2.2.2 Sámedikki ja guovddáš eiseválddiid gaskavuohta
Sámedikki mihttomearrin lea ahte buot
almmolaš eiseválddit
váldet ovddasvástádusa
sámi servodatovddideamis. Sámediggi
lea gáibidan ahte ásahuvvo šiehtadallanmálle Ráđđehusa
ja Sámedikki gaskka barggadettiin sámi áššiiguin
ruhtadandárbbuid, ovddasvástádusjuogadeami
ja bušeahttarámmaid
oktavuođas.
Sámediggi lea maŋimuš jagiin
vásihan ahte kultursuorgi lea bisánan
mii guoská politihka hábmemii
ja resursafievrrideapmái. Vejolašvuohta
bargat kultuvrrain lea gitta máŋgga
bealis. Dat mas lea mearkkašupmi lea dat
ahte gávdnojit arenat sámi
servodagas sámi kulturbargui. Deaŧalaš lea
deattuhit fylkkagielddaid ja gielddaid ovddasvástádusa sámi
kultuvrras – maiddái ruhtadeaddjin.
Sámedikki mielas ii leat ovttasbargu Kulturdepartemeanttain
vel dohkálaš ja
lea evttohan kulturministtariin doallat fásta čoahkkimiid
guktii jagis ságastallat sámi
kultursuorggi oktasaš hástalusaid
ja doaimmaid birra. Sámediggi lea ollu
gerddiid jagis 2001, sihke politihkalaččat
ja hálddahuslaččat
ovddidan Kulturdepartementii, ahte lea dárbu
oažžut ruđaid
ja čilget livččii
go vejolaš oažžut
speallanruđaid sámi
valáštallanulbmiliidda.
Dát ášši
ii leat vuos movtge čielgan.
Giellageavahan iskkadeamit, maid ovddeš Giellaráđđi
lea dahkan, čájehit
ahte lea hui dárbu dieđuid
juohkit sámelága
giellanjuolggadusaid ja dan láhkaásahusa
birra. Earenoamážit stáhtaásahusat
dárbbašit dáid
dieđuid. Stáhtaásahusat čujuhit
dávjá ahte sámegielagat
leat nu čeahpit hupmat dárogiela,
ahte sii eai dárbbaš dulkkaid.
Gullo maiddái ahte almmolaš ásahusaid
bargit dadjet ahte sii fertejit geavahit dulkkaid singuin, geat
eai birge dárogielain. Vaikko sámelága
giellanjuolggadusat addet sámegielagiidda
vuoigatvuođa ja almmolaš ásahusaide
geatnegasvuođa geavahit sámegiela,
de lea ain hui dávjá sámegiela
geavaheapmi dušše
dalle go sápmelaš ii máhte
dárogiela. Dákkár vierru
ii ovddit ovttadássásašvuođa,
ja dát maid bágge
sámegielagiid hupmat dárogiela.
Dát ii ovddit sámegiela
geavaheami, iige lokte sámegiela árvvu. Sámelága
giellanjuolggadusaid ulbmil lei láhčit
dili nu ahte sámegielagat sáhttet
geavahit giela almmolaš ásahusain,
ja dat geatnegahttet eiseválddiid geavahit
sámegiela. Diehtojuohkinbarggus ferte deattuhit
dan ahte sámegielat ieš galgá beassat mearridit
goas áigu geavahit sámegiela danne
go dás lea sáhka
sámegiela boahtteáiggi
seailumis.
Sámediggi berre oažžut válddi
mearridit, mii konkrehta galgá jorgaluvvot
sámegilli
1
, ja oažžut válddi
ráhkadit dárkilet mearrádusaid
lágaid, láhkaásahusaid,
skoviid ja almmolaš diehtojuohkima oktavuođas sámegillii.
Ferte ásahuvvot dakkár
ortnet ahte dollojuvvojit bissovaš jahkásaš čoahkkimat
Mánáid- ja bearašdepartemeantta, Mánáidáittardeaddji,
fylkkagielddaid ja Sámedikki gaskka. Dán lágan
bissovaš čoahkkimiid sáhtášii
ovttastahttit Nuoraidkonferánssain
2
, maid Sámediggi lea mearridan
doallat jahkásaččat.
Ráđđehus
nammadii 20.04.01 sierra «ekspeartalávdegotti» čielggadit
ođđa láhkavuođu
biologalaš šláddjivuođa
hálddašeami oktiiortnemii.
Sámediggi dovddahii sakka fuolastuvvama dan
geažil go sámi
beroštumit eai lean geahččaluvvon
gozihuvvot lávdegotti čohkkemis,
vaikko biologalaš šláddjivuođa
konvenšuvdna deattuhage eamiálbmogiid searvama
našuvnnalaš bargui
ovddidit politihka, láhkabargguid ja prográmmabargguid
maiguin gozihit biologalaš šláddjivuođa. Birasgáhttendepartemeanta
vuođustii lávdegotti čoahkádusa
dainna ahte dat galgá bargat čoahkis
ja johtilit, ja das galget leat dakkár
olbmot geain lea erenoamáš gelbbolašvuohta. Láhkalávdegoddi
leai bovden Sámedikki searvat dušše
departemeanttaid gaskasaš refereansajovkui. Sámediggi
maid lea uhccán dahje ii ollenge beassan
leat mielde ráđđehusa
barggus stuorradiggedieđáhusain
biologalaš šláddjivuođa
birra, mas livččii
sáhttán leat stuorra mearkkašupmi
sámi servodatberoštumiid
goziheapmái boahtteáiggis
eanahálddašeami ektui.
Sámediggi čujuha
ahte lea stuorra erohus Sámedikki vuoruhemiid
ja Stuorradikki rámmajuolludemiid gaskka.
Sámediggi lea gáibidan šiehtadallanmodealla ráđđehusain
sámi áššiid
barggu dáfus. Go bargá bušeahtain
ja ođđa dárbbuiguin,
de sáhttá duohta šiehtadallamiid
bokte čielggadit ruđalaš dárbbuid, ovddasvástádusjuogu
ja soahpat bušeahttarámmaid
jagis jahkái. Dákkár
vuogádat buoridivččii
dialoga ja ovttasbarggu daid hástalusaid
dáfus mat sámepolitihkas
leat.
Departementtaid bušeahttajuolludeamit
eai leat heivehuvvon haddegoargŋumiid ektui
ja mielddisbuktá ahte doaimmat mat gusket sámi
ulbmiliidda, gáržžiduvvojit.
Iige Sámediggi leat duhtavaš dainna,
ahte go barggut sirdojuvvojit sierranas departemeanttain, de departemeanta
ii šat váldde ovddasvástádusa
ruhtadit boahttevaš ovddidan- ja investerendárbbuid. Sámi
servodat ii sáhte dohkkehit ahte juolludeamit
sámi ulbmiliidda gáržžiduvvojit
dán muttus servodatovdáneamis.