Denne siden finnes ikke på bokmål. Til bokmål forside

St.dieđ. nr. 10 (2003-2004)

Sámedikke doaibma jagis 2002

4.2 Sámegiella

4.2.1 Sámeláhka

Ot.prp. nr. 114 (2001–2002) Láhka rievdadusaid birra lágas geassemánu 12.b. 1987 nr. 56 Sámedikki ja eará sámi riektediliid birra (Sámi giellabarggu ođđasis organiseren) meannudettiin guorrasii Stuoradiggi evttohussii ahte váldit gáibádusa bisuhit sámi giellaráđi eret sámelágas ja sirdit sámi giellagažaldatovddasvástádusa Sámediggái. Láhkarievdadus fápmuduvvui ođđajagimánu 2.b. 2003:s. Láhkii ráhkaduvvojedje maiddái ođđa njuolggadusat mat álge gustot ođđajagimánu 7.b. 2003 rájes. Láhkarievdadus ja njuolggadusat sámegillii leat biddjon Odinii.

Sámegiella ja dárogiella leat ovttadássásaš gielat, vrd. sámelága 3. kap. Sámegiela hálddašanguovllu siskkobealde (Gáivuona ja Guovdageainnu suohkanat, Kárášjoga, Unjárgga, Porsáŋggu ja Deanu gielddat) leat sámegiella ja dárogiella ovttadássásaš gielat. Divttasvuona gielda lea ohcan sámi hálddasašguovllu gieldan. Sámediggi gieđahalai ášši 2002:s ja lea dorjon gieldda ohcama beassat sámi hálddašanguovllu oassin. Ráđđehus áigu čuovvolit mearrádusa 2003/2004:s.

Sámediggi lea dáhtton Kultur- ja girkodepartementta evalueret sámelága giellanjuolggadusaid. Departementa lea álggahan ságastallamiid Sámedikkiin vejolaš giellanjuolggadusevaluerema birra.

4.2.2 Suohkannamat máŋgga gillii

Ráđđehusa ulbmil lea čalmmustahttit sámi kultuvrra, historjjá ja giela, vrd St.dieđ. nr. 33 (2001–2002). Danne galgá Finnmárkku fylkkanamma čállojuvvot guovtti gillii (dárogillii ja sámegillii), guovvamánu 1.b. 2004 rájes, vrd Ot.prp. nr. 111 (2001–2002). Dalle galgá maiddái Porsáŋggu gielddas leat gielddanamma golmmá gillii (dárogillii, sámegillii ja kveanagillii/suomagillii). Namat leat ovttaárvosaččat ja galget adnot dan gillii mii guđege oktavuođas geavahuvvo. Almmolaš galbbain ja almmolaš mearkkain galget buot nammahámit čállojuvvot. Ráđđehus eaktuda ahte suohkanat ja fylkkagielddat ieža vuolggahit dákkár mearrádusaid. Tromssa fylkkadiggi lea ohcan Tromssa fylkii guovttegielat nama.

4.2.3 Báikenammaláhka

Kultur- ja girkodepartementa diehtá Sámedikki mearkkašumiid báikenammalága evaluerema hárrái (kap. 3.5.2). Departementa bargá dál odeldiggeproposišuvnnain mas leat rievdadusevttohusat dan láhkii.

4.2.4 Sámegiella ja IT

Sámediggi, Gielda- ja guovludepartementa ja Ealáhus- ja gávpedepartementa ovttasbarget sihkkarastit ahte sámegiella galgá sáhttit adnot dihtoroktavuođain 1 . Ealáhus- ja gávpedepartementa doarju maiddái eSápmi-plána ráđđehusa strategiijja elektrovnnalaš sisdoalu čuovvoleami olis. Dán čuovvoleami oktavuođas lea ráđđehus mearridan ahte stáhtalaš etáhtat galget árvvoštallat iežaset dárbbu sámegiela hárrái. Dihtorprográmmaid/dihtorvuođuid ođastettiin lea etáhtaid sámegiela heiveheapmi lunddolaš.

Movttiidahttimin dása lea Gielda-ja guovludepartementa ásahan gelbbolašvuođabása ja sierra sámegiela ja IT-neahttabáikki samIT. Gelbbolašvuođabása lea doaibman 2003 čavčča rájes ja dan jođiha Norsk Standard.

Norga, Ruoŧŧa ja Suopma dorjot oktasaččat sámegiela dihtorstandariserema barggu. Suoma, Norgga ja Ruoŧa sámeministarat ja sámediggepresidenttat leat ávžžuhan dihtorindustriijja ráhkadit sámegielčovdosiid iežaset buktagiidda nu jođánit go vejolaš. Davviriikkalaš sámi gažaldagaid ámmátolmmáiorgána vuollásaš bargojoavku galgá ovttastahttit dáid doaimmaid.

Gielda- ja guovlodepartementtas mii lea sámi áššiid ovttastahttindepartementa, boahtá ain leat sámegiella ja IT deaŧalaš áŋgiruššansuorgin. Dát mearkkaša ee. ahte joatkit ovttasbarggu Sámedikkiin ja Gávpe- ja ealáhusdepartementtain Sámedikki eSápmi-plána ja eará IT-gažaldagaid hárrái, SamIT (sámegiela ja IT gelbbolašvuođabása) viidáset ovdánahttimiin ja doaimmahemiin, joatkit ovttasbarggu davviriikkalaš dásis ja vejolaš ekonomalaš doarjumiin prošeavttaid mat váikkuhivčče dasa ahte sámegiella šaddá doaibmi geavahangiellan maiddái IT-oktavuođain.

Oassin barggus čalmmustahttit sámegiela almmolaš oktavuođain, rabai Gielda- ja guovludepartementa guovvamánu 6.b. 2003:s sámegielsiidduid ODIN:is, ráđđehusa interneahtta diehtojuohkinkanalas. Siiddut galget leat njunuš diehtojuohkinkanálan sámegillii, stuoradiggedieđáhusaid, proposišuvnnaid, lágaid, njuolggadusaid ja eará sámegieldokumenttaid várás maid ráđđehus ja departementtat almmuhit.

1

Sámedikki jahkedieđáhus kap. 3.5.6. Geahča maiddái St.dieđ.nr 33 (2201–2002) kap. 7.1.