2.2.7.1 Sámi kultuvra
Sámediggi áigu
joatkit áŋgiruššat
sámi mánáid
ja nuoraid bajásšaddaneavttuid
nannemiin ja ovddidemiin. Sámedikki mielas galggašii
dásseárvobargu álggahuvvot
juo mánáid bajásgeasedettiin
vai mánát ohppet
ahte nieiddat ja gánddat leat ovttaárvosaččat
ja dásseárvvus.
Dán geažil
ferte viidát ja máŋggabealádit áŋgiruššat
ollu surggiin, masa ollu oasálaččat
servet. Sámedikki vuođđoprinsihppa
lea ahte doaibmabijut mánáid
ja nuoraid várás
galget heivehuvvot sámi servodahkii.
Dáidda- ja kulturpolitihkas Ráđđehusa
ja Sámedikki gaskka šiehtadallanmálle
buoridivččii gulahallama
ja ovttasbarggu vai gávnnašii
buriid čovdosiid daid hástalusaid
oktavuođas, mat leat ovddosguvlui.
Doarjja originála girjjálašvuođa
almmuhemiide sámegillii lea vuoruhuvvon,
muhto ollugat lávejit ohcalit sámegillii
jorgaluvvon dovddus ja bivnnuhis girjjiid, erenoamážit
mánáid- ja nuoraidgirjjiid.
Boahtteáiggis ferte árvvoštallat
eanet doarjaga jorgalit girjjálašvuođa.
Lea deaŧalaš ahte
sámi mánát
ja nuorat movttiidahttojuvvojit čállit
sámegillii. Dán
oktavuođas lea Sámediggi áigumin ásahit
stipeandaortnega sámi mánáide
ja nuoraide, geat čállet
sámegillii.
Sámediggi norggabealde ferte measta
okto ruhtadit čáppagirjjálašvuođa
almmuhemiid sámegillii. Kulturfoandda girjjálašvuođa
doarjagii lea issoras garra beroštupmi,
man geažil ollu buorit girjjálašvuođa prošeavttat
gártet vuordit ruhtadeami. Dát
duššástuhttá girječálliid
ja lágádusaid, ja
buktá riidduid sámi čálliid
gaskii riikkarájáid rastá.
Sámediggi bivdá Ráđđehusa
váldit dán ášši
bajás Suoma ja Ruoŧa
eiseválddiiguin.
1999 rádjai lei Sámiráđis
sámi čáppagirjjálašvuođa
oastinortnet. Dát ruhtaduvvui Davviriikkaid
ministtarráđi
ja Interreg doarjagiiguin. Ortnet lea heaittihuvvon. Sámediggi áigu vuolggahit
barggu, mii guoská sámi girjjálašvuođa
bissovaš oastinortnega ásaheami
ja ruhtadeami čielggadeapmái.
Sámi musihka gaskkusteapmi galgá vuoruhuvvot.
Dát guoská maiddái
sámi musihka fágalaš ovddideapmái.
CD:id almmuheapmi lea deaŧalaš sámi musihkkii,
muhto konsearttaid, turneaid ja festiválaid
bokte besset olbmot vásihit sámi
musihka eará láhkai
ja sámi musihkka olaha dalle eanegiid. Sámediggi
galggašii ovttasráđiid
eará instánssaiguin álggahit
barggu mii guoská sámi
musihkkáriid gelbbolašvuođa
bajideapmái ja dasto oččodit
alit dási sámi musihkkaoahpahusa.
Musihkkadoarjja lea leamaš seamma dásis
juo máŋggaid jagiid
ja duhtada dušše
oasáža dárbbuin,
mii váttásmahttá sámi
musihka nannema ja ovddideami.
Lea dárbu guorahallat movt galggašii
bargat sámi musihkain ja movt dan gaskkustit
iešguđet guovlluid dárbbuid
vuođul. Sámi musihkkabargit
eai leat dušše
okta joavku, iige sámi musihkka leat ovttalágan
juohke sajis sámi servodagas. Sámi
musihkkabargiid organiserenmálle, ovddasvástádusa
juohkáseami iešguđet hálddašanorgánaid
gaskka, mii guoská ruhtadeapmái,
fertejit guoskevaš bargit, Sámediggi
ja eará orgánat
gaskaneaset dárkilit ovttasráđiid
guorahallat.
Musihkka geasuha mánáid
ja nuoraid, ja čatná oktavuođaid sohkabuolvvaid
gaskka. Nuorat geahččaladdet
mielas iešguđetlágan
musihkkašlájaid.
Ferte hoahpuhit láhčit
dakkár doaibmabijuid, maid vuođul
nuoraide šaddá vejolašvuohta
váldit musihkka- ja juoiganoahpu. Kulturskuvllat
leat deaŧalaččat
dán oktavuođas.
Kulturdepartemeanttas, nugo maid Sámedikkisge,
lea ovddasvástádus
nannet ja ovddidit sámi dáidaga. Sámediggi
vuordá ahte Kulturdepartemeanta láhčá sámi
daiddamusea ja alit dási sámi
dáiddaoahpahusa duohtan dahkama.
Digitála gaskaomiid geavaheapmi dáidagis
stuorruda goluid go galgá čájehit
ja gaskkustit dáiddabuktagiid. Lea dárbu
ahte almmolašvuohta addá sierra
doarjaga dakkár dáiddasurggiide,
mat geavahišgohtet diehtojuohkin- ja gulahallantekonologiija.
Jos duodji ain galgá leat kulturguoddin boahtteáiggis,
de lea deaŧalaš ahte
dat ceavzá ja ovdána.
Danne fertege duoji nannet nu ahte dat dáiddalaččat
ja kultuvrralaččat
beassá iežas ovddidit.
Beaivváš Sámi Teáhterii
ferte sihkkarastit ekonomiija, nu ahte teáhter
sáhttá bálvalit
olles sámi ássanguovllu.
Ruđat teáhterulbmiliidda
galget movttiidahttit iešárjjalašvuođa
ja nannet giela stáhtusa sámegiela
geavaheami bokte lávddi alde. Dasa lassin
ferte vuoruhit dakkár lávdedáidaga,
man geavaheaddjin ja olahusjoavkun leat mánát ja
nuorat. Mihttomearrin lea háhkat buori teáhterfálaldaga
lullisámi álbmogii
Norggas, Åarjelsaemien Teatere ovddideami bokte ain. Go čielggadus
lullisámi teáhtera
birra Norggas gárvána,
de árvvoštallojuvvojit
ođđa doaibmabijut.
Amatørteáhterbargu lea deaŧalaš kulturdoaibmabidju,
masa nuorat lávejit searvat, ja lea mielde
addimin sosiála sámi
oktavuođa dovddu. Dasa lassin lea dát
deavdda ásahuvvon teáhterjoavkkuide
ja olbmot ožžot
ođđa arenaid gos besset
návddašit sámi
kultuvrra ja dáidaga. Nuoraid amatørteáhteriin
lea beroštupmi searvat davviriikkalaš ja riikkaidgaskasaš nuoraidteáhterprošektii,
gos sáhttet oažžut
ođđa impulssaid
ja máhtolašvuođa/vásihusaid.
Dán lágan kulturlonohallama
bokte gaskkustuvvo sámi dáidda
ja sámi teáhter
Davviriikkaide muđui ja dasto Eurohpii,
ja dán ferte jurddašit
váikkuhangaskaomiid geavaheami oktavuođas.
Filbma lea viehka ođđa dáiddalaš hápmi
sámiid gaskkas. Ohcamat filbmaulbmiliidda
leat lassánan mearkkašahtti
veara. Liikká buvttaduvvojit oalle unnán sámi
filmmat. Lea dárbu nannet sámi
filbma- ja videodoaibmabijuid rámmaeavttuid
nu ahte várrejuvvojit sierra ruđat
filbmaulbmiliidda. Vuordit ahte dat filbmaruhtadanortnegat, mat
juo dál gávdnojit,
maiddái boahtteáiggis servet
sámi filbma- ja videobuvttadusaid ruhtadeapmái.
Sámediggi atná positiivvalažžan
plánaid ráhkadit
filmma jagi 1852 Guovdageainnu-stuimmiid birra ja hukset filbmasiidda
Guovdageidnui dan oktavuođas. Dákkár
huksen ii leat vejolaš, jus stáhta
ii searvva ruhtadeapmái.
Sámediggi oažžu
ollu ohcamiid, main ohccojuvvo viehka stuorra ruhtasubmi prošeaktadoarjjan iešguđetlágan
festiválaide. Dát
guoská maiddái
daid festiválaide, main oassi lea sámi
dahje eamiálbmotkultuvra. Muhtun festiválat
dievasmahttet nubbi nuppi mii guoská sisdollui
ja áigemearrái, ja
dasto lea geografalaččat
lahka nuppi. Lea deaŧalaš gozihit
beroštumi sámi
artisttain, ja sierralágan festiválat
sáhttet dan váikkuhit.
Oassin mihttomearis nannet mánáid
ja nuoraid identitehta ja addit positiivvalaš vásihusaid
sámi dáidaga ja
kultuvrra ektui, de galget mánáid
ja nuoraid doalut festiválaid oktavuođas
vuoruhuvvot. Dát váikkuha
sámi identitehtadovddu nannema ja rievdadahttá negatiivvalaš miellaguottuid
sámi servodahkii oppalaččat.
Eai nuoraidbláđi Š,
eaige mánáidbláđi
dahje Gába-bláđi
várás gávdno
bissovaš doarjjaortnegat, mii vuolggaha
eahpeeinnostuvvi dili ja fápmogáibideaddji
ruhtadanbarggu. Deaŧalaš lea
ahte dát golbma publikašuvnna
oččošedje bissovaš doarjjaortnega,
mas jahkásaččat oččošedje
ruđa. Nissonbláđđi
Gába lea deatalaš dásseárvobarggu
oktavuođas. Sámediggi áigu
ain joatkit barggu oččodit
dán nissonbláđi
almmuheami bissovažžan.
Maiddái sámegielat
mánáid- ja nuoraidbláđit
galget šaddat bissovažžan. ággan
dán áŋgiruššamii
leat dat go váilot fálaladagat
sámi mánáide
ja nuoraide ja go lea deaŧalaš nanosmahttit
lohkandábiid sámegielas.
Dan geažil go publikašuvnnat
galget leat ollesárvosaš fálaldahkan
buot sámi suopman-/giellaguovlluid
lohkkiide, gáibiduvvo ain ahte juohke nummiris
galget leat čállosat
sihke lulli-, julev- ja davvisámegillii.
Vulle Vuojaš, Donald Duck sámegillii,
almmuhuvvui muhtun jagi áigi almmolaš doarjagiiguin.
Lea deaŧalaš ahte
dát bargu ealáskahttošii,
ja dan oktavuođas ferte bargat dan ovdii
ahte sihkkarastit Vulle Vuojaža bissovaš almmuhemiid
boahttevaš ruhtadeami.
Sámi mánáid
ja nuoraid bajásšaddanbirrasiid
ja giela máŋggabealátvuođa
ferte vuhtii váldit váikkuhangaskaomiid
geavaheamis. Ferte vuhtii váldit sámi mánáid
ja nuoraid oainnuid ja beroštumiid, nu
ahte sii ožžot buoret
vejolašvuođa searvat
kulturpolitihkkii ja váikkuhit dan. Vuođđun ferte
leat dat prinsihppa ahte doaibmabijut mánáid
ja nuoraid várás galget
heivehuvvot sámi servodahkii nugo dat lea
dál ja daid dárbbuide
mat doppe leat.
Sámi mánáin
lea vuoigatvuohta oažžut
oadjebas ja buriid eavttuid bajásšattadettiineaset.
Go dán galgá sihkkarastit,
de lea dárbu nannoseappot vuostálastit
viehkaválddi, givssideami, kriminalitehta,
gárrema ja rasismma sámi
mánáid ja nuoraid
birrasiin. Sámi mánáid-
ja nuoraidplána čuovvolanbarggus
lea dárbu várret
hálddahusas resurssaid ovddideapmái, čuovvoleapmái
ja oktiiordnemii.
Institušuvnnaid lohku, mat váldet oktavuođa
Sámedikkiin doaibmaruhtadeami ektui, lea
badjánan. Sámi
kulturguovddážiin
lea erenoamáš ovddasvástádus sámi
giela ja kultuvrra suodjaleamis. Daid ii sáhte
buohtastahttit eará našuvnnalaš dahje
guovlulaš kulturviesuiguin. Sámi
kulturguovddážat
leat dakkár báikkiin
gos ii leat vejolaš oažžut
nu galle olggobeale láigoheaddji. Prošeavttaid,
mat vuođđudit
doaimmaset mihttomearrái ahte suodjalit
ja ovddidit sámi giela ja kultuvrra, ferte
ruhtadit stáhtalaš ruđaiguin.
Institušuvnnain, mat dál
juo gávdnojit, leat váttisvuođat
ruhtadit doaimma, ja danne ii leat vejolaš ollašuhttit
institušuvnna mihttomeari. Galggašii ásahuvvot
sierra sámi kulturguovddášfoanda,
man bokte sáhtášii
ruhtadit ođđa
guovlulaš ja báikkálaš sámi
kulturviesuid huksema investerengoluid. Sámediggi
lea vuoruhan dáid ásahusaid
dáinna lágiin: ája
sámi guovddáš Gáivuonas, Sámi
dáiddamusea Kárášjogas – Várdobáiki Evenáššis
ja Skániin ja Nuortasámi
musea Njeavddámis
7
.
Sámi kulturorganisašuvnnat
leat erenoamáš deaŧalaččat sámi
servodahkii sámi giela, kultuvrra ja identitehta
suodjaleami ja ovddideami oktavuođas, ja
dat váikkuhit sámi
kultureallima riggodaga, šláddjivuođa
ja árjjalašvuođa. Sámediggi
lea ovttas dáiddárorganisašuvnnaiguin
bargagoahtán buoridit sámi
dáiddáriid ja
kulturbargiid ovdánaneavttuid.
2.2.7.2 Sámi ealáhusat
Sámedikki ealáhuspolithkkii
lea hirbmat deaŧalaš gozihit ássama,
ja go galgá doalahit ássama,
de ferte buoridit ealáhusaid rámmaeavttuid
sámi guovlluin, erenoamážit vuođđoealáhusain.
Erenoamáš dárbu
lea geahččat ortnega dásseárvoperspektiivvas.
Dán ealáhusas
leat unnán nissonolbmot ja jos ortnet rievdaduvvo,
de ferte dat hábmejuvvot nu ahte dat movttiidahttá nissonolbmuid ealáhusdoibmii.
Boazodoalus leat stuorra hástalusat. Guovddážis
jagiin ovddosguvlui lea guovtti álggahuvvon
barggu čuovvoleapmi. Vuosttažettiin
galgá šiehtadallojuvvot
ođđa boazoguohtonkonvenšuvdna
Norgga ja Ruoŧa gaskka, mii guoská boazodoalu
bisuheapmái rájá rastá.
Deaŧalaš lea ahte
daid šiehtadallamiidda sihkkarastojuvvo
ovddastus goappašiin riikkain sihke Sámedikkiid
ja boazodoalu beales. Deaŧalaš bargu
ovddosguvlui lea maiddái bargu, mii guoská boazodoallolága
rievdadeapmái. Ođđa
boazodoalloláhka galgá vuođđuduvvot
sámi árbevieruide,
sámi árvvuide
ja eamiálbmotvuoigatvuođaide. Hástalussan
lea earret eará sihkkarastit nana barggolašvuođa boahtteáiggis.
Lassin dien guovtti konkrehta hástalussii,
ferte maiddái boazodoalloeatnamiid gáhttema
vuoruhit. Guohtoneatnamat leat čábu čielga vuođđun
boazodollui ealáhussan ja ávnnaslaš vuođđun
boazodoallokultuvrii. Boazoguohtoneatnamiid gáržun
suorggahahttá danne go eatnamiid massima
ii sáhte jorgalahttit. Areáladuohtademiid
lea deaŧalaš árvvoštallat
fárrolagaid, ja maiddái
iskat makkár eahpenjuolga váikkuhusat
leat duohtademiin. Ođđa
dutkan duođašta ahte
guovlluin, mat leat máŋggaid
kilomehteriid duohke duohtademiin, leat guohtoneatnamat fuotnánan.
Dás fertejit leat váikkuhusat
ođđa duohtademiid
meannudeapmái boazoguohtonguovlluin.
Ovttasbargu guovlulaš ja guovddáš eiseválddiiguin
lea dárbbašlaš go
galgá doalahit barggolašvuođa
eanadoalus. Eanadoalu hástalussan lea sihkkarastit
daid doaluid, mat dál leat doaimmas. Mielkeeriid
vuovdin lea unnudan eanadoallobirrasa sámi
guovlluin, ja jos ain eanet vuvdojuvvojit mielkeearit, de dat sáhttá billistit
dán birrasa ollásit.
Dasto lea hástalussan ávkkástallait
maiddái daid vejolašvuođaiguin,
mat leat otná ásahuvvon
eanadoaluin. Márkanguovllot- ja kvalitehtabuktagiiguin áŋgiruššan
sámi eanadoalus sáhtášii
leat mielde buoredeamen ovttaskas doaluid dietnasa. Dán lágan
buohtalasaiguin sáhtášii álkit
bargat unnit doaluin bálddalagaid, erenoamážit
sávzadoaluin.
Boraspirehálddašeami
ferte geahččat
daid geatnegasvuođaid olis, mat eiseválddiin
leat go galget suodjalit ávnnalaš kulturvuođu sámiide
eamiálbmogin. Ollu sajiin leat muhtun boraspiret
menddo ollu.
Boraspiriid laskama geažil leat juo
muhtun boazodoallit ja smávvašibitdoallit gártan
issorasat gillát ekonomalaččat.
Jus boazodoallit ja smávvašibitdoallit
gartet heaittihit boazodoalu ja smávvašibitdoalu
boraspriid geažil, de lea dat vuostá ON-konvenšuvnna
27. artihkkala siviilla ja politihkalaš vuoigatvuođaid
birra. Boraspirenáli ferte doalahit dan
dásis ahte dat ii leat áittan
sámi boazodollui ja šibitdollui.
Ovdáneami bisáneapmi
duojis ja meahcceealáhusain mearkkaša
dan ahte váikkuhangaskaomiid ferte jorahit
ovddidandoaibmabidjun dan sadjái go vuoruhit
doaibmadoarjjaortnegiid. Meahcceealáhuaid
oktavuođas lea buoret beaktu das ahte addit
doarjaga dikšunbargui, márkanfievrrideapmái,
organiseremii ja kvalitehta buorideapmái,
go das ahte addit doarjaga njuolga ovttaskas olbmuide. Nannoseabbo áŋgiruššan
bajidit gelbbolašvuođa
ja fierpmádaga huksen sáhtášii
movttiidahttit lotnolasealáhusdoalliid
jurddašit makkár
márkanat gávdnojit
ja dasto heivehit buvttadusa márkaniidda.
Regulerenráđis
lea šiehtadusain deattuhuvvon riddolagaš bivdu,
erenoamážit dainna áigumušain
ahte sihkkarastit bivdovuoigatvuođaid unnimus
riddo- ja vuotnafatnasiidda. Dasto fuolastuhttá dat
go dutkiid bivdoearrerávvagat eai čuvvojuvvo,
mii heađušta nana
ceavzilis ovdáneami dainna lágiin
ahte sálašhivvodat
lea stuorát go dat, mii biologalaš vuođul
rávvejuvvo. Dasto lea oppalaččat leamaš váttis
oažžut ráđi
doarjut Sámedikki oainnu reguleremiid oktavuođas.
Dát guoská Norgga
riddodorski sállašiidda
ja hálddašeapmái,
riddo- ja vuotnabivddu rekruterenbivdoeriide, feastonuohttefatnasiid, autoliinna
ja snoranuohttefatnasiid ráddjemii siskkabealde
12 neutalaš miilla davábealde
62 °N govdodatgráda ja dasto bivdoeari
oanedeapmái dorske-, dikso- ja sáidebivddus,
daid fatnasiidda, main leat vuoigatvuođat
bivdit sallihiid ja sávššaid.
Sámediggi lea máŋggaid jagiid
ovddidan evttohusa Guolástusdepartementii
ahte ásahuvvošii
sámi guolástanavádat
sámi ássanguovlluid
váste, muhto departemeanta ii leat dán árvalusa čuovvolan.
Váldovuosteháhkun
lea leamaš dat ahte guolleresurssat leat našuvnnalaš oktasaš resursa
maid ferte vuođđudit
našuvnnalaš hálddašeapmái almmá guovlulaš fakki
haga.
Dárbu lea bidjat resurssaid ovddidit
nannoset ja šláddjidet
ealáhusaid sámi
guovlluin, go barggolašvuohta vuođđoealáhusain
ja almmolaš suorggis unnu.
Priváhta ealáhusain
sámi ássanguovlluin
leat unna fitnodagažat, áinnas
ovttaolbmofitnodagat, main leat vátna resurssat
deaividit daiguin hástalusaiguin mat leat dárbbašlaččat nuppástuhttima
ja viidásetovddideami oktavuođas.
Dasa lassin lea fitnodagain heajos formálalaš gelbbolašvuohta
ja báikkálaš márkanáddejupmi.
Dát caggá ođđaháhkama, buvttaovddideami
ja buoret árvobuvttadeami. árbevirolaččat sáhttá gohčodit
ollu ovttaolbmofitnodagaid sieiva dállodoallofitnodahkan,
mas váilu fitnodatekonomalaš jurddašeapmi.
Fitnodatstruktuvra, fuones gánnáhahttivuohta
ja árbevirolaš ekonomalaš heiveheapmi
dagahit dan ahte dušše
muhtun fitnodagain lea dat kapitálavuođđu boahtteáiggi
ovddideapmái ja investeremiidda, mii dárbbašuvvo
go galgá birgehallat daiguin dađistaga
gievrrat gilvaleaddjiiguin, maid ealáhuseallima riikkaidgaskasažžan
dahkan mielddisbuktá.
Sámi ássanguovlluid
lahka leat rikkis luondduresurssat, maid álbmot árbevirolaččat
lea geavahan ealáhusheiveheapmái.
Hástalussan lea máhttit
geavahit dáid resurssaid árvobuvttadeami
loktema vuođđun
omd. buvttaovddideami ja viidásetnáláštuhttima bokte.
Ferte ávkkástallat ođđa
ealáhusaiguin nugo IKT:in ja mátkkoštanealáhusain. Turismmas
ja mátkkoštanealáhusas
leat erenoamáš vejolašvuođat láhčit
geavaheami dan vejolašvuođa
bokte, mii lea luonddus ja sámi kultuvrras.
Infrastruktuvrra huksen ja strukturerejuvvon ovttasbargu fierpmádagaid bokte
lea deaŧalaš.
Gelbbolašvuohta lea dađistaga šaddan
deaŧaleabbo gilvofaktuvran ođđaháhkamii
ja ealáhusaid viidásetovddideapmái.
Váldoáššis lea
deaŧalaš hukset
duohta gelbbolašvuođa
surggiin nugo fitnodatjođiheapmi, márkan-
ja vuovdinfievrrideapmi, buvttaovddideapmi ja fitnodatekonomiija. Erenoamáš deaŧalaš lea čatnat
FoU-doaimma báikkálaš ealáhusaide. Muhtun
sámi guovlluin lea nissonolbmuin alla oahppu
albmáid ektui. Dát
gelbbolašvuohta sáhtášii
leat vuođđun ealáhuseallima
ovddideapmái ja ođđa
ealáhusdoimmaide. Danne fertege Sámedikki váikkuhangaskaomiid
geavaheamis nannoseappot go ovdal deattuhit ovddideami nu ahte dat váikkuha šláddjideappo ealáhusaid
huksema ja nannoseappo márkanjurddašeami.
Sámediggi oaidná ahte Ráđđehus
háliida lávdadit
mearrideami guovlulaš dássái
guovlo- ja regiovdnapolitihkalaš váikkuhangaskaomiid
geavaheami oktavuođas, mas fylkkagielda
lea regionála ovddideaddji. Mihttomearrin
lea geatnegahtti searvivuohta máŋgga aktøra
gaskka strategalaš ealáhusovddideamis.
Sámediggái lea
hástalussan váikkuhit
regionála searvivuođa
sámi guovlluin, muhto deattuha ahte regionála
orgánain lea iehčanas
ovddasvástádu sámi
doaibmabijuin. Dán oktavuođas
lea Romssa fylkkagielda álggahan barggu
oččodit goappatbealat šiehtadusa
oktasaš geatnegasvuođain
Romssas.
Jagi 2002 stáhtabušeahtas Ráđđehus
juogadii eará áigumušaide
ruđaid, mat ovdal juogaduvvojedje gielddaid
ealáhusfoanddaide. Sámediggi čujuha
ahte dát lea buvttihan stuorát
deattu Sámedikki ealáhusdoaimmaid
váikkuhangaskaomiide Sámi
ovddidanfoandda doaibmaguovllus. Dát guoská stuorra
osiide rašimus ealáhusguovlluin
Davvi-Norggas. Danne bivdá Sámediggi
ahte muhtun oassi dain ruđain, mat váldojuvvojedje
eret gielddaid ealáhusfoanddain, fievrriduuvojit
ruovttoluotta dáid guovlluide Sámi
ovddidanfoandda bokte, vái sáhttá doalahit
bargosadjeovdáneami sámi ássanguovlluin. Sámediggi
vuordá ahte suohkanat/gielddat
ožžot ruovttoluotta
ealáhusfoanddaid juolludemiid, ja ahte
SND juolludeapmi loktejuvvo seamma dássái
go ovdal.
Interreg-bargu lea buorre vuođđu ovttasbargui
suoma-, ruoŧa- ja norggabeale sámedikkiid
gaskka. Sámediggi háliida
ahte Interreg-prográmmat galget váikkuhit
guhkesáiggi árvvuid buvttadeami,
nugo omd. buoret barggolašvuođa
ja ealáhusásahemiid,
muhto maiddái ovddidit sámi
kultuvrra ja identitehta. Danne leage stuorra mearkkašupmi
das ahte buot golmma sámediggái
addojuvvo vejolašvuohta searvat prográmmabarggu
hábmemii ja váikkuhit
dan. Barggu ferte organiseret nu ahte maiddái
ruhtabealli ordnejuvvo, vai šaddá buoret
ekonomalaš dilli dáláš ektui.