1.2 Hástalusat boahtteáiggis
1.2.1 Iešmearrideapmi ja vuoigatvuođat
Sámediggi bargá sámi iešmearrideami
sisdoalu viidásetovddidemiin. Iešmearrideami
sámi áddejupmi vuođđuduvvo
riikkaidgaskasaš norpmaide ja dan ovdáneapmái
mii lea dáhpáhuvvan sihke rievttálaččat
ja politihkalaččat riikkaidgaskasaš
forain. Sámedikkis lea beroštupmi
ahte sámi iešmearrideapmi heivehuvvo
min áigái, seammás
go das vuhttojit sámi álbmoga iežas árvvut
ja eallinvuohki.
Sisdoallu sámi álbmoga iešmearrideamis
galgá mearriduvvot dássásaš
ja duohta šiehtadallamiid bokte guovtti ovttaárvosaš
beali gaskka. Danne lea guovddáš
doaibman šiehtadallangeatnegasvuođa
fievrrideapmi Sámedikki ja eiseválddiid gaskka.
Geatnegasvuohta ferte siskkildit eanet go ráđđádallama
ja diáloga, ja dat ferte geatnegahttit goappašiid
beliid. Dát gusto maiddái vuoigatvuođaide
eatnamiidda, čáziide ja luonddoriggodagaide.
Ovddasvástádusa ja váikkuhanfámu
ektui ráji geassin sámi ja norgalaš eiseválddiid
gaskka ferte čovdojuvvot duohta šiehtadallamiiguin
ja šiehtadusaiguin. Nu johtilit go lea vejolaš
ferte biddjojuvvot lávdegoddi mas leat Ráđđehusa
ja Sámedikki ovddasteaddjit čielggadit
movt šiehtadallamiid galgá čađahit.
Sámediggi gáibida ahte eamiálbmogiid
vuoigatvuođat našuvnnalaš
ja riikkaidgaskasaš dásis nannejuvvojit.
Bargu Sámedikki vuoigatvuođapolitihka konkrehtan
dahkamiin ja viidáset ovddidemiin riikkaidgaskasaš
riekteovdáneami vuođul, ja daid
riekteprinsihpaid vuođul mat gusket eamiálbmogiid
vuoigatvuođaide sihke našuvnnalaččat
ja álbmotrievttálaččat,
jotkojuvvo.
Eamiálbmogiid vuoigatvuođat árbevirolaš
máhtolašvuođa ektui
leat ovddiduvvomin riikkaidgaskasaččat,
ja Sámediggi áigu aktiivvalaččat
váikkuhit dan ahte sámi árbevirolaš máhtolašvuohta
kártejuvvo ja suodjaluvvo riikkaidgaskasaš njuolggadusaide
dávistettiin.
Sámediggi áigu dárkilit čuovvut
ráđđehusa proposišuvnna
ođđa Finnmárkolága
ektui ja barggu ođđa sámi
vuoigatvuođalávdegotti ektui Romssa, Norlándda
ja oarjelsámeguovllu ektui.
Sámiin leat vuoigatvuođat oljo- ja
gássagávdnosiidda sámi resursaguovlluin,
ja danne gáibidage Sámediggi vuoigatvuođa
beassat leat mielde mearrideamen dáid resurssaid. Dasto
lea dárbu šiehtadallat gávdnosiid
hálddašeami ja geavaheami dáin
guovlluin.
1.2.2 Ovttasbargu Sámedikki ja guovddáš
eiseválddiid gaskka
Sámedikki mihttomearrin lea ahte buot almmolaš
eiseválddit váldet mieldeovddasvástádusa
sámi servodatovddideames. Sámediggi
lea ovddidan gáibádusa oažžut šiehtadallanmálle Ráđđehusa
ja Sámedikki gaskka, mii guoská bušeahttarámmaide
ja ovddasvástádusa juohkáseapmái
buot servodatsurggiin. Čájeha ahte
ain lea dárbu čujuhit ahte guovddáš-
ja guovllulaš eiválddiin lea ovddasvástádus
maiddái sámi álbmogis.
Lea dárbu ahte Sámediggi ollu eanet
searvá dakkár plána-
ja ovddidanproseasssaide main leat váikkuhusat sámiid vuoigatvuođaide
siskkáldas- ja álbmotrievtti mielde.
Sámediggi gáibida buoret ortnegiid šiehtadallamiid
ja diáloga váste stáhta,
ja Sámedikki gaskka dán lágan áššiin.
Lahkaddimis ferte maiddái boahtit ovdan ahte Norga
lea huksejuvvon guovtti stáhtavuođđudeaddji álbmoga
eatnamiid ala, norgalaččaid ja sámiid.
Ferte viidát geahčadit gielddaid
ja fylkkagielddaid ovddasvástádusa
ja doaimmaid sámi áššiin,
ja dasto ferte maiddái rolla- ja doaibmajuohkin
Sámedikki ja muđui hálddašeami
gaskka čilgejuvvot. Dán lágan
geahčadeamis galggašii leat vuolggasadjin dat
ahte Sámedikki váldi galgá
nannejuvvot, ja ahte rolla- ja doaibmajuohkin galgá
dahkkojuvvot oasálašperspektiivva vuođul
Sámedikki ja guovddáš
eiseválddiid gaskka.
Oahpahusáššiin
lea dehálaš ahte Sámedikkis lea
ovttasbargu guovddáš eiseválddiiguin
hui árra dásis iešguđet
proseassain, erenoamážit mii guoská
riikkaviidosaš mearrádusaide nugo
omd. lágaid ja njuolggadusaid rievdadusaide, ovddidanprošeavttaide
jna.
Sámediggi ii sáhte dohkkehit ahte
sámi guovllut dađistaga vuvdojuvvojit
dahje juogaduvvojit iešguđet lágan
ulbmiliidda almmá ahte sámiin man
ge láhkai lea váikkuhanfápmu dillái.
Ovdamearkan dasa leat minerálagávdnosiid
muhten, ohcan, iskan ja doaibma. Ealáhus- ja gávpeministtar
attii signálaid ahte bargu ođđa minerálalágain
galggai dahkkojuvvot lávgá diálogain
ja stuorra rabasvuođain Sámedikkiin. Dattetge
lea departemeanta doallan dušše
ovtta dieđihančoahkkima Sámedikkiin
hálddahusa dásis. Sámediggi gáibida
ain ahte ođđa minerálaláhka
ferte leat konsešuvdnaláhka, mas báktefriijavuođaprihsihppa
sihkkojuvvo maiddái muhtehahtti minerálaid
ektui. Konsešuvdnalága bokte sáhtášii
nannoseappot gozihit čielggadusdárbbuid
váikkuhusaid ektui ealáhusaide,
birrasii, kultuvrii ja servodahkii.
Sámediggái lea dehálaš
ahte riikkaidgaskasaš eamiálbmotvuoigatvuođaid suodjaleapmi
deattuhuvvo láhkabarggus. Hástalussan
lea čatnat riikkaidgaskasaš barggu
biologalaš šláddjivuođa
konvenšuvdnii, mas Norga lea aktiivvalaččat
mielde, dan láhkabargui mii dahkkojuvvo dán
suorggis siskkobealde Norgga rájiid.
1.2.3 Sámi jienastuslohku ja válga
Lea dehálaš váikkuhit sámi
jienastuslohkui čáliheami lasiheami.
Mihttomearrin lea váikkuhit duohta máhtolašvuođain
ja fuomášumiin ieš
jienastuslohkoortnegii, ja ná váikkuhit
sámi jienastuslohkui čáliheami lassáneami.
Váikkuhangaskaoapmin lea buoredit diehtojuohkima
ja eanet aktiivvalaččat juohkit
dieđuid Sámedikki máŋgašládjas
doaimma birra mii guoská báikegottiide
ja ovttaskas olbmuide ja sámi servodahkii ollislaččat.
Barggu sámi jienastusloguin ferte buoridit ja
jienastuslogu fievrrideami ja dan hálddašeami
ferte fárrehit guovddáš
dássái, Sámediggái.
Dát sihkkarastášii
olbmuid jienastanvuoigatvuođa ja buot jienastuslohkui čálihanávžžuhusaid
sáhtášii meannudit
ovttagaslaččat, ja sámi
jienastuslohku dasto oktilaččat
livččii áigeguovdil.
Sámediggi áigu maiddái árvvoštallat
eanet boahtteáiggi čovdosiid movt čađahit sámediggeválgga poastaválgan,
elektrovnnalaš válgan jna.
Nissonolbmuid unnán ovddastusa ektui Sámedikkis,
konkludere raporta válgga, nominašuvnna
ja dásseárvvu
1
birra
ahte lea váttis geassit makkárge čielga
konklušuvnna tállaanalysa vuođul
válgga ja nominašuvnna ektui. Čujuhuvvo
ahte sáhttá leat válgaortnega sivva
go nissonolbmot systemáhtalaččat
báhcet olggobeallái dahje eai nominerejuvvo.
Lea dárbu ain eanet dutkat sohkabeliid sámi
servodagas ja dan oktavuođas árvvoštallat
sihke válganjuolggadusaid ja Sámedikki
politihkalaš arenan dásseárvo- ja
sohkabealleperspektiivvas.
1.2.4 Giella, gulahallan ja diehtojuohkin
1.2.4.1 Sámegiella
Sámegiella lea muhtun guovlluin hui sakka áitojuvvon.
Sámediggi lea vuoruhan sámegiela
ovddideami, ealáskuhttima ja suodjaleami bajimužžii
iežas ulbmiliiguin. Danne lea guovddáš
mihttomearrin ahte sámi giellabargu galgá
nannejuvvot, ealáskuhttojuvvot ja ovddiduvvot buot giellaguovlluin.
Mihttomearrin lea ahte sáme- ja dárogiella
galgaba šaddat ovttaárvosaš
giellan. Stuorra hástalusat maid ovddabealde leat sámegiela
nannema, ealáskuhttima ja ovddideami ektui gáibidit
ahte Stuorradiggi lasiha mealgat juolludusaid giellabargui.
Sámi giellaguovddážat leat
okta máŋgga doaibmabijus dán
mihttomeari ollašuhttimis. Giellaguovddážat
galget doaibmat dakkár arenan gos sámegiella hállojuvvo,
gullo ja oidno, ja dasto doaibmat guovllu resursaguovddážin. Sámediggi áigu
joatkit bargguin eanet giellaguovddážiid ásahemiin.
Sámelága bokte lea sámiide
Norggas sihkkarastojuvvon vuoigatvuohta geavahit sámegiela. Sámelága
giellanjuolggadusat leat dál doaibman 1992 rájes,
ja dál lea dárbu evalueret njuolggadusaid,
nu ahte dat heivehuvvojit dáláš
dillái ja riikkaidgaskasaš giellamearrádusaide.
Stáhtalaš doarjja almmolaš
hálddašeapmái, ja ovttaskas
individaid vuoigatvuohta geavahit sámegiela, lea
ráddjejuvvon guđa gildii. Ovttaskas
olbmuid vuoigatvuođaid sámelága
ja rávisolbmuidoahpahuslága ektui ferte
gozihit maiddái olggobealde dan guovllu mii dál
gohčoduvvo sámegiela hálddašanguovlun
sámelága giellanjuolggadusaid mielde.
Sámediggi leage danne váldán álgaga
ahte viiddidit dán hálddašanguovllu
ja dat gáibida ruhtarámmaid nannema
guovttegielalašvuhtii.
1999/2000 čađahii Sámi
giellaráđđi iskkadeami
2
movt almmolaš orgánat čuvvot sámelága
giellanjuolggadusaid. Iskkadeapmi čájeha
ahte lea dárbu nannet sámegiela hálddahus-
ja áššemeannudangiellan
almmolaš orgánain.
Sámegiella galgá šaddat
sámegielagiid gulahallangiellan buot dásiin.
Dát gáibida ahte skuvla váldá
atnui sámegiela fágaoahpahussii
nu ahte mánát ja nuorat šaddet oadjebassan
sámegielain fágagiellan, ja fágatearpmat šaddetge
de lunddolaš oassin oahpahusas. Dáinna
lágiin galgá sámegiella
ovddiduvvot iešbirgejeadddji servodatgiellan.
Sámi tearpmabargu ja sámi báikenamaid čohkken
ja registreren lea dehálaš sámegiela suodjaleapmái
ja ovdánahttimii. Dát guoská
maiddái sámi olbmonamaide. Jos sámegiela galgá
sáhttit geavahit aktiivvalaš gaskaoapmin
fágalaš oktavuođas,
de fertejit sámi tearpmat ja báikenamat
lea olamuttos buot geavaheaddjiide servodagas. Sámedikki sátnebáŋkku
ferte ođasmahttit ja ovddidit nu ahte doppe leat buot
sámegiellajoavkkuid ja suopmaniid sánit
ja tearpmat, ja danne dat ferte ovddiduvvot oktasaš
reaidun riikarájiid rastá.
Sámegiel báikenamaid ferte bidjat
oidnosii ja álgit almmolaččat
daid geavahit. Go dán mihttomeari galgá
juksat, de fertejit guovddáš eiseválddit ovttasráđiid
Sámedikkiin, aktiivvalaččat
juohkit dieđuid gielddaide, fylkkagielddaide ja earáide.
Kultur- ja girkodepartemeantta báikenammaevaluerenbarggus,
fertejit čuolbmačilgehusat mat čatnasit
máŋggagielat nammageavaheapmái
Norggas árvvoštallojuvvot sierra,
ja viidát oktavuođas go maid dán
rádjai lea dahkkojuvvon.
1.2.4.2 Diehtojuohkin ja bibliotehkabálvalusat
Elektrovnnalaš bálvalusaid ovddideapmi
Sámedikki doaimma rámmaid siskkobealde
gáibida viehka ollu resurssaid ja áŋgiruššama.
Bajimuš mihttomearri gulahallan- ja bálvalanpolitihkas
lea ahte buktit bálvalusaid olamuddui neahtas elektrovnnalaš
ja birrajándorrabas hálddašeami
bokte. Dát ferte čuovvoluvvot juolludusaiguin
doaibmabijuide mat bohtet barggu geažil mii lea jođus,
go ráhkaduvvo strategiija DGT váste
ja elektrovnnalaš bálvalusaid váste
Sámedikkis.
Gielddain ja fylkkagielddain lea ovddasvástádus
ovddidit bibliotehkabálvalusaid buot iežas
geavaheaddjiid váste. Stuorámus hástalussan
lea sihkkarastit gelbbolašvuođa,
resurssaid ja dáhtu ovddidit bibliotehkabálvalusaid sámi álbmogii.
Go galgá ovddidit viidáset Sámi
sierrabibliotehka «bibliotehkaid bibliotehkan»,
mas lea gelbbolašvuohta ja resurssat daid várás
geat ohcalit sámi bibliotehkabálvalusaid,
de ferte vuoruhit bajás ođđa
ja internehttii vuođđuduvvon bibliotehkavuogádaga.
Dát lea hui dehálaš
sámi girjjálašvuođa
olamuddui buktimis, go eambogat sáhttet diŋgot girjjiid
neahta bokte. Go bibliotehka háliida hukset vuođđogirječoahkádusa
ja eará gálduid bibliotehka sámi
geavaheaddjiid váste, de ferte ásahuvvot
dán várás sierra
doarjjaortnet.
Sámi girjebussiid ásaheapmi lea
dehálaš oassi muđui
nu váilevaš sámi
bibliotehkabálvalusas. Dehálaš bibliotehkabálvalusaid
buorideames sámi geavaheaddjiid váste,
lea maiddái sámi girjebussiid ruhtadeami
sihkkarastin guovlluin gos ássan lea bieđgguid
ja gos leat hástalusat gulahallama dáfus.
1.2.5 Mánáidgárddit, oahpahus
ja dutkan
1.2.5.1 Mánáigárddit
Mánáidgárddit
lea áibbas guovddážis sámi
giela ja kultuvrra ovddideames ja nannemis. Sámedikki
bajimuš mihttomearri lea danne ahte
buot
sámi mánáin
galgá leat ollesárvosaš
sámi mánáidgárdefálaldat.
Dát fálaldat galgá vuođđuduvvot
sámi gillii ja kultuvrii, ja lea okta dain deháleamos mánáid
vuoigatvuođain.
Sámediggi diehtá ahte Mánáid-
ja bearašdepartemeanta lea álggahan mánáidgárddiid rámmaplána
ođasmahttinbarggu. Dien oktavuođas
lea dehálaš bargat dan ala ahte plánii šaddá maiddái
sámi sisdoallu lunddolaš oassin. Mánáidgárdelágas ferte
dáhkidit sámi mánáid
vuoigatvuođa oažžut
fálaldagaid sámi gielas ja kultuvrras mánáidgárddiin.
1.2.5.2 Oahpahus
Buot sámi mánáin
lea individuála vuoigatvuohta oahpahussii sámegielas.
Dát individuála vuoigatvuohta ii
guoskka vuoigatvuhtii oažžut oahpahusa sámegillii.
Sámedikki mihttomearri lea ahte buot sámi
oahppit ožžot individuála
oahpahusa sámegillii, sihke vuođđoskuvllas
ja joatkkaskuvllain, geahča dievasčoahkkinášši
46/02 mas ovttajienalaš Sámediggi
cealká ahte Oahpahuslága § 6.2
ferte rievdadit
nu ahte buot sámi
mánáin – beroškeahttá
orrunsajiin – sihkkarastojuvvo individuálalaš
vuoigatvuohta oahpahussii sámegielas ja sámegillii.
Sámi mánáid vuoigatvuohta sámegillii
ferte sihkkarastojuvvot maiddái skuvlaastoáigeortnegis (SAO).
Sámediggi áigu sierra áššiin
evttohit evalueret ja rievdadit Oahpahuslága.
10-jagi vuođđoskuvlla sámi
oahppoplána (O97S) ferte gustogoahtit eanet skuvllaide
ja gielddaide riikkas. Buot sámi oahpahusa ferte láhčit
dábálaš diibmologu
siste mii ohppiin lea juohke luohkás.
Sámi oahpahusas šaddet liigegolut
gielddaide ja fylkkagielddaide. Dat liigegolut bohtet earret eará ávdnasiin sámegillii
ja dasto adnojit liige oahpaheaddjiresurssat. Go sámi
oahppiide galgá sihkkarastit sin vuoigatvuođaid
oahpahuslága vuođul oahpahussii
sámegielas ja sámegillii, de ferte
stáhta máksit gielddaide ja fylkkagielddaide ollásit
dáid liigegoluid ovddas.
Ferte ráhkaduvvot dievaslaš sámi
oahppoplána joatkkaskuvllaid váste.
addá maiddái dárbu
sihkkarastit sámi sisdoalu našuvnnalaš
oahppoplánain nugo lea dahkkojuvvon vuođđoskuvlla
našuvnnalaš oahppoplánain. Sámedikki láhkaásahusválddi
oahpahuslága § 6–4 vuođul,
ferte viiddidit guoskat buot fágaide vuođđoskuvllain.
Sámi kulturdiđolašvuođa
lassáneapmi lea dagahan ahte rávisolbmot
maid leat jearahišgoahtán sámi
oahpahusfálaldagaid. Dása ferte ráhkaduvvo
plána ja dasto dasa ferte bidjat resurssaid. Diimmáš jahkedieđáhusas
lei dát bajimužžii
vuoruhuvvon suorgi, ja lea hui dehálaš
gávdnat dasa čovdosa jođáneamos lági
mielde.
1.2.5.3 Alit oahppu ja dutkan
Sámedikki bajimuš mihttomearri lea
ahte sámi oahpahusásahusat ja sámi
alit oahpahus ain ovddiduvvojit sámiid iežaset
eavttuid vuođul. Danne oaidná Sámediggi
ahte lea dárbu ásahit oktasaš
sámi oahpaheaddjioahpu, mii lea ávkin
olles sámi servodahkii. Dasto lea dehálaš
ahte ráđđehus aktiivvalaččat
doarju Sámi allaskuvlla ulbmila šaddat
dieđalaš allaskuvlan.
Oahpahus- ja dutkandepartemeanta ferte váikkuhit
ahte álggahuvvo dutkan- ja ovddidanbargu, earret
eará guhkesáiggi prográmma
ovddidit ja hukset sámi alit oahpahusa ja dutkama,
ja dasto guhkesáiggi dutkan- ja ealáskuhttinprográmma sámegiela
váste, mii erenoamážit
lea oaivvilduvvon guovlluide gos gielladilli lea heittot.
Go galgá sihkkarastit oahpaheaddjiid rekrutterema
sámi skuvllaide, de ferte bisuhit ja ovddidit váikkuhangaskaoapmeortnega.
Mii guoská sámegielat oahpaheaddjiid
ja ovdaskuvlaoahpaheaddjiid rekrutteremii, de ferte Sámediggi
oažžut ruđaid Oahpahus-
ja dutkandepartemeanttas stipeandaortnegiid ásaheapmái.
Sámi giella- ja kulturmáhtolašvuohta
ferte heivehuvvot buot riikka allaskuvllaid ja universitehtaid fágalaš
sisdollui.
1.2.5.4 Oahpponeavvoovddideapmi
Sámi servodagas leat stuorra hástalusat
sámi oahpponeavvuid buvttadeami ja ovddideami ektui
olmmošlaš ja ávnnaslaš resurssaid
dáfus. Lea dárbu oktasaš
davviriikkalaš mihttomearrái iešguđet fágaid
ektui, vai šattašii álkit
heivehit ja beavttálmahttit oahpponeavvoovddideami.
Danne lea dárbu dán suorggis oktiiordnet barggu
davviriikkalaš našuvnnalaš
dásis. Ferte maiddái áŋgiruššat
osiiguin maiguin sáhttá duhtadit
erenoamášpedagogalaš dárbbuid,
nu ahte oahpponeavvut sáhtášedje
doaibmat multifunkšuvnnalaččat.
Dasto lea dárbu viidásetovddidit sámi
oahpponeahta ja heivehit sámi digitála/elektrovnnalaš
oahpponeavvuid ovddideami našuvnnalaš
prošeavttain.
1.2.6 Areála, biras- ja kultursuodjaleapmi
Sámediggi háliida ovttas guovddáš
eiseváldiiguin searvat nu buriiguin go vejolaš
seammalágan eavttuiguin vai juksat eanet birasáddjás
ja ceavzilis ovdáneami. Go dán galgá sáhttit čađahit,
de lea Sámediggi sorjavaš das ahte oažžu
resurssaid dáfus vejolašvuođa
bargat dáiguin čuolbmačilgehusaiguin
einnostuvvi ja fágalaččat
dohkálaš vugiin.
Ferte ráhkadit čielga njuolggadusaid
movt vejolaš suodjalanproseassaid galgá čađahit dásseárvosaš
sámi searvama sihkkarastedettiin. Dán lágan
ođđasis geahččama
ferte čađahit ovttasráđiid
Sámedikki ja Ráđđehusa
gaskka. Dán oktavuođas čujuha Sámediggi
ahte Stuorradiggi mearridii suodjalanplána barggu
oktavuođas Divttasvuona-Hellemoguovllus ahte dat šaddá
našuvnnalaš proseassan, mas lea
njuolga oktavuohta Birasgáhttendepartemeantta ja Sámedikki
gaskka, geahča meannudeami Árvalusas
S nr 110 (2002–2003) Stuorradikkis, evttohus nr 4. Sámedikki
mielas lea áibbas dárbbašlaš
ahte guoskevaš suodjalanguovlluid ođđa
ja ollislaš árvvoštallan
dahkkojuvvo, ovdal go dahkkojuvvojit ođđa
suodjalanmearrádusast sámi guovlluid ektui.
Sámedikkis lea čoahkes ja ollislaš
ovddasvástádus sámi
kulturmuittuin buot sámi geavahus- ja ássanguovlluin
guđa fylkkas. Dát bargu gáibida
eanet áiggi ja resurssaid dáláš
resurssaid ektui. Danne fertejit guovddáš eiseválddit
bidjat eanet resurssaid Sámediggái
vai dat sáhttá gozihit čoahkes
ja ollislaš ovddasvástádusa sámi
kulturmuittuin. Sámi kulturmuitoperspektiivvaid
ferte heivehit vuđolaččat
ja ollislaččat dieđihuvvon
stuorradiggedieđáhusas kulturmuitopolitihka birra.
Sámediggi lea fágalaččat
ja ekonomalaččat nannemin sámi
museaid. Ráđđehus
ferte nannet sámi museaid ekonomalaš
dili, erenoamážit lea dárbu
nannet prošeavttaid ja stuorát investeremiid
ruhtadeami.
Sámedikkis leat stuorra hástalusat
ovddabealde čázádagaid
hálddašeami oktavuođas,
sihke suodjaluvvon ja suodjalkeahtes čázádagaid
ektui. Ollislaš čázádatplána nuppástuhttin
ja EU čáhcedirektiivva heiveheapmi
buktet maiddái stuorra hástalusaid Sámediggái.
Sámediggi ferte oažžut
resurssaid gozihit sámi beroštumiid
sihke čázádagaid
hálddašeamis, Ollislaš
plána nuppástuhttimis ja EU čáhcedirektiivva
heiveheamis.
1.2.7 Kultuvra ja ealáhusat
1.2.7.1 Sámi kultuvra
Sámi kultuvra lea positiivvalaččat
ovdánan sihke boares ja ođđa čájehanvugiiguin
viidát. Sihke servodatperspektiivvas ja kulturpolitihkalaš
perspektiivvas ferte sámi dáidda-
ja kulturovdáneamis leat seamma friija čájehanvuohki
go dán rádjai leamaš.
Dát gáibida viiddis ja sládjás áŋgiruššamiid
ollu surggiin, ollu oasálaččaid siskkildemiin.
Kulturdoaibmabijut leat erenoamáš
dehálaččat sámi
giela, identitehta ja gullevašvuođa
ovddideames. Go galgá movttiidahttit ain ovdáneami viidáseappot
ja gozihit dan mii juo gávdno, de ferte Stuorradiggi
lasihit rámmaid sámi kulturulbmiliidda.
Giella- ja kulturguovddážat leat dehálaččat
sámi giela ja kultuvrra ovddideapmái. Ája
Sámi Guovddáža huksen
galgá ollašuhttot ollásit.
Dasa lassin plánejuvvo Várdobáikki
huksen Lulli-Romssas ja Saemien Sitje Davvi-Trøndelágas. Sámediggi
lea ovdal dovddahan ahte ferte ásahuvvot sierra
kulturviessofoanda ja áigu dán ášši čuovvolit.
Sámi teáhteriin lea dehálaš
sadji sámi dáidda- ja kulturhámiid
gaskkustan- ja vásihanarenan, ja sámegiela geavaheamis. Åarjelhsaemien
Teaterei ja Beaivváš Sámi Teáhterii
ferte sihkkarastojuvvot dohkálaš
ekonomiija doaimma váste, vai dat sáhttet
bálvalit olles sámi ássanguovllu.
Sámi filbmaulbmiliidda lea dovdomassii lassánan
ohcamat. Ain lea dárbu nannet rámmaeavttuid
sámi filbma- ja videodoaibmabijuide.
Sámedikkis lea beroštupmi oččodit
sámi dáiddáriidda
dohkálaš bargo- ja rámmaeavttuid. Dáiddamusea
lea dehálaš sihke dáiddáriidda
ja geavaheaddjiide, ja dasto lea dehálaš
ahte dilálašvuođat láhččojuvvojit sámi
dáidaga gaskkusteapmái boahttevaš
sohkabuolvvaide. Erenoamáš dehálaš
lea gávdnat čovdosa dasa movt Nils
Aslak Valkeapää dáidda galgá
suodjaluvvot ja hálddašuvvot. Sámediggi oaivvilda
ahte stáhta dat galggašii leat mielde
oastimin opmodaga.
Sámi musihkka galgá biddjojuvvot
Riikkaoassemusihkkáriid-ortnegii, suodjalan ja buoridan
dihte sámi musihka gaskkusteami. Dasa lassin fertejit
sámi artisttat oažžut
ovdánan- ja gaskkustanvejolašvuođa.
Lea stuorra dárbu publikašuvnnaide
heivehuvvon sámi álbmogii. Girjjálašvuođa
prošeavttaid realiserema ferte hoahpuhit. Sámediggi
oaidná dehálažžan
ahte ásahuvvošii bissovaš
oastinortnet sámi čáppagirjjálašvuođa váste.
Sámediggi lea máŋgii bivdán
speallanruđaid sámi valáštallamii,
ja vuordá dál ahte dát
ollašuvvá. Čuoigamis
leat guhkes árbevierut sámi servodagas,
ja ferte álggahuvvot našuvnnalaš
sámi čuoiganrusttega ásaheami čielggadeapmi.
1.2.7.2 Ealáhusat
Buotbealálaš ja dávgasis báikkálaš ealáhuseallin
bidjá ávnnaslaš
vuođu sámi kultuvrii. Bajimuš
mihttomearri sámi guovlluid guovlupolitihkkii lea
doalahit ássanminstara dovdomearkkaid. Sámediggi bidjà lagašvuođa-
ja sorjavašvuođaprinsihpa vuođđun
iežas ealáhuspolitihkkii. Lea áibbas
vealtameahttun ahte ovddiduvvojit hálddašanmállet,
main báikegottiid olbmot sáhttet oažžut ávkki.
Lotnolasealáhusvejolašvuohta lea dehálaš
oassi dás, ja ovddidandoaibmabijuid oktavuođas
ferte muitit ahte dat galget háhkat birgenvejolaš
lotnolasaid. Báikkálaš ealáhuseallima
suodjaleami, nannema ja viidásetovddideami eaktun
lea maiddái váikkuhangaskaomiid aktiivvalaš
geavaheapmi ulbmállaččat. Sámi
giliservodagaid eallinvuođđun leat vuođđoealáhusat
nugo guolástus, eanadoallu, boazodoallu, luondduresurssaiguin ávkkástallan,
lassin priváhta ja almmolaš bálvalusaide.
Go galgá doalahit ássama, de ferte
ealáhuseallima rámmaeavttuid sámi
guovlluin buoridit. Sámi servodagat galget geasuhit ja
leat resursan goappašiid sohkabeliide. Danne fertejit
gávdnot buorit fálaldagat mánáide
ja nuoraide ja sládjás bargovejolašvuođat
goappašiid sohkabeliide.
Sámediggi doarju ahte Davvi Romssa ja Finnmárkku
doaibmabidjoguovlu bisuhuvvo, ja ahte dat ortnegat mat leat ásahuvvon
doalahuvvojit. Davvi Romssas ja Finnmárkkus ásset
ollu sápmelaččat.
Ortnegiid meannudeami oktavuođas doaibmabidjoguovllus
sáhtášii geavahit eamiálbmotperspektiivva,
vai livččii vejolaš
oažžut dakkár ortnegiid
mat muđui rihkošedje riikkaidgaskasaš
almmolaš doarjagiid ja sierraortnegiid njuolggadusaid.
Sámediggi doarju ahte bargoaddidivadagas luvvenortnet
doaibmabidjoguovllus doalahuvvo nugo dat dál lea. Dáláš
ortnega lea álki hálddašit
ja dat lea bures heivehuvvon doaibmabidjoguovllu ealáhustruktuvrii.
Sámediggi lea ollu jagiid ovddidan árvalusa
Guolástusdepartementii ahte ásahuvvošii
sámi guolástusávádat sámi ássanguovlluide, almmá
ahte departemeanta dan livččii čuovvolan.
Go galgá sihkkarastit sámi ássama
rittus, de ferte nannet unnimus riddo- ja vuotnafatnasiid bivdovuoigatvuođaid.
Boahtteáiggis ferte maid árvvoštallat,
ahte galggašedje go sámi guovllut
oažžut sierra bivdoeari. Sámediggi áigu
máhccat dán áššái
ruovttoluotta.
Sámi guovlluid eanadoalu ovdáneapmi
sorjá guovllulaš ja našuvnnalaš
politihkas ja riikkaidgaskasaš šiehtadusain. WTO-šiehtadusa
3
šiehtadusbohtosis
lea mearrideaddji mearkkašupmi eanadoallobuvttadeami
joatkimii, ja šaddá ovttas EEO-šiehtadusain leat
mielde fuonideamen sámi eanadoalu.
Boazodoalu iešheanalis riektevuođu
sámi guohtoneatnamiin, mii lea vuođđuduvvon
sámi árbevieruide ja dološ áiggiid
rájes geavaheapmái, ferte čatnat
láhkii. Sámediggi ferte oažžut guovdileappo
ja aktiivvaleappo saji boazodoallopolitihka hábmemis,
ja gáibida beassat searvat boazodoalloláhkaproposišuvnna
ja lága láhkaásahusaid
viidáset bargui. Mii guoská bargui
dainna ođđa boazoguohtonkonvenšuvnnain
Norgga ja Ruoŧa gaskka, de ferte sihke boazodollui
ja sámedikkiide goappašiin riikkain
sihkkarastojuvvot searvan viidáset bargui.
Barggus dainna ođđa stuorradiggedieđáhusain
boraelliid hárrái, lea stuorra mearkkašupmi
sámi boazodoalu ja eanadoalu rámmaeavttuide.
Boraelliidnáli ferte muddet nu ahte dat ii leat áitta sámi
boazodollui ja šibitdollui. Sámediggi
muittuha ahte riikkaidgaskasaš njuolggadusat ráddjejit Norgga
boraelliidpolitihka sámi guovlluin.
Sámedikki viđajagi duoji ovddidanprográmma
galgá duođaštit
makkár váikkuhus ealáhusas
lea árvobuvttadeapmái ja barggolašvuhtii
sámi guovlluin, fuomášumi
erenoamážit giddemiin nissonbargosajiide.
Prográmma lea dehálaš
duoji ovddideapmái ealáhussan, ja
stáhta ferte ollásit ruhtadit prográmma.
1.2.8 Dearvvašvuohta ja sosiála
Sámediggi bargá sámi
buohcciid fágalaš, kultuvrralaš
ja gielalaš vuoigatvuođaid nannemiin.
Oassin dán barggus dáhttu Sámediggi
ahte ásahuvvo oktiiordnejuvvon sámi
gelbbolašvuođa guovddáš
mas leat sihke somatihkka, psykiátriija ja dutkan.
Go dán galgá sáhttit čađahit,
de ferte stáhta juolludit sierra ruđaid
dasa. Lea dehálaš buoridit ásahusaid stáhtusa
ja nannet daid ekonomalaččat, fágalaččat
ja bargiid dáfus.
Buohcciviesuid ja eará spesialistadearvvašvuođabálvalusaid válddii
stáhta badjelasas 01.01.02 ja ná
báhcet olggobeallái Sámedikki
njuolggadusaid, nu ahte eat sáhte addit doarjaga
gielddaid ja fylkkagielddaid guovttegielalašvuođa ruđain
doaibmabijuide sámegiela hálddašanguovllus.
Danne dáhttu Sámediggi ahte Dearvvašvuođadepartemeanta jođáneamos
lági mielde várre ruđaid
vai dearvvašvuođafitnodagat ožžot doarvái
ruđaid daid gielladoaibmabijuid čađaheapmái
maid dearvvašvuođaásahusat gustovaš
lágaid ektui leat geatnegahttojuvvon čađahit. Sámediggi áigu
bargat dan ala ahte nammaduvvo sierra sámi dearvvašvuođa-
ja sosiálafágalaš ráđđi
sihkkarastit sámi beroštumiid dearvvašvuođasuorggis.
Sámediggi áigu maid bargat dan ala
ahte Sámediggi dat galgá oktiiordnet
ja buktit árvalusaid sámi ovddasteaddjiid
hárrái dearvvašvuođafitnodagaid
stivrraide.
Dearvvašvuođadepartemeanta lea
ođđajagemánus evalueren
NAČ 1995: 6 Sámi álbmoga
dearvvašvuođa- ja sosiálabálvalusaid
plána Norggas, čuovvoleami. Sámediggi lea
bivdán oažžut váldoovddasvástádusa prošeaktaruđaid
juogadeames ja daid organiseremis boahtteáiggis.
1.2.9 Ovttasbargu
Ovttasbargu fylkkagielddaid ja Sámedikki gaskka
lea hui dehálaš, go galgá
oažžut buori ovdáneami
sámi álbmogii Norggas. Fylkkagielddaid
ođđa rolla bokte guovlulaš
ovddidanoasálažžan,
biddjojuvvojit ollu eavttut ovdáneapmái
fylkkain. Danne dáhttu Sámediggi ovddidit
ovttasbarggu fylkkagielddaiguin sámi ássanguovlluin,
ja gulahallat daiguin gávdnan dihte málliid
mat livčče ulbmállaččat
ja maiguin sámi perspektiiva gozihuvvošii.
Erenoamáš hástalussan
lea oažžut buriid rutiinnaid fylkkaplánemis,
maiguin sáhttá vuhtii váldit eamiálbmotperspektiivva
dáin plánain. Sámediggi
ferte oažžut guovlulaš
ovddidanruđaid vai sáhttá
gozihit iežas rolla ovttasbarggus fylkkagielddaiguin.
Sámediggi oaidná hui dehálažžan
dan ahte ráđđehusas
livččii áddejupmi
dan bargui maid Sámi parlamentáralaš ráđđi
dahká. Sámiid rájáhis
barggus ovddit áiggiin, ja dáláš
ovttasbargovugiin riikarájiid rastá
leat stuorra vejolašvuođat. Sámi
parlamentáralaš ráđi váldohástalussan
lea oažžut ruhtadeami ráđi doibmii.
1.2.10 Sámedikki riikkaidgaskasaš áŋgiruššamat
Sámediggi deattuha riikkaidgaskasaš
eamiálbmotbargui aktiivvalaččat
searvama. Dat mii eanemusat ráddje Sámedikki
riikkaidgaskasaš áŋgiruššamiid,
lea ekonomalaš resurssaid váilevašvuohta. Áŋgiruššamat
leat lassánan, mii maid leamaš Sámedikki
mihttomearri, almmá dárbbašlaš
resurssaid lassáneami haga. Dát buktá
váttisvuođaid daid mihttomeriide,
mat Sámedikkis leat dán bargui ja
daid vuordámušaid ektui maid Sámediggi deaivá
sámi servodaga ja oasseoasálaččaid
beales našuvnnalaš ja riikkaidgaskasaš
dásis.
Sámediggi áigu joatkit sámi
beroštumiid gozihemiin ON eamiálbmotjulggaštusa
bargojoavkkus, ja áigu aktiivvalaččat váikkuhit
dan ahte ON orgánat mearridit eamiálbmotjulggaštusa nugo
lei eaktuduvvon ahte dat galge dahkat. Sámediggi
bargá maiddái dan ala ahte eamiálbmot
parlameanttat ja eará álbmotválljen orgánat
galget sáhttit searvat iežaset kapasitehtain
ON oktavuođas.
Lea dárbu láhčit dilálašvuođaid
nu ahte eamiálbmogiin Barentsovttasbarggus galgá
leat váikkuhanfápmu ovddastusa bokte
buot dásiin. Danne leage dehálaš
ahte eamiálbmogat leat ovddastuvvon maiddái Barentsráđis,
eaige dušše guovllulaš
dásis. Sámediggi lea dál eamiálbmogiid
ovddasteaddji Regiovdnaráđis ja
-komiteas. Danne leat doaimmat leamaš mealgat eanet
go ovdal. Dattetge ii leat Sámediggi ožžon
liige resurssaid dán bargui, ja lea nugo mii otnáš
nammii diehtit, dat áidna searvi orgána
ovttasbarggus mii ii oažžo makkárge
ekonomalaš doarjaga guovddáš
eiseváldiin.
Sámediggái lea dárbu ahte
boahtteáiggis eanet fokuseret politihkalaš
proseassaid EU politihkalaš orgánaid
siskkobealde, nugo maiddái dan mii dáhpáhuvvá
EU byråkráhtalaš vuogádaga siskkobealde.
Otnáš nammii ii leat Sámedikkis
makkárge erenoamáš
gelbbolašvuohta EU/EEO oktavuođas.
Dárbu oažžut erenoamáš
gelbbolašvuođa EU/EEO ektui
lassána áiggi mielde, ja Sámediggi
ferte oažžut návccaid
deaividit dáiguin boahtteáiggi hástalusaiguin maiddái
dán suorggis. Ráđđehus
galggašii jearrat fágalaš
rávvagiid Sámedikkis EEO-šiehtadallamiid
oktavuođas.