2.2 Bargojoavkku neavva
Dasgo sámi leavga lea juo váldojuvvon atnui ja
dohkkehuvvon Sámiid konfereanssas, de oaivvilda bargojoavku ahte ii
leat dárbbašlaš dohkkehit leavgga Norggas. Almmatge lea dárbbašlaš
heivehit oktii dálá geavada norgalaš lágain. Láhka geassemánu 29.
1933 nr. 2 levgema birra gielddaid almmolaš visttiin ferte danne
šaddat oktiivástideaddjin sámi leavgga geavaheami gustojeaddji
geavadiin. Maiddái lea dárbbašlaš formaliseret sámi leavgga
geavaheami njuolggadusačállosiid bokte. Bargojoavku lea
konkrehtalaččat evttohan čuovvovaš njuolggadusaid:
«1. Dohkkeheapmi: Sámi leavga dohkkehuvvui
Sámiid 13. konfereanssas Åres 15.8.1986. Leavga lea das rájes
leamaš anus. Sámi leavga lea dohkkehuvvon geavahuvvot gielddaid
almmolaš visttiin ja giddodagain, dahje visttiin ja giddodagain
maid eanaš geavahit gielddalaš institušuvnnat.
2. Árvodássen: Sámi leavga lea oktasaš sámiide
Norggas, Ruoŧas, Suomas ja Ruoššas ja lea danne sámi álbmoga
oktasaš dovdomearkan. Sámi leavga árvodássejuvvo maŋábeallái
norgalaš leavgga, muhto ovddabeallái norgalaš gieldda- ja
fylkkaleavggaid ja vejolaš guvllolaš leavggaid.
Sámi leavga árvodássejuvvo norgalaš leavgga
maŋábeallái virggálaš norgalaš leavgabeivviid ja virggálaš norgalaš
dilálašvuođain, main levgejuvvo. Sámi leavga árvodássejuvvo maiddái
našuvnnalašstáhtaid leavggaid maŋábeallái. Dakkár dilálašvuođain
main sámit leat bovdejeaddjin stuorát riikkaidgaskasaš konferensii,
lea lunddolaš ahte sámi leavga biddjojuvvo isit- ja eamitleavgan
bálddalagaid norgala š leavggain ja árvodássejuvvo guosseeatnamiid
našuvnnalaš leavggaid ovddabeallái.
3. Levgen: Gielddat ja fylkkagielddat mearridit
ieža, áigotgo ja olugo áigot geavahit sámi leavgga. Sáhttá
geavahuvvot oktanaga norgalaš leavggain dahje okto nai. Sámi
leavggain sáhttá maiddái levgejuvvot gaskustággui.
4. Buorre leavgavierru: Sámi leavga lea sámi
álbmoga dovdomearka, masa čatnašuvvá allaáiggálašvuohta ja mii
galgá gieđahallojuvvot gudnejahttojumiin. Sámi leavgga geavaheapmi
(geassin/ luoitin) ja sámi leavgga gieđahallan čuovvuba norgalaš
leavgga leavganjuolggadusaid.
Buorre leavgavierru mearkkaša maiddái, ahte
čuvvojuvvo čavges geavat ja láhtten, dalle go leavga lea anus
gávppálaš dilálašvuođain.
5. Gažaldagat sámi leavgga geavaheamis
divvojuvvojit Sámediggái.»
Gielddat ja fylkkagielddat mearridit ieža,
háliiditgo geavahit sámi leavgga, ja man olu háliidit dan geavahit.
Bargojoavku neavvu gielddaid ráhkadit njuolggadusaid levgemii, mat
maiddái siskkildit sámi leavgga ja levgema sámi leavgabeivviid.
Buot sámegiela hálddahanguovllu guđa gielddas leat mearrádusat
(njuolggadusat) ja dagaldusat sámi leavgga geavaheapmái. Maiddái
gielddat olggobealde hálddahanguvllu leat ráhkadan geavada sámi
leavggain levgemii guovvamánu 6., sámeálbmoga beaivvi.
Bargojoavku váldá maiddái ovdan gažaldaga,
galgágo guovvamánu 6. dahkkojuvvot virggálaš leavgabeaivin. Dákkár
nuppástus fertešii mearriduvvot láhkaásahusas láhkii Norgga Leavgga
birra (leavgaláhka). Dán čuolbmabidjama áigot ráđđehus gieđahallat
ovddosguvlui.
