2 Sámedikki jahkedieđáhus
2004
2.1 Álggahus
Dán kapihtalis lea Sámedikki
jahkediedáhus 2004, man Sámediggi dohkkehii
guovvamánu 23. b 2005. Jahkediedáhusa
rehketdoallooassi čuovvu Stuoradiggediedáhusa
mielddusin.
2.2 Sámedikki rolla servodagas
Jagis 2005 álggaha Sámediggi iežas
viđát válgaáigodaga.
Dan njealji áigodagas mat leat vássán, lea
Sámediggi nannen iežas saji sámi
servodaga sáhkaguoddin.
Guorraseapmi Sámedikki ektui vuosttas válgaáigodagain
lea čatnasan guovddáš sámi
guovlluide. Dál lea diet rievdamin. Ollugat geaid
mielas ovdal lei váttis dovddastit iežas
gullevašvuođa sámi
kulturárbái, čájehit dál
iežaset sámi gullevašvuođa čeavláivuođain.
Eambogat ja eambogat miehtá riikka čálihit
iežaset sámi jienastuslohkui, erenoamážit
riddo- ja vuotnaguovlluin, ja eanet gielddat leat ohcan laktojuvvot
sámegiela hálddašanguvlui,
ja Sámi ovddidanfoandda doaibmaguvlui.
Divtasvuona ja Snåase suohkanat leat ohcan laktojuvvot
sámegiela hálddašanguvlui.
Sámediggi ávžžuha
eanet gielddaid dahkat dan seamma. Sámediggi sáddii
2004:s ávžžuhusa Ráđđehussii
Kultur- ja girkodepartemeantta bokte ahte sámeláhka
ferte rievdaduvvot nu ahte eanet gielddat sáhttet
laktojuvvot sámegiela hálddašanguvlui.
Ráđđehus lea dál
mearridan ahte Divtasvuona suohkan galgá laktojuvvot
hálddašanguvlui láhkaásahusa
rievdadeami bokte, jos Stuorradiggi guorrasa láhkarievdadusárvalussii.
Dat nannešii sámegielagiid rievtti
geavahit sámegiela almmolaš oktavuođain.
Ohcan Snåase suohkanis sáddejuvvui Kultur-
ja girkodepartementii čakčat 2004,
muhto departemeanta ii sáhte meannudit ášši
ovdalgo láhka lea boahtán fápmui
ja dárbbašlaš čielggadusbargu
lea čađahuvvon. Viiddideapmi eaktuda
ahte ođđa ruđat čuvvot
mielde dađistaga go eanet gielddat laktojuvvojit hálddašanguvlui.
2.2.1 Iešmearrideapmi
2002–2005 sámediggeplánas
lea čuovvovaš bajimuš
mihttomearri: «Iešmearrideapmi, mas sápmelaččaid
vuoigatvuođat álbmogin ja eamiálbmogin
leat vuođđun.»
Sámiid iešmearridanvuoigatvuohta čuovvu
ON-konvenšuvnnaid «Siviila ja politihkalaš
vuoigatvuođaid hárrái» ja «Ekonomalaš
sosiálalaš ja kultuvrralaš
vuoigatvuođaid hárrái» vuosttaš
artihkkaliid. Vuođđun ferte biddjojuvvot
dat ahte sáhttá lohkat ahte sámit
lea okta”álbmot» álbmotrievttálaš áddejumis,
ja ahte sámiin lea maiddái iešmearridanvuoigatvuohta
goappašiid konvenšuvnnaid vuosttas
artihkkala ektui.
Sámediggi gáibida ahte eamiálbmogiid
vuoigatvuođat našuvnnalaš
ja riikkaidgaskasaš dásis nannejuvvojit.
Jotkojuvvo bargguin Sámedikki vuoigatvuođapolitihka
konkretiseremiin ja viidásetovddidemiin riikkaidgaskasaš
riekteovdáneami vuođul, ja daid
riekteprinsihpaid vuođul mat gustojit eamiálbmogiid
vuoigatvuođaide sihke našuvnnalaččat
ja álbmotrievttálaččat.
Danne čuovvu ge Sámediggi beroštumiin
vuoigatvuođabarggu riikkaidgaskasaš
arenas earret eará dan ektui mii guoská
davviriikkalaš sámekonvenšuvdnii
ja ON eamiálbmotjulggaštussii.
Daid hástalusaid maid Sámediggi
oaidná dan láhkabarggus mii lea
jođus sámi beroštumiid
ektui, ferte geahččat daid geatnegasvuođaid
olis mat stáhtas leat sihke sámi álbmoga
ja Sámedikki ektui našuvnnalaš
ja riikkaidgaskasaš dásis. Dat guoská lágaide
nugo finnmárkoláhka, minerálaláhka, áhperesursaláhka,
boazodoalloláhka, biošláddjivuođaláhka
ja plána- ja huksenláhka jna. Sámediggi
lea maiddái čuvvon barggu mii guoská
ođđa Sámi vuoigatvuođalávdegoddái Romssa,
Norlándda ja oarjelsámeguovllu ektui.
2.2.2 Ráđđádallamat
ja šiehtadallamat
Álbmotrievtti siskkildan- ja iešmearridangáibádusa
ollašuhttimis ii leat doarvái dušše ráđđádallat Sámedikkiin
eaŋkiláššiid
oktavuođas.
Sámediggi ja Ráđđehus
ledje 2004 giđa ovttaoaivilis ásahit
geatnegahtti ráđđádallanprosedyraid.
Danne vai juksat eanet bajásduddjojeaddji oktavuođa
Sámedikki ja Ráđđehusa
gaskka, go mii lea leamaš maŋimuš
jagiin ollu áššiin,
main lea leamaš stuorra mearkkašupmi sámi
servodahkii. Álgovuorus ásahuvvui
bargojoavku hálddahusa dásis mii
galggai ráhkadit oktasaš dokumeantta vuođđun
politihkalaš dási ráđđádallamiidda. Oktasašdokumeanta
gárvvistuvvui jagi 2004 loahpas ja das lea čilgejuvvon vuođđu
mii guoská eamiálbmogiid riektái ráđđádallat,
ja das leat ovddiduvvon árvalusat movt ráđđádallamiid
geavahusas sáhttá čađahit.
Sámediggi vuordá ahte geatnegahtti ráđđádallanprosedyrat
Vuođđolága § 110a ektui,
ON konvenšuvnna siviila ja politihkalaš
vuoigatvuođaid ektui ja ILO-konvenšuvnna
nr 169 ektui leat ásahuvvon vuosttas jahkebealis
2005.
Šiehtadallan- ja ráđđádallanprosedyrat
bušeahttabarggu oktavuođas loktejit
máŋggalágan gažaldagaid
ja čuolbmačilgehusaid, ja danne
dat meannuduvvojit sierra proseassas, maid Sámediggi
vuordá álggahuvvot ráđđádallanprosedyraid
njuolgga čuovvoleapmin buot eará
guoskevaš politihkkasurggiin.
Sámiin leat vuoigatvuođat mat čatnasit
minerálagávdnosiidda sámi
resursaguovlluin, mii mearkkaša dan ahte Sámediggi gáibida
vuoigatvuođa beassat leat mielde mearrideamen dáid
resurssaid. Danne lea dárbu šiehtadallamiidda. Šiehtadallamat
fertejit gustot dáid gávdnosiid
háldemii ja daid geavaheapmái dáin
guovlluin. Sámediggi gáibida maiddái,
ahte Norga váldá váldoovddasvástádusa eamiálbmotdimenšuvnna
suodjaleamis ja ovddideamis petroleumadoaimma oktavuođas
davvin.
2.2.3 Finnmárkoláhka
Sámedikki bargu Od. proposišuvnnna
nr 53 (2002–2003) ektui mii lea láhka riektediliid
birra ja eatnamiid ja luondduresurssaid hálddašeami birra
Finnnmárkkus (finnmárkoláhka),
lea leamaš viiddis maiddái 2004:s.
Sámediggi meannudii finnmárkoláhkaárvalusa dievasčoahkkimis
miessemánus 2003, áššis
21/03. Sámediggi celkkii ahte Ráđđehusa láhkaárvalus
ii sáhte dohkkehuvvot nugo dat lea, ja ahte gáibiduvvojit stuorra
rievdadusat ovdalgo láhkaárvalus sáhttá
dohkkehuvvot.
Stuorradikki justislávdegoddi bivddii Justisdepartemeantta
suokkardit álbmotrievttálaš
beliid finnmárkoláhkaárvalusas. Justisdepartemeanta
attii professorguoktái Geir Ulfstein:i ja Hans Petter
Graver:i bargun čielggadit álbmotrievttálaš
beliid Ráđđehusa finnmárkoláhkaárvalusas. Jurddaboađus
lei ahte ođđa láhkaárvalus
riektediliid ja eatnamiid ja luondduresurssadi hálddašeami
birra Finnmárkkus, ii ollašuhte
Norgga álbmotrievttálaš
geatnegasvuođaid. Álbmotriekteáššedovdiid
jurddaboađus dávista Sámedikki
mearrádussii áššis.
Justislávdegoddi lea maiddái juovlamánu18.b.
2003 beaiváduvvon reivves justisministtarii divvon
viiddes jearaldaga stáhtaráđđái
Ráđđehusa oainnus finnmárkkulága
viidáset bargui. Stáhtaráđđi vástidii
guvttiin árvvoštallamiin Olgoriikadepartemeantta
beales, nubbi lei álbmotriekteráđđeaddis
Carl August Fleischeris ja nubbi fas departemeantta riekteossodagas.
Fleischer bealušta láhkaárvalusa álbmotrievttálaš
vuođuin ja vuostálastá
sakka Ulfsteina ja Gravera guoktá. Riekteossodat
lea váldoáššis
ovttaoaivilis Fleischeriin, muhto oaivvilda ahte Ráđđehus
galggašii dahkat eanet”árvvoštallat deavdda
doaibmabijuid» dovdáhan dihte daid sámi
vuoigatvuođaid mat dál gávdnojit.
Sámediggi ja Stuorradikki justislávdegoddi
dolle jagi 2004:s guokte čoahkkima. Sámediggi
lea dán oktavuođas earret eará gaskkustan
posišuvnnaidis stáhtaráđi vástádusa
ektui justislávdegotti gažaldagaide.
Sámediggeráđđi
lea golggotmánu 2.b. 2004:s sádden
reivve Justislávdegotti jođiheaddjái,
mas jearrá dieđuid daid posišuvnnaid
birra mat njálmmálaččat ja čálalaččat
gaskkustuvvojedje ráđđádallančoahkkimis
Deanus geassemánu 24. b. 2004. Dasto bivddii ráđđi reivves čilgehusa
movt Justislávdegoddi ádde ILO-konvenšuvnna
nr 169 eamiálbmot vuoigatvuođaid,
13., 14. ja 15. artihkaliid (eaiggáduššan-, háldo-
ja geavahanvuoigatvuođaid birra ja vuoigatvuođa
luondduriggodagaide). Dasto dovddahuvvui sávaldat oažžut čielgasa viidáset áššejođu
birra sihke lávdegoddemeannudeami ja ráđđádallamiid ektui.
Dát ovddiduvvui fas ođđa
reivves skábmamánu 12. b. 2004,
mas leat bivdán stáhtaministtara
ja soames parlamentáralaš jođiheaddji
Stuorradikkis áŋgiruššat áššiin.
Sámedikki beales lea oppa áiggi
bargojuvvon ja bargojuvvo viidáseappot konkretiseremiin
ja čovdosiiguin, sihkkarastin dihte ahte sámiid
eaiggáduššan- ja
geavahanvuoigatvuođat čilgejuvvojit
oadjebas vugiin lágas. Dát lea earret
eará dahkkojuvvon konkrehta árvalusaid
sáddemiin láhkatekstii Justislávdegoddái.
Birasgáhttendepartemeanta lea golggotmánu
5.b.2004 beaiváduvvon reivves čilgen
Sámediggái ja Deanu ja Kárášjoga gielddaide
ahte departemeanta lea mearridan vuordit prošeavtta
Deanujoga báikkálaš hálddašeapmi
viidáset meannudemiin
dassážii go Stuorradiggi lea meannudan finnmárkkulága.
Viidáset bargu finnmárkkulágain
lea okta dain deaŧaleamos hástalusain
mat Sámedikkis leat. Sámediggi oaivvilda čielgasit
ja ovttačilggolaččat
ahte boahtteáiggi finnmárkkuláhka
ferte leat čielga álbmotrievttálaš rámmaid
siskkobealde. Láhka ferte eahpitkeahttá
oaivvildit ahte álbmotrievtti mearrádusain
lea ovdamunni ja dat galgá dovdáhit
ja dohkkehit sámiid vuoigatvuođaid, geavahanvugiid
ja riekteárbevieruid.
2.2.4 Kultuvrralaš ovdáneapmi ođđa áiggis
Sámediggi čujuha ahte lea stuorra hástalus
bargat kultuvrra positiivvalaččat
ovddidemiin sámi servodagas ja sámi
guovlluin, ja deattuha ahte sámi servodagas leat
ovddabealde erenoamáš dárbbut čuđiid
jagiid guhkkosaš dáruiduhttinpolitihka
geažil. Stáhtas lea ovddasvástádus sámi álbmogis
ja leat dasa geatnegasvuođat. Dát
guoská erenoamážit ovddasvástádussii
ovddidit sámi kultuvrra, geahča Vuođđolága § 110a
ja ILO-konvenšuvnna nr 169 eamiálbmogiid
vuoigatvuođaid birra. Sámediggi
lea maŋimuš jagiin vásihan
bisáneami sihke mii guoská politihka
ovddideapmái ja resurssaide sámi
kulturulbmiliidda. Sámediggi oaivvilda ahte dát
ii dávis stáhta geatnegasvuođaide
sámi álbmoga ektui.
Eiseválddiid áŋgiruššamat
dáiddásuorggis Norggas leat eanaš
dahkkojuvvon našuvnnalaš norgalaš jurddašemiin,
mas biddjojuvvo viehka stuorra deaddu norgalaš dáidaga deaŧalašvuhtii
ollislaš kulturpolitihka duohtan dahkamis. Dát boahtá
earret eará oidnosii das movt ja geasa
Kultuvrralaš skuvlaseahka
ruđat
leat juogaduvvon. Buohkat geat vuolggasajis gullet norgalaš ásahusmáilbmái
ožžot merkejuvvon ruđaid, muhto
Sámediggái ja sámi ásahusaide
gal eai vuoruhuvvo dán lágan ruhtaoažžumat.
Sámedikki mielas lea dárbu deattuhit
ahte stuorradiggedieđáhusas nr 48
(2002–2003)
Kulturpolitihkka 2014
rádjai
, eai leat makkárge
višuvnnat sámi kultuvrra birra.
Sámediggi imašta go Ráđđehusas
ii leat dihtomielaleabbo miellaguoddu sámi kultuvrii. Ráđđehus
geahččala baicce addit dakkár
gova ahte kulturpolitihkalaš vuoruheamit sámi
kultuvrii leat gozihuvvon. Dainna vuolggasajiin go sámi
kultuvra lea namahuvvon dušše muhtun
sajiin, ii leat Ráđđehus
Sámedikki mielas čuovvolan ovddasvástádusas
kulturdieđáhusas. Ráđđehus
geahččala baicce duvdilit ovddasvástádusa
das Sámediggái. Orru ahte dán gealdagasas
dat lea sámi kultuvra vuoittahallan ja ahte eiseválddiid dáiddaáŋgiruššamat
vuođđuduvvojit minoritehtakultuvrra
siskilkeahtesvuhtii.
2.2.5 Šállobuhtadus oahppováillagiidda maŋŋá
nuppi máilmmesoađi
Sámediggi lea ollu jagiid bivdán Ráđđehusa
ja Stuorradikki čoavdit ášši
mii guoská oahppováillagiidda maŋŋá
nuppi máilmmesoađi. Suoidnemánus
2004 ovddidii Ráđđehus dieđáhusa
Stuorradiggái, mii lea stuorradiggedieđáhus
nr 44 (2003–2004)
Buhtadusortnegiid
birra soahtemánáide ja buhtadusortnegiid birra
romaniálbmogii ja boarraset oahppováillat
sámiide ja kvenaide
. Sámediggi
meannudii ášši čoahkkimisttis čakčamánus,
ja doarjjui dieđáhusa árvalusaid
ja ávžžuha Stuorradikki mearridit
daid. Sámediggi bivddii Stuorradikki juolludit ruđaid čállingoddeortnegiidda
maidda olbmot sáhttet váldit oktavuođa
ja oažžut veahki šállobuhtadusaid
ohcamiid hábmemii.
Sámediggi deattuha garrasit ahte lassin daid
joavkkuide mat namuhuvvojit stuorradiggedieđáhusas,
lea stuorra dárbu čielggadit dáruiduhttinpolitihka
váikkuhusaid sámiide ja kvenaide
iešguđet servodatsurggiin. Vástesaččat
ja seamma garrasit gusket váikkuhusat eará joavkkuide
mat leat gillán sakka maŋŋá
ja ovdal nuppi máilmmesoađi, go
mat namuhuvvojit stuorradiggedieđáhusas.
2.2.6 Ovttasbargošiehtadusat fylkkagielddaiguin
Áigumuš ovttasbargošiehtadusaiguin
fylkkagielddaiguin lea ahte Sámediggi álkibut sáhttá
juksat sámi álbmoga doaibmabijuiguin,
lagaš ovttasbargguin fylkkagielddaiguin.
Sámediggi lea áiggi mielde ásahan
buriid ja doaibmi ovttasbargovugiid sihke báikkálaš
ja guovllulaš oasálaččaiguin
go guoská guovllulaš ealáhuseallima
ovddideapmái. Searvama bokte ulbmillaš prográmmabargui
geahččala Sámediggi
hukset oktavuođaid, oažžun
dihte oktasaš vuođu ja háhkan dihte
oktasaš ulbmiliid ealáhusovddideapmái.
Dán sáhttá dahkat
guovllulaš ovddidanprográmmaid ja
dáid ovttasbargošiehtadusaid bokte
mat leat dahkkojuvvon fylkkaiguin. Muhto vátna ekonomalaš
rámmaid geažil leat Sámedikkis
váttisvuođat doaibmat ovttadássásaš bealálažžan
daid hástalusaid čoavdimis maid
ovddabealde báikkálaš ealáhuseallima
ovddideapmi lea.
Sámediggi dagai 2003:s ovttasbargošiehtadusaid
Romssa fylkkagielddain ja Finnmárkku fylkkagielddain. Šiehtadusaid
ulbmilin lea nannet ja buktit oidnosii sámi kultuvrra,
giela ja servodateallima. Šiehtadusaid bokte leat álggahuvvon
máŋggalágan doaibmabijut
iešguđet surggiin oahpahusa, giela,
kultuvrra ja ealáhusa siskkobealde. Konkrehta doaibmabijuid
gaskkas Romssas sáhttá namuhit Ája sámi
guovddáža huksema oktasašruhtadeami
ja «sámi kulturmáhtolašvuođa» oahpposuorgefága álggaheami
fylkkagielddalaš joatkkaskuvllain. Konkrehta doaibmabijuid
gaskkas ovttasbargošiehtadusas Finnmárkku
fylkkagielddain sáhttá namuhit barggu eamiálbmotávádagain
ja rusttegiid ovddideami sámi valáštallamiid
váste,
ja oktasaš čielggadusa
guolleresurssaid regionála hálddašeami
birra. Deaŧalaš oktasaš
doaibmabidju Sámedikki ja fylkkagieldda gaskka lea
gávnnahit movt šattašedje
eanet duodjefidnooahppit. Lassin juo šiehtaduvvon
ovttasbargošiehtadusaide Romssa ja Finnmárkku
fylkkagielddaiguin, lea šiehtadus oarjelsámi
guovllu váste gárvvisin šiehtaduvvon.
Bihtán- ja julevsámi guovllu váste
lea ovdabargu ovttasbargošiehtadusain álggahuvvon Nordlándda
fylkkagielddain. Jáhku mielde lea šiehtadus
gárvvisin šiehtaduvvon jagi 2005 áigge.
2.2.7 Válga ja jienastuslohku
Vejolašvuohta searvat sámediggeválgii
lea dat vuođđoleamos politihkalaš vuoigatvuohta
mii sámiin dál lea Norggas. Sámediggi
lea, maŋŋá go sámelága § 2–6
rievdaduvvui, váldán ovddasvástádusa
barggus mii ovdal gulai ássangildii, ahte fievrridit sámi
jienastuslogu vuostáiváldojuvvon ávžžuhusaid vuođul.
Dát láhkarievdadus bođii
fápmui miessemánu 14. b. 2004. Ulbmil
jienastuslogu guovddáš fievrridemiin
lea beavttálmahttit, oktiiortnet ja kvalitehtasihkkarastit
dan barggu mii guoská jienastuslohkui fievrrideapmái.
Sámediggi lea dahkan šiehtadusa
ErgoEphormain buktit IT-čovdosa sámediggeválgga čađaheapmái.
Válgavuogádagain lea vejolaš
bisuhit sámi jienastuslogu áigeguovdilin oppa áigge.
Dán reaiddu sáhttet geavahit maiddái
gielddat, jienastatlohkanválgastivrrat ja Sámedikki
válgalávdegoddi, válgga
geavatlaččat čađaheami
oktavuođas. Vuogádat biddjojuvvui
doibmii juovlamánu 1. b. 2004. Dán
bokte háliida Sámediggi addit eanet
geavaheaddjiguovdásaš bálvalusa
sámi álbmogii, ja dasto sihkkarastit
sámiid demokráhtalaš
vuoigatvuođaid.
Jienastuslohkokampánja 2003–2004:s lei
ovttasbargu Gielda- ja guovludepartemeanttain. Dien ulbmilin lei
oččodit eambogiid čálihit
iežaset jienastuslohkui, ja dasto eastadit negatiivvalaš miellaguottuid
sámiide ja sámi áššiide.
Olahusjoavkun ledje nuorat ja nissonolbmot Sis-Finnmárkku
olggobealde. Sámi jienastuslohkui čálihanávžžuhusat
duppalastojuvvojedje kampánjaáigodagas
ovddit jagi ektui. 2002:s ledje birrasii 250 čálihanávžžuhusa,
ja 2004:s ledje juo badjel 700.
2.2.8 Dásseárvu
Okta dain stuorámus hástalusain Sámedikkis
lea nissonovddastusa njiedjan Sámedikkis.
Sámediggi lea bivdán Stuorradikki
váldit atnui dievadasmandáhtaid
main sáhtášii leat ávki unnánovddastuvvon
sohkabeallái. Dán ii leat Ráđđehus čuovvolan,
muhto lea árvalan njeallje dievadasmandáhta
mat juogaduvvojit njeallje válgabiire gaskka mat
ožžot eanemus dohkkehuvvon jienastagain
2005 válggas.
Sámediggi lea čađahan kampánjjaid
maiguin buoridit nissonoasi jienastuslogus ja maiguin buoridit nissonovddastusa
2005 sámediggeválggas, dassážii
go mihttomearri dássásaš
juohku nissonolbmuid ja almmáiolbmuid gaskka, lea olahuvvon.
Oaidnit leaš juksat go mihttomeari ahte unnimusat
33 % lea nissonoassi Sámedikkis
válgaáigodagas 2005–2009.
Sohkabeal dutkanfáddán lea leamaš áddet
nissonolbmuid ja almmáiolbmuid gaskasaš
oktavuođaid sámi servodagas. Guokte prošeavtta
leat gárvvistuvvon. Prošeavttas
Sámediggi dásseárvopolitihkalaš
arenan
, maid Norut NIBR Finnmark čađahii
ja maid Dutkanráđđi
ruhtadii, lei Sámediggi mielde referánsajoavkkus
1
.
Nuppi prošeavttas leat geahčaduvvon
nissonolbmuid vejolašvuođat váikkuhit mearrádusproseassaide guolástushálddašeames davviguovlluin,
geahča kapihttala guolástusaid birra.
Dán jagáš dásseárvobálkkašupmi
lei 50 000 ruvnno ja dat geigejuvvui guovvamánu
dievasčoahkkimis Gudrun E. Eriksen Lindii. Son oaččui
bálkkašumi go ollu jagiid lea áŋgiruššan dásseárvvuin
sámi servodagas.
Deaŧalaš lea joatkit ságastallama
dásseárvopolitihkalaš áššiid birra
sámi servodagas. Sámediggi áigu
bargat dan ala ahte sohkabealrollat šaddet fáddán,
erenoamážit dain surggiin maid oktavuođas
lea sáhka mánáid
bajásgeassimis. Maiddái sámi
almmáirolla lea deaŧalaš
deattuhit. Sámediggi áigu 2005:s
erenoamážit bargat dan ala ahte dásseárvu
ovttaidahttojuvvo buot áššesurggiide
maiguin mii bargat, go dieinna lágiin buorida dásseárvvu
nissonolbmuid ja almmáiolbmuid gaskka sámi
servodagas.
2.3 Bajásšaddaneavttut
Sámediggi lea beroštan das ahte ásahit
buriid bajásšaddaneavttuid sámi
mánáide ja nuoraide ja ovdánahttit
sin sámi identitehta. Sámediggi
lea registreren ahte ráđđehus
orru deattuheame nannet sámegiela. Diehttelasat
galgá mánáin leat
riekti sámegiel ja sámegillii mánáidgárddefálaldahkii.
Sámediggi lea danin vuoruhan barggu nannet sámi
kultuvrra mánáidgárddiin
ja skuvllain. Dat addá mánáide vejolašvuođa
ovdánahttit sin iežaset sámi
identitehta, kulturgullevašvuođa
ja gielalaš gálggaid.
Sámediggi lea dán sámediggeáigodagas
galledallan sámi mánáidgárddiid miehtá
riikka. 18 suohkanis gos leat sámi mánáidgárddit,
lea Sámediggi deaivvadan suohkannjunnožiiguin
ja mánáidgárdeeaiggádiiguin
ja digaštallan sámi mánáid mánáidgárddefálaldagaid
birra. Dan geažil leat suohkanat ja mánáidgárddit šaddan eambbo
dihtomielalaččabun das mot váldit
vuhtii sámi mánáid
beroštumiid. Dat čájehuvvo
ea.ea. ahte dán áigodagas leat mánáidgárddiid
doarjjaohcamat sámi fálaldagaide
ja ovdanahttinprošeavttaide lassánan.
46 sámi mánáidgárdái
lea juolluduvvon doarjja, doarjja 16 mánáidgárdái
eatnigiela oahpahussii ja guđa sámi mánáidgárddi
leat ožžon doarjaga geahččalan-
ja ovdánahttinprošeavttaide. 34 mánáidgárddi Finnmárkkus
leat ožžon dábálaš
doarjaga ja 5 mánáidgárddi
fas doarjaga sámegiel oahpahussii. Romssa fylkkas
leat ovcci mánáidgárddi
ožžon dábálaš doarjaga
ja ovcci mánáidgárddi
doarjaga sámegiel oahpahussii ovtta mánnái.
Nordlánddas lea okta mánáidgárdi
ožžon dábálaš doarjaga
ja okta doarjaga sámegiel oahpahussii ovtta mánnái.
Davvi-Trøndelágas lea okta mánáidgárdi
ožžon dábálaš doarjaga
ja okta fas doarjaga sámegiel oahpahussii ovtta
mánnái. Lulli-Trøndelágas
ii leat oktage mánáidgárdi
ožžon doarjaga. Hedemárkkus lea
okta mánáidgárdi ožžon
dábálaš doarjaga
ja seamma lea dilli Oslo-Akershus fylkkas. Sámi mánáidgárddiid
oahpponeavvuide lea juolluduvvon 600 000 ruvnno. Sámediggi
lea dán áigodagas lasihan erenoamáš
doarjaga sámi mánáidgárddiide
ja doarjaga ovdánahttit pedagogalaš ávdnasiid mánáidgárddiide.
Sámi mánáidgárddiid
dilli čielggaduvvo sierra dieđáhusas sámi
mánáid bajásšaddandili
birra mii ovddiduvvo Sámedikki miessemánu
dievasčoahkkimii 2005:s.
2.3.1 Orrut sámi kultuvrras
Sámediggeráđđi deattuhii
erenoamážit bajásšaddaneavttuid
ja sohkabeali rollaid iežas dásseárvopolitihkalaš čielggadeamis
2004:s. Čielggadeapmi válddii ovdan
kultuvrralaš árvvuid ja norpmaid
sirdima, sámi bártniid bajásgeassima vuođđoealáhusaide,
ja nieiddat fas váikkuhuvvojit váldit
alit oahpu, bargojuogu ruovttus ja bajásgeassima
dan viidáset fievrridit ođđa
buolvvaide. Guorahallamis maid geahčadii váttisvuođaid
gaskal bártniid ja nieiddaid nuorravuođaáiggis
ja sámi servodaga čieguslágan
fáttáid ja daid váikkuhusaid
birra.
Oassi Sámedikki váldoulbmiliin
lea dustet ođđa áiggi
ja ođđa gáibádusaid ollislaš
máhttopolitihkain sámegiela, kultuvrra
ja árvovuođu vuođul.
Dat lea buorrin vuođđun ásahit
saji hutkanattáldagaide ja vásihusaide. Gaskaomiid
geavaheamis leat dán vuoruhan go leat juohkán
doarjagiid iešguđet lágan
doaibmabijuide mánáid ja nuoraid
váste, doaibmabijuide main mánát
ja nuorat leat mielde ja doaibmabijuide main leat mánát
ja nuorat duogábealde. Vásihusat
eatnasiin dain čájehit ahte mis
leat ovddabealde stuora ja deaŧalaš hástalusat
mánáid ja nuoraid ektui. Danin lea
Sámediggi stáhtabušeahta
2005 oktavuođas ovddidan árvalusa
ahte galggašii sierra várrejupmi Sámediggái
ruđain mat leat biddjon Kultuvrralaš
Skuvlasehkkii.
Bohtet maiddái buorit bohtosat Elgå giellaealáskahttinprošeavttas. Dán
rádjái čájehit
mánát buori gielalaš
ovdáneami, sihke ipmárdusa, njálmmálaš
ja čálalaš gálggaid dáfus.
Jagis jahkái lea ovdáneapmi ja oaidnit
ahte lea álkit mánáide
ovdanbuktit oarjelsámegillii. Gáibiduvvo
ollu hutkáivuohta ja mokta ollesolbmuid bealis oažžut
mánáid geavahit sámegiela
danin go sis váilu giellabiras mánáidgárddi
ja skuvlla olggobealde. Lea deaŧalaš
ahte mánát gullet oarjelsámegiela,
ja ahte ásahuvvojit sámi báikkit
gos sámegiella geavahuvvo. Dás leat
giliskuvllat leamaš guovddážis,
muhto dat leat áitojuvvon heaittihuvvot suohkana heajos
ruhtadili geažil.
Sámediggi oažžu
muhtin jearaldagaid sámi mánáid
ja nuoraid dáfus. Sámediggi addá
diehtojuohkima ja bagadallama iešguđet ládje,
ee. Sámi oahpponeahtain ja go almmuha mánáidgárddeáigečállosa «Stullán».
Mánát ja nuorat fertejit vásihit
ahte sámegiella lea giella mii geavahuvvo dain mediain
mat leat sin birra beaivválaččat.
Danin leat fas geahččaleame ráhkadišgoahtit
sámi mánáidbláđi. Sámediggi
addá doarjaga Š-nuoraidbláđđái
ja lea maid ekonomalaččat veahkehan ásahit
neahttavuođđuduvvon nuoraidfálaldaga
Info Nuorra Sápmi ja sámi Klara
Klok. Sámi čállosiid
ekonomalaš dilli lea dohkketmeahttun ja lea leamaš
dan ollu jagiid. Ain lea dárbu nannet sámi čállosiid
almmuhemiid nu ahte daid sáhttá
almmuhit jámmet sávahahtti kvalitehtain
ja lasihit jahkásaš almmuhemiid.
Doarjjaortnet sámi čállosiidda 2004:s
lea viiddiduvvon fátmmastit maid risttalaš
bláđi Nuorttanaste.
2002:s ja 2003:s čađahii Sámediggi
ovttas Sámi Girječálliid
Servviin girjjálašvuođaprošeavtta
nuoraide geat čállet sámegillii. Gávcci
nuorra čálli ožžo
stipeandda. Sihke oarjel-, julev- ja davvisámegielagat
ledje daid searvvis. Stipeandavuostáiváldit čađahedje čállinkurssa mii
bisttii jagi. Prošeavtta ulbmil lea movttiidahttit
ja oččodit ođđa
sámi girječálliid.
Prošeakta lihkostuvai hui bures, ja Sámediggi áigu čađahit
sullasaš prošeavtta farggamusat.
Sihke teáhteroktavuođas ja valáštallama
oktavuođas leat viidáset deattuhan lávdedáidaga
ja lágidemiid main leat leamaš mánát
ja nuorat fárus ja main mánát ja
nuorat leat olahusjoavkun. Čujuhuvvo muđui
kultuvra ealáhussan kapihttalii.
2.3.2 Nuoraidpolitihkalaš lávdegoddi
Sámedikki nuoraidpolitihkalaš lávdegoddi
(SNPL) lea leamaš hui doaibmái 2004:s.
SNPL miellahtut leat muđui earret eará oassálastán
iešguđet ge semináraide
ja konferánssaide ja doallan doppe sáhkavuoruid,
ja sii leat oassálastán ON eamiálbmotáššiid bissovaš
foruma 3. sešuvdnii. SNPL miellahtut leat čuvvon
osiid Sámedikki dievasčoahkkimiin
ja bargan iešguđet ge referánsajoavkkuin,
ráđiin ja lávdegottiin.
Sii leat leamaš fárus pláneme
ja lágideame Sámi parlamentáralaš ráđi
nuoraidkonferánssa, sii leat buktán árvalusaid
ja cealkámušaid iešguđet áššiin, j.n.a.
Ovddasguvlui pláne SNPL eambbo nannet diehtojuohkindoaimmaid
ja bargat oažžut eanet nuoraid čálihit
iežaset sámi jienastuslohkui ja
oažžut sin jienastit boahtte sámediggeválggain.
Oassin Sámi parlamentáralaš
ráđi nuoraid áŋgiruššamiid
nannemis lágiduvvui oktasaš sámi
nuoraidkonferánsa man bajilčálan
lei «Nuorat njealji riikkas – riikarájit fierpmádatcaggin
eai ge hehttehussan?» golggotmánu 5. – 6.
b. 2004:s Honnesvágis. Sullii 40 sámi
nuora Norgga, Ruoŧa, Suoma ja Ruošša
bealde oassálaste. Dasa lassin čuovui
Sámi parlamentáralaš ráđđi
olles konferánssa dahje osiid das. Prográmmas
ledje iešguđet riikka nuorain sáhkavuorut
sámi nuoraid dili ja hástalusaid
birra iešguđet riikkain, ja maid
sii oaivvildit ovttasbarggu ja fierpmádathuksema
birra sámi nuoraid gaskkas riikarájiid
rastá. Viidáset oassálaste
nuorat ja Sámi parlamentáralaš ráđđi
joavkobargguide iešguđet gažaldagaid dáfus,
ja čađahuvvui «jearahallandiibmu» mas
nuorat sáhtte jearrat gažaldagaid
Sámi parlamentáralaš
ráđi miellahtuin panelas. Konferánsa čađahuvvui
gárrenmirkohis lágideapmin.
2.3.3 Mánáid vuoigatvuođat
Mánáidgárddelága ođasteami
oktavuođas lea Sámediggi árvalan
ahte sámi mánát
galget oažžut individuálalaš
rievtti mánáidgárddefálaldahkii
mii lea heivehuvvon sin sámi duogážii.
Ođđa mánáidgárddeláhka
eaktuda ahte suohkaniin lea ovddasvástádus
dasa ahte mánáidgárddefálaldat
sámi mánáide lea
huksejuvvon sámegiela ja kultuvrra ala. Suohkanat
ja mánáidgárddeeaiggádat
fertejit oažžut návccaid čuovvolit mánáidgárddelága áigumušaid.
Sámi giellagelbbolašvuođa
skuvllain ja mánáidgárddiin
gos leat sámi mánát,
galgá vuoruhit ovddasguvlui. Fertejit doarvái oahppan
olbmot geain lea sihke sámi giellagelbbolašvuohta
ja pedagogalaš gelbbolašvuohta ja
geat sáhttet váldit badjelasaset
giellabarggu skuvllain ja mánáidgárddiin.
Dan sáhttá dahkat ea.ea. gelbbolašvuođaloktemiin
ja oahpponeavvuid ovdánahttimiin mánáidgárddiid rámmaplána
mielde.
2.4 Oahpahus ja dutkan
Oahpahuslága vuođul lea sámi
ohppiin individuálalaš riekti sámegiel
oahpahussii sihke vuođđoskuvllas
ja joatkkaoahpahusas. Dán rievtti ferte viiddidit
nu ahte oahpahus
sámegillii
šaddá individuálalaš
riektin sámi mánáide.
Deaŧalaš lea maiddái
ahte Oahpahus- ja dutkandepartemeanta ovttas Sámedikkiin ovdánahttá
sámi oahppoplánaid mat čuvvot
oppa vuođđooahpahusa, ja plánaid áigeguovdilis
sámi fágain ja oahppofágain.
Gáiddusoahpahus lea áidna molssaeaktu
sámi mánáide ja
nuoraide ollu osiin riikkas. Dát lea ođđa
oahpahusmálle mii gáibida ođđa
oahpponeavvuid. Lea dárbbašlaš čielggadit
gáiddusoahpahusa dili ja molssaevttolaš
oahpu ekonomalaš eavttuid. Sámediggi
bivdá Ráđđehusa
veahkehit ahte ásahuvvo bissovaš
ortnet sihke davvi-, julev- ja oarjelsámegiel gáiddusoahpahusfálaldahkii.
Bargu ođastit vuođđooahpahusa
oahppoplánaid lea jođus. Leat nammaduvvon
ovcci oahppoplánajoavkku, mas leat mielde oahpaheaddjit
ja eará fágaolbmot davvi-, julev-
ja oarjelsámi guovlluin. Oahppoplánajoavkkut
galget geargat iežaset evttohusaiguin ođđajagimánus
2005:s Dasto sáddejuvvojit oahppoplánaevttohusat
gulaskuddamii. Plána mielde galgá ođđa
oahppoplánaid ráhkadeapmi joatkkaoahpahusa
nuppi ceahkkái álggahuvvot miessemánus
2005:s ja joatkkaoahpahusa 3. ceahkkái ja fitnodaga
oahpahussii álggahuvvot ođđajagimánus
2006:s.
2.4.1 Oahpponeavvoráhkadeapmi
Vai vuoigatvuođat sámegiel oahpahussii
galget šaddat duohtan, de ferte earret eará
oahpponeavvodilli buorránit mealgat. Oahpponeavvuid ráhkadeami ovddasvástádus
gullá lágádusaide
ja eará oahpponeavvobuvttadeddjiide, Sámedikki
rolla fas lea plánet, stivret prošeavtta bajitdási
ja juohkit ruđaid. Ruđaid leat juohkán
Sámi oahpponeavvuid ráhkadeami
strategalaš plána 2001–2005
vuođul,
muhto Sámediggi lea ožžon
unnit ekonomalaš resurssaid jahkásaččat
go maid plána eaktuda.
Oahpponeavvut davvisámegielas ja davvisámegillii
leat leamaš eanemusat vuoruhuvvon. Lea deaŧalaš
lasihit oahpponeavvobuvttadeami maiddái oarjel- ja
julevsámi skuvllaid ja mánáidgárddiid váste.
Danin berre lágádusaid ja eará
oahpponeavvoráhkadeddjiid ávžžuhit
bidjat návccaid oarjel-ja julevsámi
prošeavttaide. Galgá maiddái
dihtomielalaččat láhčit
sámi digitála oahpporesurssaid nannema ovdánahttima
maid sáhttá geavahit davvi-, julev-
ja oarjelsámi gáiddusoahpahusas.
Sámedikki stipeandaortnet sámi
studeanttaide geat váldet oahpponeavvopedagogihka
joatkkaoahpu, lea lasihan gelbbolaš oahpponeavvobuvttadeddjiid.
Dán sámediggeáigodagas
leat gárvvistuvvon 149 oahpponeavvu mat leat juohkásan čuovvovaččat: mánáidgárdi
13 oahpponeavvu, vuođđoskuvla davvisámegiella
62, vuođđoskuvla julevsámegiella
20, vuođđoskuvla oarjelsámigiella
9, joatkkaoahpahus 10, DGT 14 ja erenoamášpedagogihkka
21 oahpponeavvu. Sámedikkis leat 14 miljon ruvnno
várrejuvvon foanddas álggahuvvon
oahpponeavvuid gárvvisteapmái. Sámi oahpponeavvuid
2002–2005 strategalaš plána
geahčadeami oktavuođas áigu
Sámediggi álggahit doaibmabijuid
hoahpuhan dihte oahpponeavvoprošeavttaid gárvvisteami.
2.4.2 Erenoamášpedagogihkka
Ain lea stuora dárbu erenoamážit
láhččojuvvon oahpponeavvuide sámegillii,
ja erenoamážit galgá
bidjat návccaid ovdánahttit oahpponeavvuid
joatkkaoahpahussii ja matematihkas buot cehkiin. Ferte maiddái
leat ulbmilin oažžut ovdánahttojuvvot
multidoaimmalaš oahpponeavvuid, muhto eaktun jus dan
galgá sáhttit čađahit,
lea ahte ekonomalaš rámmat lasihuvvojit.
Sámediggi lea dohkkehan ođđa
plána erenoamášpedagogalaš
gelbbolašvuođaloktemii. Ođđa
plánaáigodat lea 2004–2006,
ja plána čalmmustahttá
lohkan- ja čállinváttuid
ja guovttegielalašvuođa julev- ja oarjelsámi
guovlluin ja Lulli-Romssa ja davit Nordlándda guovlluin.
Gelbbolašvuođalokten galgá leat
prošeaktahámis ja leat báikái
gullevaš báikkálaš ovdáneami
ja báikkálaš dárbbuid
vuođul. Prošeaktaovttasteaddji lea
virgáibiddjon prošektii. Sámedikkis
lea leamaš álggahanseminára
Bådåddjos gelbbolašvuođaloktenplána čađaheami
birra.
2.4.3 Prošeavttat
Sámediggi oassálastá
muhtin našuvnnalaš prošeavttain
skuvlaovdáneami dáfus. Sámedikki
rolla dain lea váldit vuhtii sámi mánáid
ja nuoraid beroštumiid ja váikkuhit
sin geat dahket mearrádusaid skuvlasuorggis váldit
ovddasvástádusa maiddái
sámi mánáid skuvlaárgabeaivvis.
Prošeavttaid ferte joatkit ja dat fertejit buktit
bissovaš rievdadusaid nu ahte skuvla nagoda váldit
vuhtii sámi mánáid
dárbbuid. Suohkaniid ja skuvllaid ferte movttiidahttit
váldit vuhtii ja viidáset fievrridit
gelbbolašvuođa maid sii leat háhkan prošeavttaid
bokte.
5-jagi
lohkan- ja čállinprošektii
mii
loahpahuvvo 2005 giđa, oassálastet
gávcci skuvlla viđa suohkanis mat
gullet sámegiela hálddašanguvlui.
Movttiidahttin dihte sámi servodaga, sámi
mánáid ja nuoraid lohkat, de lea áibbas
dárbbašlaš ahte
sámi girjjálašvuohta
lea gávdnomis ja lea hui deaŧalaš
ahte sámegielat almmuhemiid lea álki gávdnat.
Lea maid jođus
reálafágalaš
prošeakta.
Ulbmilin sámi servodahkii
lea nannet oppalaččat reálafágaid
gelbbolašvuođa, muhto erenoamážit
ohppiin/studeanttain ja oahpaheddjiin ja eambbogiid oččodit
váldit reálafága
oahpuid.
Árvoprošeavtta
bokte
leat juhkkojuvvon ruđat «sámi árvodoaibmabijuide» sihke
Finnmárkku, Romssa, Nordlándda,
Davvi-Trøndelága ja Lulli- Trøndelága
skuvllaide.
Dárbu lea farggamusat válljet maiddái
muhtin sámi vuođđo-
ja joatkkaskuvllaid ovdamearkaskuvlan mat sáhttet čájehit
movt sii systemáhtalaččat
leat bargan ovddidit kvalitehta skuvllas ja mat sáhttet iežaset
vásihusaiguin veahkehit eará skuvllaid
iešguđet bargomálliiguin. Ávžžuhit
Stáhtalaš oahppohálddahusa
válljet maiddái muhtin sámi
skuvllaid ovdamearkaskuvlan.
2.4.4 Joatkkaoahpahus
Joatkkaoahpu barggut čađahuvvojit
ovttasbarggu bokte joatkkaskuvllaiguin ja fylkkagielddaiguin. Finnmárkku
fylkkagielddas lea áigumuššiehtadus
sámi joatkkaskuvllaiguin sámegieloahpahusa
dáfus, fievrridit gelbbolašvuođa
DGT bokte. Dát addá vejolašvuođa
sámi ohppiide buot joatkkaskuvllain riikkas oažžut sámegieloahpu.
433 oahppi joatkkaskuvllain geain lea sámegiella
fágan, leat ožžon
giellamovttiidahttinstipeandda.
Sámediggi lea dohkkehan
Duodji
ja design
oahppoplána guovttejagaš geahččaleapmin
2004 čavčča rajes
Sámi joatkka- ja boazodoalloskuvllas. Ovttas Finnmarkku
ja Romssa fylkkagielddaiguin leat almmuhan bálkádoarjaga
10 duodjefidnooahppái. Áššeoasálaččat
leat álggahan prošeavtta heivehit
fidnoohppiide oahpahusa duodjefitnodagain ja oažžun
dihte eambbo oahpahalliid.
Sámi joatkkaskuvla Kárášjogas
lea ohcan Sámedikkis ahte
Sámi mátkeealáhusa
geahččalanplána
dohkkehuvvo oahpposuorgin.
3-jagáš prošeavttas «Sámi
kulturmáhttu Romssa joatkkaskuvllain» lea
ulbmil ahte «ii oktage oahppi galgga geargat joatkkaskuvllas
nu ahte ii leat vuđolaš máhttu sámi
dilálašvuođaid birra».
Prošeakta čađahuvvo
Ráissa joatkkaskuvllas, Skániid
joatkkaskuvllas ja Sjøvegan joatkkaskuvllas.
Julevsámi ohppiid joatkkaoahpahusas ii leat dál
oahpahusfálaldat mii lea heivehuvvon julevsámi
ohppiid giela, duogáža ja eavttuid
ektui. Dát sáhttá máŋgga
dilis dagahit ahte skuvlamokta unnu ja ahte guovllu sámi
oahppit heitet gaskan skuvllas. Dát dagaha negatiiva váikkuhusaid
sidjiide geaidda dát gullá ja julevsámi
servodahkii mii dárbbaša gelbbolaš
olbmuid iešguđet oktavuođain. Seammás
eksaminerejuvvojit oahppit vuođđoskuvllas
geain lea leamaš julevsámegiel oahpahus
ja buot oahpahus julevsámegillii ja geain lea julevsámegiella
eatnigiellan/vuosttašgiellan. Go sii bohtet
joatkkaskuvlii de eai leat ásahuvvon dohkálaš
joatkkaoahpahusfálaldagat mat váldet
vuhtii julevsámi ohppiid dárbbuid oažžut
sámegiel ja sámegillii oahpahusa
vuosttašgiellan. Deaŧalaš
lea ahte Nordlándda fylkkagielda ásaha julevsámi
joatkkaoahpahusfálaldaga mii sisttisdoallá
sihke dábálašfágalaš
ja fidnofágalaš oahpposuorgefálaldagaid
main julevsámi giella ja eará sámigullevaš fágat
ja fálaldagat galget ovttaiduvvon oassin goappašiid
surggiid oahpahusfálaldagain.
2.4.5 Gelbbolašvuođaovdáneapmi
Sámediggi juohká stipeanddaid mat
galget váikkuhit gelbbolašvuođaloktema
muhtin fágasurggiin. 2004:s lea Sámediggi juohkán
7 stipeandda erenoamášpedagogihkkii,
9 stipeandda oahpponeavvopedagogihkkii, 9 erenoamáš
láhččojuvvon oahpponeavvoprošeavttaide, ja
ruđaid erenoamášpedagogalaš
suorggi 3 geahččalan- ja ovdánahttinprošektii.
2.4.6 Sámi alit oahppu ja dutkan
Sámediggi lea leamaš fárus
proseassas sirdit Sámi Instituhta (SI) Davviriikkalaš
Ministarráđis Norgga Oahpahus- ja duktandepartementii.
SI šattai sierra fágalaš
ovttadahkan Sámi allaskuvllas 2005 rájes. Šiehtadallamiid
maŋŋil gaskal Davviriikkalaš
Ministarráđi ja Norgga, Suoma ja
Ruoŧa beale sámedikkiid, leat bealálaččat vuolláičállán áigumuššiehtadusa
SI boahttevaš organiseremis. Stuoradiggi berre bargat
dan ala ahte Sámi allaskuvla bajásdássejuvvo dieđalaš
allaskuvlan dál go ožžot
mihá viidábut fágaprofiilla
dan sivas go Sámi Instituhtta šaddá
oassin allaskuvllas. Sámediggi lea deattuhan Ráđđehusa
guovdu Oahpahus- ja dutkandepartemeantta bokte ahte ođđa
dieđavistti huksenálggaheapmi Guovdageainnus
ferte álggahuvvot maŋimustá
Statsbygg dieđihan áigemearrái 2007:s, áinnas
ovddiduvvo 2006:ii jos lea vejolaš.
Sámediggi lea ávžžuhan
ahte
Sámi dutkanprográmma
galgá
jotkojuvvot eanet go dan vihtta jagi mii álggos
lei jurddašuvvon, ja lea ávžžuhan
ahte galgá lasihit dutkanruđaid
maid prográmma hálddaša. Áiggi
mielde berre ásahit davviriikkalaš sámi
dutkanráđi mii sáhttá
sihkkarastit sámi dutkama boahtteáiggis.
Sámediggi lea Ráđđehusa
ektui ovddidan ahte berre ásahuvvot sierra sámi
dutkanehtalaš komitea.
Ráđđehus berre láhčit
dili nu ahte sáhttá bidjat eanet návccaid
oarjelsámi dutkamii, erenoamážit
giela dáfus, sihkkarastin dihte oarjelsámegiela boahtteáiggi.
Sámi oahppoásahusain galgá
dutkan- ja ovdánahttinbarggu vuoruhit mii váikkuha
sámi mánáid oahpahussii,
sámi oahpaheaddjiohppui ja joatkkaoahpahusfálaldahkii.
2.5 Giella
Sámegielaid seailluhan-, ealáskahttin-
ja ovddidanbarggut lea okta dain deháleamos áŋgiruššansurggiin
dán njealji jagi áigodagas. Áŋgiruššan
lea buktán ovdáneami buori guvlui,
muhto ain lea ollu mii váilu. Sámediggi
lágida giellabarggu Sámedikki giellastivrra
ja Sámi giellalávdegotti bokte. Sámedikki
giellastivra lea Sámedikki fágapolitihkalaš orgána
sámi giellagažaldagaid birra, ja
Sámi giellalávdegoddi lea Sámi
parlamentáralaš ráđi
giellaorgána ja dat lea sámi
álbmoga
oktasaš mearridanorgána
sámegiela gažaldagain
2
.
2.5.1 Giellaguovddážat
Vásihusat čájehit
ahte sámi giellaguovddážat
leat deaŧalaš sámegiela
seailluhan- ja ovddidanarenat, erenoamážit
dain guovlluin gos sámegiella lea rašes
dilis. Leat sihke suohkanat ja priváhta ásahusat
mat eaiggádit giellaguovddážiid,
ja giellaguovddážat ožžot
vuođđodoarjaga Sámedikkis.
Lea dárbu ásahit eanet giellaguovddážiid
ja mii diehtit ahte leat máŋga searvvi
ja ásahusa mat plánejit ásahit
giellaguovddážiid. Sámi
lagasguovlluin lea stuorra beroštupmi ja danne lea
deaŧalaš doarjut dan. 2004:s ledje
7 sámi giellaguovddáža
mat ožžo doaibmadoarjaga Sámedikkis,
ja 2005 rájes boahtá maid Samisk
språk- og kompetansesenter Rørosas dán
ortnega vuollái.
Giellaguovddážiid sávaldaga
vuođul lea Sámediggi ásahan fierpmádaga
giellaguovddážiid ja Sámedikki
gaskkas, ja dohko bovdejuvvojit maid searvvit ja ásahusat
mat leat pláneme ásahit sámi giellaguovddáža. Fierpmádaga
ulbmil lea buoridit ovttasbarggu ja gulahallama giellaguovddážiid
gaskkas, ja giellaguovddážiid ja
Sámedikki gaskkas.
2.5.2 Giellaprošeaktaruđat
Giellaprošeaktaruđat váikkuhit
dan ahte álggahuvvojit doaimmat mat nannejit sámegiela.
2004:s oaččui Sámediggi
ohcamiid 12 800 000 ruvnno ovddas, muhto lei dušše
5 000 000 ruvnno maid sáhtii juolludit.
Beroštupmi giellaprošeavttaide lea
máŋggageardánit lassánan;
juohke jagi bohtet ohccit ođđa guovlluin.
2.5.3 Sámi sátnevuorká
ja sámi terminologiija
Lea deaŧalaš ahte sámegiela
seailluhan- ja ovddidanbarggus lea davviriikkalaš
perspektiiva. Sámedikki sátnevuorkká mii
lea doaibman 1998 rájes, leat dál
buorideame ja ođasteame. Go ođđa
sátnevuorká gárvana
2005 giđa, de leat doppe maid julev- ja oarjelsámegiel
sánit. Buot tearpmat maid Sámedikki
giellastivra dohkkeha, biddjojuvvojit sátnevuorkái.
Sátnevuorká lea ráhkaduvvon
dainna lágiin ahte dan sáhttá
viiddidit davviriikkalaš sátnevuorkán,
ja dan lea Sámediggi signaliseren Sámi giellalávdegoddái.
Sámegielain lea unnán ođđaáigásaš
terminologiija. Sámediggi lea 2004 ja 2005 ovddas
ožžon doarjaga Nordplus Språk:s
jorgalahttit «Ordbok for samfunn og helse» buot
sámegielaide Norggas. Dát tearpmat
biddjojuvvojit sátnevuorkái.
Sámegiella geavahuvvo dađistaga
eanet fágasurggiin ja lea deaŧalaš
oktilaččat bargat tearbmabarggu.
Sámediggi álggaha ieš
maid terminologiijaprošeavttaid. Go geavaha daid sámi
giellaresurssaid mat gávdnojit, de dat lea mielde
kvalitehtasihkkarastime tearbmabarggu. Terminologiijabargu ferte
nannejuvvot ja beavttálmahttojuvvot, ja Sámediggi
hástala ge danne gielddaid ja earáid
searvat terminologiijabargui. Sámediggi lea iežas
gielladieđáhusas; «Sámegiella lea čaffat» mearridan
oažžut johtui eambbo giellaávžžuhusdoaimmaid
ovddidan ja seailluhan dihte sámegielaid.
2.5.4 Sámegiel divvunprográmma elektrovnnalaš teakstagieđahallamii
Miessemánu dievasčoahkkimis 2004
mearridii Sámediggi bidjat johtui 3 jagi prošeavtta «Sámi
divvunprográmma elektrovnnalaš teakstagieđahallamis».
Prošeavtta ulbmil lea oažžut
davvi- ja julevsámegiel divvunprográmma
ja davvisámegiel sátnejuohkinprográmma.
Sivva manne oarjelsámegiella ii leat mielde dán háve
lea ea.ea. ahte ii gávdno gárvves
morfologalaš analysáhtor mii dovdá oarjelsámegiela
sojahanmorfologiija.
Prošeavtta oppalaš rámma
lea 11 300 000 ruvnno Ráđđehus
lea juolludan 6 000 000 ruvnno dán
prošektii. Sámediggi lea várren
ruđa prošektii, ja bargá čađat
loahpparuhtademiin. Prošeaktaáigodat
lea 2004 golggotmánus 2007 čakčamánnui. Prošeaktajođiheaddji
ja golbma prošeaktabargi leat biddjon virgái. Prošektii
galgá ráhkaduvvot sierra ruovttusiidu.
2.5.5 Giellaiskkadeapmi
Sámediggi lea Sámelága bokte
geatnegahtton juohke njealját jagi ráhkadit
raportta sámegielaid dili birra Norggas. Sámedikki
giellastivra mearridii makkár gažaldagaid galgá
jearrat ja makkár ásahusat galget
leat mielde. Iskkadeapmi čađahuvvui čakčamánus
2004, das ledje sihke almmolaš ja priváhta ásahusat oarjel-,
julev- ja davvisámi guovlluin mielde.
Iskkadeapmi čájeha ahte leat máŋga ásahusa
mat dihtet ahte sis lea ovddasvástádus bálvalit
sámi álbmoga ja mat háliidit
oažžut sámegiel
gelbbolašvuođa. Ohppiidlohku geat
ožžot oahpahusa sámegielas,
ja mánáidlohku geain lea sámegiella mánáidgárddis,
lea lassánan. Hástalussan ovddasguvlui
lea oažžut eanet fágaolbmuid
geat hálddašit sámegiela.
Iskkadeapmi čájeha maid ahte sámegieloahpahusfálaldagat
leat váilevaččat
eaige leat ollislaččat plánejuvvon. Sámediggeráđđi meannudii
raportta ođđajagimánus
2005.
2.5.6 Sámi báikenamat
Sámi nammanevvohat lea 2004:s bidjan ollu návccaid
oččodit dohkkeheapmái
sámi namaid čoahkkebáikkiin. Áltá
ja Bådåddjo gávpogat leat mearridan
sámi namaid. Dasa lassin biddjo maid ollu áigi
doaibmat ráđđeaddin
báikenammajearaldagain. Muđui čujuhuvvo
ođđa báikenammalága
gulaskuddancealkámuššii njukčamánus
2004.
2.5.7 Suohkanat
Guovttegielalašvuođadoarjja lea ollu
lassánan jagi 2001:s jahkái 2004
ja lea dahkan ahte sámegiela hálddašanguovllu
suohkanat ja fylkkasuohkanat leat ožžon
eambbo doarjaga. Buot hálddašanguovllu suohkaniiguin
leat ásahuvvon jahkásaš čoahkkimat guovttegielalašvuođa
birra. Ulbmilin lea čatnat lagat oktavuođaid
ja buoridit gulahallama.
Tabealla 2.1 Bušeahttaovdáneapmi 2001–2004
Musea | 2001 | 2002 | 2003 | 2004 |
---|
Guovttegielalašvuođđaruđat | 15 850 000 | 25 050 000 | 28 050 000 | 33 850 000 |
Giellaprošeavttat
hálddašanguovllu olggobealde | 2 406 000 | 2 450 000 | 2 450 000 | 2 450 000 |
Giellaprošeavttat
hálddašanguovllu siskkabealde | 0 | 0 | 1 600 000 | 2 000 000 |
Giellaguovddážat | 1
600 000 | 2
000 000 | 2
400 000 | 3
150 000 |
Oktiibuot | 19 856 000 | 29 500 000 | 34 500 000 | 41 450 000 |
Bušeahttaovdáneapmi čájeha
ahte Sámediggi vuoruha giellabarggu. Gielladieđáhus «Sámegiella
lea čaffat!» mii meannuduvvui miessemánus
2004, bidjá eavttuid boahtteáiggi
bargguide. Deaŧalaččamus barggut
leat oainnusin dahkat sámegiela ja kultuvrra erenoamážit
oarjel- ja julevsámegiel guovlluin. Guhkesáiggi
mihttu lea ráhkadit oktasaš giellaulbmilprográmma dáidda
gielaide. Deaŧalaš lea movttiidahttit
buohkaid geavahit sámegiela. Okta bargguin boahtteáiggis
lea ođastit ja ráhkadit giellaplánaid
buot sámegielaide. Vai sáhttá čađahit
vuoruhuvvon doaimmaid, de dárbbaša
Sámediggi buori ja lagas ovttasbarggu sihke almmolaš ásahusaiguin,
sámi organisašuvnnaiguin ja ásahusaiguin
ja muđui sámi álbmogiin.
2.6 Dearvvašvuohta ja sosiála
Sámediggi lea dán njealjejagi áigodagas
bargan árjjalaččat
dearvvašvuođa- ja sosiálapolitihkain.
Váldoulbmilin lea: «Ollislaš
ja ovttaárvosaš dearvvašvuođa-
ja sosiálafálaldat sámi álbmogii
nugo maiddái álbmogii muđuige».
Dát dávista Ráđđehusa 2002–2005
doaibmaplánii, Máŋggabealátvuohta
ja ovttadássásašvuohta,
ulbmilii dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaide
sámi álbmoga várás.
Kultur- ja giellagelbbolašvuhtii lea ain stuorra dárbu.
Ii leat vel iešalddis čielga ášši
ahte sámi dimenšuvdna álohii livččii
mielde dalle go dálá ásahusain ásahuvvojit
ođđa ortnegat, álggahuvvojit
ođastusat ja go doppe ođđasis
organiserejuvvo. Berre deattuhit ahte ovddasvástideaddji eiseválddiin
dat lea ovddasvástádus fálaldagain
sámi álbmogii, ležžet
dal vuođđodearvvašvuođa
bálvalusat dahje stáhtalaš
dearvvašvuođafitnodagat.
Sámediggi oaidná erenoamáš
hástalusaid sámi álbmoga várás
fálaldagaid oktavuođas. Mii leat
váldán dáid áššiid
ovdan Ráđđehusain.
Dás sáhttá namuhit:
geahpedemiid sihke ruđalaš ja olmmošlaš
resurssaid dáfus, mat dagahit fálaldaga
sámi geavaheaddjiide salderenpoastan, váttis
doavtterdili sámi guovlluin, funet heivehuvvon gárrenvuođadivššu,
mánáid- ja bearašsuodjalusa,
veajuiduhttima ja psyhkalaš dearvvašvuođadivššu.
Okta stuorra hástalusain ovddosguvlui lea fuolahit
ahte fálaldat sámi geavaheaddjiide
ja divššohasaide ii hedjon dan geažil
go ekonomalaš eavttut dađistaga
gáržžiduvvojit vuođđodearv-vašvuođabálvalusas
ja dearvvašvuođafitnodagain. Sámediggi áigu
erenoamážit čujuhit
dan váttis vuođđodoavtterbálvalusa
ollu gielddain, gos doaktáriid váilun
ja giellaváttisvuođat sáhttet buvttihit
fuones dili divššohasaide. Sámediggi
deattuha ahte dát ovddasvástádus
gullá gielddalaš eiseválddiide, dearvvašvuođafitnodagaide
ja Ráđđehussii.
Sámediggi ja Ráđđehus
leat ovttaoaivilis das ahte ásahit Sámedikki
ja olles sámi guovllu regiovnnalaš dearvvašvuođafitnodagaid
gaskasaš ovttasbargoorgána. Dát
orgána galgá ásahuvvot
2005:s ja dan bargun galgá leat fuolahit sámi
divššohasaid beroštumiid beroškeahttá
dearvvašvuođafitnodagaid regiovnnalaš juohkáseamis.
Das galgá maid leat erenoamáš ovddasvástádus bearráigeahččat
ahte dearvvašvuođafitnodagain fuolahuvvo
sámi perspektiiva.
Ovttasbargošiehtadusárvalusas
oarjelsámeguovllu várás
lea mearrádus, mii galgá oččodit ásahuvvot
rávvenbálvalusa oarjelsámeguovllu
dearvvašvuođa- ja sosiálaáššiin
3
.
Davvi-Trøndelága fylka galgá
váldit badjelasas bargoaddiovddasvástádusa,
ja Sámediggi fas galgá fuolahit
ruhtadeami ráddjejuvvon prošeaktaáigodagas.
Sámediggi oaidná dán
positiivvalažžan ja doaivu, ahte
dát sáhttá váikkuhit
dan ahte oarjelsámi geavaheaddjit ožžot
buoret fálaldaga.
Dan rájes go Sámediggi 1999 válddii
badjelasas dearvvašvuođa- ja sosiálaprošeavttaid
ruhtajuohkinovddasvástádusa, de
lea bušeahttaovdáneapmi leamaš
ná: 1999 rájes 2001 rádjai
4 700 000 ruvnno jahkásaččat,
2002–2004 áigodagas 5 100 000
ruvnno jahkásaččat.
Eanaš oassi ruđain juhkkojuvvo dearvvašvuođa-
ja sosiálaprošeavttaide ohcamiid vuođul,
ja viidáseappot 100 000 ruvnno veajuiduhttinstipeandan.
2004:s vuoruhii Sámediggi 3 áŋgiruššansuorggi; čielggadan-
ja prošeaktabargguid, maid ulbmil lei heivehit dearvvašvuođa-
ja sosiálabálvalusaid sámi duohtavuhtii,
sámi guovlluid dábálaš
dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusa
iešguđet dárbbuid doaibmabijuid
metodaovddideapmái ja láhčimii
ja dearvvašvuođa- ja sosiálabargiid
oahpaheapmái sámegielas ja sámi
kulturáddejumis.
Sámedikki bealis oaidnit ahte ruhtadárbu
stuorru. Dán suorggis sturrot vuordámušat Sámediggái
ja sámi servodaga dárbbut bohtet čielgaseappot ja čielgaseappot
oidnosii. Dán oaidnit buoremusat das go prošeaktaohcamiid lohku
stuorru. Dál ohccojuvvo njealje geardde eanet ruhta
go dat mii mis lea juogadeapmái. Julev- ja oarjelsámi
guovlluin leat mis erenoamáš hástalusat.
2.6.1 Divššohasvuoigatvuođat
Sámi geavaheaddjiid ja divššohasaid
vuoigatvuođat leat muddejuvvon Norgga lágain
ja riikkaidgaskasaš soahpamušain.
Dat sihkkarastet geavaheaddjái dárbbašlaš
dearvvašvuođaveahki ja dieđuid
dan gillii, maid sii hálddašit.
1987-mannosaš sámelágas
leat giellanjuolggadusat, mat sihkkarastet giellahálddašanguovllu
geavaheaddjiide ja divššohasaide vuoigatvuođa
oažžut bálvalusa
sámegillii dearvvašvuođa-
ja sosiálaásahusain. Dasa lassin
sihkkarastá ILO-soahpamuša nr 169
artihkal 25 sámiide vuoigatvuođa
searvat áigeguovdilis dearvvašvuođafálaldagaid hábmemii.
Viidáseappot nannejuvvojit sámi
geavaheaddjiid vuoigatvuođat oažžut dohkálaš
dearvvašvuođabálvalusaid.
ON-mánáidsoahpamuša,
mii gusto Norgga lágaid ovddabealde, artihkal 30
sihkkarastá earret eará sámi
mánáide vuoigatvuođa
beassat geavahit gielaset, kultuvrraset ja oskkuset. Sámediggi
oaidná ahte ain lea čuovvolanbargu
dán suorggis sámiid erenoamáš
vuoigatvuođaid oktavuođas.
2.7 Ealáhus ja kultuvra
Sámediggi hálddaša dál
váikkuhangaskaomiid ealáhusovdáneami várás
Sámi ovddidanfoandda bokte. Vaikko vel gaskaoamit
leat bures heivehuvvon sámi servodaga ealáhusstruktuvrii,
de lea ruhtadilli gárži dan ektui
ahte sihke dustet investerendárbbuid ja doarjut
doaibmabijuid, mat ovddidit ođđahutkamiid.
Daid foandaruđaid maid Sámediggi hálddaša,
ferte atnit dakkár riskavejolaš
investerenkapitálan, mii dávjá
lea mearrideaddjin ođđa doaimmaid
ja ođđa ásahemiid
oktavuođas. Sámediggi geahččala
ovddidit dakkár gaskaoapmepolitihka ealáhuseallima
ektui, mii lea ollislaš ja buorebut heivehuvvon báikkálaš
ja guovlluguovdásaš diliide.
2.7.1 Sámi guovlluid ealáhusovddideapmi
Buotbeallásaš ja máškidis
ealáhuseallin lea sámi kultuvrra ávnnaslaš vuođđu. Árbevirolaččat
lea sámi guovlluid ealáhusdoaimmaid vuođđun
eanaš leamaš vuođđoealáhusbuvttadeapmi.
Hástalusat leat sihkkarastit vuoigatvuođaid vuođđoealáhusain,
erenoamážit vuoigatvuođaid guolástussii,
ja ovddidit vuođđobuvttadeami vai
lokte dietnasa stuorát árvobuvttadeami bokte
báikegottiin, ja movttiidahttit ođđahutkama
muđui ealáhuseallimis. Gaskaoapmehálddašeami
njuolggadusaid ođasmahttima oktavuođas čavgejuvvui
nissoniid ja birrasa vuhtiiváldin. Dát
vuhtiiváldin galgá deattuhuvvot.
Maiddái nuoraiguin áŋgiruššan
vuoruhuvvo ealáhusoktavuođas. Sámediggi
lea ásahan álggahanstipeandaortnega nuoraid
várás.
Smávva fitnodagat fertejit dustet dakkár
hástalusaid go rasjonaliserema, struktuvrarievdadusaid
ja daid stuorru oktavuođaid riikkaidgaskasaččat,
mat leat mihtilmasat dálá ealáhuseallimis.
Dát guoská maiddái
gelbbolašvuođa ja doarvái
iežaskapitála oččodeapmái.
Báikegottiid ealáhusaid ođđahutkannákca
ja stuorrunvejolašvuohta sorjá das
man muddui fitnodagat, diehtobirrasat, ruhtadeaddjit ja eiseválddit
nagodit ovttasbargat vuogádatlaččat
ja ulbmillaččat.
Sámediggái juolluduvvon ruđaiguin
stáhtabušeahta bokte ii leat leamaš
vejolaš viiddidit Sámi ovddidanfoandda rámmaid.
Tabealla 2.2
| | | | | | (Logut almmuhit
1 000 ru) |
---|
| 1997 | 1998 | 1999 | 2000 | 2001 | 2002 | 2003 | 2004 |
---|
Sámi ovddidanfoanda | 18 168 | 20 597 | 20 097 | 18 597 | 18 130 | 18 130 | 17 517 | 15 767 |
Boazodoallošiehtadusas* | 2 000 | 2 000 | 2 000 | 2 000 | 2 000 | 2 000 | 2 000 | 2 000 |
Eanadoallošiehtadusas | | 1 000 | 2 000 | 2 000 | 2 000 | 2 000 | 2 000 | 2 000 |
Sámi ovddidanfoanda | 20 168 | 23 597 | 24 097 | 22 597 | 22 130 | 22 130 | 21 517 | 19 767 |
Sámediggi lea mearridan viiddidit Sámi
ovddidanfoandda geográfalaš doaibmaguovllu
2005 ođđajagimánu
1. b. rájes. Ođđa
guovllut leat; oasit Mátta-Várjjaga
gielddas, oasit Davvenjárgga gielddas, Láhpi
suohkan, Ivgu suohkan, oasit Ráisavuona suohkanis,
ja oasit Hábmira suohkanis. Dáidda
ođđa guovlluide lassin viiddiduvvojedje
maiddái dálá doaibmaguovllu
guovllut Gáŋgaviikka, Muosáid, Loabága,
Skániid, Rivttáid, Narviikka ja
Divtasvuona suohkaniin. Buohkanassii leat dál 27
namahuvvon gieldda, mat gullet Sámi ovddidanfoandda geográfalaš
doaibmaguvlui. Lassin olles geográfalaš
doaibmaguovllu álbmogii gustojit doarjjaortnegat maiddái
oarjelsámi guovllu sámi álbmogii.
Sámi ovddidanfoanda sáhttá
maiddái ruhtadit doaibmabijuid, mat nannejit erenoamážit
sámegiela ja sámi kultuvrra riikkas
muđui. Muđui sáhttá
foandda gaskaomiid geavahit doaibmabijuide mat gusket sámi
boazodollui. Berre maid čujuhit dasa ahte jus eat
oaččo eanet foandaruđaid,
de ballat massimis vejolašvuođa
ruhtadit ođđa doaibmabijuid ja ahte
eat sáhte doaibmat árjjalaš ruhtadeaddjin
báikkálaš ealáhuseallima
várás.
Viidát huksejuvvon ja buresdoaibmi govdabáddi
lea čielga rámmaeaktun ealáhuseallima
ja muđui servodaga ovddideapmái. Go
dákkár divrras huksema eai sáhte
márkan- ja gávpeberoštumit
okto čoavdit, de ferte stáhta doarjut
ruđalaččat. Ráđđehus ferte
stuorát áŋgiruššamiin
sihkkarastit ovttaárvosaš IKT-fálaldagaid
miehtá riikka.
Oahppo- ja dutkanpolitihkka ealáhusaid várás
lea deaŧalaš go galgá
loktet gelbbolašvuođa báikegottiin.
Sámediggi deattuha ahte sámi gelbbolašvuođabirrasat
leat áibbas dárbbašlaččat
go galgá nannet sámi servodaga ealáhuseallima. Sámediggi
háliida maiddái dán
oktavuođas ávžžuhit
ahte sámi dutkanprográmma nannejuvvo
ja guhkiduvvo. FoU-áŋgiruššan
ja dutkanbiras Guovdageainnus ferte nannejuvvot ja guhkit áiggi
vuollái berre ásahuvvot sierra sámi
dutkanráđđi ja dutkanfoanda.
Sámediggi lea oassálastán
prošeavttas
Women’s
Participation in Decision-making Processes in Artic Fisheries Resource
Management
.
4
Prošeakta
lei riikkaidgaskasaš prošeakta,
man Kvinneuniversitetet Nord lágidii Árktalaš Ráđi
ja Norgga Olgoriikadepartemeantta ovddas. Sámedikki
lassin oassálaste Ruoŧŧa, Islánda,
Ruonáeana, Kanada ja Fearasullot dan prošeavttas.
Prošeakta váldojuvvui bures vuostái
go biddjojuvvui Árktalaš Ráđi
ovdii skábmamánus 2004, ja dat jotkojuvvo
2005:s ja galgá čalmmustahttit nissoniid
oassálastima maiddái eará Árktisa
ealáhusain, mat ávkkástallet
resurssaiguin.
Eanadoallu
Sámediggi ovddida dál evttohusaid jahkásaš
eanadoallošiehtadallamiidda ja oassálastá
eanadoalu giliovddidanbarggus, mas fylkkagielddain lea ovddasvástádus.
Riikkalaš árvobuvttadanprográmma fátmmasta
maiddái sámi guovlluid. Sámediggi
lea maid oččodeamen sámi
eanadoallopolitihkalaš avádaga mielde
riikkalaš eanadoallojurddašeapmái
ja lea mielde heivehallamin váikkuhangaskaoapmegeavaheami
eanadoalus.
Finnmárkku eanadoalu ovdáneapmi
sáhttá govvidit sámi
guovlluid oppalaš rávnnjáldaga.
Doaluid lohku lea njiedjan 546 doalus 444 dollui 2001 rájes 2003
rádjai. Sávzadoaluid lohku lea eanemusat
njiedjan, namalassii 25 proseanttain. Seammás lea
doallosturrodat lassánan 190 mihtus 225 mihttui. Sámi
ovddidanfoandda gaskaoapmegeavaheapmi lea rievdaduvvon nu ahte sáhttá
addit doarjaga huksemiidda maiddái dakkár
doaluin, main leat eanet go 1,5 jahkedietnasa. Sámediggi
lea ruhtadan moadde doaibmabiju, main lea leamaš áigumuš viidáset
náláštuhttit eanadoallobuktagiid.
Dakkár prošeavttat leat maid čađahuvvon, main
lea leamaš áigumuš loktet
gelbbolašvuođa smávva
borramušbuvttadeamis. Doarjja mašiidnarieggáide
lea váikkuhan lagat ovttasbarggu eanadoallomašiinnaid
ja -reaidduid geavaheami oktavuođas. Eanadoallovisttit Árktisas,
mii bargá ovttas earret eará davimus
fylkkaid eanadoalloossodagaiguin, lea dakkár prošeakta,
mii lea buvttihan hálbbit visttiid daidda doaluide
mat leat mielde prošeavttas.
Lotnolasealáhusat
Doaibmadoarjjaortnet lotnolasealáhusaid várás
loahpahuvvo 2006 rájes. Njuolggadusat maid leat
rievdaduvvon nu ahte eanadoallu, boazodoallu, guolástus,
duodji dahje meahcceealáhusat galget leat okta oassi
lotnolasealáhusas.
Sáivačáhceguolástusprošeakta
lea álggahuvvon dainna áigumušain
ahte oččodit gánnáhahtti
sáivačáhceguolástusa.
Prošeakta sorjá hui ollu das ahte sáivačáhceguliid vuostáiváldima ásaheapmi lihkostuvvá.
Ollu ealáhusdolliin lea lassedienas go vuvdet oaggunvásihusaid maidda
gullá idjadeapmi ja sáhtošteapmi.
Duodjedoarjjaortnet guorahallojuvvo vai dat čuvošii
dan áigumuša ahte duojáriidda
galget ásahuvvot buorit rámmaeavttut. Maŋimuš
jagiid lea Sámediggi juolludan sullii 10 000 000 ruvnno
jahkásaččat doaibmabijuide
duoji várás. Sámedikki
5-jagáš duodjeovddidanprográmma
ii leat vel ollásit ruhtaduvvon ja das leat čađahuvvon
dušše dat oanehis áiggi
doaibmabijut. Dasto lea álggahuvvon 2-jagáš prošeakta,
mii galgá nannet duodjefágaoahpu. Áigumuššan
lea earret eará iskat váikkuha go
fidnooahppibálká dan ahte eanebut
ohcet duodjái fágan. Jus nu šattaš,
de lea jurdda ahte dat ásahuvvo bissovaš
ortnegin. Čielggadeapmi duodjeealáhusšiehtadusa ásaheami
birra lea leamaš gulaskuddamis. Ealáhusšiehtadusa ásaheapmi
sáhttá váikkuhit
dan ahte nuorra duojárat geahččagohtet
duoji geasuheaddji ealáhussan.
Hutkkálaš doaibman lea duojis erenoamáš árvu maiddái
dáiddan. Duodji nanne identitehta ja danne leage
deaŧalaš ahte maiddái
boahtte buolvvat besset oahppat dakkár vuđolaš
duodjeteknihkaid, mat leat oassin sin kultuvrras ja identitehtas.
Nappo fertege nannet duoji dáiddalaš
ja kultuvrralaš beliid.
Sámi ovddidanfoandda doaibmaguovllu viiddideami
oktavuođas ja eanet áŋgiruššama
oktavuođas dujiin lea lunddolaš
ahte doarjagat Sámi ovddidanfondii boazodoallošiehtadusa
bokte ja eanadoallošiehtadusa bokte leat ovttadássásaččat. Guolástusdepartemeanta
berre maid doarjut foandda.
Boazodoallu
Stuorra oassi lotnolasealáhusdoarjagis addojuvvo
duodjái ja boazodollui lotnolasealáhussan.
Sámi ovddidanfoandda doaibmaguovllu viiddideami
oktavuođas ja eanet áŋgiruššama
oktavuođas dujiin lea lunddolaš
ahte doarjja boazodoallošiehtadusa bokte Sámi
ovddidanfondii lasihuvvo mealgat.
Sámediggi lea ohcalan ollislaš váikkuhusčielggadeami
boazodollui ovdalgo lobit addojuvvojit hukset bieggamillorusttegiid
ja vuođđostruktuvrraid daid oktavuođas.
Sámediggi lea maid ávžžuhan
bissehit stuorra huksenplánaid sámi
guovlluin dassážiigo vuoigatvuođaáššit
leat čielgan. Hui deaŧalaš
lea ahte Sámediggi oažžu duohta
váikkuhanfámu dakkár áššiin,
mat gusket boazodoalu ávnnaslaš vuđđosii
nu sakka.
Boazodoalu njuovvan- ja márkandilli lea leamaš
dohkketmeahttun guokte maŋimuš jagi.
Sámediggi lea bivdán boazodoalloeiseválddiid árvvoštallat
guhkesáiggi doaibmabijuid vai oččošii vuođđostruktuvrra
ja márkana oktiivástidit njuovvandárbui.
Earret eará berrešii ložžet
njuovvangáibádusaid ja heivehit
daid otná doaibmanvugiide vai fidnešii duohta árvobuvttadeami ealáhusas.
Sámediggi eahpida ahte sáhttá
go heivehit Oarje-Finnmárkku boazologu dálá
lágaid vuođul ja daid riikkaidgaskasaš
soahpamušaid vuođul mat geatnegahttet
Norgga. Viidáset proseassas leat eaktodáhttu
ja gulahallan deaŧalaš čoavddasánit
ja lea maid deaŧalaš ahte luohttámuš
ealáhussii fas ásahuvvo. Sámediggi
oaivvilda ahte dakkár buorit ja eaktodáhtolaš
lassibálkáortnegat leat deaŧalaččat,
mat hehttejit boazoeaiggádiid ekonomalaš vahágiin
ja mat fuolahit ahte ođđa olbmot álggašedje
ealáhussii ja ahte guovllus ain lea ceavzilis sámi
boazodoallu.
Sámediggi lea ollu gerddiid bivdán
ahte bargu boazodoallolága ođastemiin
vuoruhuvvo, go das livččii stuorra
mearkkašupmi boazologu heivehanbargui ja siidda
siskkáldas organiseremii muđui.
Boraspirepolitihkka ja -hálddašeapmi
Norgga maŋimuš jagiid boraspirepolitihkka
lea mielddisbuktán ahte iešguđet
boraspiremáddodagat leat lassánan
dohkketmeahttumit guovlluin gos lea sámi boazodoallu
ja eanadoallu. Boazu guohtu mehciin birra jagi eaige báljo
gávdnoge doaibmabijut mat bures eastadivčče vahágiid.
Boraspiret adnojuvvojit oktan dain stuorámus áittan máŋgga
guovllu ceavzilis boazo- ja eanadollui. Sámediggi
háliida eanet váikkuhanfámu
boraspirepolitihkkii, ja duohta oassálastima ja váikkuhanfámu
boraspirehálddašeapmái. Sámediggi
lea ožžon válddi
nammadit lahtuid boraspirelávdegottiide. Sámediggi
lea dattetge vuostálastán Birasgáhttendepartemeantta gáibádusa
ahte Sámediggi galgá nammadit Sámedikki áirasiid
dáid lávdegottiide, ja áigu
ságastallat dan birra Birasgáhttendepartemeantta
politihkalaš jođiheaddjiiguin.
Sámediggi áigu ovttasbarggu bokte
ealáhusorganisašuvnnaiguin, gielddaiguin
ja fylkkaiguin oččodit dakkár
politihka mii suodjala deaŧalaš
sámi ealáhusberoštumiid.
Julev- ja oarjelsámi guovllut leat erenoamáš
rašit. Danne ii sáhte Sámediggi
miehtat dasa ahte iešguđet boraspiremáddodagat čohkkejuvvojit
dáin guovlluin. Sámedikki mielas
lea erenoamáš deaŧalaš hástalus
váikkuhit ahte lassána máhttu
dáid guovlluid sámi kultuvrra ja
ealáhusaid birra ja ahte buoriduvvo eiseválddiid diđolašvuohta
Norgga geatnegasvuođaid birra álbmotrievtti
mielde.
Guolástus
Sámediggi meannudii guolástusdieđáhusa čakčamánu
2004 dievasčoahkkimis. Hálddašeapmi
ja vuoigatvuođat resurssaide lea bajimuš politihkalaš
mihttomearri. Lagasvuođa- ja sorjjasvuođaprinsihpa bokte
sáhttá juksat báikkálaš
ja guovllulaš resursahálddašeami ja
dan bokte bidjat vuođu ealáhusovddideapmái
sámi riddoservodagain. Dát prinsihppa
lea maiddái biddjojuvvon vuođđun
ovttasbargošiehtadussii Sámedikki
ja Finnmárkku fylkkagieldda gaskka, doalahan dihte
guolástusa oktasašopmodahkan.
Lagasvuođa- ja sorjjasvuođaprinsihppa
mielddisbuktá ahte sis, geat ásset
dihto guovllus ja geaid kultuvra, ealáhus ja giella
sorjá báikkálaš
resurssain, galgá leat ovdavuoigatvuohta beassat ávkkástallat
resurssaiguin. Dát muddenvuohki mearkkaša ceahkálastojuvvon
muddenvuogi almmá vuovddekeahttá
ja oasttekeahttá vuoigatvuođaid
ja mii vuođđuduvvo eamiálbmogiid
báikkálaš ealáhuslaš
ja kultuvrralaš resursaávkkástallamii.
Dát čuovvu maiddái
Norgga riikkalaš ja riikkaidgaskasaš eamiálbmotgeatnegasvuođain. Dán
hálddašanvuogi bokte lea maid vejolašvuohta
njulget daid sohkabeale bonjuvuođaid, maid dálá
muddenmodealla dagaha sámi riddo- ja vuotnaguovlluin. Eiseválddit
fertejit ovttas Sámedikkiin čađahit vuođđobarggu
vai sáhttá dovdáhit sámi
guollebivdoberoštusguovlluid.
Earreortnegiid ásaheapmi dagahii ahte ollu guolásteaddjit
masse guollebivdovuoigatvuođa. Erenoamážit čuozai
dát daid guolásteaddjiide geat bivde smávva
fatnasiiguin sámi riddo- ja vuotnaguovlluin. Eanaš guolásteaddjinissonat
gulle dán jovkui, ja sii ledje daid gaskkas geat
masse vuoigatvuođaid. Sámediggi áigu joatkit
bargguin guolástusvuoigatvuođaid
ruovttoluottafievrridemiin mearrasámi guovlluid álbmogii, viidáset
joatkit nuoraidearreortnegiin ja ásahit bivdoeriid
nissonolbmuide vai dan bokte sihkkarastojuvvo rekrutteren ámmáhii.
Dásseárvvu nannema dihte servodagas
háliida Sámediggi ahte nissoniid
ja dievdduid bálkátkeahtes bargu
dohkkehuvvo vuođđun registreremiidda
guolástusveahkadatgirjái, ja ahte
addojuvvojit dárbbašlaš
sierralobit njuolggadusain mat gusket oassálastinlobiide
ja bivdovuoigatvuođaide. Dát doaibmabijut
leat áibbas čađahahttit
almmá gáibitkeahttá
stuorra rievdadusaid lágain ja juohkinvuogádagain.
Sámedikki mielas lea mariinnašlájaid šaddadeapmi mávssolaš
lassáneaddji ealáhus, mas lea buorre
ovdánanvejolašvuohta sámi
riddo- ja vuotnaguovlluin. Sámediggi háliida ahte
biebmanlobiid galgá oažžut
nuvttá buot sámi guovlluin. Ealáhus
ferte buorebut váldit vuhtii birrasa amas árbevirolaš guolásteapmi
ja biologalaš šláddjivuohta
váikkuhuvvot negatiivvalaččat.
Ferte maiddái ovddalgihtii juo čájehit
várrogasvuođa go ásaha
ja doaimmaha biebmanrusttegiid vai eastadivčče
dávddaid ja luhtehasaid njoammumis luođuguollemáddodagaide,
omd. njuommumis Deanu čázádaga luođuluosaide.
Sámediggi lea váldán ovdan
njuorjjogiksiášši Ráđđehusain,
muhto sii eai ádde min oainnuid. Sámediggi háliida
ahte báikkálaš bivdit
galggašedje beassat ávkkástallat
njuorjjoresurssain.
Sámediggi lea máŋgii ovddidan
Ráđđehussii guolásteaddjiid
váttisvuođa mii guoská
gonagasreabbái oalgesálašin.
Dihto vuotnaguovlluin lea dál oalgesálašváttisvuohta
nu sturron ahte ii šat leat vejolaš čađahit dábálaš
bivddu. Váttisvuođain gillájit
eanemusat unnimus fatnasat go dain ii leat vejolašvuohta
mannat eará sajiide bivdit, omd. oarjjabeallái
260 nuortalaš guhkkodaga. Sámediggi áigu
joatkit barggus daid váttisvuođaid
oainnusin dahkamiin maid gonagasreabbá dagaha unnimus
fatnasiidda, vai maiddái dát fatnasat
ožžot vuoigatvuođa
bivdigoahtit gonagasreappá.
Dilli lea hui duođalaš árbevirolaš
guolásteapmái mearrasámi
guovlluin. Dáid guovlluid smávvaguolásteaddjiid
vuoigatvuođadilli hedjona dađistaga. Álbmoga
boares guolástusrievttit han leat duohtavuođas
váldojuvvon sis eret. Sámediggi áigu
dál árvvoštallat
váidit ILO:i ahte Norga lea rihkkon konvenšuvnna nr. 169,
go sámi guovlluid álbmogis leat
váldojuvvon eret sin vieruiduvvan vuoigatvuođat
ja eamiálbmotvuoigatvuođat birgehit
iežaset árbevirolaš báikkálaš
ja regionála mariinna resurssaiguin. Sámediggi šálloša maiddái
garrasit go guolástuseiseválddit
bidjet vuođđun dan oainnu maid Ráđđehus, guolástusministara
bokte, dovddahii 23.09.2004, nammalassii ahte sámeguovlluid álbmogis
eai leat historjjálaš eaige álbmotrievttálaš
vuoigatvuođat mariidnaresurssaide.
Sámedikkis lea okta lahttu áhperesursalávdegottis,
mii galgá ráhkadit ođđa
lága sáltečáhceguolástuslága
sadjái. Ulbmil lea ahte láhka earret
eará galgá fuolahit eamiálbmogiid beroštumiid
mearraresurssaid hálddašeamis ja čujuhit Norgga
eamiálbmotgeatnegasvuođaide hálddašeamis.
Resursaávkkástallan, hálddašeapmi
ja vuoigatvuođat
Sámi guovlluid rikkis luondduriggodagat leat
dakkár ovdun, maiguin sáhttá
buorebut ávkkástallat ealáhusovddideamis
ja árvobuvttadeamis. Eahpečielga
vuoigatvuođa- ja hálddašandilit,
institušuvnnalaš ráddjejumit
ja vuostálas geavaheaddjiberoštumit hehttejit
dábálaččat
oppalaš positiiva ealáhusovddideami.
Sámediggi lea garrasit deattuhan sámi
oainnuid ovdamearkka dihtii boazodoalu, eanadoalu ja guolástusa
láhčima ja hálddašeami
oktavuođas.
Guolleresurssaid ferte hálddašit
sámiid ja báikegottiid vuoigatvuođaid
vuođul, ja riikkalaš ja riikkaidgaskasaš eamiálbmotgeatnegasvuođaid vuođul.
Sámediggi vuoruha barggu bivdovuoigatvuođaid
máhcahemiin sámi riddo- ja vuotnaguovlluide. Seammá
guoská báikkálaš hálddašanmodeallaid ásaheapmái
maid vuođđun galgá
leat lagasvuođa- ja sorjjasvuođaprinsihppa.
Dáidda ja kultuvra
Sámediggi bargá ollislaš sámi
kulturpolitihka hábmemiin, man oktavuođas
ovttasbargu Ruoŧa- ja Suoma Sámedikkiiguin, guoskevaš
fylkkagielddaguin ja sámi kulturorganisašuvnnaguin lea
guovddážis. Ovttasbargošiehtadus
sámi dáiddárorganisašuvnnaiguin
lea dahkkojuvvon Sámi kulturráđi
bokte. Šiehtadusa ulbmilin lea ovddidit šláddjás
sámi kultureallima ja láhčit
dilálašvuođaid sámi
musihkkii, dánsumii, teáhterii,
filbmii, govvadáidagii ja dáiddaduodjái.
Sámediggi oaivvilda ahte dát lea
dat buoremus vuohki movt láhčit
dilálašvuođaid sámi
dáidaga ja kultuvrra hábmemii ja
gaskkusteapmái.
Sámediggi meannudii
Kulturpolitihkalaš čilgehusa
dievasčoahkkimis
miessemánus, ja bijai stuorra deattu dasa ahte lea
našuvnnalaš ovddasvástádus
gozihit ja viidásetovddidit sámi
kultuvrra. «Stuorradiggedieđáhusas
nr 48 (2002–2003) Kulturpolitihka birra jagi 2014 rádjai» váilot
kulturpolitihkalaš višuvnnat sámi
kultuvrra váste, ja dat dalle ii dávis stáhta
geatnegasvuođaide. Sámediggi lea
sorjavaš lassifievrridemiin stáhtabušeahtas
go galgá sáhttit bargat sámi kulturpolitihkain
ja ovddidit dan, ja mii čujuhit dan stuorra erohusa
mii lea Norgga kulturfoandda ja Sámi kulturfoandda
ekonomalaš rámmaid gaskka.
2004:s oaččui Sámi
kulturfoanda buohkanassii 30,9 miljon ruvnno ovddas eaŋkilohcamiid.
Ollašuhttojuvvon prošeavttat ledje
dušše 25 % ollislaš
ohcansupmis. Dát čájeha
ahte ruđat leat unnán. Áigodagas
1995–2001 lea Norgga kulturráđi
bušeahtta lassánan birrasii 100
miljon ruvnnuin, muhto Sámi kulturfoandda bušeahtta
dušše 2,5 miljon ruvnnuin. Dát
lea heittot vuos sámi kultuvrra ovddideapmái
ja ovdánahttimii, ja dat fuonida dasto luohttámuša Sámediggái
kulturruđaid hálddašeaddjin
ja Sámedikki beaggima. Sámediggi
lea ollu gerddiid váldán oktavuođa
Kultur- ja girkodepartemeanttain mii guoská sámi
kultuvrra ruhtadeapmái almmá makkárge
konkrehta bohtosiid haga.
Lávdedáidda ja festiválat
Sámi teáhteriin lea deaŧalaš
sadji arenan sámi dáidda- ja kulturčájeheami gaskkusteames
ja vásihusas, ja sámi giela geavaheames.
Sámedikki mihttomearrin lea ahte Beaivváš
Sámi Teáhtera doibmii sihkkarastojuvvo
dohkálaš ekonomalaš
vuođđu doaibmat sámi
našuvnnalaš teáhterin,
vai dat sáhttá bálvalit
olles sámi ássanguovllu. Teáhteroktavuođas
lea dasto deattuhuvvon doarjut lávdedáidaga main
mánát ja nuorat leat leamaš
oasseváldin ja olahusjoavkun. Dasa lassin lea amatevrateáhterdoaibma
ja teáhter oarjelsámi guovllus leamaš
vuoruhuvvon. Sámedikkis lea leamaš
beroštupmi sihkkarastit dohkálaš
ekonomalaš vuođu Åarjelhsaemien Teaterere/Sydsamisk
Teaterii.
Sámi festiválat leat deaŧalaš
arenat sámi kultuvrra ovdánahttimii
ja sámi álbmoga deaivvadansadjin.
Sámi festiválaid laskan buktá
stuorra vejolašvuođaid, muhto maiddái
hástalusaid maid gaskkas vuoruheapmi ja ruhtadeapmi
leat deaŧalepmosat. Lea juolluduvvon festiváladoarjja njealje
bissovaš sámi festiválii
2004:s mat leat Riddu Riđđu Gáivuonas, Sámi
musihkkafestivála Guovdageainnus, Kárášjoga beassášfestivála
ja Márkomeannu Skániin/Evenáššis.
Dasa lassin lea addojuvvon prošeaktadoarjja eará sámi
ja eamiálbmotfestiválaide ja festiválaide
main leat leamaš sámi doalut.
Mii guoská filbmasuorgái, de leat
doaimmat lassánan dovdomassii dain maŋimuš
jagiin. Guovdageainnus lea Sámi festivála
lágiduvvon máŋga jagi
Sámedikki doarjagiin. Sámi video-
ja filbmadahkkiid lohku lea lassánan, ja dan mielde
maiddái doarjjaohcamiid lohku filbmaulbmiliidda.
Davvinorgga filbmaguovddážis lea
erenoamáš ovddasvástádus
sámi filmmaid ruhtadeames, ja ovttasbargu sámi filbmadahkkiid
ja Davvinorgga filbmaguovddáža gaskka
ferte ovddiduvvot viidáseappot. Sámediggi
registrere ahte juolludus stáhtabušeahtas filbmaguovddážii
ii leat ovdánan nugo lei vurdojuvvon. Dát dilli
ii leat dohkálaš sámi filmmaid
ovdáneami ektui, ja Sámediggi bivdá
ahte Davvinorgga filbmaguovddáža
ekonomalaš rámmaeavttut nannejuvvojit.
Musihkka
Musihkka juolludusat leat leamaš seamma dásis
maŋggaid jagiid, 2004:s lei dat 884 000 ruvnno.
Sámi musihkka lea váikkuhan sámi
kultuvrra oidnosii buktima ja loktema sihke sámi álbmogii
ja muđui máilbmái.
Ohcamiid lohku lea lassánan jagis jahkái,
ja ohcamiid submi oktiibuot musihka almmuheapmái, doarjjan
konsearttaide ja musihkkadoaibmabjuide lei 4 430 000
ruvnno. Dárbbuid ja várrejuvvon
ruđaid gaskka lea stuorra erohus ja dušše viđát
oassi prošeavttain ollašuhttojuvvo.
Sámi musihkka ferte šaddat lunddolaš
oassin riikkaoassemusihkarortnegis. Dasto lea deaŧalaš
sihkkarastit ja olamuddui buktit dološ juoiganbáddemiid
mat leat billašuvvamin ja jávkamin.
Dáidda
Dán jagi lea várrejuvvon 250 000 ruvnno
dáidaga ja duoji oastimii. Ostojuvvon dáidda
galgá biddjojuvvot boahtteáiggi
dáiddamuseai. Dassážii
go musea lea duohtan dahkkojuvvon, lea dáidda gaskaboddosaččat
ráddjojuvvon Sámiid Vuorká
Dávviriidda. Dát lea dohkketmeahttun
ortnet. Dáiddamusea lea deaŧalaš sihke
dáiddáriidda geat besset čájehit
iežaset dáidaga ja publikumii geat
ožžot vejolašvuođa
geahččat sámi dáiddáriid
dujiid. Ovdaprošekterema ruhtadanohcan lea sáddejuvvon
Ráđđehussii Kultur-
ja girkodepartemeantta bokte, nu ahte proseassa lea álggahuvvon.
Dán jagi lea maiddái juhkkojuvvon
bargostipeanda, bargostipeanda nuorat easkkaálgi
sámi dáiddáriidda,
dasto lea addojuvvon álggahanstipeanda, ávnnasstipeanda
ja mátke- ja oahppostipeanda. Sámediggi
lea bivdán stáhtalaš
eiseválddiid bidjat eanet ruđaid
sámi dáiddárstipeanddaide.
Sámi dáiddaguovddáš
lea plánen fárrehit guovddáža
eanet guovddáš sadjái Kárášjogas. Sámediggi
lea dorjon plánaid ja lea váldán
oktavuođa Kultur- ja girkodepartemeanttain, ja lea
bivdán ekonomalaš veahki ášši
duohtan dahkamii. Sámediggi lea ovttasráđiid
Romssa fylkkagielddain, Romssa universitehtain ja Storfjord gielddain vuođđudan vuođđudusa Lássegámmi
dainna jurdagiin ahte váldit vára
Nils Aslak Valkeapää dáidagis
mii sus bázii go son ieš jámii.
Girjjálašvuohta ja lágádusat
2004:s addojuvvui doarjja buohkanassii 17 girjjálašvuođaguovdásaš
prošektii. Registrerejuvvon ohcamat girjjálašvuođas
ledje oktiibuot 12 miljon ruvnno ovddas, ja Sámi
kulturfoandda juolludeapmi lei dušše
1 765 000 ruvnno. Dát mearkkaša
ahte leat sáhttán duohtan dahkat
dušše 14,5 % prošeavttain
ohcamiid logu ektui 2004:s. Dát mearkkaša
dan ahte sámi čáppagirjjálašvuođa ruhtadandilli
lea hirbmat váttis. Ollu buorit girjjálašvuođaprošeavttat
fertejit vuordit jahkeviissaid ovdal daid sáhttá
duohtan dahkat. Dát duššástuhttá girječálliid, lágádusaid,
lohkkiid ja olles sámi servodaga.
Registrerejuvvo ahte lágádusaid
lohku mat almmuhit sámi girjjálašvuođa,
oahpponeavvuid ja musihka stuorru. Guhtta lágádusa
ožžo lágádusdoarjaga 2004:s.
Sámedikki ulbmilin lea hukset stabiila lágádussuorggi
sámi guovlluin. Dát mihttomearri
ii leat olahuvvon ekonomalaš rámmaid geažil.
2004:s lei rámma sámi girjelágádusaide Sámedikki
bušeahtas 1 573 000 ruvnno. Juolludus
sámi lágádusaide
lea leamaš oalle guhkás seamma dásis
1994 rájes. Juolludus lea dušše 18,3 % das
maid Det Norske Samlaget oažžu doarjjan
stáhtabušeahtas ođđadárogiela ovddideapmái.
Sámediggi lea dovddahan Stuorradiggái
ahte lea duhtameahttun, ja dát čájeha čielgasit
makkár vuoruhemiid guovddáš
eiseválddit leat dahkan sámi giela
ja kultuvrra ovddideapmái. Ođđa
sámi girjelágádusaid lassáneapmi
lea dagahan dan ahte doarjja ovttaskas lágádusaide
lea geahppánan. Golbma ođđa
girjelágádusa leat laktojuvvon ortnegii
jagi 2001 rájes.
Kulturviesut
Čájeha ahte kulturviesuin lea leamaš
stuorra mearkkašupmi sámi giela
ja kultuvrra suodjaleapmái ja ealáskuhttimii.
Bargu duohtan dahkat Ája sámi guovddáža
huksema Gáivuona suohkanis lea jođus. Sámediggi
lea ovttasráđiid Romssa fylkkasuohkaniin
ja Gáivuona suohkaniin váikkuhan
ekonomalaččat dan ahte bargu vuosttaš huksendásiin
lea álggahuvvon. Ája sámi
guovddáža viidáset
huksema ferte ollásit ruhtadit. Dasa lassin leat
huksenplánat Várdobáikki
ektui Lulli-Romssas ja Saemien Sijte ektui Davvi-Trøndelágas. Huksengárvvis
kulturviessoprošeavttaid gaskkas lea Saemien Sijte
Davvi-Trøndelágas vuoruhuvvon bajimužžii.
Daid kulturviessoplánaid duohtan dahkama ektui mat
eai leat meroštallojuvvon našuvnnalaš
vistin, lea Sámedikkis leamaš ulbmilin ahte ásahuvvo
sierra kulturviessofoanda. Ráđđehus
ii leat dorjon Sámedikki dás.
Valáštallan
Sámediggi bargá aktiivvalaččat
sámi valáštallama
rámmaeavttuid nannemiin. Doarjja Sámiid
Valáštallan Lihttui – Norga
(SVL-N) 2004:s lea lassánan mealgat, ja Sámi spábbačiekčanlihttu
(SSL) mii vuođđuduvvui 2003:s oaččui
doaibmadoarjaga Sámedikkis 2004:s. Dasa lassin ruhtadii
Sámediggi SVL searvama Arctic Winter Camesii Fort
McMurray:s Kanadas. Sámi oasseváldit birgejedje
hui bures AWG:s. Sámediggi rámiida
sakka sihke valáštalliid ja kulturbargiid
dan ektui movt sii ovddastedje Sámi. Sámediggi áigu
vuoruhit barggu dilálašvuođaid
láhčimiin nu ahte sámi
nuorat maiddái boahtteáiggis galget
oažžut vejolašvuođa
searvat dáid árktalaš dálvegilvvuide.
Sámi valáštallamis
leat ollu doaimmat ja ruhtadárbu valáštallandoaimmaide
ja dan doaimma organiseremii lea stuoris. Sámediggi
lea ovttasráđiid sámi
valáštallanorgánaiguin
dađistaga gulahallan guovddáš
eiseválddiiguin áigumušain
oččodit speallanruđaid
sámi valáštallamii.
Dát ii leat doaisttážii
buktán konkrehta bohtosiid.
Bušeahttaovdáneapmi
Tabealla 2.3
(Logut almmuhit
1 000 ru) |
---|
| 2001 | 2002 | 2003 | 2004 |
---|
Sámi kulturfoanda | 9 475 | 9 000 | 8 837 | 7 958 |
Sámi lágádusat | 1 500 | 1 520 | 1 573 | 1 573 |
Sámi kulturviesut | 3 998 | 4 613 | 4 932 | 5 157 |
Sámi kulturorganisašuvnnat | 1 072 | 1 093 | 1 253 | 1 253 |
Sámi festiválat | 700 | 1 128 | 1 360 | 1 360 |
Sámi valáštallan | 500 | 500 | 550 | 750 |
Sámi teáhter (Beaivváš
sámi teáhter) | 0 | 10 700 | 11 075 | 11 296 |
Dáiddárstipeanddat | 0 | 1 300 | 1 300 | 1 300 |
Sámi publikašuvnnat | 0 | 0 | 200 | 1 000 |
Čájáhusdoarjja | | 0 | 0 | 300 |
Oktiibuot | 17 245 | 29 854 | 31 080 | 31 947 |
12 609 000 ruvdnosaš lassáneapmi
boahtá das go dáiddárstipeanddat
ja Beaivváš sámi teáhter
sirdojuvvojedje Kultur- ja girkodepartemeanttas Sámediggái.
2.7.2 Sámi arkiiva ja bibliotehkabálvalusat
Sámediggi háliida ahte Sámi
arkiiva Guovdageainnus ovddiduvvo arkiivan mas lea našuvnnalaš ovddasvástádus
buot sámi arkiivaávdnasiin. Eanemus
ulbmillaš lea ahte arkiiva lea njuolga Riikaarkivára
vuolde, muhto Sámediggi ferte leat guovddáš
eavttuidbiddji dan huksemis. Vuosttas lávki lea
dahkkojuvvon ja Sámi arkiivva Guovdageainnus bušeahttaovddasvástádus jagi
2005 rájes sirdojuvvon Riikaarkivárii.
Sámedikki vuosttas bibliotehkakonfereansa lágiduvvui
golggotmánus 2004, ja dat lei dan seammás
Sámi sierrabibliotehka 50 jagi čalmmusteapmi. Konfereanssa
mihttomearrin lei veahkehit ja movttiidahttit eará
bibliotehkaid hukset sin bálvalusaid sámi
geavaheaddjiide ja eará geavaheaddjiide geat jerret bálvalusaid
sámi diliid birra.
Nannen dihte sámi bibliotehkabálvalusa
riikkas lea ásahuvvon doarjjaortnet. 2004:s lei
olahusjoavkun skuvla- ja álbmotbibliotehka golmma
davimus fylkkas mat háliidit hukset iežaset sámegiel čoahkádusaid. Bohte
oktiibuot 44 doarjjaohcama. Dáid gaskkas ožžo
logi skuvlabibliotehka ja gávcci álbmobibliotehka doarjaga
gaskal 5 000 ja 15 000 ruvnno oastit sámi
bibliotehkaávdnasiid nugo girjjiid, jietnagirjjiid,
cd:aid ja video/dvd sámegillii.
Girjebusset
Sámediggi lea hui kritihkalaš
go Kultur- ja girkodepartemeanta ii leat várren
sierra ruđaid ruhtadit ođđa
girjebussiid sámi guovlluin. Departemeanta oaivvilda
ahte sámi girjebusset galget gilvalit ođđa,
lávdaruđaid alde mat juogaduvvojit
fylkkagielddaide earret eará kulturviesuid váste. Sámediggi
ballá ahte dán lágan
ortnet dagaha dan ahte sámi girjebusset fertejit
heaittihit doaimmaset dalle go dáláš
bussiid ferte bidjat eret geavahusas. Jos Sámediggi galgá
hálddašit sámi girjebussiid
doaibmadoarjaga, de ferte investerendoarjja leat eanet einnostahtti
go maid departemeanta dás árvala. Sámediggi
oaivvilda ahte dat guhte hálddaša
girjebussiid doaibmadoarjaga ferte maiddái háldet
investerendoarjaga. Eaktun ahte Sámediggi galgá
váldit badjelasas ortnega, lea ahte dasa čuvvot
ruđat ođđa bussiid
oastimii. Geahča muđui kapihttala
Interreg-prográmmaid birra.
2.8 Kulturmuittut ja birasgáhtten
Sámi kulturmuittut ja kulturbirrasat leat hui
deaŧalaš historjjálaš
duođaštusat sámi
eallimis ja kultuvrras áiggiid čađa.
Danne deattuha Sámediggi ahte sámi
kulturmuittuid ja kulturbirrasiid ferte suodjalit dainna lágiin
ahte dat váikkuha sámi kultuvrra
nannema ja viidásetdoalvuma. Kulturmuittuid bidjan sámi
dálááigeoktavuhtii
addá historjjálaš máhtolašvuođa seammás
go dat váikkuha kultuvrralaš gullevašvuođa vásihusa
ja dihtomielalašvuođa láhttadeami
birra ja dasto luonddugeavaheami birra. Sámi kultureatnadat
kulturmuittuiguin ja kulturbirrasiin galgá vuhtii
váldojuvvot buot areálaplánemiid
oktavuođas. Sámediggi lea 2004:s joatkán
ain barggu sámi kulturmuittuid ja kulturbirrasiid
máhtolašvuođa nannemiin.
Sámi museat lea deaŧalaš
oassi Sámedikki kulturmuitobarggus. Museat leat
vuođđuduvvon ávnnaslaš
duođašteapmái ja
materiálakeahtes kultuvrii, ja leat sámi
ovdahistorjjá, historjjá ja dálá áiggi
hirbmat deaŧalaš gaskkustanarenat,
maiddái reflekšuvdnan ja dialogan
daid birra.
Birasgáhttenbargu Sámedikkis
vuođđuduvvo dássedettolaš
servodatovdánahttima mihttomearrái
masa biras ja luondu ieža bidjet rájiid.
Luondu sámi guovlluin lea rašši.
Danne fertet váldit vára luonddus
dainna lágiin ahte sámi kultuvrras
ja servodateallimis lea vuođđu ovdánit
ja viidásetovdánahttojuvvot.
2.8.1 Kulturmuitosuodjaleapmi
Danne lea politihka ovddideapmi mii váldá
vuhtii sihke sámi kulturmuittuid ja kulturbirrasa
ja muđui sámi kultuvrra, dan seammás
go nana ceavzilis ovdáneapmi lea guovddážis,
deaŧalaš oassi dan barggus maid
Sámediggi lea čađahan
2004:s.
Báikkálaš sámi birrasiiguin,
eanaeaiggádiiguin, doaibmabiddjooamasteaddjiiguin
ja eará beroštumiiguin ja searválaččaiguin
kulturmuitobarggus lea ovddiduvvon buorre oktavuohta. Dat lea addán
buori vuođu sámi kulturmuittuid
registreremii ja oppalaččat viiddis áddejumi
kulturmuitosuodjaleapmái. Dát leat
várra dat deaŧaleamos oasit sámi
kulturmuitogáhttemis.
Sámediggi lea áigodagas 2001–2003
ráhkadan hálddašanplánaid
Ceavccageađggi kulturmuitoguovllu ja Njávdáma
nuortasámi gili váste. Hálddašanplána
barggu čuovvoleapmin lea ovddasvástádus
Ceavccageađggi kulturmuitoguovllu seailluheames sirdojuvvon
Várjjaga Sámi Museai ja Njávdáma
nuortasámi gili seailluheames fas Nuortasámi
museai. Museaide leat maiddái juhkkojuvvon ruđat
dáid doaimmaid goziheapmái. Dát
leat buorrin ovdamearkan dasa ahte guovddáš eiseválddit
leat dohkkehišgoahtán sámi
kulturmuittuid ja kulturbirrasiid, ja ahte sámi
kulturmuitohálddašeapmi lea ovdnánan ákkastallamiinnisguin.
Jagi 2004 áigge lea Sámediggi ráhkadan
ollu plánaid doaibmabijuid birra bassi sámi
váriin dahje eará báikkiin
maidda čatnasa dološ sámi árbevierru
dahje osku. Dovdoseamos ášši
lei plána geavahit Sálašoaivvi čierastanluohkkán
Romssa 2014 dálveolympia gilvvuid áigge.
Min iskkadeamit čájehit ahte Sálašoaivi ferte áddejuvvot
automáhtalaččat
ráfáidahttojuvvon sámi
kulturmuitun kulturmuitolága mielde. Go vejolaččat
bohtet konkrehta plánat vári geavaheames,
de ferte addojuvvot fágalaš árvvoštallan
ja spiehkastatmeannudeapmi kulturmuitolága mielde.
Vástesaš árvvoštallamat
leat dahkkojuvvon eará lokalitehtaide maidda čatnasa dološ
sámi árbevierru ja osku.
Sámediggi lea jagi 2004 addán doarjaga
iešguđet doaibmabijuide sámi
kulturmuitogáhttemis. Sámediggi
hálddaša sámi kulturmuitosuodjaleami
doarjjaortnega maid Birasgáhttendepartemeanta (BD)
ruhtada. 2 000 000 ruvdnosaš fievrrideapmi
BD:s ii leat rievdan 2002 rájes. Doarjjaortnet lea
deaŧaleamos váikkuhangaskaoapmi
mii Sámedikkis lea mainna háhkat báikkálaš áŋgiruššama sámi
kulturmuittuid ektui. Doarjja dán lágan
prošeavttaide váikkuha ovddidit
máhtolašvuođa sámi
kulturhistorjjá, kulturmuittuid ja kulturbirrasa
birra.
Birasgáhttendepartemeanta lea fápmudan
Sámediggái válddi
kulturmuitolága mielde, ja dát lea
geahččalanáigodat
mii bistá jagi 2004 lohppii. Sámediggi
háliida ortnega mas váldi kulturmuitolága
mielde fápmuduvvo láhkaásahusa bokte,
almmá ahte Birasgáhttendepartemeanta/Riikaantikváras
lea njuolggo instruksaváldi Sámediggái beaivválaš
barggus. Sámedikki, Birasgáhttendepartemeantta,
Gielda- ja guovludepartemeantta ja Riikaantikvára
gaskka galgá ásahuvvot bargojoavku
mii galgá čielggadit dán.
2.8.2 Vistesuodjaleapmi
Vistesuodjaleapmi lea okta oassi Sámedikki ollislaš
kulturmuitosuodjaleames. Sámi vistekulturmuittuide
gullet priváhta ja almmolaš visttit.
Bargu sámi vistesuodjalemiin lea danne oassi kulturmuitosuodjaleames,
gos Sámediggi ferte leat ja lea, lávga
gulahallamiin báikegottiid olbmuiguin.
Sámedikki vistehálddašanortnet
Sámi visttiid suodjaleapmi ja hálddašeapmi
,
lea gárvvistuvvon. Hálddašanortnet
deattuha dan oktavuođa mii vistekulturmuittuin lea
sámi kultuvrii ja historjái. Dát
lagadeapmi lea bidjan čuovgasa sámi
historjái, kultuvrii ja gillii ollu giliin gos gieddebargu
lea čađahuvvon, dahje konkrehta
vistesuodjalanbargu lea dahkkojuvvon. Bargu lea buktán
stuorra beroštumi ja aktivitehta vistesuodjalansuorggis
sámi báikegottiin, ja lea váikkuhan duođaštit
sámi ássama ja historjjá
ollu sajiin.
Sámediggi addá rávvagiid
ja doarjaga eaŋkiláššiin
movt divvut ja duođaštit ráfáidahttojuvvon
ja suodjalanárvosaš visttiid suodjalan-
ja hálddašanplána
njuolggadusaid mielde. Gávdnojit sullii 1200 automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon
sámi vistti ja vel sullii 800 jukset dien stáhtusa 10–15
jagi geahčen. Boarraset visttiid divvun gáibida
dávjá hui ollu resurssaid. Ráfáidahttojuvvon sámi
visttiid alla lohku ja lassánan beroštupmi
vistesuodjaleapmái, dagaha ahte lea hui stuorra
dárbu oažžut doarjjaruđaid
vistesuodjalanbargui. Juolludeami ulbmil ii leat man ge láhkai
doarvái dárbbu ektui.
2.8.3 Areálasuodjaleapmi
Sámediggi lea jagi mielde gozihan sámi
kulturmuitoberoštumiid ollu iešguđet
lágan areáladuohtademiid oktavuođas Sámis.
Stuorra areálain rievdaduvvo árbevirolaš
geavaheapmi eret. Vaikko Sámediggi lea vuostálastán Hálkavári
báhčinguovllu viiddideami Finnmárkkus,
ja Meavkki ja Blåtind báhčinguovlluid
oktiičatnama Romssas, de leat dat dál
plánejuvvomin. Guovdageainnu ja Álttá
gaskka galgá huksejuvvot elfápmolinjá
ja miehtá Sámi plánejuvvojit ollu
bieggafápmoprošeavttat. Sámediggi
lea ollu gerddiid čujuhan ahte ferte dahkat ollislaš váikkuhusiskančielggadusaid
buot bieggamillopárkkaid ektui mat leat plánejuvvomin.
Sámediggi deattuha ahte mii prinsihpalaččat eat
leat vuostá eatnamiid ja luondduresurssaid ođđa
geavaheami sámi guovlluin, muhto mii háliidit
váikkuhanfámu boahtteáiggi ovdáneapmái
ja sihkkarastit ahte doaibma dahkkojuvvo sámi eavttuid vuođul.
Dát ii guoskka dušše
bieggafápmui, muhto maiddái minerálaresurssaid
roggamii ja bákteruvkedoibmii sámi guovlluin.
Nubbi eará vuohki movt čatnat areálaid
leat iešguđet lágan
suodjalanplánat, maidda gullá maiddái álbmotmehciid ásaheapmi.
Suodjaleapmi sámi guovlluin sáhttá
leat buorre sámi servodagas, earret eará danne
go dat sáhttá váikkuhit
olgguldas preassa hehttema ja luondduresurssaid suodjaleami vuođđun
kultuvrii. Dát eaktuda dattetge dássásaš
searvi suodjalanproseassa, suodjalansisdoalu ja hálddašanregime
mii ii amasmuhte, muhto nanne sámi kultuvrra ealáhusaiguin
ja servodateallimiin. Suodjaleapmi ii galgga šaddat
hehttehussan sámi kultuvrra ja ealáhusdoaibmama
ovdánahttimii. Sámediggi lea guorahallan
suodjalanproblematihka guovddáš
eiseválddiiguin ollu gerddiid, maŋimustá čakčat
2004 čoahkkimis birasgáhttenministtariin.
Sámedikki beales rávvejuvvui ahte čuovvolit
plánaproseassabarggu Divtasvuona/Hellemo
geavaheami ja suodjaleami ektui ovdamearkan eará
suodjalanplánaide sámi guovlluin.
Sámediggi gáibida ahte suodjalanproseassat
bissehuvvojit dassážii go riektedilli
lea čilgejuvvon, ja Finnmárkkus dassážii
go finnmárkoláhka lea mearriduvvon. Dát
ovddiduvvui erenoamážit dan geažil
go Sievjju álbmotmeahcci ja Várnjárgga álbmotmeahcci
juo leat guovddáš gulaskuddamis.
Dasto lei ovttamielalašvuohta das ahte bargu suodjalanproseassa
njuolggadusaiguin, mat gusket sámi beroštumiide,
galget vuoruhuvvot. Njuolggadusat leat ráhkaduvvomin ja
galget meannuduvvot Sámedikkis jagi 2005 álggus.
Eará duohtademiid gaskkas lea viiddis bartahuksen
stuorra váttisvuohtan dihto guovlluin. Sámediggi
lea sámediggeplánas 2002–2005 árvalan ovdánanvuogi
mainna gozihuvvojit máŋggat beroštumit
ja geavaheaddjijoavkkut. Dán lágan
ortnet gáibida nannejuvvon dialoga sámi
báikegottiiguin ja beroštupmijoavkkuiguin
plánaproseassas. Dáid beliid eai
leat eiseválddit vuhtii váldán
movt ge erenoamážit.
2.8.4 Birasgáhtten
Sámediggi lea čuovvolan riikkaidgaskasaš
barggu Biologalaš šláddjivuođa
konvenšuvnnain (BŠK), nu ahte lea
searvan norgalaš sáttagottis čihččet
beallálaščoahkkimii
(COP7) BŠK oktavuođas. Sámediggi čuovvolii
erenoamážit BŠK kapihttala
8(j) mas lea sáhka eamiálbmogiid árbevirolaš máhtolašvuođain.
Dasto čuovvolii Sámediggi eará relevánta
fáttáid nugo suodjalanguovlluid
ja genaresurssaid ektui. Sámediggi fuolahii maiddái
oktavuođas norgalaš sáttagotti ja
eamiálbmotsáttagotti gaskka beallálaščoahkkimis.
Bievlavuodjin lea okta dain beliin mii lea mielde váikkuheamen
birrasa gos mii eallit. Geavaheapmi ja lagasvuohta eatnadahkii lea
rievdan áiggi mielde, ja mohtorjohtalus lea okta dovdomearka
dasa. Dán perspektiivva lea hui deaŧalaš
muitit njuolggadusaid hábmemis ja geavaheames, ja
dasto viidáset ságastallamis bievlavuodjima
birra. Sámediggi háliida searvat
servodatdigáštallamii man oktvuođas
hábmet buriid miellaguottuid bievlavuodjima hárrái sámi
guovlluin.
Birasrihkkosat fertejit vuoruhuvvot buorebut. Mii leat vásihan
ahte rihkkunáššit
sámi kulturmuittuid hárrái
kulturmuitolága ektui hilgojuvvojit. Dákkár
rihkkumat leat leamaš sihke lobihis tráktorgeainnu
ektui Tydála gielddas Lulli-Trøndelágas ja
duohtademiid ektui bálvvosrieggáin
Ceavccageađggi kulturmuitoguovllus Unjárgga
gielddas Finnmárkkus.
2.8.5 Museat
Sámi museat leat deaŧalaš ásahusat
sámi kulturárbbi hálddašeames
boahttevaš buolvvaide, ja leat deaŧalaš
mieldeváikkuheaddjin ođđaáigásaš
sámi servodaga ovdánahttimis. Áigumuššan
lea ahte museadieđáhus meannuduvvo guovvamánu
2005 dievasčoahkkimis. Dieđáhus
ja mearrádus biddjojuvvo vuođđun
boahtteáiggi strategalaš museapolitihkalaš
bargui Sámedikkis.
Sámediggi lea sámi museaid ovddasvástádusa
badjelasas váldima rájes gávdnan
saji lasihit doaibmadoarjaga dáid museaide 17 %:in.
Beroškeahttá das ahte stáhtabušeahtas
eai leat fievrrideamit duohtavuođas movt ge lassánan.
Sámediggi lea maiddái joavdan guhkás sámi
museaid fágalaš nannemis ja oktiiortnemis
museaođastusa bokte. Sámediggi lea
dattetge sorjavaš lassiruđaid oažžumis go
galgá sáhttit čađahit
museaođastusa áigumušaid.
Fylkkagielddain lea ovddasvástádus
guovllulaš doaibmaruđaid juolludeames sámi
museaide. Dán ovddasvástádusa
eai leat muhtun fylkkagielddat čuovvolan maŋŋá
go Sámediggi válddii badjelasas
hálddašanovddasvástádusa
museain. Ovttasbargošiehtadusaid čuovvoleapmin
Sámedikki ja Finnmárkku fylkkagieldda
ja dasto Davvi-Trøndelága fylkkagieldda
gaskka, leat dat fas addán doarjaga maiddái sámi
museaide iežaset guovlluin. Sámi
museat sáhttet maiddái ohcat prošeaktadoarjaga Sámedikki
doarjjaruđaid bokte.
Máŋga fylkkagieldda hálddašan
musea main lea sámi kultuvra ja historjá
oassin iežaset doaimmas, leat dađistaga ohcan
sirdojuvvot Sámedikki hálddašeapmái. Sámedikki
mielas dat lea buorre. Jagi 2004 rájes lea Porsáŋggu
musea čadnojuvvon Sámedikki hálddašeapmái. Mátta-Várjjaga
gielda lea mearridan ahte dat háliida ahte Mátta-Várjjaga
musea galgá Sámedikki hálddašeapmái.
2004:s lea Nuortasámi museai nammaduvvon gaskaboddosaš
stivra, ja dat oažžu doaibmaruđaid
Sámedikkis ja Mátta-Várjjaga
gielddas ohcama vuođul. Stáhtabušeahtta 2005 árvalusas
lea Nuortasámi musea ođđavistti
ruhtadeapmi viimmat álggahuvvon.
Tabealla čájeha stáhtalaš
doaibmadoarjaga ovdáneami sámi museaide
2001 rájes 2004 rádjai. Dasa lassin ožžot
muhtun museat doarjaga fylkkagielddain ja gielddain.
Tabealla 2.4
Musea | 2001 | 2002 | 2003 | 2004 |
---|
Saemien Sitje | 451 560 | 1 180 000 | 1 421 000 | 1 460 000 |
Árran julevsámi
musea | 2 315 000 | 2 360 000 | 2 443 000 | 2 508 000 |
Gállogietti
musea | 0 | 40 000 | 50 000 | 50 000 |
Guovdageainnu Gilišillju | 160 600 | 230 000 | 240 000 | 246 000 |
Sámiid Vuorká-Dávvirat | 2 900 000 | 3 400 000 | 3 519 000 | 3 605 000 |
Deanu Musea | 160 600 | 230 000 | 240 000 | 246 000 |
Várjjat Sámi
Musea | 529 250 | 1 190 000 | 1 232 000 | 1 265 000 |
Jáhkovuona mearrasámi musea | 0 | 150 000 | 160 000 | 200 000 |
Porsánggu musea | 161 000 | 0 | 0 | 246 000 |
Savio musea | 0 | 0 | 0 | 200 000 |
Nuortasámi
musea | 0 | 0 | 0 | 340
000 |
Oktiibuot | 6 678 010 | 8 780 000 | 9 305 000 | 10 366 000 |
Sámedikkis lea museaođastusbargguin
joatkin sakka vuoruhuvvon. Bargu ođastusain 2004:s
lea leamaš čohkkejuvvon guovtti
museasiidda ektui Finnmárkkus.
Sámi museat, guovddáš ásahussan
sámi kultuvrra ja historjjá duođašteames
ja gaskkusteames, leat hui deaŧalaččat
miellaguottuid duddjonbarggus. Dat movt nissonolbmuid ja almmáiolbmuid rolla
sámi kultuvrras historjjá bokte čađahuvvo
stuorát publikumii museain, váikkuha
dán áigge miellaguottuid. Miellaguottut,
dihtomielalažžan dahkan ja áddejupmi
leat deaŧalaš oasit dásseárvopolitihkalaš
barggus. Sámediggi áigu vuolggahit
dán lágan dihtomielalažžan
dahkama go lea oktavuođas museaiguin. Sámediggi áigu
kártet ruđaid geavaheami kulturmuittuide
ja museaulbmiliidda dásseárvo- ja
sohkabealperspektiivvas.
2.9 Rájáidrasttildeaddji ovttasbargu
2.9.1 Sámi parlamentáralaš ráđđi
Sámi parlamentáralaš ráđi váldoáŋgiruššansuorgin
2004:s lea leamaš sámi giela, oahpahusa,
oahpponeavvuid buvttadeami, dásseárvvu
ja nuoraidsearvama goziheapmi ja ovddideapmi sámi
servodagas. Sámi parlamentáralaš ráđđi
koordinere sámi jiena eará eamiálbmogiid
ektui ja riikkaidgaskasaččat, earret
eará eamiálbmotáššiid barggu
bokte ásahuvvon forain nugo Barentsovttasbarggu,
ON ja EU bokte.
Miessemánus 2004 válddii Sámediggi
Ruoŧa bealde badjelasas presideantadoaimma ja ná
maiddái SPR čállingoddedoaimma.
SPR oaččui 300 000 ruvnno stáhtabušeahtas
Norggas, ja ruđat sirdojuvvojedje Sámediggái
Ruoŧa bealde dalán go dat válddii
badjelasas jođiheami SPR:s. Ruoŧa Sámedikki
vátna resursadili geažil lea Norgga
Sámediggi veahkehan SPR áššiid
meannudeames. Dát virgeresurssat gullet hálddahusa
dábálaš bušehttii,
muhto golut čoahkkimiidda, mas mielde dulkon, jorgaleapmi
ja ovddasteapmi fertejit máksojuvvot sierra. Norgga
Sámediggi lea máksán
Ruošša beale sámiid
searvama SPR ovttasbargui.
Sámi giellalávdegoddi lea Sámi
parlamentáralaš ráđi
giellaorgána ja lea sámi álbmoga mearrádusorgána
oktasaš sámi giellaáššiin. Sámi
giellalávdegotti ulbmilin lea gozihit ja ovddidit
kulturárbbi mii čatnasa sámi
gillii, ja dieinna lágiin doaibmat fága-
ja áššedovdiorgánan,
oktiiortnet ja heivehit doaimmaid sámi giela geavaheames
ja dikšumis, čađahit
gaskkusteami našuvnnalaš sámi
giellaorgánaid gaskka ja koordineret sámi
giellabarggu.
Hástalussan ovddosguvlui lea ain oččodit
ruhtadeami SPR doibmii. SPR lea mearridan 2 405 196
ruvdnosaš bušeahta jahkásaš
doibmii. SPR lea bivdán ráđđehusaid
Suomas, Norggas ja Ruoŧas ruhtadit SPR doaimma. Muhto
ain fertejit sámedikkit ieža ruhtadit
doaimma.
2.9.2 Interreg-prográmmat
Interreg III A guoská buot servodatsurggiide;
ealáhusaide, kultuvrii, oahpahussii, gillii jna.
Interreg III A-prográmmaid váldoulbmilin
lea ahte galget leat nana, ealli sámi servodagat,
ealli kultuvra, nana sámi giella ja ahte fierpmádat sámiid
gaskka galgá nannejuvvot ja ovddiduvvot. Ulbmil
dávista Sámedikki mihttomeriide
oktiibuot. Go lea dakkár ovddidanprográmma
mas leat nu ollu seammalágan árvvut go
Sámedikkis, de lea dat dakkár gaskaoapmi
maid sáhttá geavahit bargat surggiiguin
maidda dábálaččat
eai livčče resurssat maid bidjat.
Interreg III A-prográmmaáidogat
lea 2000–2006. Prográmmaid álgu
maŋŋonii dan geažil go
prográmmadokumeanttat eai dohkkehuvvon Brusselis
ovdalgo 2001:s. Dasto addojuvvui Sámediggái čállingoddeovddasvástádus
Norgga bealde goappašiid sámi oasseprográmmaid
ovddas, mii buvttii liigedoaimmaid maidda hálddahusas
eai lean resurssat. Prográmmaid hálddahuslaš
golut eai máksojuvvon teknihkalaš
veahki ovddas, man geažil Sámediggi
ii leat šat váldán čállingoddeovddasvástádusa.
Jagi 2001 rájes leat prográmmat ruhtadan
23 prošeavtta surggiin nugo giella, mánát
ja nuorat, kultuvra ja ealáhusat jna. Okta ovdamearka
prošeavttain mat leat ruhtaduvvon lea Lulli-Trøndelága
fylkkabibliotehka prošeakta «kulturbuss
uten grenser». Dát lea girjebusseprošeakta,
mas maiddái kulturgaskkusteapmi lassin girjjálašvuhtii,
lea deaŧalaš bealli. Girjebusse galgá
vuodjit oarjelsámi guovllus gávcci
gearddi jagis ja dát prošeakta galgá
bistit jagi 2005 lohppii. Geahča maiddái
kapihttala Ealáhusat ja kultuvra. Dasto lea álggahuvvon
sámi koara Sámi Jienaid prošeakta
man namma lea «koarralávlun»,
mas kulturgaskkusteapmi lávluma/juoigama
bokte ja fierpmádathuksen riikkarájiid rastá
lea váldomihttomearrin.
Sámi servodaga birasjurddašeapmi
ja dásseárvu sohkabeliid gaskka
lea Interreg-oktavuođas biddjojuvvon ollislaš
jurddašeapmái. Dát mearkkaša
dan ahte prošeavttain main lea lunddolaš,
galget biras ja dásseárvu leat oassin
prošeavtta barggus, álggu rájes gitta
lohppii, maiddái go prošeavtta boađus
galgá dovddusin dahkkojuvvot.
Oktiibuot lea juolluduvvon 6 600 000 ruvnno sámi
Interreg-prográmmaide stáhtabušeahtas áigodagas 2002–2004.
Ohcamiid lohku lea birrasii guđa geardde stuorát,
nu ahte fertet vuoruhit ohcciid gaskka. Buohkanassii leat Interreg
sámi oasseprográmmain deaŧalaš
váikkuhus guovllulaš ja erenoamážit rádjaguovlluid
ovdánahttimii.
2.9.3 Eamiálbmotjietna našuvnnalaš
ja riikkaidgaskasaš forain
Dán oktavuođas lea Sámediggi
2004:s válljen bargat válljejuvvon
ON-orgánaid ektui, ja dasto davviguovlluid ovttasbarggu
ja EU ektui.
Eamiálbmotáššiid
Bissovaš Forum doalai goalmmát sešuvnna
New Yorkas miessemánus, ja Sámediggi
lei mielde Norgga sáttagottis. Sámediggi
juolludii 2004:s 250 000 ruvnno Bissovaš
Foruma bargui ja attii Sámi Nisson-Forumii 20 000
ruvnno mátkedoarjjan searvat eamiálbmotsešuvdnii
New Yorkas.
Barggus ON eamiálbmotjulggaštusain
lea Sámediggi searvan Norgga sáttagottis
bargojoavkku 10. sešuvdnii Genevas. Bargojoavkku mandáhttan
lea hábmet ON máilmmeviidosaš eamiálbmotjulggaštusárvalusa.
Julggaštusain galgá biddjojuvvot
unnimusstandárda dasa makkár vuoigatvuođat
eamiálbmogiin galggašedje leat riikkain
gos ásset. Bargojoavkkus lea mielde stáhta-
ja eamiálbmotdelegáhtat miehtá
máilmmi. Áigumuššan
lea ahte mearriduvvo julggaštus ovdal go ON eamiálbmotlogijahki
nohká 2004:s. Dán bargui lea Sámediggi
ožžon doarjaga Olgoriikadepartemeanttas.
Sámi parlamentáralaš ráđđi
(SPR) nammada Suoma, Ruoŧa ja Norgga ovddas oktasaš
sámiid ovddasteaddji Barentsovttasbarggu orgánaide. Áigodagas
2004–2005 ovddasta Ruoŧa beale sápmelaš sámiid
eamiálbmogiid Guovlluráđis.
Norgga Sámediggi lea earret eará
searvan hálddahuslaš Guovllukomiteai. Sámedikki
searvamii Barentsovttasbarggus eai leat juolluduvvon sierra resurssat. Vátna
ekonomalaš resurssaid geažil lea
dattetge leamaš positiivvalaš ovdáneapmi
mii guoská eamiálbmotovttasbargui Barentsovttasbarggu
oktavuođas. Norgga Sámedikki ja
Barentsovttasbarggu bargojoavkku álgaga vuođul
lea ásahuvvon bissovaš eamiálbmotkantuvra
Murmánskii. 2004:s lea Sámediggi máksán
kantuvrra doaibmagoluid 150 000 ruvnno ovddas. Dasto lea
juolluduvvon 50 000 ruvnno interneahttasiiddu ásaheapmái
eamiálbmotkantuvrra/eamiálbmotovttasbarggu
váste ja 50 000 ruvnno iešguđet
prošeaktaulbmiliidda.
Barents Guovlluráđđi lea
julggaštan jagi 2005 Barentsovttasbarggu eamiálbmotjahkin.
Dása eai leat várrejuvvon sierra
ekonomalaš resurssat. Juohke regiovdna lea ávžžuhuvvon čađahit
unnimusat ovtta doalu jagis. Eamiálbmot bargojoavku
koordinere barggu. Sámediggi lea 2004:s addán
20 000 ruvnno koordinerenbargui.
Sámediggi searvá Ráđđehusa
Eurohpapolitihkalaš Forumii. 2004:s lea dollojuvvon okta
forum. Sámediggi searvá maiddái
báikkálaš ja guovllulaš
eiseválddiid hálddahuslaš
oktavuohtajovkui Eurohpapolitihkalaš áššiid
hárrái. Sámediggi
oaččui 2003/2004:s ekonomalaš
doarjaga dán bargui. Ruđat leat
geavahuvvon Sámedikki searvamii Forumis ja oktavuohtajoavkkus.
Sámedikki mihttomearrin lea váikkuhit
ahte eamiálbmotdimenšuvdna našuvnnalaš ja
riikkaidgaskasaš forain gozihuvvo, ja ahte áššit
main lea mearkkašupmi eamiálbmogiidda ovddiduvvojit
sihke našuvnnalaččat
ja riikkaidgaskasaččat. Sámediggi
bargá dihto válljejuvvon ON-orgánaid
ektui ja davviguovlluid ovttasbarggu ja EU ektui. Sihke našuvnnalaš
ja riikkaidgaskasaš proseassat bidjet eavttuid ja rámmaeavttuid
sámiide álbmogin ja sámepolitihkalaš
doibmii ollislaččat.
Áŋgiruššamiid mearri
lea lassánan, mii maiddái leamaš
ge Sámedikki ulbmilin. Dađistaga
go Sámediggi lea boahtán eanet oidnosii,
de oaidnit mii maiddái stuorát vuordámušaid Sámediggái
oasálažžan. Fertet šállosit
go mis eai leat dárbbašlaš resurssat
dárbbu ektui. Dát buktá
váttisvuođaid daid ulbmiliid ektui
mat Sámedikkis leat dán barggus
ja daid vuordámušaid ektui maiguin Sámediggi
deaivida sámi servodaga beales ja mieldeoasálaččaid
beales sihke našuvnnalaš ja riikkaidgaskasaš
dásis.
Sámediggi bidjá deattu aktiivvalaš
searvamii sihke rájárastá
ja riikkaidgaskasaš bargui eamiálbmotáššiiguin.
Dán lágan bargu eaktuda ulbmillaš áŋgiruššamiid
iešguđet proseassain ja prográmmain
mat leat relevánta eamiálbmotdillái oppalaččat
ja sámiid dillái erenoamážit. Sámediggái
lea boahtteáiggis dárbu vel ain
eanet fokuseret politihkalaš proseassaid EU politihkalaš
orgánaid siste, ja maiddái dan mii dáhpáhuvvá
EU byrokráhtalaš vuogádagaid
siste. Erenoamáš gelbbolašvuođa
dárbu EU/EEO ektui lassána
dađistaga, ja Sámediggi ferte oažžut resurssaid
deaividit dáiguin hástalusaiguin
maiddái dán suorggis.
Sámedikki dábálaš
bušeahttarámmas stáhtabušeahttakapihttalis
540 ii leat váldojuvvon vuhtii Sámedikki riikkaidgaskasaš áŋgiruššan.
Lea eaktuduvvon ahte gokčat dušše
sierra siskkáldas čoahkkindoaimma Sámedikki
iežas bušeahtas nu ahte áŋgiruššamiid
dien lassin ferte eará láhkai ruhtadit.
Sámediggi lea várren 500 000 ruvnno
iežas riikkaidgaskasaš bargui lassin
Interregii. 150 000 ruvnno dás lea merkejuvvon
eamiálbmotkantuvrra doibmii Murmánskkas,
50 000 ruvnno prošeavttaide Barentsovttasbarggu
oktavuođas mas mielde eamiálbmotjahki,
ja 300 000 ruvnno ON Bissovaš Forumii.
Dáláš bušeahtain
eai leat Sámedikkis makkárge vejolašvuođat dahje
leat gáržžes vejolašvuođat
duohtandahkat ulbmila váikkuhit dan ahte eamiálbmotdimenšuvdna
našuvnnalaš ja riikkaidgaskasaš forain
gozihuvvo. Sámediggi dárbbaša,
go galgá juksat dán ulbmila, ekonomalaš
resurssaid.
2.10 Ekonomiijastivren ja rehketdoallu 2004
2.10.1 Ekonomiijastivren Sámedikkis
Nugo eará ge almmolaš ásahusat,
de čuovvu Sámediggi ge hálddahuslága,
Stáhta ekonomiijastivrema njuolggadusaid ja Stáhta
ekonomiijastivrema mearrádusaid, maid Finánsadepartemeanta
lea mearridan juovlamánu 12. b. 2003. Raporteren
Stuorradiggái ruđaid geavaheamis
dahkkojuvvo Sámedikki jahkedieđáhusas,
mii sáddejuvvo Stuorradiggái stuorradiggedieđáhusa
hámis ráđđehusa
mearkkašumiiguin.
Dasa lassin stivre Sámediggi ekonomiijahálddašeami
Sámedikki dievasčoahkkimis mearriduvvon
bušeahtaid mielde. Sámediggi doalaha dáid
rámmaid siskkobealde. Riikarevišuvdna
ja Sámedikki dievasčoahkkin leat
jahkásaččat dohkkehan
Jahkerehketdoalu.
Dál lea dilli nu ahte Riikarevišuvdna
dat čađaha buot revišuvnna
Sámedikki ekonomiijahálddašeamis.
Prinsihpas sáhttet dat revideret buot beliid Sámedikki
doaimmas, muhto dat raporterejit Stuorradiggái eaige Sámediggái álbmotválljen
orgánan. Vaikko Sámediggi oažžu ge
buot Riikarevišuvnna raporttaid, de dat dattetge
eai soaitte deattuhit daid revišuvdnadárbbuid
mat Sámedikkis leat.
Stáhtaráđđi gielda-
ja guovludepartemeanttas sádde stáhtabušeahta
juolludusreivve Sámediggái, de sus
lea konstitušuvnnalaš ovddasvástádus
Stuorradiggái das movt Sámediggi
geavaha bušeahttaruđaid. Sámedikki
friija sadji mearkkaša dattetge dan ahte stáhtaráđđi
ii sáhte iige galgga bagadallat Sámedikki.
Mearkkašumiin gieldalávdegotti
evttohusas 2005 stáhtabušeahta ektui čuožžu ahte:
«Eanetlogu áddejumi mielde galgá
Stuorradiggi [riekta galgá leat Sámediggi, geahča
komiteajođiheaddji dárkilastima
ságastallamis] addit Sámedikki bearráigeahččanlávdegoddái dakkár
bargovejolašvuođaid ahte dat sáhttá čađahit duohta
hálddašanrevišuvnna
ja ekonomalaš bearráigeahču.
Eanetlohku eaktuda ahte Sámediggi ovttasráđiid
Riikarevišuvnnain ja Gielda- ja guovludepartemeanttain
geahčada rutiinnaid dainna áigumušain
ahte buoridit bearráigeahččanortnega
Sámedikkis ja namaha revišuvnna
ja hálddašanrevišuvnna
Sámedikki jahkedieđáhusas
2004.»
Juovlamánus 2004 nammaduvvui hálddahuslaš
bargojoavku mii galgá geahčadit
gustovaš ovddasvástáduslinjáid bearráigeahččamis, árvvoštallat
heittotvuođaid ja buoridandárbbuid,
ja árvalit doaibmabijuid. Dán barggus
ferte árvvoštallat makkár
ovddasvástádus stáhtaráđis
lea Sámedikki bušeahttaruđaid
geavaheamis, lea go dákkár ovddasvástádus
prinsihpalaččat riekta, movt Sámedikki bušeahta
revišuvnna sáhttá
nannet – maiddái nu ahte revišuvdna
lea Sámedikki doaibmaaddin, movt bearráigeahččanlávdegotti
bargodili sáhttá nannet, ja loahpas
movt Sámedikki siskkáldasbearráigeahččama sáhttá
ovddidit. Bargojoavkku árvvoštallamat
ja doaibmabidjoevttohusat gárvánit cuoŋománus
2005 ja biddjojuvvojit vuođđun sierra áššái
Sámedikki dievasčoahkkimii.
2.10.2 Sámedikki rehketdoallu 2004
Sámedikke rehketdoallu čuovvu mielddusin.
2.11 Sámedikki ealáhus- ja kultuvvra
komitea mearkkašumit
Mearkkašupmi 1
Mearkkašupmi olles lávdegottis NSRa
sámediggejoavkku lahtuin: Ann-Mari Thomassen, Jánoš
Trosten, Sigfred Hilmar Jåma; Bargiidbellodaga sámediggejoavkkus:
Steinar Pedersen, Edvard Pedersen, Vibeke Larsen; SVL: Ove Harry
Johnsen; Guovddášbellodagas: Olav
Eliassen; Sámiin mat ásset Lulli-Norggas: Johan
Mikkel Sara.
Dásseárvu
Lávdegotti eanetlohku šálloša
garrasit go Ráđđehus
lea gomihan Sámedikki eanetlogu mearrádusa váldit
atnui dássenmandáhtaid unnánovddastuvvon sohkabeallái
deaŧalaš oassin sohkabealebonjuvuođa
njulgemis Sámedikkis.
Mearkkašupmi olles lávdegottis
NSRa sámediggejoavkku lahtuin: Ann-Mari Thomassen,
Jánoš Trosten, Sigfred Hilmar Jåma;
Bargiidbellodaga sámediggejoavkkus: Steinar Pedersen, Edvard
Pedersen, Vibeke Larsen; JL/Olgešbellodagas:
Per A. Bæhr; SVL: Ove Harry Johnsen; Guovddášbellodagas: Olav
Eliassen; Sámiiguin mat ásset Lulli-Norggas:
Johan Mikkel Sara.
Dearvvašvuohta ja sosiála
Sámediggi šálloša garrasit
go hirbmat bures doaibman Sieiddájoga Mánáidpsykiátralaš
Divššohat Deanus lea mearriduvvon
heaittihuvvot. Dát fuonida daid sámegielat
mánáid fálaldaga,
geat dárbbašit dán
lágan veahki.
Sámi mediat
Lávdegotti eanetlohku oaivvilda ahte lea deaŧalaš
oainnusin buktit oarjelsámegiela sámi
mediain. Mii guoská NRK Sámi Radio oarjelsámegiel sáddenáigái,
de lea sáddenáigi dál
guktii vahkus 15 minuhta. Lávdegotti eanetlohku oaivvilda
ahte sáddenáiggi ferte guhkidit.
NRK, Sámediggi ja Kulturdepartemeanta fertejit ovttas
gávdnat čovdosa movt buoridit mediafálaldaga oarjelsámegillii.
Kulturviesut
Lávdegoddi oaidná ahte Sámediggeráđđi 02.12.04
reivves Kultur- ja girkodepartementii ja Gielda- ja guovlodepartementii,
lea bivdán Ráđđehusa
spiehkastit Sámedikki dievasčoahkkima
vuoruhemiid go guoská sámi kulturviesuide.
Sámediggi ii leat guorahallan dahje árvvoštallan ášši.
Jos vuoruhanlisttu galgá rievdaduvvot, de ferte
Sámedikki dievasčoahkkin dan dahkat.
Dat ii mearkkaš dan ahte prošeavttat, main
juo lea báikkálaš
ja guovllulaš ruhtadeapmi, eai sáhte ovddiduvvot
ja biddjojuvvot vuoruhansadjái.
Mearkkašupmi 2
Mearkkašumit lávdegotti
eanetlogus NSRa sámediggejoavkku lahtuin: Ann-Mari
Thommassen, Jánoš Trosten, Sigfred
Hilmar Jåma, Sámit mat ásset
Lulli-Norggas Johan Mikkel Sara ja Guovddášbellodaga
joavkkus Olav Eliassen.
Lávdegotti eanetlohku rámiida Sámediggeráđi árvalusa áššis. Jahkedieđáhus
muitala hui dárkilit ja addá buori
gova Sámedikki dahkan vuoruhemiin áigodagas
ja das leat mielde deaŧalaš prinsihpat
mat čatnasit dasa ahte mat galget leat Sámedikki
višuvnnat sámi álbmogii
boahtteáiggis.
Lávdegotti eanetlohku áigu dattetge čalmmustahttit
muhtun beliid:
Sámi vuoigatvuođat
Lávdegotti eanetlohku oaivvilda ahte eiseválddit
ovttasráđiid Sámedikkiin
fertejit álggahit proseassa dainna ulbmiliin ahte
dovdáhit sisdoalu sámi iešmearrideamis, geahča
ON konvenšuvnna vuosttaš artihkala «siviila
ja politihkalaš vuoigatvuođaid hárrái».
Lávdegotti eanetlohku cuiggoda garrasit Ráđđehusa Finnmárkoláhkameannudeami. Stuorradiggi
ferte dán áigodagas meannudit lága
riektediliid ja eana- ja čáhceresurssaid hálddašeami
birra Finnmárkkus. Sámi álbmot ánssáša čorgadis áššejođu
ja dan ahte jođáneamos lági mielde čilgejuvvo ášši
mii guoská sámi eana- ja čáhceriggodatvuoigatvuođaide.
Sámi álbmot lea vuordán
juo doarvái guhká, nu ahte ii leat
stuorra vuordámuš gáibidit
ahte ášši jođánepmosit čovdojuvvo. Lávdegotti
eanetlohku cuige ahte Finnmárkoláhka sáhttá šaddat
njuolggadussan ođđa Sámi
vuoigatvuođalávdegotti vuoigatvuođabargui
go čielggada vuoigatvuođaid Romssa
fylkka rájes Lulli-sámi guvlui.
Lávdegotti eanetlohku oaivvilda ahte Sámediggi
ferte ráhkadišgoahtit vuođđodokumeantta sámi
ealáhusaid politihkalaš ja ekonomalaš
rámmaid várás. Danne
oaivvilda lávdegotti eanetlohku ahte ferte ráhkadišgoahtit
sámi ealáhuslága.
Sámediggi ja láhkadovdit ráhkadit vuođđodokumeantta
mii ovddiduvvo Justisdepartementii láhkabarggu joatkima
váste.
Lávdegotti eanetlohku lea registreren ahte Norgga
stáhta Statskog bokte sirddaša viidát
vuoigatvuođaid sámi guovlluin. Lávdegoddi
ii sáhte dohkkehit ahte Statskog ii váldde
vuhtii báikegottiid olbmuid árbejuvvon
vuoigatvuođaid sámi guovlluin. Mii čujuhit
konkrehta earret eará Rohči áššái Porsáŋggus,
gos Statskog lea gohččon ovtta bearraša gaikut
eret sin geassesadjedoalu mii lea bearraša eallinvuođđu. Lávdegotti
eanetlohku ii sáhte man ge láhkai
dohkkehit ahte Statskog badjelgeahččá
báikegottiid olbmuid ja árbejuvvon
vieruid. Lávdegotti eanetlohku čujuha
ahte sáhttá eahpidit dan ahte čuovvu
go Statskog daid geatnegasvuođaid maidda Norga lea čadnojuvvon
dan vuođul go sámit lea eamiálbmot.
Petroleuma- ja minerálaresurssat sámi
guovlluin
Lávdegotti eanetlohku oaivvilda ahte sámi álbmogis
lea vuoigatvuohta eamiálbmotrievtti mielde oažžut
oasi dain dietnasiin mat bohtet petroleumadoaimmas sámi
guovlluin. Lávdegotti eanetlohku oaivvilda ahte
ferte ásahuvvot oljofoanda man ulbmil lea sihkkarastit álbmoga
eallinvuođu ja vuođđostruktuvrra
sámi guovlluin.
Lávdegotti eanetlohku dovddaha balu vejolaš
nuoskkidemiid ektui petroleumadoaimma geažil. Petroleumadoaibma
ii galgga hehttet eará mariinna ealáhusaid
ja birrasa muđui. Lávdegotti eanetlogus
lea beroštupmi sihkkarastit mariinna resurssaid
boahttevaš buolvvaide. Petroleaumadoaibma ii galgga
hehttet eará mariinna ealáhusaid
leahkima ja boahtteáiggi. Lávdegotti
eanetlohku čujuha ahte lea deaŧalaš álggahit
dustehusdoaibmabijuid maiguin gozihit sihkarvuođa
ja birasbeali.
Suodjalanplánat sámi guovlluin
Lávdegotti eanetlohku registrere ahte Birasgáhttendepartemeanta
ja Fylkkamánni leat álggahan viiddes suodjalanplánaproseassaid
sámi guovlluin. Lávdegoddi gáibida
ahte dáláš suodjalanplánain
ja vejolaš ođđa
suodjalanguovlluid ásaheami oktavuođas
galgá Sámediggi leat mielde plánenbarggus
ja mearrádusproseassain nu ahte áigumušat Vuođđolága paragráfas
110a, ILO-konvenšuvnnas nr 169 ja ON-konvenšuvnnas
siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid hárrái
ollašuvvet. Jus Sámediggi ii beasa
dohkálaččat searvat
plánenbargui ja mearrádusproseassaide,
de lávdegotti mielas eai leat vejolaš
dahkkojuvvon mearrádusat lágalaččat
sámi álbmogii.
Mearkkašupmi 3
Lávdegotti unnitlogus: Steinar
Pedersen, Edvard Pedersen ja Vibeke Larsen Bargiidbellodaga sámediggejoavkkus,
Per A. Bæhr Johttisámilisttus/Olgešbellodagas, Ove
Johnsen Sámi válgalihtus:
Čuoggái: Iešmearrideapmi, maŋimuš
teakstaoassi:
Mii guoská iešmearridanvuoigatvuhtii,
de lea dárbu ahte Sámediggi ieš
definere dan sisdoalu, seammás go gulahallat guovddáš
eiseválddiiguin ášši
birra.
Čuoggái: Ráđđádallamat
ja šiehtadallamat, maŋimuš teakstaoassi:
Gažaldaga minerálariggodagaid ektui
berre čoavdit finnmárkolága
bokte, ja Sámi vuoigatvuođalávdegotti
II barggu bokte.
Čuoggái: Finnmárkoláhka, maŋimuš
teakstaoassi:
Sámediggi maid ii sáhte dohkkehit dakkár
finnmárkolága mii ii sihkkarastte
mariidnaresurssaid mearrasámi guovlluid olbmuide,
dahje mii ii oro čoavdimin dan fuones dili ahte
ollu smávva guolásteaddjit dál leat áibbas
eallinvuođu haga.
Guolástus
Nuppi teakstaoasis berre cealkka šaddat ná:
Dán hálddašanvuogi
ja sierra guolleeriid bokte lea Sámedikkis vejolašvuohta
njulget daid sohkabeale ja eará bonjuvuođaid,
maid dálá muddenmodealla dagaha sámi
riddo- ja vuotnaguovlluin.
Mearkkašupmi 4
Lávdegotti unnitlogus Bargiidbellodaga sámediggejoavkkus:
Steinar Pedersen, Edvard Pedersen ja Vibeke Larsen
Čuoggái: Kultuvrralaš ovdáneapmi
ođđa áiggis
Dan geažil go eai leat doarvái
juolludusat sámi kulturulbmiliidda, lea Sámediggi
ilus go Bargiidbellodaga stuorradiggejoavku evttohii 10 miljon ruvnno
eanet sámi kulturulbmiliidda 2006 stáhtabušeahtas. Šállošit
go dát evttohus ii ožžon
eanetlogu. Sámediggi eaktuda ahte Bargiidbellodat čuovvola
dán jos boahtit dakkár dillái
ahte dan lea vejolaš čađahit.
Čuoggái ovttasbargošiehtadusat
fylkkagielddaiguin, vuosttaš teakstaoassi
Mii guoská politihkkaovddideapmái,
de lea dat vuosttažettiin Sámedikki
iežas ovddasvástádus.