20 Resursaávkkástallan
ja árvoháhkan sámi
guovlluin
Sámi guovlluin ja sámi
kultuvrras lea luonddu, luondduriggodagaid ja eanadaga geavaheapmi
guovddážis.
Dát lea válddahallon
máŋggaid
almmolaš čielggademiin,
maŋimuš NOU
2007: 14:s Samisk naturbruk og rettsssituasjon fra Hedmark
til Troms – Bakgrunnsmateriale for Samerettsutvalget. Lahkavuohta
eanadahkii ja dan geavaheapmi lea nuppástuhtton áiggiid čađa,
muhto diehtu ja diehtouniversa lea máŋggaláhkai
seailluhuvvon ja sirdojuvvon go lea sosiálalaččat
ja geavatlaččat
leamaš dan eanadagas gosa dát
diehtu gullá. Diehtu eanadaga
birra mearkkaša vel ahte
fidne kultuvrralaš ja gielalaš máhtu,
ja sáhttá searvat dan
identitehtaarenai mii eanadat lea. Vaikke eanadaga doaimma mearkkašupmi
ii leat máŋggaláhkai
nu nanus dál go ovdal, de
soaitá dan symbolalaš mearkkašupmi
sámi identitehtii nanosmuhtton.
Meahcásteapmi – mahkáš guolásteapmi,
bivdu, murjen – lea dehálaš oassi
sámi árbevirolaš ealáhusdoaimmaheamis,
ja lea dábálaš eanaš sámi
giliin. Meahcásteapmi lea
lasáhus ollislaš dállodoalloekonomiijai
ja lea dehálaš, máŋgga
háve áibbas mearrideaddjin,
dállodoalu ollislaš dietnasii
ja nuge vejolašvuhtii beassat ássat
dáid guovlluin. Ealáhusdoaimma
ja iešbirgendoalu rádjá soaitá leat eahpečielggas.
Dát dábálaš áddejupmi
ealáhusa ja ealáhusdoaimma
doahpagis ii leat danne álo
nu heivvolaš sámi
oktavuođas.
Buresdoaibmi, oadjebas ja identitehtaásaheaddji
báikegottit leat mearrideaddjin
buori čálgoservodahkii. Doaibmi
ja ulbmillaš guovllu- ja regionálapolitihkka
galgá leat veahkkin sihkarastit
bargosajiid ja čálggu
doppe gos olbmot ásset.
Norga lea guhkes riika,mas lea bieđggus ássan
ja stuorra erohusat resursavuođus,
kultuvrras, historjjás ja identitehtas.
Girjáivuođa
ja searvevuođa lotnolasvuohta
ferte govviduvvot čálgopolitihkas
ja regionála ovdáneami čielga
politihkas.
Regionála- ja guovllupolitihkka
lea vuođđuduvvon
golmma strategiijai, gč.
Sd.dieđ. nr. 21 (2005 – 2006)
Hjarte for heile landet. Guovllu- ja regionálapolitihka birra:
Buoridit ovdánanvuođu
juohke regiovnnas dan láhkai
ahte nanne gealbbu, heiveha hutkamiidda ja ealáhusovdáneapmi,
geahpeda gaskahehttehusaid, ovdánahttá birgejeaddji báikegottiid
ja ovddida luondduriggodagaid ceavzilis geavaheami. Regionála-
ja guovllupolitihkalaš deasttat
galget garrasabbot deattuhuvvot iešguđet
surggiid politihkas. Politihkka galgá buorebut heivehuvvot
regionála dilálašvuo-đaide
ja buorebut oktiiordnejuvvot.
Vuoruhit ovddidit ealáhusdoaimma dakkár
surggiin main iešguđet regiovnnain
leat erenomáš ovdamunit.
Erenomážit
vuoruhit dustet hástalusaid
rašimus guovlluin. Guovllupolitihkalaš gaskaoamit
galget nannejuvvot.
Ráđđehus áigu
2009 giđa ovdanbidjat ođđa
stuorradiggedieđáhusa
guovllu- ja regionálapolitihka
birra. Dieđáhus
galgá sisttisdoallat guovllu-
ja regionálapolitihka stáhtusa
guorahallama ja ambišuvnnaid, ođđa
mihtuid ja rámmaid joatkka offensiiva
bargui politihkas boahtte stuorradiggeáigodahkii.
Rámmaeavttut mat gusket
guovlluide oppalaččat,
leat mearkkašahttin sámi ássanguovlluid
ealáhusaid árvoháhkamii
ja ovdánahttimiige. Ráđđehusa
mielas lea dehálaš ahte
ovdánahttá dakkár
ealáhuspolitihka mii lea
heivehuvvon sámi ássanguovlluidege.
Ráđđehus
dáhttu ásahit lassiváikkuhusaid
nannámis oljo- ja gássasuorggi
ovdánahttimis Davvi-Norggas.
Dás deattuhuvvo dárbu
ovddidit positiivva ovdáneami
eará dehálaš ealáhusain
nugo guolástusas ja áhpedoalus, mátkkošteamis,
eanadoalus ja boazodoalus. Dát
guoská vel ealáhusaide
mat leat dehálaččat
sámi ássamii
ja sámi kultuvrii ja vel
boazodollui.
Ráđđehus
dáhttu vel deattuhit ahte
ealáhusain ovddiduvvo innovašuvdna
ja hutkan. Soria Moria-julggaštus
cealká ahte Ráđđehus áigu
sámi guovlluin álggahit árvoháhkanprográmma
lotnolasealáhusaide
ja vuoruhit sámi mátkkoštanovdáneami, mii
galgá sámi
guovlluin sihkarastit ja nannet ealáhusaid.
Ráđđehus
dáhttu ahte Sámedikkis
galgá leat duohta váikkuhus
eanadoallo-, boazodoallo- ja guolástuspolitihka
hábmemis, ja dakkár
resurssaid hálddašeamis
mat leat mearrideaddjin sámi
servodateallimii. Geahča Sámedikki
2006 jahkedieđáhusa (čuoggá 9)
ja 2007 jahkedieđáhusa
(čuoggá 10) Sámedikki
váikkuhangaskaomiid ja barggu
birra ealáhusovddidansuorggis.
Ceavzilvuođaperspektiiva
lea maŋimuš jagiid
váldon mielde ođđa
lágaide nugo finnmárkoláhkii
ja boazodoalloláhkii, ja
ođđa
plána- ja huksenlága
ja áhperesursalága
evttohusaide. Ceavzilvuođadoaba
sisttisdoallá sihke ekologalaš,
ekonomalaš, sosiála
ja kultuvrralaš dimenšuvnna, mii
bidjá vuođu
oppalaččabut meannudit
geavahusa ja suodjalusa.
20.1 Sámi guovlluid vuoigatvuođadili
bargu
20.1.1 Finnmárkokommišuvdna
ja Finnmárkku Meahcceduopmostuollu
Finnmárkolága
mielde galgá ásahuvvot
kom-mišuvdna, Finnmárkokommišuvdna,
kárten dihtii dálá vuoigatvuođaid
daid eatnamiidda maid Finnmárkoopmodat
suoidnemánu 1. b. 2006 válddii
badjelasas Statskog SF:s. Lassin galgá ásahuvvot sierraduopmostuollu,
Meahcceduopmostuollu Finnmárkui,
mii galgá árvvoštallat
vertniid mat bohciidit dán
oktavuođas. Kommišuvdna nammaduvvui
stáhtaráđis njukčamánu
14. b. 2008. Duopmostuollohálddahus
mearridii cuoŋománu 4.
b. 2008 ahte kommišuvnna čállingoddi
galgá leat Deanus. áigu-muššan
lea ahte kommišuvdna galgá leat
doaimmas borgemánu/čakčamánu
2008 molsašumis.
Meahcceduopmostuolu nammadeapmi lea veaháš maŋŋonan,
go ii sáhte bidjat áššiid
ovdan duopmostullui ovdal go kommišuvdna
lea loahpahan vuosttaš čielggadanguovllu dálá vuoigatvuođaid
kártenbarggu
20.1.2 Sámi vuoigatvuođalávdegoddi
II
Sámi vuoigatvuođalávdegoddi
fas nammaduvvui geassemánus
2001 ja galggai oppalaččat čielggadit «sámi álbmoga
rievttálaš dili
gažaldagaid eatnamiid ja čáziid
vuoigatvuođa ja hálddašeami
ja geavaheami dáfus sámi
geavahanguovlluin olggobealde Finnmárkku
fylkka» (mandáhta 2.2
oassi). Dása gulai ahte
lávdegoddi galggai earret
eará čielggadit
historjjálaš diliid
ja árvvoštallat dárbbašuvvojitgo
láhkanuppástusat.
Lávdegoddi ovdanbijai
juovlamánu 2007 NOU 2007: 13
Ođđa
sámivuoigatvuohta, mas leat
moanat evttohusat ođđa
lágaide ja dálá lágaid
nuppástusaide. Seammás biddjui
ovdan NOU 2007: 14 Samisk naturbruk og rettssituasjon fra
Hedmark til Troms, mas leat máŋggalágan
historjjálaš duogáščielggadeamit.
Čoahkis lávdegoddi
evttoha ođđa
lága mii lea vuoigatvuođaid
eatnamiidda ja luondduriggodagaide árbevirolaš sámi
guovlluin Romssa rájes ja
máttás
kártema ja dohkkeheami birra.
Evttohus lea vuolggahuvvon dan miehtamis ahte go sihke sápmelaččat
ja earát guhkesáiggi
leat geavahan eatnamiid ja čáziid,
de soitet sii leat oamastan alcceseaset vuoigatvuođaid
eatnamiidda ja luondduriggodagaide mat eai leat leamaš formála
rievttálaččat
dohkkehuvvon. Earret dan kommišuvnna
mii galgá kártet
dákkár
vuoigatvuođaid, evttohuvvo
vel cegget sierraduopmostuolu mii galgá mearridit
vertniid dáid vuoigatvuođaid
hárrái.
Evttohus sulastahttá finnmárkkulága
5. kapihttala, ja lea ovddiduvvon vai devdojit stáhta
geatnegasvuođat ILO-konvenšuvnna
nr. 169 14 artihkkala mielde.
Ovcci miellahttosaš eanetlohku
evttoha sirdit stáhta eatnamiid
Nordlánddas ja Romssas,
mat leat vádjit 30 000
km2, regionála almmolaš oamastansearvái
Hålogalandalmennega bokte. Dan ođđa
oamastanorgána stivrras
galget leat guokte miellahtu maid Sámediggi nammada,
guokte Nordlándda fylkkadiggi
ja guokte Romssa fylkkadiggi. Oamastanráđastallan
galgá leat máŋggalágan
láhkanannejuvvon gáržžidemiid
duohken, sin ektui guđiin
leat geavahanvuoigatvuođat
Hålogalánddalmennega
eatnamiin.
Hálddašanvuoigatvuohta
oapmeguohtumii, murremii, bivdui ja guolástussii
evttohuvvo biddjot gitta guđa
regionála meahccestivrii.
Dáin galget leat boazdoalu,
eanadoalu ja bivdo-, guolástus-
ja olgunastinberoštumiid áirasat.
Dán regiovnna gielddat galget
nammadit meahccestivrraid, muhto dat galget leat luvvosat sihke
Hålogalánddaalmennega
ja gielddaid ektui. Gustojeaddji oppalaš vuoigatvuohtamuddemat evttohuvvojit
eanaš jotkojuvvot, muhto
evttohuvvo láhkanannet vuoigavuođaid
mat leat eanadoalloopmodagain.
Golmma miellahttosaš uhcitlohku
evttoha viiddidit Hålogalandaalmennega stáhtaoamastuvvon
guovlluide Mátta-Norggas,
muhto nu ahte omastanorgána
hálddaša meahccevuoigatvuođaidge.
Evttohusa mielde nammadit Sámediggi
ja guoskevaš fylkkadikkit
goabbáge golbma stivralahtu.
Eará uhcitlohku (guokte
miellahtu) evttohit joatkit stáhta
eanaoamastemiin Nordlánddas
ja Romssas. Sámi ja báikkálaš váikkuhus
nannejuvvo regionála meahccestivrraid
ceggemiin, main lea eanaš áššeráhkkaneaddji
orgána doaibma.
Sámi vuoigatvuođalávdegoddi lea
vel evttohan ođđa
lága áššemeannudeami
ja ráđđádallamiid
birra dakkár doaimmaide,
mat soitet dahkat mađđása árbevirolaš sámi
guovlluid luondduvuđđui
Norggas. Evttohusa lea olles lávdegoddi
ovddidan. Dat konkretisere gustojeaddji prinsihpaid áššemeannudeapmái
ja ráđđádallamiidda,
gč. earret eará ILO-konvenšuvnna
nr. 169 6.7. ja 15. artihkkala, go vihkkedallo álggahit
doaimmaid mat soitet njuolga čuohcat
guoski guovlluid geavahussii.
Evttohusa áigga lea sihkarastit
sámi oassálastima
mearridanproseassain dakkár áššiin,
mat soitet leat mearkkašahttin
sámi vuoigatvuođalaččaide
ja beroštumiide. Bajitdási
ulbmilin lea garvit ahte álggahuvvojit
doaimmat mat soitet leat vuostá álbmotrievtti
gáibádusa
ahte galgá suodjalit sámi ávnnaslaš kultuvrra.
Lávdegoddi evttoha eará lágainge
muhtin nuppástusaid. Earret eará evttohuvvojit
dihto muddemat várrelágas
vai boazodoalu vuoigatvuođat
galget čalmmustahttot máttasámi
guovlluid stáhtaalmennegiin.
Dás evttohuvvo vel ahte
dáid almennegiid várrestivrrat
viiddiduvvojit viđa miellahtus čieža
miellahttui, ja nu ahte boazodoallu ja eanadoallu goabbáge ožžot
guokte miellahtu.
Boazodoallolága regelat
buhtadusovddasvástádusa
hárrái bohcco
dagahan vahágiidda, evttohuvvojit
nu guhkás go vejolaš leat
buohtalasat dan mii gusto eará guohtonealliid
dagahan vahágiidda. Dasa
evttohuvvojit vel muhtin nuppástusat
lága eaŋkilmearrádusaide
vai čalmmustahtto ahte boazodoallovuoigatvuođas
lea iehčanas riektevuođđu
guhkesáiggi geavahusa geažil,
doppe gos lea leamaš boazodoallu ovddeš áiggi
rájes.
Dihto sierra áššemeannudan-
ja ráđđádallanregelat
leat vel evttohuvvon luonddugáhttenláhkii, báktedoaibmaláhkii
ja plána- ja huksenláhkii.
Lávdegoddi ii leat evttohan
makkárge njuolga nuppástusaid
lágaide mearraguolástusa
birra, muhto evttohuvvon oppalaš áššemeannudan-
ja ráđđádallanregelat
bohtet gal gustojupmái guolástusmuddemiin. Muđui
leat biddjon ovdan sierranas nuppástusat
ja doaimmat maid sáhtášii álggahit
vai nannešii riddo- ja vuotnaguolástusa
dili mearrasámi guovlluin,
ja lávdegoddi rávve
ahte dáid árvvoštallá Riddoguolástanlávdegotti Finnmárkkus
evttohusaid NOU:5 oktavuođas,
gč. vulobealde.
NOU 2007: 13 čielggadeapmi
sáddejuvvui gulaskuddamii
guovvamánu 15. b. 2008. Dan
duhkodaga geažil ja go nu
ollu láhkaevttohusat leat
biddjon ovdan, lea gulaskuddanáigemearri
biddjon guovvamánu 15. b.
2009 rádjai.
20.1.3 Finnmárkku Riddoguolástanlávdegoddi
Stuorradiggi meannudii finnmárkolága 2005
giđđabajis. Finnmárkoláhka
máinnaša
eana ja čázi
geavaheami Finnmárkkus ja luondduriggodagaid
vuoigatvuođaid fylkkas. Láhka
ii máinnaš mearraguolástusa. árv.O.
nr. 80:s (2004 – 2005) mearkkašii eanetlohku
ahte «mo vuoigatvuohta ja hálddašeapmi
lea sáltečáhceguolástusas sámi ássanguovlluin
lea čielggaduvvon viehka
ollu, erenomážit
1990 – 2001 áigodagas».
Eanetlohku čujuhii dasto
vel dasa ahte «eanetlogu oaivila mielde ii (sáhte šiitit) šiitojuvvo
ahte leat duvdosat sihke álbmotrievttis
ja Norgga rievttis ahte galgá liige
deastta atnit guolástusas
mearrasámi guovlluin guolástushálddašeami
hábmedettiin ja geavahettiin.
Dálá áigeguovdilis
dili hárrái
ii leat datte čielggaduvvon
justa mo dáid deasttaid
beaktilamosit ja ávkkálamosit
sáhttá áimmahuššat
joatki guolástushálddašeamis».
Finnmárkolága
meannudeami oktavuođas dagai
Stuorradiggi geassemánu 6.
b. 2005 dán ávžžuhusmearrádusa
Justiisalávdegotti eanelogu evttohusa
mielde: «Stuorradiggi bivdá Ráđđehusa
farggamusat čielggadit sápmelaččaid
ja earáid vuoigatvuođa
guolástit mearas olggobealde
Finnmárkku, dásá gullá vel uhcimusearri
vuollel logi mehtera fatnasiidda, ja ovddidit Stuorradiggái čuovvoleaddji ášši
dán birra».
Ráđđehus
gohčui Guolástus-
ja riddodepartemeanta fuolahit ahte Stuorradikki ávžžuhusmearrádus čuovvoluvvo.
Ođđajagimánus
geassemánnui 2006 dollojuvvo golbma
ráđđádallančoahkkima
main buohkain ledje mielde Sámediggi, Finnmárkku
fylkkadiggi ja Guolástus-
ja riddodepartemeanta, ja áicin
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta. Ráđđádallamat
ledje politihkalaš dásis. Ráđđádallamiid
boađus lei mearridit mandáhta
dan lávdegoddái
mii galgá čielggadit sápmelaččaid
ja earáid vuoigatvuođa
guolástit mearas olggobealde Finnmárkku.
Lávdegoddi, oktiibuot 9 olbmo
maid ovddeš alimusriektejustitiarius Carsten
Smith jođihii, nammaduvvui stáhtaráđis
geassemánu 30.b. 2006. Lávdegoddi
gohčoduvvui maŋŋil
Riddoguolástanlávdegoddi
Finnmárkui.
Lávdegotti bargu loahpahuvvui
juovlamánu loahpas
2007 ja árvalus lea almmuhuvvon
NOU 2008: 5:in Retten til fiske i havet utenfor Finnmark. árvalus
geigejuvvui guolástus- ja
riddoministarii álbmotčoahkkimis
Deanodagas guovvamánu 18.
b. 2008. árvalus sáddejuvvo
gulaskuddamii viehka ollusiidda.
Mandáhta mielde lei lávdegotti váldobargun
prinsihpalaš vuođuin čielggadit
sápmelaččaid
ja earáid vuoigatvuođa
guolástit mearas olggobealde
Finnmárkku. Dáinna
lei jurddašuvvon erenomážit čielggadit
sápmelaččaid
ja earáid vuoigatvuođa
sáltečáhceguolástussii
riddolagaš mearraguovlluin ja
vuonain Finnmárkku rittu
mielde. Dán barggu oassin
galggai lávdegoddi ráhkadit
ja ovdanbuktit historjjálaš guorahallama
ja kártet sápmelaččaid
ja earáid guolástusa
Finnmárkkus, ja maiddái
guolástusealáhusa
ekonomalaš ja kultuvrralaš mearkkašumi
Finnmárkku álbmogii. Dán
ovdanbuktimii galggai vel gullat guoskevaš nannánvuođđuduvvon doaimmaid
mearkkašupmi. Lávdegoddi galggai
dasto ráhkadit várdosa
guoskevaš álbmotrievttálaš gálduin
ja Norgga rievttis, ovdalis čielggademiin,
almmolaš dokumeanttain,
riektegeavadis js. mat leat áššái
guoskevaččat,
ja muddendoaimmain jna. mat leat leamaš geavahuvvon go
galggai áimmahuššat
guoskevaš regionálapolitihkalaš mihttomeriid.
Govus 21.1 Riddoguolástanlávdegotti evttohus
Gáldu: NOU
Lávdegoddi lea barggustis
oktavuođas doallan rabas
gulaskuddančoahkkimiid Finnmárkku
visot riddogielddain. Gulaskuddančoahkkimiid
ulbmilin lei dihto muddui beassat diehtit makkár
doaibma lea guolástusas
dál, gullat báikkálaš guolástanvieruid birra,
ja fidnet ássiid oaiviliid
gustojeaddji guolástanmuddemiidda.
Lávdegoddi áiggui
vel oažžut
maŧolaš evttohusaid
dáid muddemiid nuppástusaide.
árvalusastis nanne lávdegoddi Finnmárkku ássiide
vuoigatvuođa mearraguolástussii
olggobealde Finnmárkku.
Vuoigatvuohta lea vuođđuduvvon
historjjálaš atnui ja álbmotrievtti
regeliidda eamiálbmogiid ja
minoritehtaid birra. Lávdegoddi
rávve ahte vuoigatvuohta
galgá gustot buohkaide guđet ásset
fylkkas, beroškeahttá čearddalaš ja
kultuvrralaš gullevašvuođas.
Vuoigatvuohta lea evttohuvvon čállojuvvot láhkii
guolástanvuoigatvuođa
birra mearas olggobealde Finnmárkku (finnmárkoguolástanláhka). Lávdegoddi
evttoha dasto sierra guolástanvuoigatvuođa
vuonain sidjiide guđet ásset
dán dihto vuotnagáttis,
lágas gohčoduvvon vuotnavuoigatvuohta.
Olggobealde vuonaid galgá vierisguolásteaddjiin, guolásteaddjiin
guđet eai ása Finnmmárkkus,
leat vuoigatvuohta guolástit
seamma láhkai go finnmárkoguolásteaddjit.
Ođđa regionála
orgána, Finnmárkku guolástanhálddašeapmi,
evttohuvvo ceggejuvvot. Das galgá leat
váldi mearridit muddemiid
fanassturrodagaide ja bivddusatnui mearas gitta njeallje
mearramiilla eanalinjjáin eret.
Orgána galgá vel
hálddašit eriid
dahje guolástanlobiid Finnmárkku vuotna-
ja riddoguolásteami ovddideapmái.
Orgánas galgá leat
guđa miellahttosaš stivra,
masa Sámediggi ja Finnmárkku
fylkkadiggi nammadit golbma miellahtu goabbáge.
Lávdegotti evttohus mearkkaša
de sierra riddoguolástanavádaga
Finnmárkui, lágas
gohčoduvvon Finnmárkoavádat.
20.2 Almmolaš muddemat mat váikkuhit meahcceávkkástallamii
Sámi árbevirolaš kultuvrras
lea meahcásteapmi leamaš oassin ealáhusvuođus. Luondduávkkástallan
lea danne dál sihke birgema
gáldun, ja dehálaš oassin
sámi kultuvrra doaimmaheamis,
seailluheamis ja joatkimis. Guovllut mat klassihkalaš olgunastinperspektiivvas livčče
vuođđun
olgunastimii ja veajuiduhttimii, áddejuvvojit
sámi perspektiivvas ealáhuseatnamiin.
Dat guovllut fas mat olgunastinperspektiivvas adnojit almennegin, adnojit
sámi perspektiivvas árbevirolaš siida-rádján. árbevirolaš sámi
luonddudoallu ja luondduáddejupmi
lea danne máŋggaláhkai
earálágan go
klassihkalaš olgunastineallin,
nu go dat lea válddahallon
ee. Sd.dieđ. nr. 39:s (2000 – 2001)
Friluftsliv – Ein veg til høgare
livskvalitet.
Riiddut leat gal čuožžilan
gaskal árbevirolaš sámi ávkkástallama
ja gáhttenguovlluid ásaheami
luonddugáhttenlága
olis, ja gaskal árbevirolaš sámi ávkkástallama
ja areálagáibideaddji
ealáhusaid nugo čáhcefápmohuksema,
báktedoaimma, turismma jna.
áššemeannudandagaldumiid bokte
leat máŋggaid
jagiid geahččalan
ráhkadit mekanismmaid vai
geahpedivččii
riidduid ja beroštusvuostálasvuođaid
gaskal árbevirolaš sámi ávkkástallamiid
sihke gáhttendáhtu
ja ealáhusovdánandáhtu
ektui.
Geahča maiddái
Sámedikki jahkedieđáhusaid.
20.2.1 Plána- ja huksenlága ođđa
plánaoassi
Ráđđehus
ovdanbijai guovvamánu 2008
ođđa
plána- ja huksenlága
evttohusa (Od.prp. nr. 32 (2007 – 2008) Om
lov om planlegging og byggesaksbehandling (plána-
ja huksenláhka) (plánaoassi)).
Lágas galgá leat
govda servodatlaš perspektiiva,
ja leat gaskaoapmin ceavzilis ovdáneapmái
mii lea buot buoremussan juohkehažžii,
servodahkii ja boahttevaš buolvvaide.
Plánen galgá regionála
ja gieldda dásis bidjat oktasaš rámmaid
areálaresurssaid geavaheapmái
ja gáhttemii, ja sihkarastit ahte
priváhta plánen
ja huksen geavvá dáid
rámmaid siskkobealde. Láhkaevttohus
galgá addit politihkalaš eiseválddiide
heivvolaš neavvu mearridit
mihtuid, láhčit
dili árvoháhkamii
ja barggaheapmái, ja hovdet
guhkesáiggi birasdeasttaid, álbmotdearvvasvuođa
ja eará buohkaidguoski beroštumiid.
Dás lea stuorra mearkkašupmi ássiid
gaskkas buriid ja nođiid
juogadeamis. Erenomáš mearkkašahttin
lea mo areálageavaheapmi
mearriduvvo ja mo dasa guoski beroštusriiddut čovdojit.
Dát bidjá gáibádusaid
dasa mo plánavuogádat
hábmejuvvo. Láhkaevttohus
galgá láhčit
dili vai nannejuvvo suorgerasttildeaddji, servodatlaš plánen,
mas galgá oktiiordnet beroštumiid
ja deasttaid surggiid ja servodatsurggiid gaskka lága
vuogádaga siskkobealde.
Dáinna sáhttá buorebut vuoruhit
almmolaš resurssaid ja olaha mihtuid
buorebut.
Sámi kultuvra, ealáhusdoaimmaheapmi
ja servodateallin lea máŋggaláhkai
Norgga stuorraservodaga deattu vuolde, muhto daid sáhttá áimmahuššat
ja ovddidit gielddaid ja fylkkaid beales doaibmi ja dihtomielalaš plánema
bokte. Plána- ja huksenlága regelat,
ja mo láhka geavahuvvo,
lea danne sakka mearkkašahttin
das mo sámi beroštumit áimmahuššojit.
Vuođđolága § 110a
ja riikkaidgaskasaš regelat
geatnegahttet sihke gieldda, regionála
ja stáhta eiseválddiid
ereliiggánit meannudit ja árvvoštallat sámi
kultuvrra, ealáhusdoaimma
ja servodateallima deastta servodatplánemis oppalaččat,
ja areálaplánemis erenomážit.
Dát guoská daid gielddaide
ja regiovnnaide gos leat čielga sámi
beroštumit, ja muđui plánaáššiin
mat gusket sámi álbmogii
erenomážit. Sámi
beroštumiin galgá leat vejolašvuohta
beassat ovdan plánaproseassas.
Deasta galgá deattuhuvvot
vihkkedallamis nu ahte sámi
kultuvra, ealáhusdoaibma
ja servodateallin plánaid
bokte seailluhuvvo dahje ovddiduvvo, iige uhkiduvvo.
Gielddain main leat viehka ollu sámi ássit,
berre gielddaplánemis offensiivva bargat
nu ahte láhččo
dilli sámi kultuvrra, ealáhusdoaimma
ja servodateallima gáhttemii
ja ovdánahttimii. Vástideaddji
berre dákkár áššiid
meannudit regionála plánemis.
Sámi beroštumiid
deastta galgá plánemis
sáhttit áimmahuššat
seamma láhkai go eará dehálaš nationála
ja regionála deasttaid.
Sámedikkis lea vuosttažettiin
autoritehta identifiseret ja dovddahit mat sámi
beroštumit leat plánaoktavuođas.
Dattege galggašedje plánaeiseválddit
leat geatnegasat ráđđádallat eará beroštumiiguin.
Dát guoská erenomážit
daid áššiin
mat njuolga gusket sámi ealáhusaide,
nugo boazodoallu. Boazodoalu hovden- ja hálddašanorgánain
dat lea čehppodat ja váldi áimmahuššat
boazodoalu beroštumiid plánaoktavuođas. Sámi
beroštumiid áirasiidda
ferte addit buori vejolašvuođa
oassálastit plánaproseassain
fylkkain ja gielddain.
Plánaláhkalávdegotti
evttohusa mielde lea odeldiggeproposišuvnnas
evttohuvvon ahte Sámediggi šaddá plánaáššiin vuosttušorgánan áimmahuššat
dehálaš beroštumiid
sámi kultuvrra ja ealáhusdoaimmaheami
ektui (láhkaevttohusa § 5 – 4),
gč. 7.6 kap. Lea mearriduvvon ahte
Sámediggi sáhttá ovddidit vusttuša
jus plána lea «sakka
meark-kašahttin sámi
kultuvrii dahje ealáhusdoaimmaheapmái».
Norgga riikkaidgaskasaš geatnegasvuođat
dán suorggis čuvvot
erenomážit
ON-konvenšuvnna siviilla
ja politihkalaš vuoigatvuođaid
birra 1966, art. 27. Dasto lea ILO-konvenšuvdna
nr. 169 1989 eamiálbmogiid
birra dehálaš vuođđun
dán suorggi politihkkii. ON-konvenšuvnnas
biologalaš máŋggabealatvuođa
birra lea mearkkašupmi,
erenomážit
dan artihkal 8 j eamiálbmogiid
dieđu ja geavada birra seailluhit
biologalaš máŋggabealatvuođa.
Agenda 21 26 kapihtal cealká earret
eará ahte eamiálbmogiid árbevirolaš ja
njuolga sorjjásvuohta luondduriggodagaide
galgá dohkkehuvvot ja biddjot
vuođđun
luondduriggodagaid mearridanproseassain, maidda buohkat galget sáhttit
searvat. Plánavuogádat
lea guovddáš gaskaoapmin čuovvolit dáid
geatnegasvuođaid go lea
huksema, gáhttema ja servodathábmema
ektui sámi guovlluin.
20.2.2 Sámi deastagiid árvvoštallan
go meahci geavaheapmi nuppástuvvá
Finnmárkolága § 4:s
lea mearriduvvon ahte Sámediggi
galgá addit njuolggadusaid
dasa mo galgá árvvoštallat sámi
kultuvrra, boazodoalu, meahcásteami,
ealáhusdoaimmaheami ja servodateallima
mađđása,
go meahci geavahišgoahtá earáláhkai. Sámediggi
dohkkehii dákkár
njuolggadusaid miessemánu
24.b. 2007 (Geahča Sámedikki
2007 jahkedieđáhusa čuoggá 3.5). Stáhta,
fylkkagieldda ja gieldda eiseválddit
galget árvvoštallat makkár
mearkkašupmi lea meahci earálágan
geavahus sámi kultuvrii,
ja dán árvvoštallamis
galget Sámedikki njuolggadusat
leat vuođđun.
Sámedikki njuolggadusat leat
gáržžiduvvon
meahci earálágan
geavahusáššiide Finnmárkku
fylkkas, gč. lága geográfalaš doaibmaduhkodaga.
Sámi vuoigatvuođalávdegotti
II árvalusas, NOU 2007:13,
lea evttohuvvon ahte Sámedikki
váldi mearridit njuolggadusaid
das mo sámi kultuvrra mađis galgá árvvoštallot,
galgá gustot oppalaččat árbevirolaš sámi
guovlluin. Dákkár
regel lea váldon mielde áššemeannudeami
ja ráđđádallamiid láhkaevttohusas,
go guoská doaimmaide mat
soitet dahkat mađđása
luondduvuđđui árbevirolaš sámi guovlluin
(áššemeannudan-
ja ráđđádallanláhka) § 8. Merrádusa
sániin lea eará hábmi
go finnmárkolága § 4 hámis,
go Sámedikki njuolggadusat
eai leat laktásuvvon «meahci
earálágan geavahusa» doahpagii,
muhto gustojit oppalaččat, «dakkár
doaimmain mat soitet dahkat mađđása
luondduvuđđui».
Mearkkašumiin lea celkon
ahte nuppástus ii meakkaš stuorát
dakkaerohusa, muhto lávdegoddi áigu
fuomášuhttit
ahte eará doaimmatge go
dat mat gáržžibut árvvoštallamis
sáhttet adnot «meahci
earálágan
geavahus», sáhttet dilálašvuođaid
mielde váikkuhit sámi
kultuvrra luondduvuođu.
20.2.3 Gáhttenguovllut
Lea dehálaš gáhttet
Norgga luonddu boahttevuhtii. Máŋgga
guovllus leat gáhttenberoštumit
ja sámi, árbevirolaš meahcástanberoštumit
bures oktiivástiduvvon.
Stuorra gáhttenguovlluid ásaheapmi
sihkarastá dávjá joaktit
boazodoaluin. Eará ealáhusaidege,
nugo turismii ja mátkkoštanealáhussii,
sáhttet gáhttenguovllut
leat ovdamunnin. Gáhttenberoštumit
sáhttet datte šaddat
servodaga eará beroštumiiguin
gazzalaga, ja leat maiddái
riiddut gaskal gáhttema
ja sámi luonddudoalu muhtin ávkkástallanvugiid.
Mohtorjohtolat meahcis lea okta dákkár
ovdamearka. Gáhttenáššiid
riiddut sáhttet velá čuožžilit
go lea áibbas guovttelágan,
kultureaktudeaddji áddejupmi
das mo luondduvuođđu
ja -árvvut buoremus láhkai
galget sihkarastot.
Areálagáhttenbargu
luonddugáhttenlága
mielde geavvá dan láhkai
ahte fylkkaid/fáttáid
mielde gáhttenplánat
(jeaggeplánat, mearraloddeplánat,
njuoskaeanaplánat, suhkkes
lastavuovdeplánat jna.), álbmotmeahcceplána
(Sd.dieđ. nr. 62 (1991 – 92),
ja marina gáhttenplána čađahuvvojit.
Dasa lassin bargojuvvo vuovdegáhttemiin,
mii dál eanaš lea
eaktodáhtolaš gáhttema
ja stáhtaeatnamiid vuovdeguovlluid
gáhttema olis. Dál
leat máŋga
plánabarggu jođus,
mat soitet guoskat sámi
guovlluide. Plánejuvvon
fylkkaid mielde gáhttenplánain
lea ođđajagimánu
1.b. 2008 vel báhcán gáhttenplánat
jekkiide Finnmárkkus ja
suhkkes lastavuvddiide Romssas. álbmotmeahcceplánain
leat vel báhcán
11 gáhttenevttohusa:
Mátta-Trøndelágas
lea evttohuvvon eanadatgáhtten
Hyllingsdalenii ja Sylanii,
Nordlánddas lea
evttohuvvon álbmotmeahcci
Visten/Lomsdalii, álbmotmeahcci
Sjunkan/Mistenii ja luonddureserváhta
Sundsfjordfjellii
Romssas lea evttohuvvon álbmotmeahcci Sørdalen/Isdalenii
ja eanadatgáhttenguovlu
Ná-vuonbađas/Navitleagis
Finnmárkkus lea
evttohuvvon álbmotmeahcci
Goahteluobbalis ja viiddidit Anárjoga álbmotmeahci.
Lassin soaitá vel evttohuvvot álbmotmeahcci
norggabeale golmma riikka rájás gaskal
Ruoŧa, Suoma ja Norgga. álbmotmeahci
evttohus stuorát guovllus
Divttasvuonas/Moskevuonas Nordlánddas,
lea máinnašuvvon
sierra vulobealde.
20.2.4 Suodjalanbarggu sierra njuolggadusat luonddugáhttenlága vuođul
sámi guovlluin
Luondduriggodagaid hálden
sámi guovlluin lea dehálaš sámi ássamii, ealáhusaide
ja kultuvrii. Muhtin oassi daid seamma eatnamiin leat maiddái dehálaš allaárvosaš luonddudokumeanttat
Norgii servodahkan, ja mis lea ovddasvástádus
sihkarastit dáid dehálaš luondduguovlluid
boahttevuhtii. Seamma go riikka eará osiin,
leat sámi guovlluinge beroštusriiddut
dákkár áššiid
hárrái
ja máŋggalágan áddejupmi
das mo dáid sáhttá čoavdit
buoremus láhkai. 2005 – 2007 áigodagas
leat leamaš ráđđádallamat gaskal
Sámedikki ja Birasgáhttendepartemeantta
dainna ulbmilin ahte oažžu áigái
njuolggadusaid luonddugáhttenlága
mielde gáhttenbargui sámi
guovlluin. Birasgáhttenministtar
ja Sámediggepresideanta čáliiga vuollái
njuolggadusaide šiehtadusa ođđajagimánu
30. b. 2007. Sámediggi dohkkehii
njuolggadusaid njukčamánu
1.b. 2007. Njuolggadusat leat vuođđuduvvon
luonddugáhttenlága mearrádusaide,
johttičállosii
T-3/99 Birasgáhttendepartemeanttas áššemeannudanregeliid
birra luonddugáhttenlága
mielde,
ráđđádallanprosedyraide gaskal
stáhta eiseválddiid
ja Sámedikki,
riikkaidgaskasaš šiehtadusaide
ja geatnegasvuođaide, áinnas
ILO-konvenšuvdna nr. 169
eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid
birra iehčanas stáhtain,
ON-konvenšuvdna siviilla
ja politihkalaš vuoigatvuođaid
birra, art. 1 ja 27 ja ON konvenšuvdna
biologalaš máŋggabealatvuođa
birra.
Njuolggadusat čiekŋudit
ja čalmmustahttet čorgadis
ja demokráhtalaš ráđđádallanproseassa,
nu ahte sámi beroštumit
ja oaivilat sáhttet čielgasit
boahtit ovdan go gáhttenplánaid
galgá ráhkadit. Lea
dehálaš ahte
Sámediggi ja stáhta
nu árrat go vejolaš plánaproseassas
sohpet juohke gáhttenášši
joatkkameannudeami. Njuolggadusat gustojit álgoálggus Sámedikki
ja stáhta eiseválddiid
gaskasaš gaskavuhtii, muhto šaddet
vel mearkkašahttin eará sámi beroštusservviide
ja sámi vuoigatvuođalaččaide,
mahkáš boazodollui. Šiehtadus
ii mearkkaš makkárge
nuppástusaid earáide guđiide
gáhttenplánabargu guoská.
20.2.5 Divttasvuona/Vuotnabađa gáhttenplána
Divttasvuona/Vuotnabađa gáhttenplánabargu álggahuvvui
jo 1994:s álbmotmeahcceplána
oassin. Gáhttenplánabargu
bisánii 2001:s go ledje
stuorra riiddut guovllu julevsámi
servodagas. Galgágo gáhttenplánabarggu fas álggahit
meannuduvvui Stuorradikkis 2003 giđa.
Stuorradiggi mearridii čuovvovaš ávžžuhusa
1 njukčamánu
1. b. 2003: «Stuorradiggi bivdá Ráđđehusa
váikkuhit ahte Divttasvuona/Vuotnabađa gáhttenplánabargu šaddá nationála
proseassan mas lea njuolga oktavuohta gaskal Birasgáhttendepartemeantta
ja Sámedikki. Barggu lágideapmi
galgá leat ovttasráđiid
Sámedikkiin, ja sihkarastit
ahte ii mearriduvvo gáhttet Divttasvuona/Vuotnabađa-guovllu
eará go jus julevsámi
beroštumit leat čielggaduvvon
ja áimmahuššon.»
Birasgáhttendepartemeanta
ja Sámediggi sohpe 2004:s
divvut ja viiddidit mandáhta.
Mandáhtas biddjui vuođđun
ahte joatkkabargu galggai leat nationála
proseassan, ja ahte galge leat plánenprosedyrat
mat galge sihkarastit ahte julevsámi
beroštumit čielggaduvvojit ja
leat mielde digaštallamiin.
Bargolávdegoddi nammaduvvui
ja dat evttohii 2006 giđa mo
soahpat bargolágideamis
ja vel prográmma ovddasguvlui,
mii ovttastahttá Divttasvuona/Vuotnabađa geavaheami
ja gáhttema. Evttohus geigejuvvui
Sámediggái
ja Birasgáhttendepartementii
cuoŋománus
2006.
Raporta siskkilda evttohusa čielggadanrádjái,
láhkageavaheapmái, hálddašanortnegii, čielggadandárbui,
joatkkalágideapmái, áigeplánii
ja bušehttii. Earret eará evttoha
lávdegoddi ahte čielggaduvvo áibbas
sierraláhka stuorát ráddjejuvvon
guvlui 3 gielddas gaskal Botnisen davvin ja Rago álbmotmeahci máddin.
Lága ulbmilin galgá leat áimmahuššat
julevsámi kultuvrra, muhto
dálá lágat
nugo luonddugáhttenláhka
ja plána- ja huksenláhkage
leat guoskevaččat. Julevsámi
beales lea dehálaš ahte ráhkaduvvojit
regelat mat erenomážit
atnet deastta julevsámi beroštumiide
dán guovllus. Molssaeaktun
geažida lávdegoddi
ahte láhkavuođđu
atnit dákkár
deasttaid biddjojit dálá lágaide. áigeplána čájeha
loahpaheami 2011:s. Bušeahtta
lea árvvu mielde 11 milj.
ruvnno.
Ráđđehus čujuha
dasa ahte raporta ovddimustá guoskkaha
sámi vuoigatvuođaáššiid
eanaš eatnamiidda nuorttabealde
E6, Leirfjorden rájes Sørfoldas
gitta Efjordenii Ballagis, ja dát
lea dalle ovddimustá eará áššiid
go álbmotmeahcceášši
birra. Sámi vuoigatvuođaáššiid
daid guovlluide mat leat olggobealde Finnmárkku
lea Sámi vuoigatvuođalávdegoddi
II čielggadan go bijai ovdan
rávvagiidis 2007:s.
Ráđđehus áigu
2008:s ja ovttas Sámedikkiin
cealkit oaivilis mo joatkit Divttasvuona/Vuotnabađa gáhttenáššiin.
20.2.6 Mohtorjohtalus
Mohtorjohtolatsuorggi politihkka lea guhkit áiggi
bissun seamman. Ráđđehus áigu,
Soria Moria-julggaštusa
mielde, doalahit čavga politihka
meahccemohtorjohtolaga dáfus,
ja vel daid doaimmaid dáfus
mat geahpedit bievlavuodjima.
Dan vuođul go lea árvvoštallan mo
lea mannan ođđa hálddašanmálle
geahččalemiin
meahccemohtorjohtolahkii, MoSa-prošeavtta
ja dálá regeliid
atnima vásáhusaid,
lea Luondduhálddašandirektoráhta
(DN) ráhkadan evttohusa
mohtorjohtolatregeliid divodeapmái.
Sámediggi lea Sámediggeráđi
127/07 ášši mearrádusa
dovddahan ahte lága ulbmil ferte
govvidit ođđaáigásaš biraspolitihka,
mii deattuha dakkár ceavzilis ovdáneami
mii áimmahuššá sihke
ekologalaš, ekonomalaš ja
sosiála/kultuvrralaš beali
meahccemohtorjohtolaga hálddašeamis.
Sámediggi oaivvilda ee.
ahte láhkaevttohus ii ane dárbbašlaš deastta
sámi báikegottiid árbevirolaš atnui
ja doaimmaide mat leat báikki
vuođul. Cealkámusastis čujuha
Sámediggi vel Sámi
vuoigatvuođalávdegotti evttohussii
mohtorjohtolatlága nuppástussii
NAČ 1997:4:s Sámi
kultuvrra luondduvuođus.
Sámediggi oaivvilda ahte
dat evttohus mii das lea máinnašuvvon,
geahpeda lassáneaddji mohtorjohtolaga,
sihkarastá riggodathálddašeami lagašvuođaprinsihpa, áimmahuššá vejolašvuođa
joatki ceavzilis ovdáneapmái
meahcceriggodagaid ávkkástallanovdáneamis
ja ná sihkarastá ávnnaslaš sámi
kulturvuođu. Geahča
maiddái Sámedikki
2007 jahkedieđáhusa čuoggá 4.7.
Láhkaevttohus lea dál Birasgáhttendepartemeanta
meannudeamen, ja áigu dan
hárrái ráđđá-dallat
Sámedikkiin. Vejolaš láhkanuppástusaid
evttohus soaitá biddjot
Stuorradikki ovdii 2008:s.
20.2.7 Boraspirehálddašeapmi
2004 giđa meannudii Stuorradiggi Sd.dieđ.
nr. 15 (2003 – 2004)
Rovvilt
i norsk natur.Dalle álggahuvvui
ođđa hálddašanráđđen hálddanšanregiovnnaid
ja regionála boraspirelávdegottiid
ceggema ektui. Juohke nállái
mearriduvvojedje dasto nationála
nállemihtut, mat maŋŋil
juhkkojuvvo iešguđet hálddašanregiovnnaid
gaskka. Mihttun lea vel nu bures go vejolaš geahpedit
riidduid gaskal boraspiriid ja oapmedoalu ja boazodoalu.
Juohke dán gávcci
boraspireregiovdnii lea ráhkaduvvon
sierra hálddašanplána.
Regiovnna mihtuid galgá juksat
go regiovnna siste sirre areálaid,
namalassii ahte areálat
sirrejuvvojit vuoruhuvvon guovlluide boraspiriide ja vuoruhuvvon
guohtonguovlluide. Go areálaid
sirre, de lea vejolaš váldit
vuhtii sihke bohccuid guotteteatnamiid ja mávssolaččamus oapmeguohtumiid.
Hálddašanplánat leat
nu guhkás go vejolaš geahččalan
juksat Stuorradikki ulbmila sirrejuvvon hálddašeami
dáfus, go lea sirren boraspiriid
ja guohtonealliid. Boazoguovlluin lea eanaš guotteteatnamiin
vuoruhan bohccuid ovdal boraspiriid. Dáid
guovlluin lea biddjon vuolibut rádjá goddinlohpái oppalaččat,
go vuoruhuvvon boraspireguovlluin.
Maŋimuš jagiid
lea geatkenálli máŋgga
regiovnnas leamaš alit go mearriduvvon
nállemihttu, ja nu leatge
guohtonealliid massimat geatkái
lassánan. Muhto 2006:s 2007:i
njiejai sávzamassin geatkái.
Dábálaš goddinlohpi geatkái
lea gáibideaddji, ja goddinlobis lea
máŋgga
regiovnnas dássážii
leamaš vuolit beaktu go sávahahtti.
Getkkiid liigegoddin/biedjogoddin čađahuvvui
danne 2006 ja 2007 giđa. Eastadeaddji
ja riidoláivudeaddji doaibmabijut leat
maŋimuš jagiin
lasihuvvon, ja ráđđehus
dáhttu nannet dán
barggu. Ráđđehus áigu 2009
stáhtabušeahtas
evttohit lasihit eastadeaddji doaibmabijuid jahkásaččat
40 milj. ruvnnuin.
Ráđđehus
lea nannen dialoga ja ovttasbarggu Sámedikkiin
dan láhkai ahte Sámediggi
lea ožžon
njuolga nammadanválddi regionála
boraspirelávdegottiide daid
guovlluide gos leat sámi
beroštumit. Sámedikkis
ja Norgga Boazosápmelaččaid
Riikasearvvis lea vel fásta áirras
Boraspirehálddašeami
oktavuohtalávdegottis. Geahča
Sámedikki 2007 jahkedieđáhusa čuoggá 4.5.
20.2.7.1 Boazomassin
Manne bohccuid massá leat
máŋga siva,
sáhttet leat heajos dálkkit
ja guohtumat, dávddat, lihkohisvuođat
ja suoládeapmi. Boraspiret
dat datte dolvot viehka stuorra oasi ollislaš massimiin. Váldosivvan
dasa ahte boazodilis massojit erenomáš ollu
boraspiriide, lea ahte boazu lea áidna
guohtonealli mii guohtu mehciin birra jagi. Dát
mearkkaša ahte doaibmavuohki
iešalddes lasiha massinvejolašvuođa,
ja dan geažil lea boazodoallu
erenomáš rašši
jus boraspirenálli laská.
Boazodilis lea eanaš massin
miesseguoddima oktavuođas
ja dálvit. Boazodollui eai
leat máŋga massineastadeaddji
doaimma ávkkálaččat.
Doaibmabijut mat geavahuvvojit leat ee. miesseguoddin gárddiid siste,
biebman, liigegeahčču
ja johtin guovlluide gos eai leat boraspiret. Doaibmabijut leat
sihke bargo- ja gollogáibideaddjit,
ja dat šaddet dávjá vuostálaga
boazodili árbevirolaš doaibmavugiiguin.
Danne lea dehálaš ahte
boahttevuođa boraspirehálddašeapmi
maiddái láhčá dili
doalahit ceavzilis boazodoalu mii lea ealáhusa árbevirolaš doaibmavugiid
vuođul.
Massimat ráfáiduhtton
boraspiriid geažil leat
lassánan olles boazodilis,
ja dilli lea muhtin guovlluin erenomáš váttis.
Stuorra massimat boraspirii-de čuohcá ealáhusa
buvttadussii. Váikkuhus
lea ee. ahte njiedjá njuovvan, go
ii sáhte systemáhtalaččat válljet
maid njuovvá ja optimaliseret sohkabealle-
ja ahkečoakkádusa
seammaláhkai go ovdal. Dat
stuorra erohus gaskal ohccojuvvon ja buhtaduvvon boraspiremassima
lea lasihan vuostálasvuođa
gaskal eiseválddiid ja ealáhusa.
Danne dárbbaša
giddet fuomášumi massimiid
duođaštanrahčamusaide. Seammás
dárbbaša
dárkilat čielggadit
regionála/guovllu
mielde erohusaid massinsivaid hárrái.
Dan ektui go muhtin sajiin Finnmárkkus,
de ii leat Davvi-Trøndelágas,
Nordlánddas ja Romssas guorbadeapmi
váttisvuohtan.
Vaikke ná lea, de leat sakka
massimat mat čuhcet ealáhusa
buvttadussii. 2008 mielde álggahuvvojit
viiddis dutkamat duođaštit dáid
guovlluid buvttadusa ja massimiid.
20.2.7.2 Strategiijat ja doaibmabijut – boraspiret
Ráđđehus áigu láhčit
dili dakkár boraspirehálddašeapmái
mii ii heađuš ahte
bisuhuvvo árbevirolaš boazodoallu.
Lea álggahuvvon
máŋggajagáš dutkan
duođašit buvttadusa
ja massimiid ja lassi bijus vai buorebut diehtá nállelogu
birra ja mo ráfáiduhtton
boraspiret gozihuvvojit.
Ráđđehus áigu
joatkit dialogain boazoealáhusain
jahkásaš čoahkkimiiguin
gaskal Birasgáhttendepartemeantta
ja Norgga Boazosápmelaččaid
Riikasearvvi.
Ráđđehus áigu
2009 stáhtabušeahtas
evttohit lasihit eastadeaddji doaibmabijuid rahčamuša jahkásaččat
40 miljovnna ruvnnuin.
Norgga gustojeaddji boraspirepolitihka rámmaid
siskkobealde áigu ráđđehus
láhčit
dili nu ahte sáhttá goddit
getkkiid daid guovlluin gos dábálaš goddinlohpi
ii leat njeaidán geatkenáli
nállemihtidemiid ektui.
Dasto galgá boraspiriid,
daid guovlluin gos dat soitet vahágahttit
guohtonealliid dahje gos guohtoneallit leat vuoruhuvvon, jođánit
sáhttit daid jávkadit earrebivdima,
goddinlobiin dahje liigedoaibmabijuid bokte. Eaktun ná beassat
goddit lea ahte eai leat eará dohkálaš čovdosat,
ja ahte jus ná goddá, de
dat ii vahágahte náli
ceavzima.
20.2.8 Ođđa minerálaláhka
Oažžut áigái
ođđa minerálalága
lea oassin ráđđehusa
doaibmilis ealáhus- ja guovllupolitihkkii,
mas láhčit
dili árvoháhkamii
mii lea guovllu iežas báikkálaš resurssaid
vuođul, nu ahte šaddet
bargosajit doppe gos olbmot ásset.
Ođđa
láhka lea dehálaš láhčit
dili nu ahte riikka minerálariggodagat dohkálaččat
hálddašuvvojit servodaga
ektui. Ođđa
lágat fertejit servodaga
ektui doarvái dárkkistit
olles minerálasuorggi ja
mineráladoaimmain áimmahuššat
servodaga dárbbuid ja sámi
beroštumiid ja maiddái
ealáhusaid ja eanaeaiggádiid
beroštumiid.
Ráđđehus
dáhttu ahte ođđa
minerálaláhka
galgá leat veahkkin lasihit
mineráladoaimmaid davviguovlluinge,
ja láhka lea laktásuvvon ráđđehusa
davviguovllustrategiijii. Lea dehálaš ahte
eiseválddit lágaid
bokte ožžot
sadjái rámmaid
mat áimmahuššet sihke
ealáhusberoštumiid
ja sámi beroštumiid.
Dát sáhtášii bidjat
vuođu buori ealáhusovdánahttimii
daid guovlluide gos leat sámi beroštumit.
Lágat galget deavdit
Norgga álbmotriektegeatnegasvuođaid.
Dát vástida
daid nuppástusaide mat leat
jo čađahuvvon
gustojeaddji báktedoaibmaláhkii
Finnmárkui. Mineráladoaimmain
sajáiduvvon boazodoalloguovlluin áigu
ráđđehus
leat veahkkin láhčit
dili nu ahte boazodoallu ja minerálaiskkadeamit
sáhttet heivehit doaimmaset
nubbi nubbái. Ođđa lágas
galgá leat dialoga gaskal eiseválddiid,
ealáhusa ja boazodili hovden-
ja hálddašanorgánain,
sihkarastin dihtii boazodili beroštumiid áimmahuššama.
Eiseválddit sáhttet
biehttalit mineráladoaimma
jus erenlossa sámi beroštumit
dan bearihit.
Sámedikki mielas dárbbašuvvo ođđa
minerálaláhka.
Go láhka sáhttá váikkuhit
sámi kultuvrra ávnnaslaš kulturvuođu,
de berošta Sámediggi
das mo ođđa láhka
hábmejuvvo. Ealáhus-
ja gávpedepartemeanta čađaha ráđđádallamiid
Sámedikkiin ja Norgga Boazosápmelaččaid Riikaservviin
nu go galgá stáhta eiseválddiid
ja Sámedikki gaskasaš ráđđádallanšiehtadusa mielde.
Maŋŋil
go ráđđádallamat
leat loahpahuvvon, áigu
departemeanta ovddidit láhkaevttohusa
Stuorradiggái.
20.2.9 Energiijahuksemat
Ráđđehusas
lea ulbmilin láhčit
dili lassi bieggafápmohuksemiidda
Norggas. Ođđa
bieggafápmorusttegat galget
huksejuvvot ceavzilis vuogi mielde, ja ollislaš perspektiivvas
mas maiddái eará biras-
ja servodatdeasttat áimmahuššojit
buoremus lági mielde. Máŋga
daid plánejuvvon bieggafápmorusttegiin
leat jurddašuvvon ceggejuvvot
Trøndelágas davásguvlui. Dát
mearkkaša ahte rusttegiid
ceggemat soitet šaddat vuostálaga
sámi beroštumiid,
erenoamážit
dán guovllu boazodoalu.
Bieggafápmoprošeavttat
soitet dasto váikkuhit eanet boazoorohagaid
go daidda maidda dát njuolga guoská.
Dát lea danne go boazodoalus
lea johtti doaibmavuoh-ki, sii johtet jahkodagaid mielde daid guohtumiid-da.
Datte lea eahpevissis man stuorra negatiivva váikkuhusat
bieggamillopárkkaid ceggemis
lea bohccuide ja boazodollui. Dál
eai leat vuos nu máŋga iskkadeami
dán hárrái,
ja iskkademiin mat leat čađahuvvon
leat iešguđetlágan
loahppabohtosat. Danne lea dehálaš ahte
juohke áššis
iskkaduvvojit váikkuhusat bures.
Dusten dihtii muhtin hástalusaid
bieggafápmorusttegiid ceggemis
boazodoalloguovlluin, lea Boazodoallohálddahus
ovttas NVE:in almmuhan raportta. Raportii lea čohkkejuvvon
dat dutkan mii dássážii
lea dahkkon, ja boazodoallu rávvejuvvo
mo galgá dahkat huksejeaddjiid
ja almmolaš proseassaid
ektui, ja huksejeaddjit rávvejuvvojit
mo sáhttet garvit dárbbašmeahttun
stuorra vahágiid boazodollui.
Vai bieggafápmorusttegiid
hárrái šattašii
ollislaččabut plánen,
lea Oljo- ja energiijadepartemeanta ja Birasgáhttendepartemeanta
ovttas álggahan guokte gaskaoami.
2005 rájes lea čađahuvvon
fáddálaš riidoárvvoštallan
visot dieđihuvvon ja ohccojuvvon
bieggafápmoprošeavttain, main
boazodoallu lea okta riidofáttáin. Dán
barggus lei vel Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta ja Bargo- ja
searvadahttindepartemeanta fárus.
2007 dohkkehuvvojedje nationála
njuolggadusat bieggafápmorusttegiid
plánemii ja báikki
válljemii. Njuolggadusat
máinnašit dehálaš deasttaid
maid galgá áimmahuššat
plánedettiin, nugo boazodoalu,
eará sámi
ealáhusberoštumiid
ja sámi kulturmuittuid ja
-birrasiid. Bieggafápmohuksemis
berrešii gal cegget stuorát
rusttegiid, dohko gos leat doarvái
ja heivvolaš biekkat, ávkkálaš infrastruktuvra
ja gos vuostálasvuohta eará deasttaiguin
dohkkehuvvo. Njuolggadusaid mildosis máinnašuvvojit
meannudanprosedyrat bieggafápmoáššiide
sámi guovlluin.
Njuolggadusat aiddostahttet ahte galgá geahččalit
bures mielváikkuhit plána-
ja konsešunproseassain go galgá čielggadit čuozahusaid, gávnnahan
dihtii dakkár huksenguovlluid
maid dohkkehit earret eará sámi beroštumit.
Gos leat garra huksenberoštumit
rávvejuvvojit fylkkagielddat ráhkadit
regionála bieggafápmoplánaid,
vai guoskevaš guovllut árvvoštallojit
ollislaččat ja
plána- ja konsešunmeannudeapmi
nannejuvvo. Lassin lea vel Oljo- ja energiijadepartemeanta ja Birasgáhttendepartemeanta ráhkadan
oaivadeami mii čiekŋuda mo
regionála plánabargu
sáhttá čađahuvvot.
Oaivadeamis lea biddjon nu ahte bieggafámu
regionála plánaid plánavuđđui
gullá ahte galgá kártet
daid guovlluid mat leat dehálaččat
boazodollui.
Smávit čáhefápmorusttegiid
huksen lea maŋimuš jagiid
sakka lassánan. Dan oktavuođas
lea Oljo- ja energiijadepartemeanta ovttasráđiid Birasgáhttendepartemeanttain
mearridan njuolggadusaid smávit čáhcefápmorusttegiidda.
Njuolggadusain leat oaivadeamit daidda fylkkagielddaide mat áigot
ráhkadit regionála plánaid
smávit čáhcefápmorusttegiidda,
muhto Norgga čázádat-
ja energidirektoráhttage
galgá daid atnit konsešunmeannudeamis.
Fylkkagielddat ávžžuhuvvojit
njuolggadusaid bokte vuoruhit ráhkadit
plánaid dakkár guovlluid
várás,
gosa máŋggas áiggošedje
hukset ja dakkár guovlluid
várás,
gos huksemat dáidet šaddat
vuostálaga eará deasttaiguin. Boazodoalloguovlluin ávžžuhuvvo ahte
dán ealáhusa
deasttat leat plánain mielde
sierra čielggadanfáddán.
Kulturmuittut ja kulturbiras, maiddái
sámi, leat eará ávžžuhuvvon čielggadanfáttát.
Ovttaskas áššiid konsešunmeannudemiin
galget árvvoštallanvuđđui
gullat boazodoallu, sámi
kulturmuittut ja eará sámi
beroštumit.
Geahča maiddái
Sámedikki 2007 jahkedieđáhusa čuoggá 4.6.
20.3 Boazodoallu
Dál doaimmahuvvo sámi
boazodoallu várre- ja meahcceguovlluin Finnmárkkus,
Romssas, Nordlánddas ja Davvi-Trøndelágas,
ja Møre og Romsdal, Mátta-Trøndelága
ja Hedmárkku osiin.
Boazodoallu doaimmahuvvo oktiibuot riikka lagabui 140 gielddas,
ja areálas mii buohkanassii
lea sullii 40 pst. Norgga eananareálas dahje
sullii 140 000 km2. Muđui
leat Norgga boazodoallit hálddašan
guohtumiid Ruoŧas Norgga
ja Ruoŧa gaskasaš guovvamánu
9. b. 1972 guohtonkonvenšuvnna
mielde. Vástideaddji leat ruoŧa
boazodoallit hálddašan guohtumiid
Norggas. Dát konvenšuvdna loahpahuvvui
cuoŋománu
30. b. 2005, ja dál leat
Ruoŧain šiehtadallamat ođđa
guohtonkonvenšuvnna hárrái. Čujuhuvvo
muđui dáidda
Od.prp. nr. 75 (2004 – 2005) ja árv. O.nr.
98 (2004 – 2005).
Sámi boazodoallu lea
hálddahuslaččat
juhkkon 6 boazoguvlui, mat fas leat juhkkon boazoorohagaide, oktiibuot
82. Juohke orohagas doaimmahuvvo boazodoallu ovtta dahje máŋgga
siiddas. Siiddat siskkildit ovtta dahje moadde siidaoasi. Juohke
siidaoasis leat dávjjimusat
máŋga boazoeaiggáda
ja juohkehaččas
boazomearka. Ealáhusas ledje
oktiibuot 556 siidaoasi njukčamánu
31. b. 2007. Badjelaš 2850
olbmo gullet dáid siidaosiide. Sámi
boazodoalu eanaš oassi lea Finnmárkkus,
gos leat 398 siidaoasi ja vádjit
2100 olbmo. Cuoŋománu
1. b. 2007 lei boazolohku giđđaealus
(ovdal miesseguoddima) sámi
boazoguovlluin sullii 229 000.
Boazodoallu geavvá arktalaš buvttadansystemas
mas ávkkástallá bohcco
heiveheami davvi taigai ja tundrai. Boazu lea fysiologalaččat
ja luonddus heivehuvvon dan luonddubirrasii, sihke go johtilit šaddá oanehis
ja garra geassejahkodagas, ja geahpeduvvon doaimmas ja energimassimis dálvvi
mielde. Doaimmaheaddjit ávkkástallet
vel bohcco heivehemiid go jahkodagaid johtet ealuiguin guohtumiid
gaskka. Bohcco lunddolaš johtin
ja dan johtti doaibmavuohki lea dáid
guovlluid optimála buvttadeami
geađgejuolgečorgi
ja boazodoallokultuvrra vuođđu,
nu go dan birra dál diehtit.
Boazodoalus ealáhussan
leat máŋga
buori beali. Dat ovddasta álgoálggus
buori ja jierpmálaš resursaávkkástallama
marginála várre-
ja meahcceguovlluin. Dat lea oassin ealáhuslaš girjáivuhtii,
ja dat lea sámi kultuvrra
guovddáš guoddin. Boazodoallu
ealáhussan, kultuvran ja
eallinvuohkin lea máŋggaláhkai áibbas erenomáš sihke
nationála ja riikkaidgaskasaš oktavuođas.
Danne dat ánssáša
buori fuomášumi ja
guovdilastima dahkkár doaimmain
mat sáhttet sihkarastit,
ovddidit ja nannet ealáhusa.
Lassin lea vel dehálaš leat dihtomielas
dan buorrevuhtii mii boazodoalus lea, go bisuha ealáhusaid
ja almmolaš bálvalusaid
boaittobeal Norggas. Máŋgga
sajis lea boazodoallu ealli giliide dat guovddáš váikkuheaddjin
.
20.3.1 Boazodoallopolitihka bajimus ulbmilat ja váikkuhangaskaoamit
Dat ulbmilat ja rávvagat
mat leat vuođđun
boazodoallopolitihkkii leat mielde Sd.dieđ.
nr. 28:s (1991 – 1992)
Nana bissovaš boazodoallu,ja
dat muddemat ja ođđa
momeanttat mat leat deattuhuvvon Stuorradikki meannudettiin jahkásaš boazodoallošiehtadusproposišuvnnaid
ja jahkásaš stáhtabušeahta meannudettiin.
Váldostrategiija lea ásahit ceavzilat
boazodoalu. Dáinna oaivvilduvvo dakkár
boazodoalu mas lea ekologalaš, ekonomalaš ja
kultuvrralaš ceavzilvuohta. Dát
golbma mihtu leat gaskaneaset oktavuođas:
Ekologalaš ceavzilvuohta bidjá vuođu
ekonomalaš ceavzilvuhtii
ja ekologalaš ja ekonomalaš ceavzilvuohta
ovttas dahket vejolažžan
ovddidit kultuvrralaš ceavzilvuođa.
Dat guokte guovddáš gaskaoami mainna
galggašii juksat boazodoallopolitihkalaš mihtuid
leat boazodoalloláhka ja boazodoallošiehtadus.
Ođđajagimánus
2007 ovddidii ráđđehus
ođđa
boazodoalloláhkaevttohusa.
Stuorradiggi dohkkehii lága
ja dat bođii fápmui
suoidnemánu 1. b. 2007 rájes.
Ođđa lága
ferte geahččat ráđđehusa
ja Stuorradikki ceavzilis boazodoalu mihtu oktavuođas.
Dat ođđa
láhka lea dehálaš veahkkin
ollislaš boazodoallopolitihka
barggus, mas visot gažaldagat árvvoštallojit ovttas.
Láhka lea vuođđuduvvon dasa
ahte boazodoallu lea biologalaš resurssaid
duohken, ja ahte dáid atnin
ferte leat ceavzil guhkitáiggi
perspektiivvas. Boazodoallu lea ealáhus,
seammás go das lea guovddáš mearkkašupmi
sámi kultuvrii. Dál
lea láhččon
ahte ealáhusas sáhttá leat
eanet siskkáldas hovden.
Seammás leat hábmejuvvon
ráŋggáštanregelat
mat addet eiseválddiide
láhkavuođu čuovvolit,
daid háviid go siskkáldas
iešstivrejupmi ii doaimma, dahje
go dat dárbbášuvvo
resursavuođu dahje eará servodatberoštumiid
dihtii.
Dál bargojuvvo diehtojuohkimiin
boazodoalu ektui, man áigumuššan
lea ahte ealáhusas ohppet
lága mearrádusaid birra,
nu ahte dat ođđa
gaskaoamit bohtet sadjái
nu johtilit ja beaktilit go vejolaš. Erenomáš dehálaččat
leat geavahanregeliid mearrádusat,
ja boazodoalliide galgá bures čilget
mo geavahanregelat ráhkaduvvojit.
Dohkkehuvvon geavahanregelat šaddet
resursahálddašeami vuođđun
ovddasguvlui, ja leat eaktun dasa ahte lágas
galget máŋga mearrádusa
muđui geavahuvvot, masa gullet
mearrádusat oalgeordnejuvvon
rekrutterenoasi ođđaásaheami
ja ásaheami birra. Dán
diehtojuohkimis leat sihke čálalaš dieđut,
diehtojuohkinčoahkkimat
ja njuolga oaivadeapmi.
Boazodoallošiehtadus
lea boazodoallolága bálddas
dat dehálamos gaskaoapmi
juksat boazodoallopolitihka mihtuid. 2007/2008 boazodoallošiehtadusas
lea dábálaš rámma
97 milj. ruvnno. Dát lea
4,5 milj. ruvnno lasáhus
2006/2007 boazodoallošiehtadusa
ektui. Boazodoallošiehtadusa
dehálamos mihttun lea láhčit
dili bohccobierggu lassi johtui, ja oalgguhit ealáhusa
eanemus vejolaš njuovvamii
ja árvoháhkamii
dihto rámmaid siskkobealde.
Dat doaimmat mat leat 2007/2008 boazodoallošiehtadusas,
masa maid gullá joatkit
sierra árvoháhkanprográmmain
boazodili várás,
nannejit dan joraheami mii lea maŋimuš jagiid
leamaš boazodoallošiehtadusa gaskaomiin,
namalassii eanet ealáhusguvlui, ja
heiveheapmi daid boazodoalliide guđiin
lea boazodoallu váldoealáhussan.
Dál lea ođđa
boazodoallošiehtadus sohppojuvvon
2008 – 2009 šiehtadusjahkái, mas
gaskaomiid geavaheapmi jotkojuvvo dáinna
hálttiin. Stuorradiggi eaktuduvvo dábálaš láhkai
meannudit proposišuvnna
ovdal geasi.
Jahkásaš boazodoallošiehtadallamiid
oktavuođas lea Sámedikkis áicisajádat,
ja čuovvu šiehtadallamiid. Ovdal šiehtadusšiehtadallamiid meannuda
Sámediggi iežas árvalusaid
boahttevaš šiehtadallamiidda. Dán árvalusa
vuođul, dollo čoahkkin
gaskal Sámedikki ja Eanandoallo-
ja biebmodepartemeantta politihkalaš jođihangotti
ovdal go Stáhta ovddida fálaldagas.
Geahča maiddái Sámedikki
2007 jahkedieđáhusa čuoggá 10.5.
20.3.2 Hástalusat
Boazodoalu hástalusat
leat ollu ja seagážat.
Ain lea muhtin sajiin Finnmárkkus
viehka stuorra hástalus gaskavuođas
gaskal dan maid guohtumat girdet ja resursavuođu.
Dasto váilot dán guovddáš boazodoalloguovllus
moanat rámmaeavttut boazodoalu
hárrái. Stáđis
rámmaeavttut boazoealáhussii
lea dárbbašlaš eaktun
jus galggaš sáhttit ásahit
oadjebasvuođa ja einnostanvuođa
boazodilis, ja juridihkalaš gaskaomiide
beaktilis čuovvoleami. Dán
oktavuođas gullet rámmaeavttut
guovllu-, orohat- ja siidarájáide,
guohtonáiggiide ja boazolohkui.
Romssa boazoguvlui lea váldohástalussan
unnán dálveguohtun,
stuorra massimat boraspiriid geažil
ja oppalaš heajos ekonomiija. Nordlándda
ja Davvi-Trøndelága
boazoguovlluide lea váldohástalussan
sihkarastit areálaid ja
go leat stuorra massimat boraspiriid geažil.
Mátta-Trøndelága/Hedmárkku
boazoguvlui lea váldohástalussan
sihkarastit buriid doaibmalaš diliid,
ja doarvái areálaid maŋŋil
go boazodoallu máŋggaid
vuoigatvuođanákkuid čađa
eanaeaiggádiiguin, lea guovllus
massán guohtoneatnamiid.
Dasto lea visot guovlluid hástalussan
ealáhusdoalliide lasihit árvoháhkama
ja buoridit buvttadan- ja gálvojohtolađđasiid
gaskasaš oktiiordnema.
Sihkarastit, ovddidit ja nannet boazoealáhusa
mearkkaša gáibideaddji hástalusaid
sihke ealáhussii ja hálddašeapmái.
Resurssalaš hástalusaid
ferte johtilit čoavdit.
Dán barggus lea iešguđet
doaimmaheaddjiid gaskasaš oktasaš duohtavuohtaáddejupmi
ja ovttasdoaibma mearrideaddji eaktun. Dát
gáibida nana diehtodási
politihkkáriid ja eiseválddiid gaskkas,
boazodoalu iešguđet
beliid birra ja nuppástuhttinproseassaid
ja sivvadilálašvuođaid
ektui. Dušše
oktasaš rahčamušaid
ja ovttasbarggu bokte lea vejolašvuohta
juksat daid mihtuid mat leat biddjon.
20.3.3 Boazodoalu rámmaeavttuid mearrideapmi
Čielga rámmaeavttut
boazoealáhussii lea eaktun
juksat ceavzilis boazodoalu mihtu. Eiseválddiide
lea danne vuoruhuvvon doaibman mearridit váilevaš rámmaeavttuid.
Dát guoská mearridit rájáid
gaskal boazoguovlluid, orohagaid, siiddaid, ja guohtonáiggiid
ja boazologu.
Ráđđehus
lea erenomážit
gidden fuomášumi mearridit
dárbbašlaš rámmaeavttuid
ođđa
boazodoallolága implementerema
oktavuođas, ja sierra doarjagiid bokte
lea láhččon
nu ahte orohagat johtilit ožžot
ráhkaduvvot geavahanregeliid,
maiddái guohtongeavahanregeliid
ja siiddaid bajimuš boazologu.
20.3.4 Boazodoalu areálat
Boazodoallu lea ealáhus
mii lea areálaid duohken,
sihke marginála guohtoneatnamiid
ja bohcco dárbbus máŋggalágan jahkodatguohtoneatnamiidda
ja daid gaskasaš johtolagaid
geažil. Olmmošlaš doaibma
boazoguohtumiin boahtá lassin
dan muosehuhttima mii lea luonddus, earret eará boraspiriid
geažil, mat álo
leat leamaš doppe gos bohccot
leat.
Boksa 21.1 Lulli-Trøndelága
várreguovlluid oktasaš politihkka
Sámediggi, Eanandoallo-
ja biebmodepartemeanta, Bargo- ja searvadahttindepartemeanta
ja Birasgáhttendepartemeanta
leat mielde čađaheamen
prošeavtta
Bedre
dialog mellom kommunene og reindriftsnæringen/forvaltingen – Felles
politikk for fjellområdene.Prošeavtta jođiha
fylkkamánni, ja boazodoallohálddahus
ja boazodoalu guovllustivra leat dehálaš oassálastit.
Prošeavtta duogáš lea
ahte Mátta-Trøndelága
várreguovlluin, mat leat Essand,
Riast-Hyllingen ja Femund boazoorohagaid oassin, leat riiddut areálageavaheami dáfus,
vuosttažettiin bartahuksema
ja meahccejohtolaga oktavuođas.
Boazoealáhus dovdá iežas
duvdojuvvon eret go lea dađis
eanet doaibma boazoguohtoneatnamiin ja daid lahka. Eanaeaiggádat
dovdet ahte sin vejolašvuođat
ealáhusovdánahttimis meahcis/várreguovlluin
gáržžiduvvojit
sámi ealáhusdoaimma
geažil. Areálageavahanriiddut
leat belohahkii bistán máŋggaid
buolvvaid, muhtin riiddut leat čovdojuvvon,
earát leat fas ihtán áiggi
mielde. Boazodoallu ja eanadoallu leat dán
guovllus guokte lobálaš ealáhusa,
main goappašiin leat stuorra hástalusat
rašonaliserema, ođđajurddašeami
ja molssaevttolaš ealáhusovdánahttima
gáibádusaid
hárrái.
Dákkár
perspektiivvas lea fylkkamánni čujuhan
ahte dál lea dehálabbo
go goassige ovdal ahte sierranas beroštumit
ságastallagohtet ja gávdnet
oktasaš vuođu
mo ovttas eallit ja ovttas bargat. Ovttasbargoprošeavttas
leat mielde moanat doaimmaheaddjit ealáhusain, hálddašeamis
ja politihkas. Vuolggasadjin lea dáhttu
ovddidit oktasaš áddejumi
daid riidduide mat leat regiovnnas ja ásahit
oktavuođa ja dialoga iešguđet beroštumiid
gaskka.
Prošeavtta vuosttaš muttus
galget boazoguovllus daid maŋimuš 30 – 40
jagiid teknalaš duohtadeamit
kártejuvvot ja guorahallot
mo dát leat váikkuhan
boazodillái. Guoskevaš dutkan
geavahuvvo, ja dan oktasaš deaivvavuođu
vuođul galgá digaštallan
jotkojuvvot. Dialogakonferánsa
dollojuvvui njukčamánus 2007.
Máŋga
raportta galget čállojuvvot
prošeavtta barggadettiin,
ja loahpparaporttas galgá gávnnahit ávkkálaš doaimmaid
riidduid čoavdimii. Prošeavtta
galggašii sáhttit
geavahit dakkár guovlluinge
riikkas gos leat sullasaš riiddut.
Visot boazoguovlluide lea oktasaš dat
ahte eai leat ollu bohccot (boazolohku juohke km2) hui stuorra
areálain. Vaikke eai leat
ollu bohccut orohatdásis,
de sáhttet duohtadeamit boazoguohtumiin
liikká leat viehka mearkkašahttin
boazodollui. Boazodoallu geavvá gávcci
sierranas jahkodatguohtumiin. Juohke jahkodagas leat ráddjejuvvon areálat
maid sáhttá atnit
guohtumii, ja sáhttá šaddat
nu ahte olles eallu ferte čohkkejuvvot
uhca guvlložii. Dát
lea áinnas giđđadálvvi go
eanaš guohtun ii leat olámuttus
go lea muohttaga ja jieŋa
vuolde. Dalle leat viehka ollu bohccot daid areálain
gos lea guohtun, ja dát
kapasitehta lea mearrideaddjin dasa galle bohcco orohagas sáhttet
leat guohtumiin jagi botta.
Boazoguohtumiin leat maŋimuš logenearjagi
sakka lassánan duohtadeamit
ja muosehuhttimat. Njuolga váikkuhusat
duohtademiin ja muosehuhttimiin sáhttet
leat ahte massá oalát
daid guohtumiid maidda huksejuvvo dahje gilvojuvvo, ja ahte bohtet
hehttehusat bohccuid johtolagain. Eahpenjuolga váikkuhusat
sáhttet leat boddosaš massimat dahje
guohtumiid das birra ii sáhte
nu bures geavahit, ja lassibargi boazodoallái
ja hušša
bohccuide. Máŋga smávit
duohtadeami ja muosehuhttima ollislaš beaktu
lea dávjá stuorát go
oktiibuot buot duohtadeamit galggašedje bearihit.
Dát lea danne go guohtumat biđgejuvvojit
bihtáide, maid lea váttis
ovttastahttit bohcco dárbbuide
go galget leat maŋŋálas «rabas
guovllut» ja johtolagat. Boazoguohtumiid ná fragmenteren
lea leamaš, ja veadjá ain
leat, okta daid duođalamos áitagiid dálá boazodollui.
Stuorra hástalussan lea
oažžut áddejumi
boazodili areáladárbui
ja mo iešguđet
doaimmat váikkuhit boazodoalu.
Buoret áddejupmi šaddá ee.
go gulahallá guoskevaš beroštumiiguin,
ležžet
dal almmolaš dahje priváhta
beroštumit. Boazodilli ferte
ieš leat doaibmi dán
barggus ja searvat daid arenain gos areálaatnima eavttut
digaštallojit ja mearriduvvojit.
Dasto lea dehálaš ahte
boazodoalu areálaatnin boahtá oidnosii
buvttadeaddji ja doaibmi boazodoalu bokte.
Sihkarastin dihtii boahttevaš birgennávccalaš boazodoalu, dárbbašuvvo
buorebut sihkarastit boazodoalu areálaid,
ja áinnas daid areálaid
mat dárbbašuvvojit
ceavzilis boazodollui. Vai dán
oažžu áigái,
de lea Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta nugo boazodili ovddasvástideaddji
fágadepartemeantan,
oaidnán dárbbašlažžan
nannet departemeanttaidgaskasaš ovttasbarggu,
ja dan bokte láhčit dili
nu ahte sámi boazoguovlluin
eanet jurddaša ollislašvuođa areálahálddašeami
dáfus. Bargu lea lágiduvvon
prošeaktan. Prošeavtta
hovde stivrenjoavku mas guoskevaš departemeanttat
leat mielde, nugo Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta, Birasgáhttehdepartemeanta,
Gielda- ja guovlodepartemeanta, Bargo- ja searvadahttindepartemeanta,
Oljo- ja energiijadepartemeanta, Suodjalusdepartemeanta
ja Justiisadepartemeanta. Stivrenjoavkku jođiha
Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta. Joavku ovddasvástida oainnusin
oažžut
ja konkretiseret dárbbuid
ja vejolašvuođaid,
ja juohkit ovddasvástádusa
daid doaibmasurggiid čuovvoleami
ektui maid stivrenjoavku dáhttu
dárkilat čielggadit
ja árvvoštallat.
Dás eaktuduvvo ahte dan čuovvolit
ovddasvástideaddji departemeanttat,
dahje jo departemeanttaidgaskasaš bargojoavkkut
mat addon mandáhta ja áigemeari
siste, raporterejit stivrenjovkui. Dáid
raporttaid vuođul sáhttá stivrenjoavku
ovddidit konkrehta doaibmaevttohusaid ovddasvástideaddji departementii.
Evttohusat sáhttet ee. guoskat gustojeaddji
regeliid nuppástusaide,
ja evttohusaide mat láhčet
dili buoret dialogii ja ovttasdoibmii gaskal boazodili ja eará meahccegeavaheaddjiberoštumiid.
Earret dan ahte evttohusat sáhttet
leat veahkkin juksat prošeavtta
mihtuid, de galget evttohusat vel leat veahkkin deavdit nationála
ja riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaid
sámi boazodili ektui.
20.3.4.1 Areálahálddašeapmi boazoguohtuneatnamiin
Plána- ja huksenláhka
lea guovddáš láhka
boazoguohtoneatnamiid areálahálddašeamis.
Boazodoalu guovllustivrrat leat gulaskuddanásahus
ja vuosttušeiseváldi
gielddaplána areálaoasi
ja muddenplánaid ektui,
ja dat sáhttet váidit
sierralohpemearrádusaid.
Guđege boazoguohtonguovlluid
boazodoallohálddahus lea
dáid áššiide
fágalaš ráđđeaddi
orohatstivrraide ja guovllustivrraide, ja guovllustivrraid čállingoddi.
Ráđđehus
lea Plánaláhkalávdegotti
evttohusa vuođul ovddidan
Od.prp. mas lea plána- ja huksenlága
ođđa plánaoassái
evttohus, gč. 7.6 ja 20.2.1 kap.
Láhkaevttohusas lea ráđđehusa
mielas leamaš dehálaš láhčit
dili nu ahte boazodoalu areáladilli
sáhttá buoriduvvot,
dan bokte ahte plánat garrasabbot
galget oainnusin oažžut
boazodili dárbbu ja beroštumiid.
Seammás láhččo
dilli nu ahte boazodili beroštumit
galget áimmahuššot iešguđet
plánaproseassain. Evttohus sisttisdoallá ee.
ahte lága mielde galget plánat
sihkarastit sámi ealáhusaid luondduvuođu,
ja leat veahkkin čađahit
riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaid
lága ovddasvástádussuorggi
siskkobealde. Dán oktavuođas čujuhuvvo
ahte eamiálbmogiid vuoigatvuođaid
suodjaleamis areála- ja
plánaoktavuođas
lea ON-konvenšuvdna 1966
siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid
hárrái
27 artihkal hui guovddážis.
Dát guoská vel
1992 konvenšuvdnii biologalaš máŋggabealátvuođa birra,
ja ILO-konvenšuvdnii nr.
169 eamiálbmotvuoigatvuođaid
birra.
Dasto láhččo
láhkaevttohusas dilli nu
ahte galget leat oktasaš plánenbarggut
daid guovlluin main stáhta,
regionála plánaeiseválddit
ja gielddat ovttas ovddásvástidit čoavdit
dakkár plánabargguid
main lea regionála dahje nationála
mearkkašupmi. Plánat
mat sihkarastet boazodoalloareálaid sáhttá leat
dakkár guovlu. Regionála
plánaid sáhttá ráhkadit
dakkár áššiide mat
gusket máŋgga
gildii. Dákkár
plána dárbbu
galgá fylkkadiggi (regionála
plánaeiseváldi)
mearridit, ovttasráđiin
guoski gielddaiguin ja orgánaiguin,
ja mearridettiin regionála
plánastrategiija. Dákkár
plánii sáhttá dohkkehuvvot
plánamearrádus
mii sáhttá gieldit álggahit
dárkilat čilgejuvvon
huksen- ja rusttetdoaimmaid. Ráđđehus čujuha
ahte boazodoalu ektui dárbbaša
rasttildit máŋgga
gieldda rájáid,
go bohccot dárbbašit
máŋggalágan ealáhaga
jagi botta, mii fas dávjá mearkkaša
ahte rasttilduvvojit gielddaráját
ja fylkkaráját.
Boazodoalloberoštumit
bohtet vel dasto čielgasabbot
ovdan láhkaevttohusas, go leat
evttohuvvon ođđa
regelat areálaulbmiliid,
deastaavádagaid ja mearrádusaid
hárrái.
Namuhuvvon nuppástusevttohusat
oktan sierralohpemearrádusa
gáržžidemiin
ja go boazodili vuosttušlohpi
iešguđet plánaide
joatkkašuvvo, leat Ráđđehusa árvvoštallamiid mielde
dehálaččat
go galgá sihkarastit boahtteáiggi
areálavuođu ceavzilis
boazodollui. Evttohuvvo vel ahte Sámediggi
oažžu
vuoigatvuohta ovddidit vusttuša
plánaide daid áššiin
mat leat sakka mearkkašahttin
sámi kultuvrii ja ealáhusdoaimmaheapmái.
Go leat vuostálasvuođat
boazodoalloberoštumiin,
de galget guovllustivrrat čilget
ealáhuslaš árvvoštallamiid,
ja Sámediggi galgá fas čilget eanet
oppalaš politihkalaš árvvoštallamiid.
20.3.4.2 Boazodoalloareálaid árvoluohkádeapmi
Gieldda ja regionála areálahálddašeamis
lea hástalussan ahte ii
leat makkárge árvoklassifiseren
boazodoalu areálaatnima
hárrái.
Boazodoallohálddahusas lea
vuoruhuvvon bargun ráhkadit
vuogi mo lokaliseret daid areálaid
mat leat dehálaččat
sihkarastit ceavzilis boazodoalu. Vuohki galgá vuolggahuvvot dálá areálageavahankárttaid árvoklassifiseremis.
Areálageavahankárttat
leat orohagaid mielde digitála kárttat,
ja gokčet visot boazoguohtoneatnamiid
Norggas.
Ráđđehus čujuha
leat dehálažžan
ahte boazodoallu oassálastá árvoklassifiserema ráhkadeami
oktavuođas. Kárttat
leat dehálaš veahkkin
gieldda ja fylkkagieldda plánaproseassaide,
go dat čalmmustahttet boazodoalu
areálaatnima, ja soitet sáhttit
stivret dárbbašlaš doaimmaid
dakkár guovlluide mat eai
nu garrasit váikkut boazodoalu.
Dát ii mearkkaš ahte
maŋimuš namuhuvvon
guovllut adnojit luvvejuvvon boazodoaluss dahje eai leat dasa mávssolaččat.
20.3.4.3 Váikkuhusčielggademiid láhkaásahusat
Váikkuhusčielggademiid láhkaásahusat
leat dehálaččat
veahkkin kártet iešguđetlágan
plánaid ja doaibmabijuid
vejolaš váikkuhusaid
boazodollui. Gustojeaddji láhkaásahus
váikkuhusčielggademiid
birra plána- ja huksenlága
vuođul, bođii
fápmui cuoŋománu
1.b. 2005. Dan ektui go ovdalis láhkaásahus,
dagaha ođđa láhkaásahus
ahte dárkilat definerejuvvon
doaibmabijuid ja plánaid
geažil, soaitá fertet čielggadit
váikkuhusaid jus dain soitet
leat váikkuhusat boazodollui. Dasa
lassin deattuhuvvo ahte doaibmabiju dahje plána
váikkuhusaid árvvoštallamis,
de galgá árvvoštallat
doaibmabiju kumulatiivva mihtilmasvuođa
eará čađahuvvon
ja plánejuvvon doaibmabijuid
ektui dan doaibmabiju váikkuhanguovllus.
Doppe gos boazodoalloberoštumiide dát čuohcá,
galget plánaid ja doaibmabijuid
ollislaš beavttut árvvoštallot
juohke boazoorohagas. Dasto lea boazoáiddi
guhkkodat oaniduvvon 50 km:s 30 km:i go galgá árvvoštallot galgá go
das čielggadit váikkuhusaid.
20.3.4.4 Boazodoalu bággolonistanohcamat Lulli-Trøndelágas/Hedmárkkus
Boazodoallovuoigatvuođa geográfalaš duhkodat
lea dakkár fáddá mii
maŋimuš jagiid
lea leamaš guovddáš áššin.
Fuomášupmi
lea sakka leamaš Alimusrievtti
mearrádusa vuođul
1988 Korssjøfjell-áššis. Alimusriekti
gávnnahii ahte dihto dárkilat čilgejuvvon
guovllus boazoguovlluid hálddašanrájáid
siskkobealde, ii lean ásahuvvon
boazodoallovuoigatvuohta dološ áiggi
rájes geavaheami vuođul.
Dán duomu rádjai
ledje sihke ealáhusa ja
hálddašeami
beales bidjan vuođđun
ahte boazoguovlluin lei vuoigatvuohta boazodollui. Sd.dieđ.
nr. 28:i (1991 – 92)
Nana
bissovaš boazodoallu, giddejuvvui
dán dilálašvuođas
sakka fuomášupmi,
ja evttohuvvojedje nuppástusat
boazodoalloláhkii. Vai galggai čoavdit
boazodoallovuoigatvuođa geográfalaš duhkodatgažaldaga,
de nuppástuhttui boazodoalloláhka
1996:s nu ahte lágas boahtá njuolga
ovdan ahte boazosápmelaččaid
vuoigatvuođat ja geatnegasvuođat
gustojit sámi boazoguovlluid
dálá rájáid
siskkobealde, earret jus eará ii čuovo
sierra riektediliid. Lassin vel nuppástuhttui
boazodoallolága bággolonistanvuođđu
nu, ahte stáhta sáhttá addit
lobi bággolonistit boazodoallovuoigatvuođa
vejolaš areálaid
sámi boazoguovlluin, ja
dalle go duopmostuolut leat gávnnahan
ahte boazodoallovuoigatvuohta ii gusto.
Alimusriekti celkkii duomu 1997:s Aursundenáššis.
Alimusriekti gávnnahii ahte
ovtta guovllus sámi
boazoguovllud hálddašanrájáid
siskkobealde, ii lean ásahuvvon
boazodoallovuoigatvuohta. 1998/1999 šiehtadusa
boazodoallošiehtadallamiid
oktavuođas ovddidii Norgga
Boazosápmelaččaid
Riikasearvi (NBR) gáibádusa
ahte eiseválddit galget dárkilat čielggadit
mo áigot čuovvolit
dan dili mii lea čuožžilan
máttasámi
guovlluin maŋŋil
Alimusrievtti duomu Aursundenáššis.
Dalá Ráđđehusas
bođii čielga dáhttu
ahte galgá sihkarastit máttasámi
boazodoalu ealáhusvuođu,
ja eaktuduvvui ahte dát
sihkarastin vuosttažettin
galggai leat láigošiehtadusaid
bokte. Čujuhuvvo Sd.prp.
nr. 49:i (1997 – 98) ja Sd.dieđ.
nr. 18:i (1997 – 98). 1998 gáibidii
Riast-Hylling boazoorohat boazodoallolága § 31
vuođul bággolonistit
boazoealáhaga daid guovlluin
mat siskkilduvvojit Alimusrievtti 1897 ja 1997 mearrádusaide,
sullii 121 njealljadaskilomehtera areála.
Dasto sáddii Femunden boazoorohat
1999:s bággolonistangáibádusa
boazoealáhahkii sullii 260
njealljadaskilomehtera areála
Korssjøfjelletis ja dan birrasiin.
Bággolonistanohcama vuođul
nammadii Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta šiehtadallanlávdegotti
man mandáhtan lei ráhkadit
guhkesáiggi guohtonšiehtadusevttohusa
Aursundenguvlui. Stáhta šiehtadallanlávdegoddi lágidii šiehtadallamiid
ja soabai boazoguohtonšiehtadusa
nammaduvvon eanaeaiggátlávdegottiin
mii ovddastii eanaš eanaeaiggádiid.
Boazoguohtonšiehtadus mearkkašii
ee. sullii 40 km maŋŋálas
rádjaáiddi
ceggama. Maŋit áiggis čájehuvvui ahte
dušše
38 pst. eanaeaiggádiin dáhtto
guorrasit sohppojuvvon šiehtadussii.
Dasto muitalii Riast-Hylling boazoorohat ahte eai sáhttán
dohkkehit šiehtadusa, ja doalahedje
bággolonistanohcamušaset.
Maŋŋil
máŋga
oktavuođačoahkkima
sáddejuvvui 2003 čavčča
ođastuvvon šiehtadus
vuolláičállimii
guoski eanaeaiggádiidda
Aursunden davábealde. Eanaš eanaeaiggádat
guorrasedje dán šiehtadussii.
Sámediggi, boazodoallu,
dan stivrenorgánat ja luonddugáhttenberoštumit
eai datte dorjon šiehtadusa sisdoalu.
Vaikke nu lei, de sáddii
Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta ohcama Plassje gildii oažžut
lobi cegget áiddi plána-
ja huksenlága mearrádusaid
mielde. Plasssje gielddastivra hilggui ohcama. Hilgun váidui,
ja sáddejuvvui Mátta-Trøndelága
fylkkamánnii loahpalaš mearrideapmái.
Guovvamánus 2006 meannudii
fylkkamánni departemeantta
váidaga dainna bohtosiin
ahte Plassje gieldda hilgun doalahuvvui.
Plassjeguovllus leat guhká leamaš riiddut
gaskal eanadoalu ja boazodoalu. Riidduid mahtodat lea molsašuvvan.
Vaikke leat leamaš máŋggalágan čoavddavuogit
daid riidduide mat leat leamaš,
de leat eanaš riiddut čovdojuvvon
go leat soahpan dáhtolaš šiehtadusaid.
Alimusrievtti mearrádus Aursundenáššis
ja Korssjøfjelletis ii leat dagahan ahte riiddut dán
guovllus leat geahpeduvvon. Dása
lea sivvan ahte bohccot ain bahkkejit dáid
guovllui-de ja ahte dat guhtot gittiidge. Eanaeaiggádat čujuhit váilevaš guođoheapmái
ja čuovvoleapmái
boazoeaiggádiid beales Alimusriekteduomu
dáfus. Boazoeaiggádat
fas bealisteaset čujuhit
dasa ahte duopmu lea ásahan
lobálaš boazodollui
rájá maid
lea veadjemeahttun doallat, ja ahte eanaeaiggádat
fertejit sihkarastit gittiideaset áiddiiguin.
Ráđđehus áiggošii gávdnat čovdosa
dán bistilis riidui, čovdosa
mii sihke sihkarastá máttasámi
boazodoalu buori vuogi mielde ja dán
guovllu doaibmi eanadoalliid. áiggan
lea olahit dáhtolaš čovdosiidda
eanaeaiggádiiguin. Dan oktavuođas
lea Ráđđehus Eanandoallo-
ja biebmodepartemeantta bokte láhčán
dili ođđa
boazoguohtonšiehtadusaid šiehtadallamiidda Aursundenguvlui.
Dáid šiehtadallamiid mandáhta
lea Stáhta beales ahte galgá šiehtadallat
guhkesáiggi boazoguohtonšiehtadusaid,
mat sihkarastet sihke guovllu boazodoalu ja doaibmi eanadoalliid ealáhusvuođu.
Muhtin guovlluin eaktuda dát
ahte ceggejuvvojit áiddit. áiddiid ággan
lea heađuštit
bohccuid vahágahttit eanadoalloareálaid,
sihkarastit doarvái guohtuma
doaibmi oapmedoaluide, ja buoridit doaibmadilálašvuođaid
sihke eanadoallái ja boazodollui.
Muđui galget áiddit
ceggejuvvot nu ahte dat eai leat nu sakka vahágin
guovllu fuođđuide
ja olgunastindoaimmaide. Jahkemolsašumis sohpe
Stáhta šiehtadallanlávdegoddi ja
eanaeaiggádiidlávdegoddi davábeal
Aursundena ođđa
boazoguohtonšiehtadusa.
Korsjøfjelletisge leat maŋimuš áiggiid
leamaš šiehtadallamat,
ja dáppege leat šiehtadallanlávdegottit
boahtán ovttaide šiehtadusa
hárrái.
Dan duhkodahkii go ovttaskas eanaeaiggádat
eai guorras šiehtadusbohtosii
mii lea šiehtadallon, soaitá ráđđehus
fertet árvvoštallat
guohtunvuoigatvuođaid bággolonistit.
20.3.4.5 Konsultašuvnnat
Stuorát huksendoaimmain
ja gáhttenevttohusain (gč.
20.2 kap.) ferte ráđđádallat
boazodoaluin. Dákkár áššiin
ii leat doarvái dušše ráđđádallat
Sámedikkiin. Lea
dehálaš ahte
lágiduvvo buriid proseassaide
mat čuvvot ráđđádallanortnega
ulbmila, ja galggašii gal
juohke boazoorohagain ráđđádallat.
20.3.5 Boazodoalu vearut ja divadat
Jahkásaš boazodoallošiehtadallamiid
oktavuođas lea Norgga Boazosápmelaččaid
Riikasearvi (NBR) máŋgii
ovddidan gáibádusa vearuide
ja divadiid hárrái
boazodoalus, maŋimuš 2007/2008
boazodoallošiehtadusa šiehtadallamiin.
2006/2007 boazodoallošiehtadusa šiehtadallamiin čielggaduvvui
politihkalaš dásis ahte
galgá nammaduvvot bargojoavku
mii galgá árvvoštallat mađđása
go 1982:s jorai divatluvven nu ahte šattai
lassi doarjagin. Dás čujuhuvvo
Sd.prp. nr. 64 (2005 – 2006) 2006/2007
boazodoallošiehtadusa birra
4.8 kapihttala máinnašeapmái.
2006 čavčča
nammaduvvui bargojoavku mas ledje Finánsadepartemeantta áirasat ja
Eanandoallo- ja biebmodepartemeantta golbma olbmo. Bargojoavku ovddidii
raporttastis skábmamánu
2006.
NBR ovddidii 2007/2008 boazodoallošiehtadusa šiehtadallamiid
oktavuođas dievas buhtadus-/luvvengáibádusa
divadiidda dan anu ja oastima ovddas mii boazodoalus lea doallofievrruid oktavuođas.
Sámediggi lea dievasčoahkkimisttis,
go meannudii jagi 2007/2008 boazodoallošiehtadusa šiehtadallamiid,
ovddidan árvalusa mii vástida
NBRa gáibádussii
oažžut
olles buhtadusa/beassama divadiin. Maiddái
dainge šiehtadallamiin,
mat leat jagi 2008/2009 boazodoallošiehtadusa
olis, lea NBR gáibidan olles
buhtadusa/beassama divadiin.
ášši
máinnašuvvo
boazodoalloproposišuvnnas
mii ovdanbiddjo 2008 giđa.
20.3.6 Strategiijat ja doaibmabijut
Ráđđehus áigu
vuoruhit rámmaeavttuid barggu,
ja dása giddejuvvo fuomášupmi
ođđa
boazodoallolága implementerema
oktavuođas. 2008 bušeahtas
lea juolludeapmi mii láhčá dili
nu ahte sáhttá dohkkehit dárbbašlaš rámmaeavttuid.
Ođđa
boazodoallolága implementeremis,
lea geavahanregeliid hábmen
dehálaš.
Lága mearrádusaid
mielde geavahanregeliid birra, lea boahtán
reaidu resursahálddašeapmái
mas boazodoalus alddes lea guovddáš sajádat, muhto
mas eiseválddit máŋggaláhkai
leat láhčán
ja áigot láhčit
dili dasa ahte dát šaddá buorre
proseassan.
Ráđđehus
lea álggahan prošeavtta
man ulbmilin lea nannet departemeanttaidgaskasaš ovttasbarggu
vai lasihuvvošii fuomášupmi areálahálddašeami
ja boazodoalu birra, ja láhčit
dili vai buorebut sihkarastojuvvojit boazodoalloareálat. Prošeavtta
jođiha Eanandoallo-
ja biebmodepartemeanta. Visot guoski departemeanttat oassálastet
barggus.
Ráđđehus
lea Od.prp. plána- ja huksenlága
ođđa
plánaoasi birra ovddidan
nuppástusevttohusa mii buorida
lága vai lea buorebut reaidun,
mii fas nannosabbot oainnusin oažžu boazodoalu
dárbbuid ja beroštumiid, ja
seammás láhčá dili
dasa ahte boazodoalu beroštumit áimmahuššojit iešguđet
plánaproseassain.
Barggadettiin oainnusin oažžut
boazodoalu areálaanu, galgá boazodoalu areálain
ráhkaduvvot árvoklassifiseren.
Dát árvoklassifiseren galgá leat
guovddáš reaidun gieldda
ja regionála plánemis.
Guoski departemeanttat galget ain doaibmilit searvat Mátta-Trøndelága
fylkkamánni prošeavttas «En
felles politikk for fjellområdene i Sør-Trøndelag».
Go prošeakta gárvána,
de galgá prošeavtta
sáhttit geavahit dakkár
guovlluinge riikkas gos leat sullasaš riiddut.
Ráđđehus áiggošii gávdnat čovdosa
daid bistilis riidduide Plassjeguovllus, sihkarastin dihtii máttasámi
boazodoalu buori láhkai.
Maŋŋil šiehtadallamiid
orrot dál šaddamin dáhtolaš čovdosat,
muhto dan duhkodahkii go ovttaskas eanaeaiggádat eai
guorras šiehtadusbohtosii
mii lea šiehtadallon, soaitá ráđđáhus
fertet árvvoštallat
guohtunvuoigatvuođaid bággolonistit.
Go leat stuorát
doaibmabijut boazoguovlluin, ja maiddái
stuorát gáhttenguovlluid
ja huksendoaimmaid evttohusaid oktavuođas,
de galgá boazodoalu beroštumiiguin ráđđádallat. áigumuššan
lea dákkár áššiin
hábmet dárkilat njuolggadusaid
ráđđádallanprosessii.
20.4 Guolástus- ja áhpedoalloealáhus
Soria Moria-julggaštus
dieđiha ođđa
ollislaš riddopolitihka.
Soria Moria-julggaštus deattuha
dasto mearrasuorggi leat ovtta daid viđa
vuoruhansurggiin main Norggas leat erenoamáš ovdamunit.
Riddo- ja guolástuspolitihkka
galgá leat veahkkin guhkitáigásaš ja
birrasa dáfus dohkálaš árvoháhkamii
olles servodahkii, ja seammás
dagahit vuoiggalaš riggodatjuogadeami.
Ráđđehusa
višuvdnan lea ahte miehtá rittu
galgá leat vejolaš doalahit
nana servodagaid. Dárbu lea
ražastit vai galgá olahit ođasteami
ja ovdánahttima, seammás
go áimmahuššá báikkálaš servodagaid
main leat stuorra nuppástuhttinhástalusat.
Boksa 21.2 Sámi guolástusdutkanfierpmádat «Fávllis»
«Fávllis» lea
ovttasbargu máŋggalágan
dutkanásahusa ja gealboguovddáža gaskkas,
mat iešguđetláhkai barget
daid resursahálddašemiiguin, vuoigatvuođaáššiiguin
ja ekonomalaš ja kultuvrralaš diliin, mat
mearrasámi ássanguovlluin
leat. Fierpmádat lea ásahuvvon
Romssa Universitehta sámi
dutkamiid guovddáža
vuolgagiin. Mihttomearrin lea ovdanbuktit ođđa áššáiguoski
dieđu dáža
ja sámi hálddašeapmái,
leat mielde máŋggafágat
ovttasbarggus gaskal áigeguovdilis
fágabirrasiiguin Norggas
ja eará riikkain, ja leat mielde
guhkitáiggi dutkiidrekrutteremis sámi
guolástusdutkama fáttáide.
Dan barggu jođiha bargojoavku
mas lea luonddudieđalaš,
juridihkalaš ja servodatdieđalaš gealbu,
ja mas Sámediggige lea ovddastuvvon
guolástusfágalaš gealbbuin.
Fierpmádat lea ovddemustá vuotnavuogádagaid
ekologalaš diliid ektui,
ja hálddašanguos-ki fáttáid
ektui (mas vuoigatvuođaáššit, árbevirolaš máhttu
ja mielmearrideapmi deattuhuvvojit). Máŋga oasseprošeavtta
galget ráhkaduvvot, masa
gullet case-iskamat Ivggu, Porsáŋggu
ja Deanu vuonain. Dáid vuonaid
oktavuođas lea dán
plánemis dán rádjái ásahuvvon
oktavuohta njeallji máhttoinstitušuvnnain: Várjjat
sámi musea, ája sámi
guovddáš Gáivuonas, Mearrasámi
diehtoguovddáš Porsáŋggus
ja Sámi Ealáhus-
ja Guorahallanguovddáš Deanus.
Fierpmádaga váldomihttomearrin
lea viiddidit diehtovuođu
guolástusa seailluheamis
ja nannemis, nugo deahálaš vuođđun
sámi guovlluid bargui, árvoháhkamii
ja ássamii.
Fávllis sáhttá mearkkašit čiekŋalasas, čázi
vuolde dahje leat guhkin mearas.
Ollislaš riddopolitihkka
eaktuda dáhttu ja máhttu
oaidnit oktavuođaid ja beavttuid
iešguđetlágan
suorgepolitihkalaš doaimmain.
Guolástuspolitihkalaš barggut,
eanadoallopolitihkka, gealboloktendoaimmat, gaskaoamit ealáhus-
ja guovlluovdánahttimis,
johtolat ja áinnas biras- ja
sosial-politihkalaš doaimmat mearkkašit
buot eanemusat go dat laktásuvvojit
stuorát, servodatlaš oktavuhtii.
Dien ollisvuođa meannudanmearkkašupmi
deattuhuvvo ráđđehusa
moanaid strategalaš dokumeanttain,
ovdamearkka dihtii stuoradiggedieđáhusas
guovllu- ja regionálapolitihka
birra, Sd.dieđ. nr. 21 (2005 – 2006)
Hjarte for hele landet.
Guolástus- ja áhpedoalloealáhusas
leat máŋgga
dáfus ovttaláganvuođat
beroškeahttá regionála
dahje báikkálaš sajiin, seammás
go leat regionála iešvuođat
máŋggalágan potensiálain.
Nuppi dáfus mearkkaša
ealáhus hui ollu máŋgga
báikegotti ovdánahttimii.
Ja nuppi dáfus ferte dat
gierdat garra riikkaidgaskasaš gilvvu
ja máilmmeviidosaš ovdánahttinvieruid.
Diet dilli sáhttá orrot
gáržžideaddjin,
seammás go das bohtet ođđa hástalusat
ja vejolašvuođat. Ealáhus
ferte nagodit dustet nuppástusaid
ja leat dynamalaš, ja das
ferte leat dáhttu duššadit
stirdon vieruid ja buvttadanproseassaid.
Guolástus- ja áhpedoallohálddašeamis
leat nationála hábmemat
ja bajitdási strategiija vuođđun,
mas geađgejuolgin leat ceavzilis
bivdimat guhkitáiggi perspektiivvas. Dien
dáfus lea ealáhus
riikkaidgaskasašge, go Norgga
guollebivdu ovddemustá lea
dain guovlluin gos Norggas lea juogaduvvon hálddašanovddasvástádus eará našuvnnaiguin.
Dat eaktuda riikkaidgaskasaš šiehtadusaid
ja daid mielde čuvvot sihke
geatnegasvuođat ja vuoigatvuođat.
Ovttasbargu riikkarájáid badjel
gártá leat dehálažžan
dakkár surggiin go hivvodatdutkan,
guolledearvvasvuohta, doaimmat mat váikkuhit
vuostá lobihisvuođaid guolástusas
ja jođus, márkaniidda beassan
ja kvalitehtadárkkisteapmi
sihkarastin dihtii geavaheaddjiide oadjebas ja buori mearrabiepmu.
Govvideaddji ovdamearkan dása
lea dat ollu lobihis dorskebivdu Davvi-Atlanteris. Dat ovddasta
stuorra hálddahuslaš hástalusa
danne go dat hedjonahttá vejolašvuođa
ovddidit ceavzilis hálddašanpolitihka.
Guollenáli ahtanuššamii čuohcá go
bivdu bistá guhká ja
ollu bivdojuvvo, mas fas leat sosioekonomalaš váikkuhusat,
erenomážit
davviguovlluin. Ráđđehus
lea ovdanbuktán oaivilis
daidda riikkaidgaskasaš rahčamušaide,
vai bissehivččii dien
lobihis bivddu, sihke bivdodárkkistandoaimmaid
lasihemiin ja hápmandárkkisteami šiehtadusaiguin
go gáddái buktá guliid.
Soria Moria-julggaštusa eará doaimmat
mat leat jurddašuvvon nannet
guliid doalvuma daidda guovlluide mat eai birge guolástusa
haga, lea čavget buktingeatnegasvuođavugiid
ja fas álggahit guovllu
earreortnega.
Guollebivdu mearkkaša
hui ollu máŋgga
sámi báikkis,
ja dávjá lotnolasat
eará ealáhusaiguin.
Dien lea gielddalávdegotti
eanetlohkuge deattuhan (gč. árv.
S. nr. 110 (2002 – 2003)). Stáhta áigu,
danne go lea guolleresurssaide hálddašeaddjin,
váldit vuhtii dan mii leažžá buoremus
searvevuhtii ja eará geatnegasvuođaid
mat stáhtas ležžet,
earret eará nu ahte váldá vuhtii
ahte hálddašandoaimmat leat
mielde sihkarastimiin sámi
kultuvrra ávnnaslaš vuođu.
Sámi guollebivdu lea
ovddemustá vuotna- ja riddobivdu. árbevirolaš mearrasámi ássanguovllut
leat eanaš riddo- ja vuotnaguovlluin
Nordlándda davviguovlluin,
Romssa bokte ja Finnmárkkus
gitta Ruošša
rájá rádjai.
Go guolástusas lea hirbmat dehálaš mearkkašupmi
sámi kultuvrra ávnnaslaš vuđđui,
de gullet moanat guolástusášši Sámedikki
ja Ráđđehusa
gaskasaš ráđđádallanšiehtadussii.
Geahča maiddái Sámedikki
jahkedieđáhusa čuoggá 10.4.
20.4.1 Guolástanláivadaga vuogádatlaš váikkuhangaskaoamit
Ráđđehus
bijai cuoŋománu 16.
b. 2007 ovdan strukturdieđáhusa guollefatnasiidda
strukturpolitihka birra (Sd.dieđ.
nr. 21 (2006 – 2007)). Dat lea vuođđuduvvon
Strukturlávdegotti árvalussii
(NOU 2006:16) mii geigejuvvui borgemánu
19. b. 2006 ja dan gulaskuddamiid cealkámušaide.
Dieđáhusas evttohuvvui
earret eará ahte strukturearit
galget juolluduvvot ain 20 jahkái
(25 jahkái daid struktureriide
mat jo leat juolluduvvon). Dasto evttohuvvui viiddidit strukturearreortnega nu
ahte dat guoská vel gaskal
11 ja 15 mehtera fatnasiidda, ja riddoguolástanfatnasiid
eari alimus mearri evttohuvvui vuoliduvvot. Ráđđehusa
evttohus dohkkehuvvui Stuoradikkis geassemánu
5. b. 2007, ja bođii fápmui
gonagaslaš resolušuvnna
bokte geassemánu 8. b. 2007.
Finnmárkku riddoguolástanlávdegotti árvalusa (gč.
20.1.3 kap.) meannudeapmi veadjá šaddat
mearkkašahttin strukturgaskaomiid
hábmemiid-da.
20.4.2 Ođđa áhperesursaláhka
Ođđa áhperesursalága
bargu lea vuođđuduvvon áhperesursaláhkalávdegotti čielggadeapmái
(NOU 2005: 10 Lov om forvaltning av viltlevende marine
ressurser). Sámediggi lei dán
lávdegottis ovddastuvvon.
Daid áššiid
gaskkas maid lávdegoddi galggai čielggadit
ja árvvoštallat,
lei mearrádusaid laktin
daid álbmotrievttalaš geatnagasvuođaid
ektui maid Norga lea váldán
badjelasas eamiálbmogiid
hárrái. Guolástus-
ja riddodepartemeanta lea bargan lávdegotti
evttohusa čuovvolemiin,
ja lea bidjan ovdan odeldiggeproposišuvnna ođđa áhperesursalága
birra (Od.prp. nr. 20 (2007 – 2008)).
Dan oktavuođas leat leamaš ráđđádallamat Sámedikkiin,
sihke politihkalaš ja hálddahuslaš dásis.
20.4.3 Stuoradiggedieđáhus gonagasreappáid hálddašeamis
Guolástus- ja riddodepartemeanta
lea ovddidan stuoradiggedieđáhusa
gonagasreabbá hálddašeami birra, Sd.dieđ.
nr. 40 (2006 – 2007). Dieđáhusa
barggu álgu lei rabas čoahkkin
Buođggáhis
borgemánus 2006. Guolástus-
ja riddoministtar oassálasttii
ja son dat bivddii čoahkkima. Čoahkkimis
beasai departemeanta gullat oaiviliid ja evttohusaid mat de leat váldon
mielde stuoradiggedieđáhusa
barggus. Departementii bohte maid eará evttohusat
maid dat lea geahčadan ja
guorahallan.
Ulbmilin stuorradiggedieđáhusain gonagasreabbá birra
lei čájehit
mo gonagasreabbá lea boahtán
Norgga áhpeguovlluide ja
mo gonagasreabbá lea hálddašuvvon
dán rádjái,
ja daid bokte ráhkadit oktasaš vuođu nationála
strategiijai mo boahttevuođas hálddašit
gonagasreabbá.
Dat guovllut gos gongagasreabbá lea,
ja ná gusket gonagasreabbápolitihkkiige, leat
maiddái guovddáš mearrasámi
guovllut. Ráđđehusa prinsihppa
lea ahte sii geaidda gonagasreabbá lea
eanemus vahágin, sis galgá leat vuosttašvuoigatvuohta ávkkástallat dainna
resurssain. Stuoradiggedieđáhusas
gonagasreabbáhálddašeami
birra evttohuvvojit čovdosat
mat atnet dán deastta beroškeahttá čearddalašvuođas.
Finnmárkku riddoguolástanlávdegotti árvalusa meannudeapmi
veadjá šaddat mearkkašahttin
gonagasreabbáhálddašeami
hábmemii.
20.4.4 Guovloeriid ortnet
Ráđđehus álggahii
2006 čavčča
guovlluearreortnegiin dego geahččalanortnegin
Nordlánddas, Romssas ja
Finnmárkkus. áiggan
lei heivehit dili nu ahte sáhttá varas
guoli buktit reidenindustriijai dakkár
guovlluide mat eai birge dan haga, ja dakko bokte lea daid guovlluin sihkarastimin
doaimma, barggaheami ja árvoháhkama.
2006:s biddjui 3 pst. dorskejoavkoeriin dorskefeastonuohttefanasjovkui
ja guovlluearreortnegii gis biddjojedje gaskal 15 ja 21 mehtera
ja gaskal 21 ja 28 mehtera konvenšuvdna
ealla riddofatnasat. Ollislaš oassi
mii biddjui guovlluearrái
lei 3 484 tonna oppalaš Norgga
earis, mii lea 212 700 tonna dorski.
Guolástusdutkama árvvoštallanraporta
mii lea geahččalanortnega
birra geigejuvvui Guolástus-
ja riddodepartementii njukčamánus
2007. Raporta čájeha
earret eará ahte ortnega beaktu
lea dan duohken ahte guovllueriid geažil šaddá eará guollejuohku go
dábálaš guollebivddus,
ja ahte dábálaš guollebivddu
ovdánahttin mearkkašii
ollu guovlluearreortnegii. Dasto leat raporttas moanat
rávvagat mo ortnet galggašii
heivehuvvot vai sihkarastá ahte
politihkalaš mihttomeriid
juksá, ja eará gaskaoamit
guorahallojit seamma mihttomeriid juksama ektui. Dán
geažil muddejuvvui guovlluearri
ja jotkojuvvui geahččalanortnegin
jahkái 2007, seamma guollemeriiguin
go 2006:s.
Ortnet lea leamaš gáibideaddji hálddahušlaččat
ja 2006 ja 2007 vásáhusat
eai leat nu buori beavttuin, go mii lei vurdojuvvon. Vejolaš sivvan
lea ahte dat earri mii lei, lea juhkkojuvvon menddo máŋgga
báikegoddái,
nu ahte ii leat sáhttán
ollu bivdit iešguđet rusttegiin.
Govus 21.2 Sállannuorri Finnmárkkus
Gáldu: Samfoto
2008:i lea guovlluearretortnet de heaittuhuvvon ja lea álggahuvvon
dakkár molssaeaktu mas dorskeeari
oassi lea várrejuvvon oalgebivdoortnegii.
Dákkár
ortnegis ii šatta njuolga
geográfalaš vuođđuduvvon
hovdenvejolašvuohta, muhto
ná galggašii oalgguhit
ahte earreoasis bivdojuvvo eará guolli
go dorski (oktan sáiddiin
ja divssuin). Dát livččii
lasihan guollehivvodaga, ja nu maid leat buorrin máŋgga báikegoddái.
Nuppástusat leat ságaškuššon
Sámedikkiin skábmamánu
26.b. 2007 ráđđádallamiin.
Sámediggi válddii ášši
vuhtii ja máhccá áššái maŋŋil
go lea ožžon
eanet dieđuid ortnega váikkuhusaid
birra.
20.4.5 Akvakultuvra – luossa ja dápmot
Luosa ja dápmoha biebmanlobit
juhkkojuvvojit juohkinvuoruid bokte, main dihto lohku
almmuhuvvo dihto eavttuid mielde. 2002 rájes
lea mákson dáid
lobiid ovddas. Máksu lea
leamaš ovdagihtii mearriduvvon
5 milj. ruvdnui juohke lobi ovddas olles riikkas, earret Finnmárkku
fylkkas gos máksu lei biddjon
4 milj. ruvdnui. Vuolideapmi lei gilvvu heajut beliid árvvu
mielde árvvostallama vuođul,
go dáppe leat guhkes gaskkat márkaniidda
ja guhkit buvttadanáigi
go muđui riikkas.
2006 čavčča
almmuhuvvojedje 10 ođđa
lobi biebmat luosa ja dápmoha Finnmárkkus
ja dalle giddejuvvon fálaldatvuoru
bokte. Lobit leat logi jahkái
dan gielddas gosa dat leat ásahuvvon
ja čiežas
dain biddjojedje Nuorta-Finnmárkui
ja golmmas fas fylkka oarjeguovlluide.
Ráđđehussii
lea leamaš dehálaš oalgguhit
ođđa ealáhusdoaimmaide
fylkka riddoguovlluin. Sámediggi
lea dovddahan veahá balu danne
go oalle ollu guolit besset luovus biebmanealáhusain
ja lea deattuhan ahte biebman ii galgga šaddat áittan
luondduguollenállái.
Ráđđehus áiggošii
geahpedit lovpema ja áigu čavget
gáibádusaid
biebmanrusttegiidda. Ortnegiid álggaheapmi
mas nationála luossavuonat
ja luossačázádagat
lea dehálaš doaibmabidju
luondduluosa gáhttemii.
20.4.6 Luossalobit Moskái
Divttasvutnii
2002 čavčča
juhkkojuvvo nuvttá guokte
luossabiebmanlobi, mat galge julevsámi
gillái Moskái
Divttasvuona suohkanis Nordlánddas. Ráđđehusa
bealis atne dán leat guovllupolitihkalaš doaimma
oassin, man álgun lei dáhttu
ahte galggašedje bisuhit ássama
hui unna ja hearkkes servodagažis.
Nordlandsforskning lea árvvoštallan
juohkima beavttu (NF-raporta 10/2005 Fjordfolk på konsesjonsjakt). Báikkálaš vuordámušat
leat leamaš hui stuorrát
dáid biebmanlobiid mávssolašvuhtii.
Biebmanrusttegat leat duddjon muhtin bargosajiid, muhto dušše
dat eai leat nagodan bissehit fárrema
Moskeservodagas.
20.4.7 Guolástusaid davviguvllolaš doaibmabijut
Guolástuspolitihkka lea
guovddážis Ráđđehusa
davviguovllunannemis. Ollislaš resursahálddaš-eapmái gullá gáhttet
eamiálbmogiid ealáhusaid
luondduvuođu, masa gullá vel
gáhttet dan birrasa mii
lea riddoguovlluin ja vel árbevirolaš mearrabivddu
ja luossabivddu. Ráđđehus áigu
ovddidit dálá ja
ođđa ealáhusaid
vai lea sámi ássamii
ja kultuvrii vuođđun.
Ealli marina resurssaid viežžan
davvi áhpeguovlluin
ja vel ovdánahttin áhpedoallodoaimmaid
ja dáid lassiváikkuhusaide
birrasii, leat áibbas mearkkašahttin
jus davimus fylkkaid báikkálaš servodagat
galget ceavzit. Davvi áhpeguovlluid
mearkkašahttin deattuhuvvo
dainna ahte dehálamos guolešlájat
Davvinuortaatlanteris ellet muhtin oasi dahje olles áiggi
doppe.
Buhtis ja rikkis áhpi,
guhkitáiggi nana ja ekosystemii
vuođđuduvvon hálddašeapmi
ja systemáhtalaš máhttolokten,
leat dehálaš eavttut jus
galggaš ávkki
atnit ealli mearraresurssain, ja dán láhkai
ollašuhttit árvoháhkanpotensiála
davviguovlluin. Go davviguovlluin lea allakvalitehta varas guolli
lahka, de dagaha dat midjiide ovdamuniid gilvvu dáfus,
maid ráđđehus deattuha
ahte galgá geavahit. Ráđđehusa
mihttomearrin lea ahte Norggaáhpi
ja Barentsáhpi galget leat buot
buoremus hálddašuvvon áhpeguovlluid
gaskkas. Ealli mearraresurssaid hálddašeapmi
galgá leat vuođđuduvvon
daid geatnagasvuođaide ja
vuoigatvuođaide mat čuvvot áhpevuoigatvuođa,
ja galgá dan bokte sáhttit
resurssaid ávkkástallat
nu ollu go vejolaš ceavzilis
rámmaid siskkobealde. Ollislaš mearrabirrasa
hálddašanplána
mii guoská Barentsáhpái
ja áhpeguovlluide olggobealde
Lofuohta, čielggada daid bajitdási
hálddašanprinsihpaid.
20.4.8 Mariidna árvoháhkanprográmma
Soria Moria-julggaštus
cealká ahte min nationála
guolleresurssat galget boahtit eanemusat ávkin
daid riddoservodagaide mat eai birge guolástusa
haga.
Guolástus- ja riddodepartemeanta ásahii
Marina árvoháhkanprográmma
2007:s, joatkagin dan marina innovašunprográmmii
mii bođii 2006:s. Prográmma áiggan
lea nanosmahttit Norgga mearrabiebmoealáhusaid návccaid
vai sáhttet ávkkástallat daid
gilvoovdamuniin mat leat Norgga allakvalitehta varas guolis ja dan
oppalaš alla gealbodásis
mii lea Norggas. Prográmma
ulbmiljoavkun leat marina fitnodagat mat áigot strategalaččat
bargat máilmmeviidosaš ja
Norgga mearrabiebmomárkaniid
ektui, geatnegahtti ja márkanguvlui fierpmádagaid
bokte.
Váldodoaibmabidju Marina árvoháhkanprográmmas
lea fitnodatfierpmádat maid
doarju muhtin gealboprográmma,
traineeortnet, ja vel internationáliserendoaibmabijut
ja ovdánahttindoaibmabijut.
Prográmma lasihuvvui 2007:s dainna
ulbmiliin ahte galgá nannet ovdánahttinbarggu
dain nuppástuhttinguovlluin
mat eai birge guolástusa
haga. Dain guovlluin sáhttet
sihke fierpmádagat ja ovttaskas
fitnodagat oažžut
doarjaga. Dat oassi prográmmas
galgá ovttastahttojuvvot
ráđđehusa
oppalaš bargguin hearkkes
riddoguovlluid ektui ja vel dan nannet.
20.4.9 Ráđđehusa varasguollestrategiija
Márkan jearrá miehtá jagi
buori kvalitehta varasguollebuktagiid. Datte dahká guollenáli
johtinminsttar mas leat stuorra jahkodatmolsašumit
váttis bivdominstara, ja
dán geažil
hástala dat ahte eanet lihkostuvvá varasbuvttamárkaniin. Norga
lea vel divrras riikka, mii gilvala máilmmeviidosaččat
guoli ja guollebuktagiid gávppašeamis.
Hálbbes riikkaid gilvaleami
geažil, lea galmmihuvvon
fileabuktagiid hattit njiedjan varasbuktagiid hattiid ektui. Jus ávkkástallat
iežamet ovdamuniin, nugo
fidnet varas guoli ja lagašvuođain márkaniidda,
de sáhttit lasihit árvoháhkama
riddoguovlluin.
Ráđđehusa
varasguollestrategiijas, mii ovdanbiddjui borgemánus
2007, lea mihttun váikkuhit
ahte:
galgá eanet
ja jámmadit fidnet varas guoli
miehtá jagi
ovddiduvvo allakvalitehta varas guolli ja dan buktagat mat
fállojit márkaniidda
lasihuvvo ovttasbargu biebmanealáhusain
ja guolástusain ja daid gaskkas.
20.4.10 Strategiijat ja doaibmabijut
Ráđđehus
lea bidjan ovdan odeldiggeproposišuvnna
ođđa áhperesursalága
birra.
Ráđđehus
lea ovddidan stuoradiggedieđáhusa
gonagasreabbá birra, mii
ee. nanne ahte sii geaidda gonagasreabbámárran čuohcá,
galget ovddemustá beassat
dan resurssa atnit.
Ráđđehus
lea jahkái 2008 álggahan
oalgebivdoortnega guovlluearreortnega sadjái.
Ráđđehus
lea ožžon Finnmárkku
riddoguolástanlávdegotti árvalusa (NOU
2008:5 Retten til fiske i havet utenfor Finnmark), čielggadeapmi sápmelaččaid
ja earáid vuoigatvuođain
guolástit olggobealde Finnmárkku. árvalus
galgá leat gulaskuddamii
viehka ollusiidda.
Ráđđehus áigu
ain joatkit muddejuvvon strukturortnegiin.
Ráđđehus áigu
deattuhit guolástuspolitihka
ja eamiálbmotpolitihka davviguovllubarggustis.
Ráđđehus áigu
joatkit marina árvoháhkanprográmmain.
Ráđđehus áigu láhčit
dili vai buorebut sáhttá ávkkástallat
min luondduviđá ovdamuniin – lagašvuohta
dehálaš resurssaide ja
oastingievrras, láddan márkanat – dakkár
doaibmabijuid bokte mat leat čállon
ráđđehusa
varasguollestrategiijas.
20.5 Eanadoallu, meahcceealáhusat,
duodji ja mátkeealáhusat
20.5.1 Eanadoallu
Ráđđehus áigu
Soria Moria-julggaštusa
mielde sihkarastit eanadoalliide boahtoovdánahttima
ja sosiála eavttuid, seamma
láhkai go eará joavkkuide. Dasto lea
Soria Moria-julggaštusas
deattuhuvvon ahte galgá sihkarastit
miehtá riikka dakkár
eanadoalu mas lea molsašuddi doallostruktuvra.
Dán dahká go
nanne strukturprofiilla ja joatká kanaliserenpolitihkain.
Jahkásaš eanadoallosálkemiin ee.
lea ráđđehus
deattuhan ahte vuoruha eanadoallodoaimmaid boahtobuorideami ja bieđgguid
eanadoalu doaibmabijuid. Dáinna
vuoruhemiin bidjá ráđđehus
sámi eanadolluige buorebut
rámmaeavttuid. Sámi
eanadoalu doaibmabijut čađahuvvojit ollislaš eanadoallopolitihka
siskkobealde. Dát ii guoska
dušše
ekonomalaš gaskaomiide,
muhto maiddái biras- ja
resursapolitihka ektui, biebmopolitihkalaš doaibmabijuid
deattuhettiin, ealáhusovdánahttima
ja opmodat- ja ássanpolitihka
vuoruhettiin.
Eanadoalus Davvi-Norggas leat váttis luondduviđá dilit
ee. go lea bieđggus buvttadeapmi
ja bijusgálvvuide ja eanadoallobuktagiidda
leat guhkes fievrridangaskkat. Oalgguhan dihtii doaibmi eanadoalu
dán riikaoasis, ja dákko
bokte sámi eanadoalu, lea groavvafuođđarvuođđuduvvon šibitbuvttadeamit
kanaliserejuvvon Davvi-Norgii, ja heajos bealit dáid
buvttademiin buhtaduvvojit máŋggalágan
guovllusirrejuvvon gaskaomiid bokte. Dát
váikkuha ollislaččat
dan láhkai ahte bušeahttadoarjja
juohke dollui lea gaskamearálaččat
sullii 100 000 ruvnno (2007) eanet Finnmárkkus
go gaskamearálaččat
riikkas. Ovdamearkan oažžu
Vestlandetis šibitdoallu
0,34 ruvnno guovlludoarjagiin ovtta lihtera mielkki ovddas, ja Finnmárkkus
ges lea doarjja 1,70 kr juohke mielkelihtera ovddas (gč.
2007 hattiid). Iige addo doarjja dušše
ekonomalaš gaskaomiid bokte,
mat njuolga dahket mađđása
eanadoallodoaimmaide. Eará ortnegatge
vuoruhuvvojit, nugo fievrridandoarjja visot dehálaš buvttademiide
eanadoalus, ja dat mearkkašit
ollu davvi Norgga fylkkaide. Earret doarjjaortnegiid, vuoruhuvvo
dán riikaoasi eanadoallu
vel eará doaibmabijuid bokte.
Ovdamearkka dihtii mearriduvvui 2006 eanadoallošiehtadallamiin várret
1 milj. lihtera mielkeeari eará guovlluin
ja mii galgá juhkkojuvvot Finnmárkui.
Sámediggi lea jagiin
1995, 2001 ja 2007 ráhkadan
dieđáhusaid
sámi eanadoalu birra. Maŋimuš dieđáhus
dohkkehuvvui skábmamánus
2007, ja dan váldomihttun
lea sihkarastit ja ovddidit sámi
eanadoalu. Sámedikki váldomihttun ealáhussii
lea doalahit dan barggaheami ja doallostruktuvrra mii dál
lea. Dieđáhusat
válddahallet máŋggalágan
vuoruhansurggiid, ja giddejit fuomášumi
doalahit eanadoalu ja ođasteami
eanadoalu oktavuođas.
Sámediggi dáhttu
váikkuhanfámu
Norgga ealáhuspolitihka hábmemis,
go sámi guovlluid ealáhusovdánahttin
lea ovddemustá guovddáš eiseválddiid
politihka hálddus.
Ráđđehus áigu
joatkit daid ásahuvvon proseassaiguin
ahte Sámedikkis lea váikkuhanfápmu
eanadoallopolitihka hábmemis,
dan láhkai ahte Sámedikkis
ja Eanandoallo- ja biebmodepartemeanttas lea dialoga ovdal daid
jahkásaš eanadoallošiehtadallamiid.
Dás vel deattuhuvvo ahte
regionála dásis
lea oktavuohta gaskal Sámedikki,
fylkkamánni ja Innovašuvdna
Norga, erenomážit
ealáhusovdánahttima doaibmabijuid
ektui eanadoalu oktavuođas.
Ealáhusovdánahttima
2007 – 2009 nationála
strategiija eanadoalus ja dan oktavuođas «Ta
landet i bruk!» guoská sámi
guovlluidege. Strategiija váldosáhkan
lea ahte galgá váldit
atnui visot resurssaid mat leat sadjagasas vai šattašii
gánnáhahtti ealáhusovdánahttin.
Strategiija lea bajitdásis
ja lea biddjon viehka ollu vejolašvuohta
regionála hábmemii eanadollui
ja dan oktavuođas daid fylkkaid mielde
ealáhusovdánahttima
strategiijaid bokte. Fylkkamánnit
dat vddasvástidit ovddidit
regionála strategiijaid
ovttas regionála ovttasbargiiguin.
Oalgguhan dihtii ealáhusovdánahttimii
eanadoalus ja dan oktavuođas,
biddjojit máŋggalágan
ekonomalaš gaskaoamit dan
doibmii:
Fylkkaid mielde gilleovdánahttinruhta boahtá Eanadoalu
ovdánahttinfoanddas (LUF)
ja dat galgá láhčit
dili ealáhusovdánahttimii
mii bidjá vuođu
guhkesáiggi, gánnáhahtti árvoháhkamii
ja bieđggus ássamii,
ja mii lea oppalaččat
eanadoalu resurssaid ja erenomážit
eanadoalloopmodaga vuođul.
Ruhta sáhttá geavahuvvot doarjut
máŋga
muttu fitnodatásaheamis,
gitta mobiliseremis ja plánemis,
investeremiid ja fitnodatovdánahttima
rádjai. Ruhta hálddašuvvo
regionála dásis. Finnmárkku,
Romssa, Nordlándda ja Namdalen
guovllus ii leat makkárge bajimuš rádjá ohcat
investerendoarjaga. Muđui
riikkas lea bajimuš rádjá 600 000,-
ru.
Biebmobuvttadeami árvoháhkanprográmmaollašuhttá prošeavttaid
mat lasihit árvoháhkama
vuođđobuvttadeaddjiide,
ja nanne gilvogálgga smávit
ja gaskasturrosaš biebmofitnodagaide. Prográmma
lea oassin dan ollislaš strategiijas
mii láhčá dili
buvttadan- ja bálvalusbuvttadeapmái
mii lea eanadoalu ollislaš resursavuođu
vuođul.
Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta sirdá jahkásaččat
Sámediggáiruđa,
mii várrejuvvo eanadoallošiehtadallamiid
oktavuođas
.Ruhta,
2 milj. ruvnno 2008:s, galgá geavahuvvot
sámi guovlluid erenomáš dárbbuid
dustemii, ja doarjut sámi
eanadoalu ovdánahttindoaibmabijuid.
Sámediggái
ja regionála ja nationála
eiseválddiide lea oktasaš bargun
buoridit dán ovttasdoaimma.
Ruoná mátkeealáhusa ovdánahttinprográmmaálggahuvvui
2007 ja galgá ovddidit daid
resurssaid maid doallu ja gilli hálddaša mátkeealáhusa
oktavuođas. Sáhttá addit
doarjaga nationála ovdánahttinprošeavttaide
ja báikkálaš ja
regionála pilotprošeavttaide
maid sáhttá geavahit eará sajis
riikkas. Doaibmabijut maid sáhttá ruhtadit
ovdánahttinprográmma
bokte, leat buvtta- ja gealboovdánahttin,
ja ovttasbargu, fierpmádat ja
lihttoásaheapmi.
Ovdánahttinprográmma
bokte fállá Inno-vašuvdna
Norga gillevuođđuduvvon mátkeealáhus-fitnodagaide
nationála ja internationála
profilerema ja márkanfievrrideami.
Sáivačáhceguollebivddu ovdánahttinprográmma(geahča vulobealde)
lea 5-jagáš ovdánahttinprográmma
sáivačáhceguollebivdui.
Ealáhusovdánahttin
ja lotnolasealáhusat eanadoalu
olmmošlaš ja ávnnaslaš resurssaid
vuođul, lea Departemeanttas
vuoruhansuorgin. Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta dáhtošii
ahte vejolaš ođđa
vuoruheamit árvoháhkamis
ja/dahje lotnolasealáhusain
galget gehččot
ovttas daid prográmmaiguin
ja ekonomalaš gaskaomiiguin
mat jo gávdnojit.
Dát soaitá leat ávkkálamos
sámi álbmogii.
Integrerenperspektiivvas lea dás
stuorra meark-kašupmi go
jo erenomáš gaskaoamit
mat leat jurddašuvvon dihto álbmotjoavkkuide, sáhttet
dagahit ahte dát joavkkut čuldojuvvojit
stuorát prográmmain main
lea sullasaš sisdoallu.
20.5.2 Meahcceealáhusat ja sáivaguollebivdu
Sámi guovlluid ealáhusstruktuvra
lea dovdomearkan dasa ahte buvttadeapmi eanadoalus, guollebivddus,
boazodoalus, meahccedoaimmas, duojis ja dáin
lotnolasat, lea bidjan vuođu ássamii
ja barggaheapmái. Máŋggalágan
ealáhusat lotnolasat dahket
vejolažžan
sáhttet buorebut ávkkástallat
resurssaid, dássidis boađu
ja vejolašvuođaid
lasihit boađu. Dát
lea dakkár doaibma mii lea
sámi kultuvrra ja identitehta ávnnaslaš vuođđu.
Mo meahcceriggodagaid ávkkástallá ja
mo vuođđoealáhusat
atnet báikkálaš riggodagaid
leat sámi kultuvrii dehálaš elementtat. Meahcásteapmi
lea jahkodagaid molsašumiid
duohken, ja dat doaimmahuvvo dábálaččat
lotnolasat eará ealáhusaiguin.
Boksa 21.3 Doahpagat meahccebirgemis
Johtit meahcis,
meahcásteapmi, lea álo
leamaš sápmelaččaid
eallinvuođu ja birgenlági
oassin –
birgejupmi.
Birgejumisleat golbma dimenšuvnna:
Ekonomalaš – ahte
olmmoš birge ekonomalaččat árgabeaivvis.
Máhtu dáfus – olbmos
lea dárbbašlaš máhtu
ja áddejupmi bargguid, vieruid,
dahkamušaid, eanadaga, dálkkádaga,
dálkki birra ja hálddaša
daid, nu ahte birge.
Sosiálalaččat – olmmoš sáhttá ovttas
doaibmat earáiguin sosiála
oktavuođain ja juogada earáiguin,
nugo
verddevuođas.
Badjosatmearkkaša
gili lagaš meahcci. Dás sáhttá olles
bearaš searvat bargguide
beaivemohkiin. Dát
sáhttet leat dehálaš luomejeakkit,
guollejávrrit, muorračuohpahagat
ja vuovdeguovllut gos viežžá duodjeávdnasiid,
rievssatbivdoguovllut nuoraide ja boarrásiidda,
ja gitta 1960-lohkui vel niittut.
Meahcciálgá das
gokko
badjosatnohká.
Dat gokčá guovlluid
gos lea eanet rievssatbivdu, stuorát
guollejávrrit ja luomejeakkit,
ja dehálaš rievssatbivdoguovllut.
Dáppe doaimmahit albmát
iežaset ealáhusdoaimma,
ja dáppe leat sii sáhttán
orrut vahkkoviissaid. Sii orro
bivdogođiin.Nissonatge, áinnas
nieiddat ja biiggát, sáhtte
leat dáid bargguin mielde.
Sámegiel doaba «meahcci» jorgaluvvo
dávjá synonymalaččat
dárogiel sániin «utmark».
Dárogiel terminologiijas
lea «utmark» doaba «innmark» doahpaga
ektui. Dát ii guoska sámegiel
doahpagii «meahcci». Meahcásteapmi
lei ollu ovdal go sámi guovlluin álge
eanadoaluin. Meahcci iige leat «villmark».
Meahcci lea juoga masa sápmelaččain
lea leamaš gaskavuohta beaivválaš meahcásteamis,
ja doppe gos olmmoš ásai
lagaš ovttasdoaimmain mehciin.
Meahcci lei vuođđočorgi
olbmo
birgejupmái.
Meahcci lea máŋgasii
seamma go ruoktu, dat govvida dan gosa gulat. Sámi árbevirolaš máhtu
dehálaš oassin
lea mo galgá meahci riggodagaid ávkkástallat.
Meahcásteapmi lea vuođđuduvvon
jurddašit ahte galgá bistit,
go meahcci galgá leat birgejupmin – boahtteáiggisge.
Sápmelaččat
leat áiggiid čađa
geavahan meahcceriggodagaid, eallinvuogiset oassin. Sápmelaččat
leat murjen, guolástan,
duodjái viežžan ávdnasiid,
jeagildan, murren, bivdán
fuođđuid
ja ealggaid. Meahcis ledje sis vel heargečorragat.
Meahcci attii beaivválaš láibbi,
ja maŋŋil
vel ruđa dállodollui. Meahcásteapmi
lea sámi árbevieruid ja
identitehta oassin. Dán
birra sii máhttet ollu,
ja leat nana oaivilat dan geavaheapmái
ja vuoigatvuođaide.
Eanaš ealáhusdoalliide
lea guhkes gaska árbevirolaš meahcásteamis, gitta
dáid buktagiid ráhkadeapmái, buvttadeapmái
ja márkanfievrrideapmái
vuovdima várás.
Dása gáibiduvvo
eará čehppodat.
Smávit fitnodagaide sámi
guovlluin leat hástalusat
iežaskapitála,
gealbbu ja ođasteami, árvoháhkama
ja ceavzilis eaŋkilfitnodagaid
ja smávit báikkálaš fitnodagaid
ovdánahttima hárrái.
Fidnoguolástussii
leat hástalusat das mo heivehit
luonddubuktagiid jna. fievrrideami, vuostáiváldima
ja vuovdima.
Sáivačáhceguollebivddus
ja dan buvttadeamis lea ovdánahttinpotensiála, sihke
fidnoguollebivddus ja turistaguovllebivddus mii sáhttá leat
doaibma- ja vásihanturisma
fálaldatásaheami
oktavuođas.
Sámi meahcástanealáhusaide láhčit
dili lassi árvoháhkamii, mearkkaša
dan seamma go ahte meahcásteami
galgá ovddidit ođđaáigásaš ealáhussan.
Dása gáibiduvvo
ovdánahttinbargu buvttadanhámiid,
buvttaovdánahttima, vuovdaleami,
infrastruktuvrra jna. ektui. Gealbolokten dárbbašuvvo seammás
go árbevirolaš máhttu meahcis
johtit ja dan ávkkástallat
doalahuvvo ja ovdánahttojuvvo.
Dán doaimma ii sáhte
bidjat doaimmaheaddjiide ovttaskas olmmožin.
Sámediggi árvvoštallá iežas
doarjjageavadis dakkár doaibmabijuid
mat sáhttet sámi meahcásteaddjiin
lasihit gealbbu, ja dárbbu
mielde veahkehit meahcásteaddjiid
gokko dan dárbbašit.
Sámedikki
meahcástanealáhusaid
ovdánahttima dieđáhus(dievasčoahkkinášši
65/07) válddahallá ee.
hástalusaid mehciid iešguđet geavaheaddjiid
ja geavaheaddjiidberoštumiid ektui.
Dát čuovvoluvvo
Lotnolasealáhusaid árvoháhkanprográmma
doaibmabijuiguin, gč.
vulobealde.
2008 rájes álggahuvvo
5-jagáš
sáivačáhceguollebivddu
ovdánahttinprográmma,man áigumuššan
lea ovddidit bures doaibmi ealáhusaid
main leat vuovdemassii kvalitehtasihkaraston buktagat ealáhusguollebivddus,
sáivačáhceguollebiebmamis
ja guolleturismmas. Bargu galgá juogaduvvot
dakkár prográmmas
mas leat oktasaš doaimmat
ja infrastruktuvra, ja ulbmillaš prošeaktadoarjja.
Ul-bmilin galggašii leat
dán barggu laktit lotnolasealáhusaid árvoháhkanprográmma
bargguide.
20.5.3 Duodji
Duodji lea dehálaš sámi ealáhus,
ja lea sierradilis kulturguoddi ealáhussan.
Sámediggi lea álggu
rájes hálddašan
doarjagiid duodjái. 2008 juohká Sámediggi
2,5 milj. ruvnno duodjeásahusaide
Duodjeinstituhtta, Almmáivákki
duodjesearvi, Unjárgga Sámiid
Duodje ja Duojáriid Dállu
OS.
Sámediggi lea ovttas
duodjeservviiguin ráhkadan
váldošiehtadusa
duodjeealáhussii. Dás šiehtadallo jahkásaš ealáhusšiehtadus gaskal
duodjeservviid ja Sámedikki. Šiehtadus
várre ruđa
doaibmadoarjagii, čálgoortnegiidda,
investeremiidda, ovdánahttindoaimmaide
ja mearkagálvodoibmii jna.
2008 šiehtadus gártá oktiibuot
8,22 milj. ruvnno.
Sámediggi lea čállán raportta
duodjeealáhusa ekonomalaš dili birra,
mii ee. galgá leat guorahallanvuođđun
daid doaimmaide mat šaddet
ealáhusšiehtadusa
bokte. Sámedikki mielas
lea dehálaš ahte ealáhusšiehtadusa
gaskaoamit bohtet doaimmaheaddjiide ávkin,
ja ovddidit iežasduddjon
duoji.
Oktiibuot leat 59 duojára
dohkkehuvvon daid eavttuid mielde maid šiehtadusbealit
leat bidjan. Šiehtadusbealit
leat ovttaoaivilis ahte ráhkaduvvo
duodjeregistar. Dál lea
proseassa dan muttus ahte Datatilsynet lea dan dohkkeheamen.
Sámediggi lea árvvoštallagoahtán
duoji vuovdinorganisašuvnnaid
ja Duojáriid Dálu. áiggan
lea ee. árvvoštallat dáid
organisašuvnnaid ovdáneami,
ja oaidnit makkár mearkkašupmi
dain leat duojáriidda
ja báikegoddái.
Boazodoalu ja duoji oahppokantuvra Vuotnabađas
lea ovddasvástidan oahpahalliortnega
duojis guovtti jagáš prošeaktan
2004 rájes. Dát
lea leamaš ovttas Romssa
ja Finnmárkku fylkkagielddaiguin.
Prošeavtta ulbmilin lea leamaš sihkarastit
ahte ođđa
oahppit álget duoji fágaohppui.
Dál lea fidnen máŋga
oahpahallišiehtadusa duojis,
ja máŋggas
sis leat váldán
fágareivve. Fágareive eaktuda
ahte čađaha
fidnoteoriija. Vásáhusat
leat ahte fidnoteoriija lea oahppanáiggis
buoremus ávkin. Sámediggi
ruhtada dán ortnega vai dainna
sáhttá joatkit
gitta dassá go visot oahpahallit
leat loahpahan šiehtadusaideaset.
Sámediggi lea juolludan
bargostipeanddaid duojáriidda
guđet áigot
ovddidit doaimmaideaset. Lea vel álggahuvvon álggaheaddjioahppu
ja mearkagálvodoaimma bargu.
Sámediggi lea čállán raportta
ahte duojárat eai galggašii dárbbašit
máksit lassiárvodivada,
vai ná buoridivččii gánnáheami
duojis.
Geahča maiddái
Sámedikki 2006 jahkedieđáhusa čuoggá 9.1
ja 2007 jahkedieđáhusa čuoggá 10.1.
Lotnolasealáhusaid árvoháhkanprográmmas
leat doaibmabijut duoji várás.
Kultur- ja girkodepartemeantta gohččuma
mielde lea árbevirolaš duodji čielggaduvvon,
gč. 14.12.4 kap.
20.5.4 Mátkeealáhusaid ovddideapmi
sámi guovlluin
Nationála mátkeealáhusstrategiija «
Verdifulle opplevelser. Regjeringens reiselivsstrategi»nanne
ahte bargu mátkeealáhusas galgá leat
višuvnna guvlui «árvvolaš vásáhusat»,
ja dan bokte láhčit
dili nu ahte mátkeealáhus
galgá leat árvvolaš sihke
galledeaddjiide, báikegottiide,
fitnodagaide, bargiide ja birrasii. Dasa leat sárgojuvvon
golbma váldomihtu:
Lassi árvoháhkan
ja buvttadeapmi mátkeealáhusas
Birgennávccalaš guovllut
go leat eanet birrajagi bargosajit mátkeealáhusas
Norga – ceavzilis mátkkoštanrádjá
Sámi mátkeealáhus
lea dávjá jahkodagaid
mielde ja jođihuvvo dávjá lotnolasat
eará doaimmaiguin, áinnas vuođđoealáhusaiguin.
Sámi mátkeealáhusa
dovdomearkan lea ahte luondu, sámi
kultuvra, sámi kulturvierut, sámi
borramuš ja «sámi vásáhusat» gullet
muhtin konseptii mii lea vuođđuduvvon
kultuvrralaš ja ekologalaš ceavzilvuhtii.
Dađis lea lassánan
jearru vásáhusbuktagiidda
mat leat sámi eallinvuogi
oktavuođas, ja masa gullá vel vuovdit
borramuša ja duoji. Máŋggalágan
doaimmat leat ásahuvvon
dán jearu dihtii, dávjá uhcánmeari
buvttadeaddji fitnodagat, lotnolasat eará doaimmain.
Dát guoská sihke
riddoguovlluide ja siseatnamii.
Sámi dáidagiid
ja sámi ovdanbuktinvugiid
máŋggalágan
ráhkadanvuogit ásahit
sámi guovllui-de bargosajiid
nu ahte olbmot dohko bisánit. Dákkár
buktagiin leat ain ollu vejolašvuođat.
Lea hui erenomáš go
galgá «vuovdit» mátkeealáhusbuktagiid
mat leat boazodoalu, sáivaguollebivddu
ja vuotnabivddu vuođul áibbas
erenomáš vásáhusbuktagin
turisttaide. Dát mátkeealáhusvuohki
mearkkaša ahte juohke dállodoallu
lea fárus, ja ahte árvoháhkan
geavvá báikkálaččat,
eaige luondduriggodagat goariduvvo dan bokte. Dát
baicce bisuha ja nanne sámi
kultuvrra ja identitehta. Leat ain ollu vejolašvuođat
ovddidit dákkár
báikkálaš doaibmavuogi.
Vuotnaguolástanturismmasleat
sámi riddo- ja vuotnaguovlluin
vejolašvuođat turistavásáhusaide
mat molsašuddet jahkodagaid
mielde. árbevirolaččat lea
sámi ássanguovlluid
guollebivdu leamaš dállodoallodásis
lotnolasat eará ealáhusaiguin,
nugo eanadoaluin, sávzadoaluin
jna. Dákkár
turismavuohki eaktuda ahte doaimmaheaddjit barget lotnolasat guollebivdduin,
go jo lea guollebivdovásáhusčorggi
maid áigot vuovdit. Dan
geažil lea turistabuvtta áibbas
erenomán, muhto dan iige sáhte
jođihit eará go
ráddjejuvvon mahtodagas.
Vuotnaguolástanturisma lea geahččaluvvon
muhtin báikegottiin.
Boazodoalloturismalea vuođđuduvvon
dasa ahte sámi guovlluin
lea Eurohpas dat boazodoallokultuvra mii lea eallisamos ja gosa álkimus
beassá. Sámi
boazodoalloturismma potensiála
lea dál luonddu- ja kulturvuođđuduvvon mátkeealáhus,
mas turisttaid ulbmilin lea vásihit
luonddu ja kultuvrra, ja searvat boazodoalu doaimmaide. Vásáhusat molsašuddet
jahkodagaid mielde, dan mielde go bohccot leat dálveorohagas
dahje geasseorohagas. Dát
lea dakkár turismavuohki mii
lea vuođđuduvvon
kultuvrralaš ja ekologalaš ceavzilvuhtii,
ja mas ealli ja olbmo gaskavuohta lea guovddážis.
Sáivaguolástanturismmaslea
stuorra potensiála. Eurohpas
lea árvvu mielde 25 miljovnna
guolásteaddji. Finnmárkku
ektui, de sullii 60 000 uhcit ja stuorát
jávrri ja čázádaga leat áidnalunddot
guolleresursavuođu dán
ulbmiljovkui. Dušše oasáš dáid
guollevalljodagain leat dál
geavahuvvon vuođđun báikkálaš árvoháhkamii mákteealáhusovdánahttima
oktavuođas. Dás
sáhttá oaidnit
ahte dievas «guolleturismapáhkat» ovdánahttojit,
masa gullet sáhttu, ofelastin,
idjadeapmi ja borramuš sámi
birrasa vuođul.
áinnas bearašturisttaide
lea
doalloturismadakkár
doaibma maid sáhttá ráhkadahttit
lotnolasat guolleturismmain oktan sihke sáivaguollebivdduin,
boazodoaluin, ja veadjá eanemus
johkabivdduin, nugo Deanuleagis. Doalloturisma sáhttá bures heivehuvvot
borramušvieruid, dáidaga
ja kultuvrra, ja viidát «turistapáhkaid» gaskkusteapmái.
Sámi
borramušvieruin,mat
leat báikkálaččat gullevaččat,
lea potensiála ovddidit sihke
báikkálaš ja
regionála márkaniin.
Sámi birrasiin leat stuorra erohusat
sihke guoli, bohccobierggu ja sávzzabierggu
ráhkadeamis. Ii buvttaduvvo
nu ollu borramuš ain oktanaga,
ja leat vel stuorra hástalusat
daid vuovdalit govttolaš ja
beaktilis vuogi mielde. Dál
leat álgigoahtán
vuovdit náláštuhtton
lábbábierggu ja
bohccobierggu.
Oppalaččat
dárbbašuvvo oalgguhit
inno-vašuvdnii ja buvttaovdánahttimii
sámi kultuvrra vuođul.
Sámi designa galggašii sáhttit
ovddidit, ja álggahit mearkagálvobargguin
dakkár buktagiidda mat leat
vuođđoealáhusaid
vuođul, nu ahte datge sáhttet
leat oasit uhcitlágan mátkeealáhusain.
Hui stuorra hástalusat leat
duodjeealáhusaovdánahttimis.
Ealáhusas leat stuorra vejolašvuođat
buvttadanovdánahttimis sámi
kultuvrra vuođul.
Sámediggi, Duodjeinstituhtta
ja sámi duodjesearvvit
barget vai sáhttá ollašuhttit
dan potensiála mii lea alladását
duoji vuovdimis. Stuorra hástalussan
lea gávdnat dujiide daid rivttes
márkaniid ja rivttes vuovdinbáikkiid.
Boksa 21.4 Sámi
kulturárbi mátkeealáhusovddideami
vuođđun Divtasvuona
suohkanis
Govus 21.3 Divtasvuona suohkan Nordlánddas
árran julevsámi
guovddáš lea
ráhkadan pilotprošeavtta,
man ulbmilin lea ahte sámi
kultuvrra galgá sáhttit
atnit resursan servodatovdánahttimis.
Vuolggasadjin lea čohkket
ja duođaštit
báikkálaš árbevirolaš máhtu,
ja mihttun lea ee. ovddidit máhttovuođđuduvvon
mátkeealáhusa báikkálaš sámi
kultuvrra vuođul. Prošeakta
vuolgá mearas, ja nannánguovlluin,
ja galgá duođaštit
sámi sániid
ja dadjanvugiid, ja árbevierročorggi
ja árbevirolaš daguid čađaheami.
Julevsámi guovllus galgá registreret,
dokumenteret, ja publiseret dieđuid
sámi árbevirolaš máhtus.
Mearra:Meara oktavuođas
galggašii dokumenteret máŋggalágan
guollesajiid, nugo sáidesajiid
ja háhkasajiid, ja árbeávdnasiid
mat gullet guolástussii.
Ovdamearkkat lea máhtu čáhcerávgga
ja máttu birra. Dát
leat vierut mat dálge leat
oahppásat sámi
guovlluin. Máddu sáhttá ihtit
jus menddo ollu bivdá, lea
vuovdái, dahje guoli ii
divššo
nugo galgá. Čohkket dieđuid
máŋggalágan
guolástanvugiid birra lea
dehálaš báikemáhttu,
ja lea dehálaš dokumenteret
sániid ja dadjanvugiid mat
gullet guolástussii, ja
guolástanvuohkái.
Dát sáhttá mahkáš leat liinna atnit,
dahje dokumenteret fierpmástallama, dahje čohkket
daid dieđuid makkár guliid
bivde, ja goas lei dábálaš daid
bivdit.
Doallu ja várit:
Prošeakta sisttisdoallá vel čohkket árbedieđuid
mat gullet luonddugeavaheapmái
vuovddis ja váris, ráddjejuvvon
Vuotnabahtii. Dát lea máhttu
das mo galggai leat luonddus, ja maid galggai vuhtii váldit
go vánddardii vuovddis ja
váriin. Prošektii
gullá vel čohkket árbemáhtu vuoiŋŋalaš eanadagas,
ja dokumenteret ja čohkket
iešguđet
resursasajiid maid sámi álbmot
lea geavahan. Dát sáhttet
leat gámasuoidnejeakkit
dahje luomesajit. Dehálaččat
leat maiddái kulturmuittut
eanadaga árbevirolaš geavaheami
oktavuođas.
Mihttun: Ceavzilis mátkeealáhusa
ovdánahttin:árran
dáhttu ee. ahte prošeakta
galgá sáhttit
láhčit
dili dasa ahte árbevirolaš máhtu sáhttá báikkálaččat
geavahit, nu ahte sáhttá ovddidit máhttovuođđuduvvon
mátkeealáhusdoaimmaid
báikkálaš sámi
kultuvrra vuođul. Ulbmilin
lea ovddidit ceavzilis mátkeealáhusa,
mas ekonomalaš doaimmat
ja diehtu mat gullet árbevirolaš máhttui,
kulturmuittuide ja -birrasiidda, ovdánahttojit
sámi árvvuid
ja árbevieruid mielde, ja
nu ahte sámi kultuvra lea
vuođđun
ja das leat vejolašvuođat árvoháhkamii.
Sihke mátkeealáhuspáhkaid
ja fierpmádathuksema ektui
leat hástalusat báikkálaš mátkeealáhusdoaimmaheaddjiid
gaskkas.Máŋgga
oktavuođas lea giddejuvvon
fuomášupmi ahte
dárbbašuvvo
ovttasbargu báikkálaš mátkeealáhusdoaimmaheaddjiid
gaskkas vai sámi guovlluin sihkarastá ollislaš «páhkaid» turisttaide.
Lea daddjon ahte dál livččii áigi
oažžut
mielde oahppoásahusaid mat
fállet ofelastinoahpu, vai
sihkarastá ahte gaskkustuvvo
kulturmáhttu ja luondduhálddašeapmi báikkálaš ja
sámi árbevieruid
mielde.
Boahtteáiggis lea dehálaš nannet ovttasbarggu
ja fierpmádatceggemiid sámi
mátkeealáhusdoaimmaheaddjiid
gaskkas, ja dáid ja destinašunfitnodagaid,
hoteallaid, girdibussefitnodagaid ja dámpafanasfitnodagaid
gaskkas, vai šattašii
buorre ovdáneapmi.
Seamma láhkai dárbbašuvvo
lasihit gealbbu jođiheamis,
rehketdoalus, vuovdaleamis, vuovdimis jna. mátkeealáhusovdánahttima
oktavuođas.
Etihkas ja sámi
kultuvrra gaskkusteamis leat hástalusat
mátkeealáhusa
oktavuođas.Sámediggi
lea máŋgii aiddostahttán
ahte leat hástalusat das ahte
galgá gaskkustit sámi
eallinvuogi ja buktagiid albma ja jáhkehahtti
láhkai, ja mii sihkarastá ehtalaš dási. Dákkár
ovdanbuktimat galget leat sámi
beroštumiid, normmaid ja
vieruid mielde.
Ii leat daddjon mo galgá sihkarastit
ahte sámi kultuvra gaskkustuvvo
dan láhkai ahte dat deavdá dáid
eavttuid. Eaktun sáhttá ee.
leat ahte sámi báikegottit
dohkkehit dan sisdoalu ja ahte sámi beroštumit
dat dan gaskkustit. Iešguđetlágan
vásáhusturismafálaldagain
lea báikegoddi dahje bearaščorgi
dat «vásáhus»,
mii berrešii sihkarastit
sierralágan ja áidnalunddot
vásáhusa.
Dátge lea dehálaš,
go mátkkošteaddjit ja
mátkeealáhus
johtilit fuobmájit dolletgo
buktagat dási.
Sámi mátkeealáhusa
joatkkaovdánahttimii lea
dehálaš ahte
dat mii čájehuvvo
sámi kultuvrras ja sámi
butkagiin dollet kvalitehtalaš dási.
Sápmelaččat
leat čujuhan dasa ahte buktagat
mat eará riikkain leat ráhkaduvvon,
leat gohčoduvvon sámi
kultuvrra oassin, ja leat vuvdon sámi buktagin.
Dása livččii
buvttamerken hástalussan.
Mátkeealáhus
lea guhká geavahan sámi
kultuvrra márkanfievrrideamis ja
vuovdimis, áinnas Finnmárkku.
Vuovdaleamis geardduhuvvojit nugo gávttehassápmelaččat,
bohccot, sámeheajat ja muhtin
muddui vel duodji. Lea dehálaš ahte
vuovdaluvvo albma ja jáhkehahtti
vuogi mielde ja ahte sámi
servodagat dohkkehit dákkár
guovdilastima, ja ahte sámi
kultuvra ja ealáhusatge ožžot ávkki
dákkár
vuovdaleamis.
Sápmelaččaid
beales lea cuiggoduvvon ahte eai leat lágat
mat sáhttet gieldit dahje
heađuštit
sámi symbolárvvuid
kommersialiserema. Dát guoská gávttiide,
dujiide main lea sámi ornamentihkka,
sámi mytologiijai, luohtái
ja sullasaččaide.
Sámi kulturosiid geavaheamis
ja gaskkusteamis lea dehálaš ahte
dan dahket dakkár olbmot
ja ásahusat main lea kultuvrralaš máhttu
ja báikediehtu.
Sámediggi lea doarjjageavadis
bokte veahkkin ruhtadan kulturvuođđuduvvon ealáhusaid
ja máŋga
kommersiála mátkeealáhusfitnodaga, main
vásáhusat
leat guovddážis – ja
mat sáhttet leat safari,
sámi borramuš,
vuotnabivdu ja idjadeapmi, sáivaguollebivdu,
johkafanasmátkkit jna. Plánejuvvon árvoháhkanprográmma
lotnolasealáhusaidege galggašii
nannet mátkeealáhusa sámi
guovlluin.
Ealáhus- ja gávpedepartemeanta
lea bivdán Innovasjon Norge
ovddidit
gealboprográmmamii
earret eará fuolaha vásáhusbuvttadeami,
distribušuvnna ja páhkkema,
ee. vai gidde fuomášumi
alladását ollislaš buktagiidda.
Dát gealboprográmma
guoskkašii vel sámi mátkeealáhusbuvttadeaddjiide. Nationála
mátkeealáhusstrategiijas nannejuvvo
ahte ráđđehus
bidjá garrasat gáibádusa
dasa ahte prošeavttat mat
ožžot
doarjaga almmolašvuođas
Innovašuvdna Norga bokte,
leat ovttasbargo- ja/dahje fierpmádatprošeavttat,
mii fas mearkkaša ahte vuoruhuvvojit
prošeavttat main lea fierpmádatdimenšuvdna.
Mátkeealáhusbiras Finnmárkkus
lea 2006:s álggahan golmmajagáš prošeavtta
man áigumuššan
lea nannet innovašuvnna
ja gánnáheami
luonddu- ja kulturvuođđuduvvon mátkeealáhusas
Finnmárkkus.
ReiselivsArena Finnmark lea ovttasbargoboađus
gaskal fylkka mátkeealáhusa,
Finnmárkku allaskuvlla,
Sámi allaskuvlla ja Norut
NIBR Finnmark, Origo Nord, Finnmárkku
fylkkagieldda ja Innovasjon Norge. Prográmmas
lea sámi vuoruhansuorgi.
Geahča maiddái
Sámedikki 2006 jahkedieđáhusa čuoggá 9.2
ja 2007 jahkedieđáhusa čuoggá 10.2.
20.5.5 árvoháhkanprográmma lotnolasealáhusaide
Ráđđehus
lea várren 6,5 milj. ruvnno
jahkái 2008 álggahit árvoháhkanprográmma
lotnolasealáhusaide, Soria
Moria-julggaštusa mielde.
Prográmma galgá vel
Soria Moria-julggaštusa
mihttomeriid dustet dan hárrái
ahte vuoruhuvvo sámi mátkeealáhusovdánahttin,
nu ahte ealáhusat sámi
guovlluin sihkarastojit ja nannejuvvojit. Ráđđehusa váldomihttomearrin árvoháhkanprográmmain
lea ovddidit birgejeaddji doaimmaid ja leat veahkkin ceavzilis ovdánahttimii sámi
servodagain.
Prográmma sisdoallu ja
ordnen lea leamaš fáddán ráđđádallamiin
Sámedikkiin. Sámediggi
doaimmaha prográmma. Dárkilat
prográmmaválddahallama hábme
Sámediggi ovttas eará ásahusaiguin
ja etáhtaiguin.
Sámediggi meannudii árvoháhkanprográmma
dievasčoahkkimis guovvamánu
27.b. 2008 (10/08 áššis). árvoháhkanprográmma
mihttun lea lasihit árvoháhkama
vuoruhettiin ja ovdánattimiin
innovatiiva lotnolasealáhusaid
ja sámi mátkeealáhusaid.
Prográmma sisttisdoallá sihke
poasttaid main sáhttá ohcat
ruđa, ja prošeavttaid
maid Sámediggi lea vuolggahan,
dahje ovttas eará ásahusaiguin
ja etáhtaiguin. Muhtin vuoruheamit
Sámedikki dieđáhusas
meahcceealáhusaid ovdánahttimii,
mii meannuduvvui Sámedikki
dievasčoahkkimis skábmamánus
2007 (65/07 ášši),
leat váldon mielde árvoháhkanprográmmas. Sámediggi
galgá doaibmat prográmmastivran.
Jahkásaččat galgá dollot
stáhtusčoahkkin Sámediggeráđiin.
Dán čoahkkimii
galgá ráhkaduvvot stáhtusraporta
dán áigebotta árvvoštallama
vuođul, ja mii laktásuvvo
Sámedikki bušehttii. Dása
galgá ceggejuvvot Fágalaš Forum
masa Innovasjon Norge, fylkkamánni Eanadoalloossodat,
fylkkagielddat, Bioforsk, Sámi
allaskuvla ja Bargo- ja searvadahttindepartemeanta eará guoskevaš departemeanttaiguin bovdejuvvojit
searvat oktan Sámedikkiin.
Forum galgá fágalaš árvalusaid
ja máhcahemiid ovdanbidjat prográmma čađaheami
ektui. Dehálaš áiggan lea
ahte forum galgá lonohallat
dieđuid almmolaš doaimmaid
ja prošeavttaid birra, mat
soitet leat guoskevaččat árvoháhkanprográmmii.
Sii galget vel beassat oaidnit Sámedikki
stáhtusraportta. Foruma šaddá leat
dehálaš go
dat sihkarastá ahte prográmma
sáhttá eará doaimmain ávkki
atnit ja daidda heivehuvvot, ja vel digaštallat
man guvlui prográmma galgá jođihuvvot. Ovdánahttinforum
vel ceggejuvvo, masa sámi
ealáhussearvvit nugo Goahtegerret, Sámi
bivdo- ja meahcástansearvi, Duojáriid
ealáhussearvi, Sámiid Duodji
ja Bivdi bovdejuvvojit ee. gulahallan dihtii bušeahta
ráhkadeamis ja prográmmaválddahallama
stuorát nuppástusain.
Dehálaš áigga Ovdánahttinforumain
lea ovdánahttinbarggus sihkarastit
sámi dimenšuvnna
ja sámi luondduáddejumi. árvoháhkanprográmma
ferte vel geahččat
ráđđehusa mátkeealáhusstrategiija
oktavuođas, ja áinnas
dan barggu oktavuođas mii
lea ReiselivsArena Finnmark olis. Prográmma galgá árvvoštallojuvvot
golmma jagi geahčen.
Sámedikki dievasčoahkkin
dohkkeha prográmma bušeahta
ja vuoruhemiid (gč. 10/08 ášši).
Sámediggi deattuha laktit
prográmma ealáhussii
ja gaskaomiide. Jahkái 2008
ja ovddasguvlui deattuha Sámediggi
ee. gealboloktendoaibmabijuid álggaheaddjiide
ja álggahuvvon doaimmaide,
sihke fitnodatekonomalaš máhtu,
uhcánmeari buktagiid kvalitehtasihkarastindoaibmabijuid,
ja ođđa
buktagiid ovdánahttima sámi
kultuvrra vuođul. Sámediggi
dáhtošii
cegget oaivadan- ja buvttadanbájiid
duodjái, mat galget báikkálaččat
doaibmat, sihkarastit ođđa
duojáriid ja veahkehit gealbo-
ja kvalitehtaloktemis.
Duoji oahpahalliortnet, ee. ođđa duojáriid
sihkarastit ealáhussii,
lea dakkár doaibmabidju
mii Sámedikki mielas lea
dehálaš.
Meahcceealáhusaid dáfus áigu
Sámediggi buoridit ealáhusa
rámmaeavttuid.
Gealbolokten meahcceealáhusainge,
ee. oahppodoaibmabijut, guolástanofelastimis
ovdánahttin, murjjiid ja
guliid náláštuhttin
ja buvttaovdánahttin, leat
oasit mat deattuhuvvojit árvoháhkanprográmmas. Geahča
maiddái Sámedikki
2007 jahkedieđáhusa čuoggá 10.6.
20.5.6 Strategiijat ja doaibmabijut
Ráđđehus
lea várren 6,5 milj. ruvnno
jahkái 2008 álggahit árvoháhkanprográmma
lotnolasealáhusaide.
Váldomihttomearrin lea ovddidit
birgejeaddji doaimmaid ja leat veahkkin ceavzilis ovdánahttimis
sámi servodagain. Prográmma
ferte geahččat
moanaid eará prográmmaid
ja vuoruhemiid oktavuođas
mat leat ealáhusovdánahttimis
ja mátkeealáhusas.
Boksa 21.5 Lotnolasealáhusaid geavaheaddjiid
iskkadeapmi
Sámi guovlluin leat máŋggas
geahččalan
boahtogáldun ja ealáhusláhkin bargat
lotnolasat gaskal vuođđoealáhusdoaimma
ja turismma. Moanat hástalusat
leat dákkár
lotnolasheivehemiid oktavuođas.
Máŋggalágan
sivat sáhttet leat dasa
go buohkat eai lihkostuva. Dat sáhttet
leat kursema dahje oahpu váili,
váilevaš čuovvoleapmi
dahje fierpmádat, giellaváttisvuođat,
heajos infrastruktuvra, váttis ávdnasiid
ja náláštuhttima
meannudit, heajos márkkanfievrridanstrategiija, heajos
gulahallamat gaskal doaimmaheaddjiid ja almmolaš «doarjjaleaddjiid» jna.,
dahje lea váttis heivehit mátkeealáhusa
gáibádusa ealáhusaid
bargosyklusaide.
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta lea 2007:s álggahahttán
geavaheaddjiiskkadeami mainna áiggošii gávnnahit
gokko gahkká ja gokko lihkostuvvet
ealáhusdoallit guđet sámi
guovlluin lotnolasat doaimmahit vuođđoealáhusdoaimma
ja turismma. áiggan lea
leamaš čohkket
oaiviliid ja evttohit doaibmabijuid dáid
lotnolasealáhusaid ovddideapmái,
ja buoridit dán ealáhusdoallejoavkku
dili.
Prográmma sisdoallu ja
ordnen lea leamaš fáddán ráđđádallamiidda
Sámedikkiin. Sámediggi
doaimmaha prográmma. Dárkilat
prográmmaválddahallama hábme
Sámediggi ovttas eará ásahusaiguin
ja etáhtaiguin.
Ráđđehus
dáhttu dáid áŋgiruššamiid
oktavuođas digaštallat
Sámedikkiin guđe
strategiijat galget leat sámi
guovlluid meahcceealáhusaid ovdánahttimii
ja mo buoridit rámmaeavttuid
duodjeealáhussii,
ee. go áigu fidnet ođđa
duojáriid.
árbevirolaš duoji čielggadeamis maid
Kultur- ja girkodepartemeanta lea ožžon,
leat doaibmabijut maid guhkit áigái
berre geahččat
daid dárbbuid ektui mat
duodjeealáhusas leat. Čielggadeapmi
lea gulaskuddamis geassemánu
2008 rádjai.
20.6 Ealáhuspolitihkalaš ja guovllupolitihkalaš doaimmat
20.6.1 Fylkkagielddat ja regionála ovddidanbargu
Fylkkagielddat ovddasvástidit
eanaš regionála
ovdánahttinbarggu ja regionála-
ja guovllupolitihkalaš gaskaomiid
Gielda- ja guovlodepartemeantta bušeahtas.
Fylkkagielddat sáhttet buori muddui
ieža láhčit
dili ja doarjut regionála
ja báikkálaš ovdánahttima
iežaset fylkkain dáid guovllupolitihkalaš gaskaomiid
olis. Gaskaoamit galget áinnas
doarjut
árvoháhkama; šattu,
barggaheami ja riikkaidgaskasaš gilvonávccalaš ealáhusaid ealáhusovdánahttima,
innovašuvnna ja entreprenoravuođa bokte
Rámmaeavttuid: buriid báikkálaš ja
regionála rámmaeavttuid
ealáhusaide ja ássiide
Geasuhusat: ovddidit ássiide
ja ealáhusaide geasuheaddji
regiovnnaid ja guovddážiid.
Gielda- ja guovlodepartemeanttas leat vuordámušat
dasa ahte fylkkagielddain lea doaibmi geavaheaddjifokus, ja bargá guoibmevuođa
ovdánahttimiin, nu ahte ealáhusa áirasat,
FoU-, universitehta-, ja allaskuvlabirrasat, gielddat ja eaktodáhtolaš searvvit
sáhttet ovttasbargat gaskaomiid
geavaheamis. Sámediggi ja sámi
ealáhusorganisašuvnnat
galget beassat searvái dán
bargui, dalle go dat lea ávkin.
20.6.2 Innovašuvdna Norga
Innovašuvdna Norga ulbmilin
lea miehtá riikka ovddidit
fitnodat- ja servodatekonomalaš gánnáhahtti ealáhusovdánahttima,
ja luvvet iešguđet
regiovnnaid ealáhuslaš vejolašvuođaid
innovašuvnna, internationáliserema
ja profilerema bokte.
Stáhta, Ealáhus-
ja gávpedepartemeantta bokte,
lea Innovašuvdna Norga oamasteaddji.
Fitnodat hálddaša ruđa
mii boahtá Ealáhus-
ja gávpedepartemeanttas,
Gielda- ja guovlodepartemeanttas, Guolástus-
ja riddodepartemeanttsa ja Eanandoallo- ja biebmodepartemeanttas ja
juohke fylkkagielddas ja fylkkamánnis.
Earret váldokantuvrra mii
lea Oslos, lea Innovašuvdna
Norga kantuvrrat fylkkain ja badjel 30 riikkas.
Innovašuvdna Norga lea
dehálaš veahkkin
innovašuvdnii
ja ealáhusovdánahttimii
miehtá riikka. áinnas
Davvi-Norggas lea Innovašuvdna Norga
dehálaš sajádat.
Davvin lea ealáhusvuođđu
máŋgga sajis
leamaš hui ovttabealat.
Seammás leat ollu vejolašvuođat
ja hirbmat buorre potensiála
ealáhusovdánahttimii. Daid
gaskaomiid maid Innovašuvdna
Norga sáhttá fállat
leat ruhtadeapmi, gealbu, profileren, fierpmádat
ja ráddeaddin.
Juovlamánus 2006 almmuhii ráđđehus
davviguovllustrategiija, gč.
1.4.7 kap. Mátkeealáhus
lea davviguovlluin dađis
eanet barggaheami ja árvoháhkama
gáldun, gč.
20.5.4 kap. Buhtes ja rievddalmas luondu Davvi-Norggas geasuha ollu
turisttaid ja lea buorre luondduvuođđuduvvon
turismii. Davviguovllustrategiijas ovdanboahtá ahte ráđđehus áigu
láhčit dili
dasa ahte kulturvuođđuduvvon mátkeealáhusas
leat buorit ovdánahttinvejolašvuođat
Davvi-Norggas ja ahte riikaoassi galgá ovddiduvvot geasuheaddji
mátkerádján dálvejahkebealisge,
birrajagi bargosadjiid vuođul.
2008 stáhtabušeahtas várrejuvvo
5 milj. ruvnno čuovvolit davviguovllustrategiijas
dán čuoggá. Ruhta
addo Innovašuvdna Norga
bokte, ja galgá leat veahkkin
lasihit máhtu Norgga mátkeealáhusbuktagiid
birra ja dasa beroštumi,
ja mátkeealáhusain
lasihit doaimma ja gánnáheami.
Go Norgga mátkeealáhusain
nanne gealbbu, innovašuvnna,
hutkama ja ovttasbarggu, de duste dat daid lassi gáibádusaid
maid mátk-košteaddjit
bidjet kvalitehtii, vásáhusaide
ja buktagii.
Dat ollu kantuvrrat sihkarastet ahte Inno-vašuvdna
Norga mearrádusaid sáhttá dahkat
johtilit ja geavaheaddjiid lahka. Innovašovdna
Norga Finnmárkkus leat sierra
strategiijat dán bargui
sámi geavaheaddjiid ektui
Finnmárkkus. Go čoahkkáigeassá de
bargojuvvo ná:
Ođđa
bargosajiid ásaheapmi.Bargguin
galgá ásahit
bistevaš ođđa
bargosajiid, ja nuppástuhttit dálá fitnodagaid.
Nuppástuhttin galgá leat
márkaniid mielde.
Innovašuvdna
ja hutkan.Hutkandoaba galgá uhcimustá definerejuvvot regionála
diliid vuođul.
Prošeavttat
eai galgga doaibmat dárbbašmeahttun
gilvobotnjilin. Regionála
vejolašvuođaid
ferte garrasit deattuhit báikkálaš dárbbuid
ektuige.
Gielddaid mielde juohkin. Daid
gielddain main leat hárvenaš prošeavttat galgá IN
garrasit ražastit, iige dát
galgga čuohcat daid kvalitehtagáibádusaide
mat gustojit jus galggaš bohtosiid
olahit.
Gaskaoamit maid galgá geavahit. Prošeavttat
ruhtaduvvojit doarjagiid bokte. Dábálaš ruhta
geavahuvvo daid prošeavttaide
mat ruhtaduvvojit loanaiguin.
Vai galgá sáhttit
oktiiordnet almmolaš bidjosa,
ja kvalitehtasihkarastit dan barggu politihkalaš diŋgojumiid
mielde, de ferte leat lagaš ovttasbargu
Sámedikkiin, allaskuvllaiguin,
ealáhusservviiguin ja gieldda
ealáhusossodagaiguin/eanadoallokantuvrraiguin.
Doaibmabijuid ovdamearkkat leat:
Lassi márkangealbu
borramuša ektui. Bohccobiergobuvttadeaddjit
servet borramušbuvttadeaddjiid
gealboprográmmii. Mihttun
lea ovddidit riikkaidgaskasaš gilvonávccalaš nisjabuktagiid.
Lassi gávpemáhttu
easkaálgiide ja smávit
fitnodagaide.
Gealboprográmma
mas ásahuvvon ja smávit
fitnodagat main lea báikkálaš márkan
oalgguhuvvojit gilvalit regionála/riikkaidgaskasaš dásis.
Ovddidit ja kommersialiseret vásáhusfálaldagaid
mat leat vuođđuvuvvon
sieiva sámi kultuvrii. Ovttas
mátkeealáhusain ráhkaduvvo
prográmma mo sámi
kultuvrra galgá ovddidit
ja kommersialiseret vásáhusbuktagin.
Ođđaáigásaš fitnodagaid
main leat vásáhusat,
lávvobuvttadeapmi ja KIFT
(máhttointensiiva gávppálaš bálvalusat)
internationáliseret. Inno-vašuvdna
Norga fierpmádaga geavahettiin
olgoriikkas, sáhttá iskat
márkaniid ja almmuhit buktagiid
olgoriikkas daid sámi kundariidda
guđet leat gergosat gilvalit riikkaidgaskasaččat.
Sierra strategiijaid ráhkadanbarggutge
lea jođus sámi
geavaheaddjiide eará fylkkain.
IN Finnmárku ovddasvástida Sámedikkiin
oažžut áigái nationála
ovttasbargošiehtadusa ealáhusovdánahttimis. áiggan
lea beavttalmahttit ja buoridit dan barggu mii lea sámi
guovlluin. Šiehtadus vurdojuvvo boahtit
fápmui 2008 čavčča. Sámi
giella- ja kulturgealbu lea dehálaš,
go lagaš gulahallan kundariiguin
lea dehálaš bargovuohkin
Innovasjon Norgii.
20.6.3 SIVA
SIVA – Selskapet for Industrivekst SF – lea
veahkkin innovašuvnnas ja ealáhusovdánahttimis
opmodatdoaimma ja nana báikkálaš ja
regionála inno-vašun-
ja árvoháhkanbirrasiid bokte.
SIVA lea miehtá riikka doaibma,
muhto das lea erenomáš ovddasvástádus
veahkehit ovddidit návccaid
boaittobeal guovlluin. SIVA innovašundoaimmat
galget láhčit
dili vai ceggejuvvojit nana báikkálaš ja regionála árvoháhkanbirrasat miehtá riika.
2007 ceggejuvvui ealáhusgárdi
Deanus, Gáisá næringshage.
Gáisá næringshage galgá šaddat
hutki gealbobirrasin ja deaivvadanbáikin
sidjiide guđet jerret, fállet
ja gaskkustit gealbbu. Sámi ealáhus-
ja guorahallanguovddáš, SEG,
lea vuolggahan ealáhusgárddi
Deanus. SEG oaivvilda leat mearrideaddjin ealáhusaide
Deanus ja sámi guovlluide ahte
oažžu
sadjái lassi ja dynamalaččabut
ealáhusaid, vai galgá sáhttit
oažžut áigái
nu ollu go vejolaš ráđđehusa
strategalaš davviguovllubarggus.
Gáisá lea
ovdánahttinfitnodat mii galgá leat
duvddan Deanu gieldda ovdánahttimii.
Dán barggu váimmusfaktorat
leat ealáhusovdánahttin
mas meahcci ja meahccevuođđuduvvon
resurssat leat guovddážis,
fierpmádathuksen miellahtuide
ja prošeaktaovdánahttin
surggiid ja giliid rastá.
Gáissás
lea buorre fierpmádat sámi
birrasis ja dan mielas lea gealbbu sirdin/juohkin dehálaš oassin smávva
sámi servodagažiid ealáhusovdánahttimis.
20.6.4 Govdafierbmi ja Høykom
Høykom lea gitta 1999 rájes
leamaš IT-politihka strategalaš gaskaoapmin. Váldoguovdilastin
lea leamaš veahkehit lávdadit
govdafierpmi dan láhkai
ahte doarju ruđalaččat
ovdánahttinprošeavttaid
mat leat almmolaš doaimmaid
olis, ja gos govdafierpmi galgá atnigoahtit.
Su. 470 prošeavtta earret
eará skuvla-, dearvvasvuođa-,
teknalaš-, ja kultursuorggis
leat dorjojuvvon badjel 700 milj. ruvnnuin 1999 rájes.
Høykomprošeavttat
sisttisdollet nana iežasruhtadeami
ja prográmma lea ollislaččat
veahkehan oažžut áigái
badjel 1,7 miljárdda ruvnno árvosaš prošeavttaid.
Guovlluid dahje joavkkuid vuoruheapmi Norggas lea eanaš leamaš nu
ahte lea sirren gaskal Høykom dábálaš ja
Høykom guovlu. Høykom guovlu lea gielddat mat
leat guovllupolitihkalaš gaskaomiid
doaibmaguovllus. Dat guovllut mat leat gaskaoapmebiiriin leat erenomážit
vuoruhuvvon prošeaktaruđa
juolludeamis. Sierra doarjjaortnet lea vel leamaš dán
oahpposuorgái (Høykom
skuvla). Ii leat addon eará geográfalaš vuoruheapmi prošeaktadoarjaga
juolludeamis, dahje vuoruheamis eará eavttuid
ektui. Prošeavttat main
leat čuolmmat sámi
diliid ektui, leat árvvoštallon
seammaláhkai go eará prošeavttat
Høykom-pro-šeavttaid
oppalaš eavttuid ektui.
Høykom lea earret eará addán
doarjaga Kárášjoga
gildii ovddidit skuvlaverráha
sámegillii ja -kultuvrii.
Dán prošeavtta
bokte lea vuođđoskuvladássái
ráhkaduvvon gáiddusoahppofálaldat
davvisámegielas, ja dát lea
lávkin dasa ahte sáhttá deavdit oktagaslaš vuoigatvuođa
beassat oahpahuvvot sámegillii.
Høykom-prográmma
oalgguhii álgojagiid govdafierbmelávddu
eahpenjuolga,go oalgguhii ohcalit govdafierpmi.
Dát ráđđehus
lea fas dál botnjan Høykom-
prográmma nu ahte dat
njuolgadoarju ásahit
govdafierbmeinfrastruktuvrra daid guovllui-de gos ii leat dát
fálaldat. Dát
lea vai doarju Soria Moria-julggaštusa mihtu
ahte galgá leat govdafierbmefálaldat
miehtá riikka.
2007 várrejuvvui Gielda-
ja guovlodepartemeantta ja Ođasmahttin-
ja hálddahusdepartemeantta bušeahtain
oktiibuot 377 milj. ruvnno govdafierbmehuksemii. Daid
155 milj. ruvnnuin mat juolluduvvo Gielda- ja guovlodepartemeantta
bušeahtas govdafierbmehuksemii, oaččui
Finnmárku 14,24 milj. ruvnno.
Ruhta juolluduvvui fylkkagildii hukset fylkkas fievrridanneahta
ja beassanneahta. Dál vurdojuvvo
ahte 99 pst. dállodoaluin Norggas
besset fásta govdafierbmái,
go dát ruhta lea ollásit
geavahuvvon. 2008 lea ráđđehus
várren 188 milj. ruvnno
govdafierbmegokčama buorideapmái.
Dán supmis lea 158 milj.
ruvnno biddjon fylkkagielddaid háldui.
Daid fylkkain gos buohkat besset govdafierbmái
man nu láhkai, sáhttá dán
ruđa atnit eará infrastruktuvrii
ja ealáhusdoaibmabijuide
Gielda- ja guovlodepartemeantta šiehtadusa
mielde. Dát ruhta dahká ahte
govdafierbmefálaldaga mihttu miehtá riikii
lea olámuttus.
20.6.5 Interreg
Interreg lea dat EO prográmma
mii galgá ovddidit sosiála
ja ekonomalaš integrašuvnna
riikarájáid
rastá regionála
ovttasbarggu bokte. EO ođđa
strukturfoandaáigodagas 2007 – 2013
lea EO territoriála ovttasbargu, Interreg,
joatkkašuvvon sierra mihttoprográmman.
Regionálapolitihkka lea
dakkar suorgi mas riikkaidgaskasaš elemeanta
lea guovddážis.
Eu-rohpas leat máŋgga
regiovnnas seammalágan hástalusat.
Ovttasbargu riikarájáid rastá regionálapolitihkalaš hástalusaid
dáfus, sáhttá leat ávkkálaš oahpaheami,
gealboovdánahttima, vásáhuslonohallama
ja fierpmádathuksema dáfus. Norgga
beale searvan sáhttá leat
veahkkin regionála ovdánahttimii
Norggas ja dássidis ovdánahttimii
eurohpalaš kontinentii ja
min lagašguovlluide go ovttasbargá riikarájáid
rastá. Ovttasbargu sáhttá vel
veahkehit ovddidit ollislaččabut,
oktiiordnejuvvon ja doaibmi norgalaš eurohpapolitihka
váikkuhan dihtii EU politihkkahábmema
dakkár surggiin mat gusket
Norgii nuolga.
Norga oassálastá njeallje
rádjaregionála
prográmmas (Interreg IVA), golbma
transnationála prográmmas (Interreg
IVB) ja interregionála prográmmas
(Interreg IVC). Rádjaregionála
prográmma Ruoššain joatkkašuvvo
EU guoibmevuođaprográmma
rámmaid siskkobealde, mii
lea ovttasbargu ravdarájáin (ENPI).
Earret dan oassálastá Norga dáin;
URBACT II, ESPON ja Ineract. Stáhta
oassi dán áigodagas šaddá sullii
730 milj. ruvnno, dainna eavttuin ahte Stuorradikki daid jahkásaččat
juolluda.
Gielda- ja guovlodepartmeanta juohká jahkásaččat
2,1 milj. ruvnno čađahit
sámi prográmma
Interregas. Sámi prográmma,
Sápmi, lea oasseprográmma
Interreg IVA Nordas. Prográmma
rasttildeaddji ulbmil lea lasihit regiovnna doaibmavuođa
ja nanosvuođa ealáhusaid
ja infrastuktuvrra ovttsbarggu bokte ja ovddidit spesiálagealbbu
ja identitehtaásaheaddji
barggu. Sámi oasseprográmmii
Sápmi lea erenomážit
giddejuvvon fuomášupmi
oažžut áigái
máŋggalágan
servodagaid sámi kultuvrra,
ealáhusaid, árbevieruid,
identitehta ja giela vuođul. Ruhta
ruhtada rádjaregionála prográmmain
dan stáhta oasi. Sámediggi
lei sámi oasseprográmma čállingoddi
2006 rádjai. Čállingoddedoaibma
juogaduvvo dál gaskal Romssa
fylkkagieldda ja Davvi-Trøndelága
fylkkagieldda.