžžuid,
dorski jna., háldogáržžidit
mearraviidodagaid. Dat dagaha garrasit sisabahkkema sámi
vuotnaguovlluid mearraviidodagaide. Nugo ealáhus-
ja servodatovdáneapmi lea leamaš,
ja lea, sámi riddo- ja vuotnaguovlluin,
oaidná Sámediggi
ahte biebmoealáhus muhtin vissis eavttuid vuođul
sáhttá šaddat deaŧalaš lassi
nannet ávnnaslaš vuođustasa
go joatkit servodat- ja ealáhusovdáneamiin
sámi guovlluin. Sámediggi
lea duhtavaš go leat addon guokte luossa-
ja dápmotkonsešuvnna
Moskkis Divttasvuonas. Dat nanne barggahusa ja ássama
Moskkis.
Sámediggi lea evttohan ahte jus šaddá heaittihit
dahje sirdit biebmorusttega našuvnnalaš luossavuotna-
evttohusa dihte, galgá stáda
addit ollislaš buhtadusa eaiggádii,
ja ođđa ealáhusdoaibma
galgà lasihuvvot báikkálaš servodahkii.
Sámediggi lea duhtavaš go
Gielda- ja guovlodepartemeanta lea lohpidan doarjaga ovddidit sáivaguolásteami
buohtalasealáhussan Guovdageainnu suohkanis
ja Kárášjoga
gielddas.
Jus prošeavttain galgá lihkostuvvat de
eaktuda dat ahte infrastruktuvra, ee. ahte vuostáiváldinstašuvdna,
lea sajis. Guollevuostáiváldinstašuvnnas, mii
galgá huksejuvvot Kárášjohkii,
lei gollorámma 1 100 000
ru jagi 2002:s. Rámma lea lassánan
2 100 000 ruvnnos sullii 3 200 000
ruvdnui. Lea sáddejuvvon lassiruhtadanohcan
Stáda ealáhus-
ja guovlluovddidanfondii ja Sámediggái.
Sámediggi oassálasttii
Kvinner Viser Vei meassuin Stavangeris gos 14 oasseváldi
bohte Sámis. Oassálastima
mihttomearri lei juohkit dieđuid sámi
diliid ja Sámedikki birra, erenoamáš deaddu
biddjui čalmmustuhttit ahte Sámedikki
doaimma váldoáŋgiruššan leat
sámi nissonat. Čájehuvvui nuoraidteáhter,
sámi duojit ja mállet,
ruonáeatnama hápmadánsun, mátkkošteapmi
ja borranvierut.
Mii galledeimmet ovtta mánáidgárddi
ja máŋga vuođđoskuvlla
min čájálmasaiguin
ja mii doalaimmet maiddái eaŋkildiimmuid sámi
kultuvrra birra.
2000:s oaččui
Sámediggi ruđaid
guovtti jahkái ealáhusovddidanbargui
Sis-Finnmárkkus čatnat
Sis-Finnmárkku Nuppástuhttinprográmma
dábálaš váikkuhangaskaoapmeapparáhttii. Bargu
2001:s lea erenoamážit
vuodjuduvvon Sámediggeplánii, Finnmárkku
ja Romssa regionála ovddidanprográmmaid
(ROP/RUP) čuovvoleapmái,
duodjeprográmmaide, eanandoalu árvolassáneapmeprográmmii, eanandoalloplánii
ja váikkuhangaskaoapmegeavaheapmái.
ROP/RUP veahkeha buoridit ovttasbarggu gaskal regionála
ovddideddjiid. Okta boađus dan ovttasbarggus
lea sáivaguolástusprošeavtta
bargu. 2001:s ráhkadit ođđa guovttejáhkásaš regionála ovddidanprográmmid.
Dat mii guoská Sámedikki
váikkuhangaskaoapmegeavaheapmái,
ovdanbuvttii Agderforskning raportta «Mellom kultur og
næring» (gaskal kultuvrra ja ealáhusa)
2001:s. Ealáhussekšuvdna
galgá ovdanbuktit gažaldagaid
Sámedikki dievasčoahkkimii čakčamánus
2002.
Sámediggi oassálasttii
Interreg IIIA Nord (Oasseprográmma Sápmi)
ja Interreg IIIA Ruoŧŧa-Norga
(Oasseprográmma Åarjelsaemien
Dajve) prográmmain. Prográmmabargu maŋŋonii
mealgat go prográmma ii dohkkehuvvon ovdalgo
juovlamánus 2001. Goappašat
prográmmat doaibmagohte 2002 álgojagis.
Boraspirevahát lea ain stuorra váttisvuohta
ii dušše boazodoalus,
muhto maiddái sávzadoalus.
Sámedikkis lea okta áirras
guovddáš boraspirelávdegottis.
Sámediggi lea buktán
cealkámušaid máŋgga áššis
main lea mearkkašupmi boraspirehálddašeapmái.
Elliidgáhttema Stuorradiggedieđáhusa
ráhkadeami oktavuođas
celkkii Sámediggi ee. ahte ii leat dohkálaš ahte
boraspireeiseválddit galget sáhttit gohččut
elliideaiggádiid álggahit
eastadeaddji doaimmaid boraspiriid fallehemiid vuostá.
Ii elliideaiggádiin leat makkárge
váldi boraspirehálddašeamis
ja eaige sis leat gaskaoamit maiguin eastadivčče
dakkár fallehemiid. Ii birasgáhtteneiseválddiin leat
vuoiga duvdit boraspirehálddašeami váttisvuođaid
elliideaiggádiidda. Guovllut gos boraspiret
dagahit stuorra biinnu guohtu elliide, doppe ferte boraspirenálli
geahpeduvvot dan dássái
ahte vahát unnu vuollerádjái.
Sámediggi celkkii bivdo- ja johtalanáiggiid
oktavuođas ahte čáhcelottiid
giđđaloddenortnet
galgá šaddat bistevaš. Rievssahid
bivdoáigi ii galgga rievdaduvvot čakčamánu
1. beaivái, muhto bisuhuvvot nugo dál
lea namalassii čakčamánu
15. b. Vuođuštusas
vuhtii váldo sihke nálleovdáneapmi
ja bivdoáiggi heiveheapmi báikkálaš vieruid ektui.
Direktoráhta lei evttohan bisuhit otná ealgabivdoáiggiid. Sámediggi
celkii ahte ferte dahkkot báikkálašheiveheapmi
Sis-Finnmárkkus vai ealgabivdu ii dagat
riiddu boazodoalu guohtonáiggiid ektui,
ja ahte bivdu sáhttá álgit čakčamánu
1. b.
2.3.7 Dearvvasvuođa- ja sosiálaáŋgiruššamat
Sámediggi lea juogadan prošeaktaruđaid čuovvolit
NOU 1995: 6 Dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusaid
plána sámi álbmoga
várás Norggas.
Sosiála- ja dearvvasvuođadepartemeanta
lea álggahahttán prošeaktaruđaid
juogadeami evaluerema. Departemeanta lei álggos
oaivvildan ruđaid 3-jagi prošeaktan,
gitta 2001 rádjai. Dát áŋgiruššan
lea doaisttážii
viiddiduvvon 4-jagi prošeaktan, dm. ovttain
jagiin, ja doaibmagoahtá ođđajagemánu
1. b. 2002. Evalueren gárvvásmuvvá 2002:s,
ja eaktuduvvo ahte dat bidjá vuođu
movt sámi perspektiivva heivehanáŋgiruššamiiguin dearvvasvuođa-
ja sosiálabálvalusaide
galgá joatkit.
Buohcciviessoođastus lea leamaš guovddáš ášši dán áigodagas.
Sámediggeráđđi
evttohii sierra sámi dearvvasvuođafitnodaga, vejolaččat
oalgefitnodahkan Sámi spesialistadoavtterguovddážiin,
sámi álbmoga psyhkálašdearvvasvuođa našvunnalaš gelbbolašvuođa
guovddážiin, mii
lea ásahuvvomin ja Sámi
dearvvasvuođadutkanguovddážiin. Sámediggi
oaivvilda ahte dát institušuvnnat
oktasaš dearvvasvuođafitnodahkan,
vejolaččat oalgefitnodahkan,
sáhtášedje váikkuhit
fága- ja metodaovddideami, mas sámi
giella ja kultuvra lea heivehuvvon máŋgga
dásis. Sámediggi ii
ožžon doarjaga
dán árvalussii.
Sámediggi lea árjjalaččat vuostálastán
prostitušuvnna earret eará nu
ahte lea bivdán bajit dási
eiseválddiid álggahit
doaibmabijuid bissehit prostitušuvnna.
Rasismma ja skuvlagivssideami oktavuođas
lea Sámediggi ovttaskas áššiiguin
bargama bokte bidjan deattu ja váikkuhan
miellaguottuid hábmenbarggu álggaheami.
Dát lea hirbmat deaŧalaš ášši
mainna ferte joatkit.
2.3.8 Sámiid ovttasbargu
Sámedikkis lea 2001:s, nugo ovddit jagiinge leamaš jeavddalaččat
oktavuohta sámedikkiiguin suoma- ja ruoŧabealde, nu
ahte leat dollojuvvon presideanttaid gaskka čoahkkimat.
Dáin čoahkkimiin leat
ságastallan oktasaš áššiid
ja hástalusaid birra. Sámediggi
lea searvan nammaduvvon 7 lahtuinis Sámi
parlamentáralaš ráđi čoahkkimiidda.
SPR lea doallan guokte čoahkkima dán
jagis, main oktasaš sámi áššiid
birra lea ságastallojuvvon.
2.3.9 Davviriikkalaš ovttasbargu
Davviriikkalaččat
lea ovttasbargu ráđđehusaid
ja sámedikkiid gaskka, sihke politihkalaččat
ja hálddahuslaččat
bures boahtán johtui. Skábmamánus 2001
dollojuvvui nuppi gearddi čoahkkin sámeministariid
ja sámedikkiid presideanttaid gaskka. Čoahkkima
boađusin lei protokolla, mas leat mearrádusat
mat galget čuovvoluvvot. Čoahkkin
sámeministariid ja sámedikkiid
presideanttaid gaskka dollojuvvo jahkásaččat,
muhto Davviriikkalaš sámi áššiid ámmátolbmuidorgána
mii lea háddahuslaš ovttasbargu, čoahkkana
guktii jahkái.
Bargu davviriikkalaš sámekonvenšuvnnain
lea positiivvalaččat jođus,
ja bargu lea veaháš ovdánan.
Sámeministtarat ja sámedikkiid
presideanttat leat mearridan ahte galgá nammaduvvot
ekspeartajoavku, mas leat guhtta lahtu, guokte guđege
riikkas – main nuppi nammada Sámediggi
ja nuppi fas Ráđđehus.
Ekspeartajoavku galgá ráhkadit
konvenšuvdnaárvalusa.
Bargu galgá loahpahuvvot 2003 loahpageahčen.
Sámi ovddastus Davviriikkaid ráđis
lea dakkár ášši,
mii ain lea eahpečielggas, ja mii lea deaŧalaš sámi
servodahkii. Davviriikkaid Ráđđi
meannudii ášši
fas 2001 skábmamánu
sešuvnnas. Boađusin šattai
dat ahte ášši
sáddejuvvui Mielborgár-
ja geavaheaddjilávdegoddái ávžžuhusain digáštallat
sámiid dili eamiálbmogin
ja minoritehtan Davviriikkaid davimus oasis. Dát
ságastallan galgá dahkkojuvvot
sámi álbmoga ovddasteaddjiiguin.
Sámedikki beales eat leat duhtavaččat
diliin ja leat geahčadišgoahtán
vejolaš movt sámiin
sáhtášii
leat ovddastus Davviriikkaid Ráđis.
2.3.10 Sámedikki riikkaidgaskasaš bargu
ON máilmmikonferánsa olmmošvuoigatvuođaid
birra evttohii 1993:s ahte ásahuvvo bissovaš forum eamiálbmotáššiid váste.
Sámediggi lea leamaš aktiivvalaččat
mielde ON bargojoavkkus, mii lea ráhkkanahttán eamiálbmotáššiid bissovaš foruma.
Mihttomearri juksojuvvui dalle go ON váldočoahkkin
2000:s mearridii ahte ásahuvvo Bissovaš forum eamiálbmotáššiid váste – Permanent
Forum on Indigenous Issues. Forumis leat 16 sorjankeahtes ekspeartta,
8 lea nomineren ON lahttoriikkat ja 8 fas lea nammadan ECOSOC – ON
ekonomalaš ja sosialalaš ráđđi
maŋŋá go
lea ráđđádallan eamiálbmotjoavkkuiguin
ja organisašuvnnaiguin. Forum lea organiserejuvvon njuolgga
ECOSOC vuollásažžan. Ole
Henrik Magga lea nammaduvvon lahttun Bissovaš forumii
sámiid ja inuihtaid ovddasteaddjin. Forum
galgá čoahkkanit
vuosttas gearddi New Yorks:s miessemánus 2002.
Bargu eamiálbmot vuoigatvuođaid julgga-štusain
manná viidáseappot
ON olmmošvuoigatvuođakomišuvnna
rámma siste. Sámediggi
lea leamaš mielde Norgga sáttagottis
dan rájes go julggaštusárvalus
ovddiduvvui 1994:s. Sámediggi ii searvan
2000:s. Čoahkkin, mii galggai dollojuvvot
skábmamánus 2001,
maŋiduvvui. Sámediggi
lea 2001:s searvan čoahkkimii Olgoriikadepartemeanttain
eamiálbmotjulggaštusa viidásetbargguin.
Barentsráđđi
doalai 8. olgoriikkaministariid čoahkkima njukčamánu
15. b. 2001 Murmánskkas. Sámedikki
presideanta lei mielde Norgga sáttagottis,
maid olgoriikaministtar jođihii. Barentsovttasbarggu eamiálbmogat
leat sámit, vepselaččat
ja nenetssat. Eamiálbmogiin ii leat ovddastus Barentsráđis
muhto Barents Guovlluráđis
lea oktasaš ovddasteaddji.
Sámediggi norggabealde lea eamiálbmogiid
ovddasteaddji Barents Guovlluráđis.
Sámedikki hálddahus
ovddasta Sámedikki hálddahuslaš guovlukomiteas. áirras
Egil Olli lea nammaduvvon Sámedikki ovddasteaddjin
Barentsovttasbarggu eamiálbmotbargojovkui.
Bargojoavkkus lea ráđđeaddi
doaibma Guovlluráđi
ja Barentsráđi ektui.
Sámediggi searvvai Barents-birasgáhttenministtarčoahkkimii
Girkonjárggas 20. – 22.08.01. Čoahkkin čalmmustii
Norgga jođihangotti loahpaheami Barents-biraskomiteas,
ja Ruoŧŧa válddii
jođihangotti badjelasas. Biraskomitea lea áigodagas čájehan
eanet beroštumi ja lea bargan eanet oažžut
eamiálbmogiid árjjaleappot
mielde birasbargui Barentsguovllus. Ministtarčoahkkima
oktavuođas čalmmustii
Mátta-Várjjat
Musea eamiálbmogiid Girkonjárggas,
barggu vuolggaheaddji lei Sámediggi. Semináraid
fáddán ledje guovllu eamiálbmogat,
erenoamážit deattuhuvvojedje
nuortasámit ja nuorat.
Sámediggi lea 2001:s álggahan barggu ásahit
eamiálbmotkantuvrra Murmánskkas.
Ulbmil dainna lea vuosttažettiin dat ahte
dat galgá doaibmat oktavuohtan eamiálbmogiid
gaskka Barentsovttasbarggus. Kantuvra galgá erenoamážit
veahkehit eamiálbmogiid ruoššabealde
prošeaktaohcamiid ja diehtojuohkima ektui.
Sámedikkis ii leat leamaš nu
buorre vejolašvuohta searvat árktalaš ovttasbargui
dan geažil go leat nu unnán olmmošlaš ja
ruđalaš resurssat.
Dat go Sámediggi ii leat searvan ii mearkkaš dan
ahte bargu ii livčče deaŧalaš Sámediggái.
NORAD lea ráhkadišgoahtán ođđa
njuolggadusaid NORAD eamiálbmotveahkkedoarjaga várás.
Earret eará lea ulbmilin ráhkadit geahčastaga
Norgga doarjagis eamiálbmogiidda, ja ahte
ollislaš barggu ávkkálašvuohta árvvoštallojuvvo.
Sámediggi lea bovdejuvvon čoahkkimii
NORAD:in ovdalgo njuolggadusat ovddiduvvojit NORAD direktørii.
Go Sámedikkis ii leat vejolaš searvat
bargojovkui dáláš áššemeannudeaddjikapasitehtain ja
váilevaš ekonomalaš resurssaid
geažil, de háliidit
searvat čoahkkimii nugo lea árvaluvvon. Eamiálbmotorganisašuvnnat
jerret dávjá veahki
njuolgga Sámedikkis iešguđet áššiin.
Sámediggái
lea Biologalaš šláddjivuođa
konvenšuvdnabargu deaŧalaš,
erenoamážit 8(j)
artihkkala ektui ja bargojoavkku ektui, mii bargá eamiálbmot máhtolašvuođain, ođasmahttimiin
ja geavadiiguin, gč. kap. 2.2.10.
Norggas lea leamaš aktiivvalaš sadji
eanemus geatnegahtti bargoprográmmain artihkkala
8(j) implementerema ektui, muhto lea váidalahtti
go Sámediggi ii leat sáhttán
searvat aktiivvalaččat
dán bargui 2001:s Birasgáhttendepartemeantta
bušeahta čavgema
geažil. Sámediggi
maid lea unnán gessojuvvon mielde ráđđehusa
bargui Stuorradiggedieđáhusain
biologalaš šláddjivuođa
birra, mas livččii
sáhttán leat stuorra mearkkašupmi
sámi servodatberoštumiid
goziheapmái boahtteáiggis areálahálddašeami
oktavuođas. Iige Sámediggi
leat gessojuvvon mielde láhkalávdegotti ásahanbargui
biologalaš šláddjivuođa
oktiiortnejuvvon hálddašeami
ektui.
Sámediggi lágidii ovttasráđiid
Kola Science Centeriin konferánssa «Nuortasámiid ovddešáigi
ja boahtteáigi» Apatitys lullioarje
Guoládagas Ruoššas
golggotmánu 30. – 31. b. 2001.
Konfereansa lea oassi norgalaš-ruoššalaš kulturmuitoovttasbarggus,
mii álggahuvvui 1997:s norgalaš-ruoššalaš birasgáhttenkomišuvnna
vuollásažžan. Ovttasbarggu
bajimuš mihttomearrin lea leamaš nannet
kultuvrra ja olbmuid kultuvrralaš identitehta
kulturárbbi ealáskuhttima
bokte. Dán barggu joatkkan álggahuvvojedje
máŋga prošeavtta
maid oktasaš ulbmil lea buktit oidnosii
máhtolašvuođa
nuortasámi historjjá,
ovdahistorjjá ja kultuvrra birra.
Sierrabibliotehka searvvai riikkaidgaskasaš bibliotehkakonferánsii
Johkamohkis čakčamánus
2001. Konferánssa oasseváldiid
loahppacealkka lei ahte jos almmolaš bibliotehkain
galget leat fálaladagat buohkaide, de gáibiduvvo sierra
máhtolašvuohta
ja doaibmabijut vai eamiálbmogiin galgá leat vejolašvuohta
oažžut dássásaš bibliotehkabálvalusaid.
Indigenous Librarians Forum lágidii konferánssa.
2.3.11 Eará
Sámediggi lea ásahan dásseárvobálkkašumi
mii addojuvvo sámi servodagas dakkár
olbmui dahje organisašuvdnii, gii/mii
dan erenoamážit
lea ánssášan. Bálkkašumi árvu
lea 50 000 ruvnnu, ja juogaduvvo vuosttaš gearddi
2002:s.
2.4 Sámedikki jagi 2001 rehketdoallu
2.4.1 Váldologut
Sámedikki jagi 2001 rehketdoallu lea ollislaš doaimma
reaidarehketdoallu ja čájeha
doaimma duohta sisaboađuid ja goluid.
Tabealla 2.3
Váldologut
Sámediggi | Sisaboađut | Golut | Buohkanassii |
---|
GGD | 106 968 000 | | |
GOD | 25 938 000 | | |
BFD/MD/SSB | 12 703 000 | | |
Divuhus – Šiehtadusrehketdoallu – SO1 | 4 256 743 | | |
Eará sisaboađut
20012 | 28 928 364 | | 178 794 107 |
Doaibmagolut | | 67 949 748 | |
Divuhus – Šiehtadusrehketdoallu
foanddat | | 7 829 016 | |
Váikkuhangaskaoamit | | 94 792 717 | 170 571 482 |
| 178 794 107 | 170 571 482 | 8 222 624 |
1) Sámedggi geavahišgođii
2001:s šiehtadusrehketdoalu. Šiehtadusrehketdollui
fievrriduvvojit buot ruhtasirdimat, maid sáhttá sirdit
doaibmajagis nuppi doaibmajahkái. Dát
guoská vuos Sámi
ovddidanfondii, Sámi kulturfondii ja Sámeálbmotfondii.
Sirdimat dáid foanddaid oktavuođas
raporterejuvvojit sierra doaibmajagi 2002 rájes.
2) Sisttisdoallá ru 4 239 795
sturrosaš sisaboađuid
Interregas, maid Sámediggi lea máksán
ovddalgihtii.
2.4.2 Juolludusjuogadeapmi
Sámediggi mearridii skábmamánus
2000 áššis
41/00 Sámedikki jagi 2001 bušeahta.
Jagi 2001 juolludeapmi šattai buohkanassii
ru 147 590 000. Bušeahttadárkkisteami
oktavuođas miessemánus
2001, áššis
19/01, ásahallojuvvui bušeahtta
ja bušeahtta mearriduvvui loahpalaččat
ru 141 819 873 rámmain.
Čuovusin Sámedikki
doaibmaruđaid juogadeamis ossodagaide,
mat de ožžo iežaset
bušeahta ja doaibmaovddasvástádusa,
lea ahte juohke ossodagas lea ovddasvástádus
doallat jahkásaš bušeahttarámma.
Ruđat geavahussii juogaduvvon Sámedikki
iešguđet bušeahttapoasttaide áššis 41/00,
ja olggobealde ruhtaduvvon prošeavttaid/refušuvnnaid
bokte:
Tabealla 2.4 Doaibmarehketdoalu váldomáksinsajit
Poasta | Namahus: | 2001 juogadeapmi | Eará sisaboađut | Geavahussii |
---|
01 | Sámediggehálddahusa doaibma | 43 501 873 | 14 273 318 | 57 775 191 |
01 | Sámedikki
politihkalaš dási
doaibma | 7 848 000 | 341 451 | 8 189 451 |
21 | Sierra doaibmagolut | 1 800 000 | 300 000 | 2 100 000 |
51 | Ealáhusovddideapmi | 21 660 000 | 4 000 000 | 25 660 000 |
52 | Kultuvra | 16 708 000 | 0 | 16 708 000 |
53 | Sámegiella | 19 856 000 | 0 | 19 856 000 |
54 | Biras- ja kultursuodjaleapmi | 1 970 000 | 725 800 | 2 695 800 |
55 | Eará doarjagat | 6 162 000 | 3 948 000 | 10 110 000 |
56 | Oahpahus ja oahpponeavvut | 21 064 000 | 1 100 000 | 22 164 000 |
57 | Riikkaidgaskasaš ovttasbargu | 1 250 000 | 0 | 1 250 000 |
| Submi | 141 819 873 | 24 688 569 | 166 508 442 |
Rehketdoallu biddjo ovdan guovtti váldooasis,
doaibmarehketdoallu váldogollopoasttaid mielde
ja váikkuhangaskaoapmerehketdoallu váikkuhangaskaomiid
mielde.
Tabealla 2.5 Doaibmarehketdoallu
Poasta | Doaibmaruđat | Juolludus | Sisaboađut
2001 | Geavah. 2001 | Rehketd. 2001 | Boađus | % +/- |
---|
01 | Sámediggehálddahusa
doaibma | 43 501 873 | 14 273 318 | 57 775 191 | 57 910 555 | -135 365 | -0,2 % |
01 | Sierra doaibmagolut | 1 800 000 | 300 000 | 2 100 000 | 2 136 953 | -36 953 | -1,8 % |
01 | Sámedikki
politihkalaš dási doaibma | 7 848 000 | 341 451 | 8 189 451 | 7 902 240 | 287 211 | 3,5 % |
2.4.3 Váikkuhangaskaoapmerehketdoallu
Sámedikki váikkuhangaskaoamit
leat sihke foandaruđat, mat juolluduvvojit máŋgga
jagi badjel, ja foandaruđat, mat juolluduvvojit jahkásaččat.
Foandapoasttat sáhttet čájehit
stuorra erohusaid reaidarehketdoalus, muhto galget juohke jagi ásahallojuvvot
juolludusaid ektui, mat leat čadnon boahtteáigái. Sámediggi
lea 2001:s bidjagoahtán buot čadnojuvvon
ruđaid sierra šiehtadusrehketdollui.
Sámi ovddidanfoandda, Sámi
kulturfoandda ja Sámeálbmotfoandda
ruđat fievrriduvvojit gollun njuolgga dáid
foanddaid iešguđet
foandakontuide Norgga Báŋkkus
ja nullejuvvojit jahkemolsumis. Divvumat leat dahkkon ovddeš váilevaš loahpparehkedoaluid geažil
go foanddain ii lean kontočatnaseapmi iige
máksojuvvon foanddain. Oastináigodat
ii leat nohkan ja jahkái 2001 ferte ásahallat
Sámedikki doaibmakonto ja foandakontuid
gaskka. Dát ásahallamat
bohtet ovdan Sámi kulturfoandda ja Sámi
ovddidanfoandda váikkuhangaskaomiid raporteremis
ja tabeallas Jagi 2001 ásahallamat ja bohtosat.
Tabealla 2.6 Váikkuhangaskaoapmerehketdoallu
poastadásis:
Poasta | Namahus: | Juogadus 2001 | Olggob. ruhtad | Geavahusssii | Máksojuvvon | Boađus |
---|
51 | Ealáhusovddideapmi | 21 660 000 | 4 000 000 | 25 660 000 | 29 099 386 | -3 439 386 |
52 | Kultuvra | 16 708 000 | 0 | 16 708 000 | 16 457 923 | 250 077 |
53 | Sámegiella | 19 856 000 | 0 | 19 856 000 | 19 184 148 | 671 852 |
54 | Biras ja kultursuodjaleapmi | 1 970 000 | 725 800 | 2 695 800 | 1 626 000 | 1 069 800 |
55 | Eará doarjagat | 6 162 000 | 3 948 000 | 10 110 000 | 9 282 005 | 827 995 |
56 | Oahpahus ja oahpponeavvut | 21 064 000 | 1 100 000 | 22 164 000 | 18 400 416 | 3 763 584 |
57 | Riikkaidgaskasaš ovttasbargu | 1 250 000 | 0 | 1 250 000 | 742 840 | 507 160 |
| Submi | 88 670 000 | 9 773 800 | 98 443 800 | 94 792 717 | 3 651 083 |
Vuolábealde čilgejuvvo dárkileappot
juohke poasta.
Tabealla 2.7 Poasta 51 Ealáhusovddideapmi
Poasta | Namahus: | Juogadus 2001 | Olggob. ruhtad | Geavahusssii | Máksojuvvon | Boađus |
---|
51.1 | Sámi
ovddidanfoanda | 18 130 000 | 4 000 000 | 22 130 000 | 25 574 386 | -3 444 386 |
51.2 | Duodjeásahusat | 2 550 000 | 0 | 2 550 000 | 2 545 000 | 5 000 |
51.3 | Duodjeorganisašuvnnat | 980 000 | 0 | 980 000 | 980 000 | 0 |
| Ealáhusovddideapmi | 21 660 000 | 4 000 000 | 25 660 000 | 29 099 386 | -3 439 386 |
2 000 000 ru leat fievrriduvvon Boazodoallošiehtadusa
bokte ja 2 000 000 Eanadoallošiehtadusa
bokte. Ekonomiijanjuolggadusa vuođul galgá Sámi
ovddidanfoandda konto sáldu Norgga Báŋkkus čájehit
daid čatnasemiid, mat bohtet ovdan gustojeaddji juolludemiin
31.12.01 muttus. Go ođđa jahki álgá,
de fertege ásahallat konto vai dat čájeha
daid geatnegasvuođaid, mat Sámedikkis
leat lohpádusaid ektui.
Tabealla 2.8
Kapitála
ja čadnon lohpádusat
31.12.01 muttus | |
---|
Foandda kapitála
31.12.2001 muttus | 17 127 300 |
Gustojeaddji lohpádusat | –17 674 800 |
Divuhus – boasttu
fievrridusat šiehtadusrehketdoalus | –588.637 |
Kapitála
geavahussii 01.01.2002 muttus | –1 136 137 |
Tabealla 2.9 Poasta 52 Kultuvra
Poasta | Namahus: | Juogadus 2001 | Olggob. ruhtad | Geavahusssii | Máksojuvvon | Boađus |
---|
52.1 | Sámi
kulturfoanda | 8 938 000 | 0 | 8 938 000 | 8 615 315 | 322 685 |
52.2 | Doarjagat sámi lágádusaide | 1 500 000 | 0 | 1 500 000 | 1 500 000 | 0 |
52.3 | Doarjagat sámi
kulturviesuide | 3 998 000 | 0 | 3 998 000 | 3 998 000 | 0 |
52.4 | Doarjagat sámi
kulturorganisašuvnnaide | 1 072 000 | 0 | 1 072 000 | 1 122 000 | -50 000 |
52.5 | Festiváladoarjagat | 700 000 | 0 | 700 000 | 722 608 | -22 608 |
52.6 | Sámi valáštallan | 500 000 | 0 | 500 000 | 500 000 | 0 |
| Kultuvra | 16 708 000 | 0 | 16 708 000 | 16 457 923 | 250 077 |
Ekonomiijanjuolggadusa vuođul galgá Sámi
ovddidanfoandda konto sáldu Norgga Báŋkkus čájehit
daid čatnasemiid, mat bohtet ovdan gustovaš juolludemiin
31.12.01 muttus. Go ođđa
jahki álgá, de
fertege ásahallat konto, mas oaidná daid
geatnegasvuođaid, mat Sámedikkis
leat lohpádusaid ektui.
Tabealla 2.10
Kapitála
ja čadnon lohpádusat
31.12.01 muttus | |
---|
Foandda kapitála
31.12.2001 muttus | 12 118 711 |
Gustojeaddji lohpádusat | -9 260 127 |
Divuhus – boasttu
fievrridusat šiehtadusrehketdoalus | –1 545 526 |
Kapitála
geavahussii 01.01.2002 muttus | 1 313 058 |
Tabealla 2.11 Poasta 53 Giella
Poasta | Namahus: | Juogadus 2001 | Olggob. ruhtad | Geavahusssii | Máksojuvvon | Boađus |
---|
53.1 | Guovttegielalašvuođadoarjagat
gielddaide/fylkkagielddaide | 15 850 000 | 0 | 15 850 000 | 15 850 000 | 0 |
53.2 | Oahppostipeanddat sámi nuoraide | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |
53.3 | Giellaprošeavttat giellaplánaid vuođul | 2 406 000 | 0 | 2 406 000 | 1 796 821 | 609 179 |
53.4 | Giellaguovddážat | 1 600 000 | 0 | 1 600 000 | 1 537 327 | 62 673 |
| Sámegiella | 19 856 000 | 0 | 19 856 000 | 19 184 148 | 671 852 |
Giellaossodat hálddaša dušše
jahkásaš lohpádusruđaid.
Sámi giellaráđđi
lávii ovdal juogadit váikkuhangaskaomiid
gielladoaibmabijuide, muhto 2001 rájes
lea doarjjastivra dan dahkan. Dát nuppástuvvan,
ja go leat uhccán bargit, dagahii ahte
váikkuhangaskaoamit juogaduvvojedje maŋŋelis go
dábálaččat,
mii fas dagahii ahte báhce 671 852
ru. geavatkeahttá. Ruđat,
mat eai leat juogaduvvon, fievrriduvvojit jahkái
2002.
Tabealla 2.12 Poasta 54 Biras ja kultursuodjaleapmi
Poasta | Namahus: | Juogadus 2001 | Olggob. ruhtad | Geavahusssii | Máksojuvvon | Boađus |
---|
54.1 | Kulturmuittut | 1 000 000 | 725 800 | 1 725 800 | 656 000 | 1 069 800 |
54.2 | Museat | 970 000 | 0 | 970 000 | 970 000 | 0 |
| Biras ja kultursuodjaleapmi | 1 970 000 | 725 800 | 2 695 800 | 1 626 000 | 1 069 800 |
Sámediggi várre
ru 1 069 800 ásahuvvon
boahttevaš geatnegasvuođaide.
Tabealla 2.13 Poasta 55 Eará doarjagat
Poasta | Namahus: | Juogadus 2001 | Olggob. ruhtad | Geavahusssii | Máksojuvvon | Boađus |
---|
55.1 | Doarjja sámi váldoorganisašuvnnaide | 2 600 000 | 0 | 2 600 000 | 2 317 334 | 282 666 |
55.2 | Doarjja Sámedikki
politihkalaš joavkkuide | 1 800 000 | 0 | 1 800 000 | 1 800 000 | 0 |
55.2 | Erenoamáš doarjja joavkkuide
(ođas) | 400 000 | 0 | 400 000 | 357 580 | 42 420 |
55.3 | Sámediggeráđi háldui | 162 000 | 0 | 162 000 | 150 792 | 11 208 |
55.4 | Doarjja Sámediggeválgga
listtuide | 1 200 000 | 0 | 1 200 000 | 1 141 944 | 58 056 |
| Sámi
dearvvasvuođa- ja sosiálaprošeakta – olggobealde | 0 | 3 948 000 | 3 948 000 | 3 514 355 | 433 645 |
| Eará doarjagat | 6 162 000 | 3 948 000 | 10 110 000 | 9 282 005 | 827 995 |
Sámediggi várre
ru 275 000 ásahuvvon boahttevaš geatnegasvuođaide.
Tabealla 2.14 Poasta 56 Oahpahus ja oahpponeavvut
Poasta | Namahus: | Juogadus 2001 | Olggob. ruhtad | Geavahusssii | Máksojuvvon | Boađus |
---|
56.1 | Sámi
oahpponeavvut | 9 104 000 | 1 100 000 | 10 204 000 | 9 175 979 | 1 028 021 |
56.2 | Doaibmabijut ja oahpponeavvut sierrapedagogihkka | 1 700 000 | 0 | 1 700 000 | 634 560 | 1 065 440 |
56.3 | Sierrapedagogalaš oahpponeavvut | 1 750 000 | 0 | 1 750 000 | 1 281 690 | 468 310 |
56.4 | Mánáidgárddit | 7 310 000 | 0 | 7 310 000 | 5 997 047 | 1 312 953 |
56.5 | Oahppneavvut mánáidgárddiide | 200 000 | 0 | 200 000 | 314 533 | -114 533 |
56.6 | Oahppostipeanddat
sámi nuoraide | 1 000 000 | 0 | 1 000 000 | 996 607 | 3 393 |
| Oahpahus ja oahpponeavvut | 21 064 000 | 1 100 000 | 22 164 000 | 18 400 416 | 3 763 584 |
Oahpahusossodaga váikkuhangaskaoapmegeavaheapmi čájeha
ahte leat báhcán
ru 3 763 584 geavatkeahttá.
Oahpahusossodat hálddaša dušše
jahkásaš lohpádusruđaid.
Jahkái 2002 ii sajuštuvvo
mihkkege.
Tabealla 2.15
Kapitála
ja čadnon lohpádusat
31.12.01 muttus | |
---|
Kapitála
31.12.2001 muttus | 0 |
– Gustojeaddji
lohpádusat | -13 355 747 |
Kapitála
geavahussii 01.01.2002 muttus | -13 355 747 |
Sámediggi sajušta
ru 13 355 747 ásahuvvon
boahttevaš geatnegasvuođaide.
Tabealla 2.16 Poasta 57 Riikkaidgaskasaš ovttasbargu
Poasta | Namahus: | Juogadus 2001 | Olggob. ruhtad | Geavahusssii | Máksojuvvon | Boađus |
---|
57.1 | Interreg | 850 000 | 0 | 850 000 | 542 840 | 307 160 |
57.2 | Barentsovttasbargu | 200 000 | 0 | 200 000 | 100 000 | 100 000 |
57.3 | Eará | 200 000 | 0 | 200 000 | 100 000 | 100 000 |
| Riikkaidgaskasaš ovttasbargu | 1 250 000 | 0 | 1 250 000 | 742 840 | 507 160 |
Váikkuhangaskaoapmegeavaheapmi čájeha
ahte leat báhcán
ru 507 160 geavatkeahttá. Jahkái
2002 ii sajuštuvvo mihkkege.
Poasta 58 Sámeálbmotfoanda
Sámeálbmotfoanda ásahuvvui 2000:s,
vrd. Evttohus S. nr. 220 (99–00), 75 000 000 ruvdnosaš juolludusain. Ráđđehus
galggai ráhkadit foandanjuolggadusaid. Hálddašanovddasvástádus biddjui
Sámediggái. Foandda
njuolggadusevttohus sáddejuvvui Sámediggái
gulaskuddamii čakčamánu
14. b. 2001. Sámediggi lea háliidan
viiddis gulaskuddama ovdalgo mearrida oainnus áššis.
Sámediggi áigu
meannudit ášši
miessemánus 2002. Go njuolggadusat eai
leat mearriduvvon mo ruđaid galgá geavahit, de
eai leat addon lohpádusat foanddas.
Tabealla 2.17
Kapitála
ja čadnon lohpádusat
31.12.01 muttus | |
---|
Foandda kapitála
31.12.2001 muttus | 75 159 780,59 |
Reantosisaboađut – nuppástus šiehtadusrehketdollui | 4 509 586,85 |
Kapitála
geavahussii 01.01.2002 muttus | 79 669 367,67 |
Bušeahttateknihkalaččat addui
jagi 2000 juolludus loatnatransakšuvdnan
(90-poasta). Foandda bistevaš kapitála
balánsafievrriduvvo. Jagiid 2000 ja 2001
ru 4 669 367,67 čoagganan
reanttuid eai leat fievrriduvvon sisaboahtun Sámedikki
rehketdoalus. Sivvan lea go Sámediggái
jagi 2002 ovddas juolluduvvo ru 7 400 000 Sámeálbmotfondii gollokapihttala
540 poasttas 54 ja seammaláhkai sisaboahtokapihttala
3540 poasttas 51, vrd. Gielda- ja guovlodepartemeantta 31.01.02 beaiváduvvon
juolludusreivviin Sámediggái
jagi 2002 ovddas.
2.4.4 Čadnojuvvon lohpádusat
Sámediggi sajušta jahkásaččat
ruđaid, maiguin máksá ásahuvvon
boahttevaš geatnegasvuođaid. Čuovvovaš sajušteamit čađahuvvojit:
Tabealla 2.18
Poasta | Namahus: | |
---|
53.3 | Giellaprošeavttat
giellaplánaid vuođul | 609 179 |
53.4 | Giellaguovddážat | 62 673 |
4.1 | Kulturmuittut1 | 1 069 800 |
55.1 | Doarjagat sámi
váldoorganisašuvnnaide2 | 275.000 |
56 | Oahpponeavvut3 | 13 355 747 |
| Submi | 15 372 399 |
1) Sámi biras- ja kulturmuitoossodat
hálddaša doarjjaortnega
sámi kulturmuitosuodjaleami várás, maid
Birasgáhttendepartemeanta ruhtada. Juolludus
geavahussii lei 2001:s ru 1 000 000. Sisamanni
rádju lei ru 725 800. Das máksojuvvui
buohkanassii ru 626 000. Ru 1 069 800,
mat báhce, leat čadnojuvvon
lohpádusat.
2) Sámediggeráđđi
juolludii ru 275 000 poastta 55.1 ruđain
sámi váldoorganisašuvnnaide
juovlamáu čoahkkimis
2001. Dát ruđat
leat čadnojuvvon.
3) Čadnojuvvon lohpádusat
oahpponeavvuide leat buohkanassii ru 13 355 747
Oahpahusossodagas.
2.4.5 ásahallan ja boađus
2001:s
Sámedikki 3 foandda ruhtasupmit kontos
galget leat seamma go čadnojuvvon lohpádusat.
Jagi loahpas galget foanddat divvojuvvot nu ahte foanddat leat nullejuvvon boađusrehketdoalus.
Rávvejuvvo ahte dušše 15 372 399
ruvdnosaš čadnojuvvon ruđat
sajuštuvvojit. Ru 4 208 594,
mii vel báhcá,
juogaduvvo jagi 2002 dárkkistuvvon bušeahtas.
11
Tabealla 2.19
Sámi
ovddidanfoandda boađus | -1 136 137 |
Sámi
kulturfoandda boađus | 1 313 058 |
Sámeálbmotfoandda
boađus | 0 |
Divuhus šiehtadusrehketdoalus | -44 706 |
Fievrriduvvo Sámedikki
doaibmabušehttii | 132 215 |
Tabealla 2.20 Boađus 2001:s:
Gaskaboddasaš konto1 | 2 134 163,00 |
Divuhus šiehtadusrehketdoalus2 | 44 706,21 |
Boađus3 | 17 269 919,66 |
Olggosmanni balánsa | 19 448 788,85 |
1) Maŋŋá go
Sámediggi geavahišgođii šiehtadusmodula,
de ledje álggos muhtun boasttu fievrrideamit.
Dát dagaha dušše
boasttu supmiid siskkáldasat rehketdoalus,
Sámedikki kontiid gaskkas. álkimusat
dán divvu go fievrrida ruđaid
guoktin transakšuvdnan.
2) Go šiehtadusrehketdoallu váldui
atnui, de lei almmuhuvvon stuorát submi
go dat mii duođas lei čadnojuvvon
lohpádussan.
3) Boađus lea ru – 183 333,38
oktan sisamanni balánssain. Sivvan go lea
negatiiva balánsa lea ahte jagi 1999 vuolláibáza
ja jagi 2000 sajušteamit ledje stuorát
go jagi 2000 reaidaruhta. Sajušteamit reaidun
addet boasttu gova doaimma olggosmanni balánssas.
Tabealla 2.21 Jagi 2002 bušeahttaráva
Kontos 01.01.2002 muttus | 19 448 788 |
Sirdojuvvon Sámedikki
foandakontiin | 132 215 |
Čadnojuvvon
lohpádusat | -15 372 399 |
Dat, mii vel báhcá ođđasisjuogadeapmái
jagi 2002 bušeahttadárkkisteami
oktavuođas | 4 208 594 |