2.22 Hástalusat
Norgga stáhtas lea earenoamáš ovddasvástádus
sámegiela, sámi
kultuvrra ja servodateallima ovddideapmái.
Dát ovddasvástádus
lea nannejuvvon vuođđolágas.
Lágat, láhkaásahusat
ja guovddáš stivrendokumeanttat,
nugo stáhtabušeahtta,
bidjet rámmaid sámi
servodatovdáneapmái.
Konsultašuvdnašiehtadusa
bokte gaskal Sámedikki ja
stáhtalaš eiseválddiid
lea Sámedikkis vejolašvuohta
váikkuhit stivrendokumeanttaid
sisdoalu, ja sáhttá dainna lágiin
gozihit sámi perspektiivva
earret eará lágain
ja láhkaásahusain. Jus
Sámediggi ii beasa árrat
mielde sihkkarastit ahte sámi álbmot
vuhtiiváldojuvvo, de sáhttá váikkuhit
nu ahte sámi servodaga ovdáneapmi
ii mana rivttes guvlui. Danne lea Sámediggái
dehálaš atnit čalmmis
ráđđehusa
barggu.
Lágaid, láhkaásahusaid
ja eará stivrendokumeanttaid
hábmenproseassa čájeha
konkrehtalaččat dan
guhkes perspektiivva Sámedikki
politihkalaš barggus. Sámedikki
ja eará sámi
politihkkáriid initiatiiva iešguđetlágan áššiid birra
ja konsultašuvnnat gaskal
Sámedikki ja ráđđehusa,
leat mielddisbuktán ahte
ráđđehus
buorebut vuhtiiváldá sámi
perspektiivva.
Nuppi dáfus eai atte
konsultašuvnnat doarvái
váikkuhanfámu Sámediggái
dain proseassain mat mielddisbuktet juolludemiid sámi
ulbmiliidda stáhtabušeahta
bokte. Dálá bušeahttabargovuogit
eai ollašuhte dan rievtti
mii sámiin lea ieš mearridit iežaset
ekonomalaš, sosiála
ja kultuvrralaš ovdáneami.
Danne ferte Sámediggi beassat
duohta šiehtadallanposišuvdnii
bajitdási ekonomalaš rámmaid
birra sámi servodaga várás.
Sámi servodaga vejolašvuohta
nannet ja ovdánahttit iežaset
giela, kultuvrra ja servodateallima, vuolgá gelbbolašvuođas
ja kapasiteahtas. Jus galgat jođihit
politihka mii nanne ja ovdánahttá sámi
servodaga, de fertet ovttasbargat eará beliiguin,
sihke riikkaidgaskasaš,
našuvnnalaš ja regionálalaš dásiin.
Konsultašuvdnašiehtadus
ja ovttasbargošiehtadus
fylkasuohkaniiguin leat ovttasbargoovdamearkkat maid berre nannet
ja ovddidit.
Sámediggi lea áiggi
mielde ožžon
eanet bargguid ja nannoseabbo rolla almmolaš mearridanproseassain,
ja mis leat stuora hástalusat
máŋgga
servodat- ja politihkkasuorggis. Dat gáibida
eanet ja eanet fágalaš deattu
ja politihkalaš váikkuheami.
Deháleamos hástalusat sámegiela,
sámi kultuvrra ja servodateallima
nannemis ja ovddideamis, leat čadnon čuovvovaš golmma
oktavuođaide: buorit politihkalaš stivrenreaiddut, doarvái
buorit ekonomalaš rámmat ja
dárbbašlaš gelbbolašvuohta ja
kapasiteahta.
Buorit politihkalaš stivrenreaiddut
leat lágat, láhkaásahusat,
bagadusat ja eará dokumeanttat
dahje šiehtadusat maid vuođul
Sámedikkis lea vejolašvuohta
bidjat eavttuid dehálaš politihkalaš mearrádusain. Sámediggái
lea hástalussan sihkkarastit
sámi perspektiivva ođđa
stivrendokumeanttaide, ja čuovvolit
daid mearriduvvon lágain,
láhkaásahusain
dahje plánain. Dán
ovddasvástádusa čuovvolit
gáibida dan muttos ollu
kapasiteahta mii sámi servodagas
akto ii leat, iige dáidde šaddat
dan lagamus boahtteáiggis.
Danne leat mis dál dakkár
hástalusat go nannet ja ovdánahttit
daid ovttasbargovejolašvuođaid
mat leat juo láhččojuvvon
gustovaš šiehtadusain,
ja ovdánahttit ođđa
ovttasbargoarenaid. Maiddái riikkaidgaskasaš álgoálbmotovttasbarggu
oktavuođas leat Sámedikkis
stuora hástalusat bidjat
doarvái resurssaid ja kapasiteahta
solidáralaš oassálastimii.
Oassi Sámedikki váldohástalusain
lea nannet ja ovdánahttit
sámegiela ja sámi
kultuvrra. Dat gáibida gelbbolašvuođa
ja kapasiteahta, sihke fágalaččat
ja ekonomalaččat,
ja dat gáibida buori ovttasbarggu
našunála
ja báikkálaš eiseválddiiguin. Sámegiela
ovdánahttin gáibida
almmolaš arenaid gos giela
beassá geavahit. Buorre
oahpahus sámegielas ja sámegillii
buot dásiin skuvllas, oahppan
fágaolbmot, buorit oahpahusmodeallat
ja sámegiela oahpponeavvut
leat mearrideaddji eavttut giellabarggu lihkostuvvamii. Ráhkadit
ja heivehit teknologalaš reaidduid
mat nannejit sámegiela ja
sámegiela geavaheami leat dehálaš eavttut
dán barggu lihkostuvvamii.
Ceavzi servodat- ja ealáhusovdáneami sihkkarastin
sámi guovlluide gáibida árbevirolaš ealáhusaid
nannema ja ođđa
ealáhusaid ovddideami. Ealáhusat
fertejit oažžut
oadjebas rámmaid, earret
eará areálaid
sihkkarastima bokte. Ja sámi
servodagat fertejit oažžut
sihkkarastojuvvot sin iežaset oasi
resursaváldimis sin ássanguovlluin.
Oadjebas ja bistevaš ássan-
ja ealáhusovdáneapmi
sámi giliin gáibida
ahte goappaš sohkabeliide
sihkkarastojuvvo ovttaárvosaš vejolašvuohta
bargguin ja muđui servodagas.
Sámi giliide ferte sihkkarastit vuođđostruktuvrra,
bargosajiid ja kulturásahusaid
mat várjalit ja ovddidit sámi
historjjá ja kultuvrra,
ja seammás sihkkarastet ássama.
Buorit politihkalaš mearrádusat hábmejit
vuođu buori boahtteáigái
sámi álbmogii. Dakkár
mearrádusat fertejit vuolggahuvvot
nanu gelbbolašvuođa
vuođul, gos maiddái
sámi árbediehtu
lea mielde.