2.2 Dássenmandáhtaid válljen -
rievdadus § 2-4
Dássen dihte muhtin muddui dan bonjuvuođa mii
Sámedikkis lea unnimus ja stuorámus válgabiirriid áirrasovddasteami
dáfus, de evttoha Gieldda- ja guovlodepartemeanttas rievdadit
sámelága § 2- 4 dainna ahte válljet 4 dássenmandáhta oktan sadjásaš
áirasiiguin Sámediggái maid juohká dan njealji válgabiirii mat leat
ožžon eanemusat dohkkehuvvot jienaid válggas. Rievdadusevttohus
mielddisbuktá ahte Sámedikkis lassána áirraslohku 39 áirasis 43
áirasii.
Dássenmandáhtaid atnuiváldimis, deattuha sihke
departemeanta ja Sámediggi prinsihpa ahte leat jienasteaddjit geat
vulget jienastit geat mearridit válgga. Evttohuvvo danin ahte
vuođđun olahit dássenmandáhta leat
biirriid dohkkehuvvon jienat, dan sadjái go man ollugat
biirriin leat čálihuvvon jienastuslohkui.
Evttohusain garvá headjudahttime unnit biiriid
ovddasteami.
Rievdadus bovde garraset álgagii oažžut
eambbosiid registreret iežaset sámi jienastuslohku, ja ahte eanebut
bohtet jienastit boahttevaš válggain. Stuorámus vejolašvuohta
oažžut ain eambbogiid registreret iežaset jienastuslohkui lea
jáhkkimis muhtin dain biirriin gos leat unnimusat dál čálihuvvon
jienastuslohkui.
Evttohuvvo viidáset ahte Sámedikki
válgalávdegoddi juohká dássenmandáhtaid ja buot sadjásaš áirasiid.
Geavatlaččat dat dáhpáhuvvá maØØØØel go válgaloahpaheami bohtosat
riikka 13 biirriin leat gárvásat. Dikki mandáhtaválljema
njuolggadusat bohtet maid gullet dássenmandáhtaid ja sadjásaš
áirasiid válljemii.