2.2 Sámedikki rolla servodagas
Jagis 2005 álggaha Sámediggi iežas
viđát válgaáigodaga.
Dan njealji áigodagas mat leat vássán, lea
Sámediggi nannen iežas saji sámi
servodaga sáhkaguoddin.
Guorraseapmi Sámedikki ektui vuosttas válgaáigodagain
lea čatnasan guovddáš sámi
guovlluide. Dál lea diet rievdamin. Ollugat geaid
mielas ovdal lei váttis dovddastit iežas
gullevašvuođa sámi
kulturárbái, čájehit dál
iežaset sámi gullevašvuođa čeavláivuođain.
Eambogat ja eambogat miehtá riikka čálihit
iežaset sámi jienastuslohkui, erenoamážit
riddo- ja vuotnaguovlluin, ja eanet gielddat leat ohcan laktojuvvot
sámegiela hálddašanguvlui,
ja Sámi ovddidanfoandda doaibmaguvlui.
Divtasvuona ja Snåase suohkanat leat ohcan laktojuvvot
sámegiela hálddašanguvlui.
Sámediggi ávžžuha
eanet gielddaid dahkat dan seamma. Sámediggi sáddii
2004:s ávžžuhusa Ráđđehussii
Kultur- ja girkodepartemeantta bokte ahte sámeláhka
ferte rievdaduvvot nu ahte eanet gielddat sáhttet
laktojuvvot sámegiela hálddašanguvlui.
Ráđđehus lea dál
mearridan ahte Divtasvuona suohkan galgá laktojuvvot
hálddašanguvlui láhkaásahusa
rievdadeami bokte, jos Stuorradiggi guorrasa láhkarievdadusárvalussii.
Dat nannešii sámegielagiid rievtti
geavahit sámegiela almmolaš oktavuođain.
Ohcan Snåase suohkanis sáddejuvvui Kultur-
ja girkodepartementii čakčat 2004,
muhto departemeanta ii sáhte meannudit ášši
ovdalgo láhka lea boahtán fápmui
ja dárbbašlaš čielggadusbargu
lea čađahuvvon. Viiddideapmi eaktuda
ahte ođđa ruđat čuvvot
mielde dađistaga go eanet gielddat laktojuvvojit hálddašanguvlui.
2.2.1 Iešmearrideapmi
2002–2005 sámediggeplánas
lea čuovvovaš bajimuš
mihttomearri: «Iešmearrideapmi, mas sápmelaččaid
vuoigatvuođat álbmogin ja eamiálbmogin
leat vuođđun.»
Sámiid iešmearridanvuoigatvuohta čuovvu
ON-konvenšuvnnaid «Siviila ja politihkalaš
vuoigatvuođaid hárrái» ja «Ekonomalaš
sosiálalaš ja kultuvrralaš
vuoigatvuođaid hárrái» vuosttaš
artihkkaliid. Vuođđun ferte biddjojuvvot
dat ahte sáhttá lohkat ahte sámit
lea okta”álbmot» álbmotrievttálaš áddejumis,
ja ahte sámiin lea maiddái iešmearridanvuoigatvuohta
goappašiid konvenšuvnnaid vuosttas
artihkkala ektui.
Sámediggi gáibida ahte eamiálbmogiid
vuoigatvuođat našuvnnalaš
ja riikkaidgaskasaš dásis nannejuvvojit.
Jotkojuvvo bargguin Sámedikki vuoigatvuođapolitihka
konkretiseremiin ja viidásetovddidemiin riikkaidgaskasaš
riekteovdáneami vuođul, ja daid
riekteprinsihpaid vuođul mat gustojit eamiálbmogiid
vuoigatvuođaide sihke našuvnnalaččat
ja álbmotrievttálaččat.
Danne čuovvu ge Sámediggi beroštumiin
vuoigatvuođabarggu riikkaidgaskasaš
arenas earret eará dan ektui mii guoská
davviriikkalaš sámekonvenšuvdnii
ja ON eamiálbmotjulggaštussii.
Daid hástalusaid maid Sámediggi
oaidná dan láhkabarggus mii lea
jođus sámi beroštumiid
ektui, ferte geahččat daid geatnegasvuođaid
olis mat stáhtas leat sihke sámi álbmoga
ja Sámedikki ektui našuvnnalaš
ja riikkaidgaskasaš dásis. Dat guoská lágaide
nugo finnmárkoláhka, minerálaláhka, áhperesursaláhka,
boazodoalloláhka, biošláddjivuođaláhka
ja plána- ja huksenláhka jna. Sámediggi
lea maiddái čuvvon barggu mii guoská
ođđa Sámi vuoigatvuođalávdegoddái Romssa,
Norlándda ja oarjelsámeguovllu ektui.
2.2.2 Ráđđádallamat
ja šiehtadallamat
Álbmotrievtti siskkildan- ja iešmearridangáibádusa
ollašuhttimis ii leat doarvái dušše ráđđádallat Sámedikkiin
eaŋkiláššiid
oktavuođas.
Sámediggi ja Ráđđehus
ledje 2004 giđa ovttaoaivilis ásahit
geatnegahtti ráđđádallanprosedyraid.
Danne vai juksat eanet bajásduddjojeaddji oktavuođa
Sámedikki ja Ráđđehusa
gaskka, go mii lea leamaš maŋimuš
jagiin ollu áššiin,
main lea leamaš stuorra mearkkašupmi sámi
servodahkii. Álgovuorus ásahuvvui
bargojoavku hálddahusa dásis mii
galggai ráhkadit oktasaš dokumeantta vuođđun
politihkalaš dási ráđđádallamiidda. Oktasašdokumeanta
gárvvistuvvui jagi 2004 loahpas ja das lea čilgejuvvon vuođđu
mii guoská eamiálbmogiid riektái ráđđádallat,
ja das leat ovddiduvvon árvalusat movt ráđđádallamiid
geavahusas sáhttá čađahit.
Sámediggi vuordá ahte geatnegahtti ráđđádallanprosedyrat
Vuođđolága § 110a ektui,
ON konvenšuvnna siviila ja politihkalaš
vuoigatvuođaid ektui ja ILO-konvenšuvnna
nr 169 ektui leat ásahuvvon vuosttas jahkebealis
2005.
Šiehtadallan- ja ráđđádallanprosedyrat
bušeahttabarggu oktavuođas loktejit
máŋggalágan gažaldagaid
ja čuolbmačilgehusaid, ja danne
dat meannuduvvojit sierra proseassas, maid Sámediggi
vuordá álggahuvvot ráđđádallanprosedyraid
njuolgga čuovvoleapmin buot eará
guoskevaš politihkkasurggiin.
Sámiin leat vuoigatvuođat mat čatnasit
minerálagávdnosiidda sámi
resursaguovlluin, mii mearkkaša dan ahte Sámediggi gáibida
vuoigatvuođa beassat leat mielde mearrideamen dáid
resurssaid. Danne lea dárbu šiehtadallamiidda. Šiehtadallamat
fertejit gustot dáid gávdnosiid
háldemii ja daid geavaheapmái dáin
guovlluin. Sámediggi gáibida maiddái,
ahte Norga váldá váldoovddasvástádusa eamiálbmotdimenšuvnna
suodjaleamis ja ovddideamis petroleumadoaimma oktavuođas
davvin.
2.2.3 Finnmárkoláhka
Sámedikki bargu Od. proposišuvnnna
nr 53 (2002–2003) ektui mii lea láhka riektediliid
birra ja eatnamiid ja luondduresurssaid hálddašeami birra
Finnnmárkkus (finnmárkoláhka),
lea leamaš viiddis maiddái 2004:s.
Sámediggi meannudii finnmárkoláhkaárvalusa dievasčoahkkimis
miessemánus 2003, áššis
21/03. Sámediggi celkkii ahte Ráđđehusa láhkaárvalus
ii sáhte dohkkehuvvot nugo dat lea, ja ahte gáibiduvvojit stuorra
rievdadusat ovdalgo láhkaárvalus sáhttá
dohkkehuvvot.
Stuorradikki justislávdegoddi bivddii Justisdepartemeantta
suokkardit álbmotrievttálaš
beliid finnmárkoláhkaárvalusas. Justisdepartemeanta
attii professorguoktái Geir Ulfstein:i ja Hans Petter
Graver:i bargun čielggadit álbmotrievttálaš
beliid Ráđđehusa finnmárkoláhkaárvalusas. Jurddaboađus
lei ahte ođđa láhkaárvalus
riektediliid ja eatnamiid ja luondduresurssadi hálddašeami
birra Finnmárkkus, ii ollašuhte
Norgga álbmotrievttálaš
geatnegasvuođaid. Álbmotriekteáššedovdiid
jurddaboađus dávista Sámedikki
mearrádussii áššis.
Justislávdegoddi lea maiddái juovlamánu18.b.
2003 beaiváduvvon reivves justisministtarii divvon
viiddes jearaldaga stáhtaráđđái
Ráđđehusa oainnus finnmárkkulága
viidáset bargui. Stáhtaráđđi vástidii
guvttiin árvvoštallamiin Olgoriikadepartemeantta
beales, nubbi lei álbmotriekteráđđeaddis
Carl August Fleischeris ja nubbi fas departemeantta riekteossodagas.
Fleischer bealušta láhkaárvalusa álbmotrievttálaš
vuođuin ja vuostálastá
sakka Ulfsteina ja Gravera guoktá. Riekteossodat
lea váldoáššis
ovttaoaivilis Fleischeriin, muhto oaivvilda ahte Ráđđehus
galggašii dahkat eanet”árvvoštallat deavdda
doaibmabijuid» dovdáhan dihte daid sámi
vuoigatvuođaid mat dál gávdnojit.
Sámediggi ja Stuorradikki justislávdegoddi
dolle jagi 2004:s guokte čoahkkima. Sámediggi
lea dán oktavuođas earret eará gaskkustan
posišuvnnaidis stáhtaráđi vástádusa
ektui justislávdegotti gažaldagaide.
Sámediggeráđđi
lea golggotmánu 2.b. 2004:s sádden
reivve Justislávdegotti jođiheaddjái,
mas jearrá dieđuid daid posišuvnnaid
birra mat njálmmálaččat ja čálalaččat
gaskkustuvvojedje ráđđádallančoahkkimis
Deanus geassemánu 24. b. 2004. Dasto bivddii ráđđi reivves čilgehusa
movt Justislávdegoddi ádde ILO-konvenšuvnna
nr 169 eamiálbmot vuoigatvuođaid,
13., 14. ja 15. artihkaliid (eaiggáduššan-, háldo-
ja geavahanvuoigatvuođaid birra ja vuoigatvuođa
luondduriggodagaide). Dasto dovddahuvvui sávaldat oažžut čielgasa viidáset áššejođu
birra sihke lávdegoddemeannudeami ja ráđđádallamiid ektui.
Dát ovddiduvvui fas ođđa
reivves skábmamánu 12. b. 2004,
mas leat bivdán stáhtaministtara
ja soames parlamentáralaš jođiheaddji
Stuorradikkis áŋgiruššat áššiin.
Sámedikki beales lea oppa áiggi
bargojuvvon ja bargojuvvo viidáseappot konkretiseremiin
ja čovdosiiguin, sihkkarastin dihte ahte sámiid
eaiggáduššan- ja
geavahanvuoigatvuođat čilgejuvvojit
oadjebas vugiin lágas. Dát lea earret
eará dahkkojuvvon konkrehta árvalusaid
sáddemiin láhkatekstii Justislávdegoddái.
Birasgáhttendepartemeanta lea golggotmánu
5.b.2004 beaiváduvvon reivves čilgen
Sámediggái ja Deanu ja Kárášjoga gielddaide
ahte departemeanta lea mearridan vuordit prošeavtta
Deanujoga báikkálaš hálddašeapmi
viidáset meannudemiin
dassážii go Stuorradiggi lea meannudan finnmárkkulága.
Viidáset bargu finnmárkkulágain
lea okta dain deaŧaleamos hástalusain
mat Sámedikkis leat. Sámediggi oaivvilda čielgasit
ja ovttačilggolaččat
ahte boahtteáiggi finnmárkkuláhka
ferte leat čielga álbmotrievttálaš rámmaid
siskkobealde. Láhka ferte eahpitkeahttá
oaivvildit ahte álbmotrievtti mearrádusain
lea ovdamunni ja dat galgá dovdáhit
ja dohkkehit sámiid vuoigatvuođaid, geavahanvugiid
ja riekteárbevieruid.
2.2.4 Kultuvrralaš ovdáneapmi ođđa áiggis
Sámediggi čujuha ahte lea stuorra hástalus
bargat kultuvrra positiivvalaččat
ovddidemiin sámi servodagas ja sámi
guovlluin, ja deattuha ahte sámi servodagas leat
ovddabealde erenoamáš dárbbut čuđiid
jagiid guhkkosaš dáruiduhttinpolitihka
geažil. Stáhtas lea ovddasvástádus sámi álbmogis
ja leat dasa geatnegasvuođat. Dát
guoská erenoamážit ovddasvástádussii
ovddidit sámi kultuvrra, geahča Vuođđolága § 110a
ja ILO-konvenšuvnna nr 169 eamiálbmogiid
vuoigatvuođaid birra. Sámediggi
lea maŋimuš jagiin vásihan
bisáneami sihke mii guoská politihka
ovddideapmái ja resurssaide sámi
kulturulbmiliidda. Sámediggi oaivvilda ahte dát
ii dávis stáhta geatnegasvuođaide
sámi álbmoga ektui.
Eiseválddiid áŋgiruššamat
dáiddásuorggis Norggas leat eanaš
dahkkojuvvon našuvnnalaš norgalaš jurddašemiin,
mas biddjojuvvo viehka stuorra deaddu norgalaš dáidaga deaŧalašvuhtii
ollislaš kulturpolitihka duohtan dahkamis. Dát boahtá
earret eará oidnosii das movt ja geasa
Kultuvrralaš skuvlaseahka
ruđat
leat juogaduvvon. Buohkat geat vuolggasajis gullet norgalaš ásahusmáilbmái
ožžot merkejuvvon ruđaid, muhto
Sámediggái ja sámi ásahusaide
gal eai vuoruhuvvo dán lágan ruhtaoažžumat.
Sámedikki mielas lea dárbu deattuhit
ahte stuorradiggedieđáhusas nr 48
(2002–2003)
Kulturpolitihkka 2014
rádjai
, eai leat makkárge
višuvnnat sámi kultuvrra birra.
Sámediggi imašta go Ráđđehusas
ii leat dihtomielaleabbo miellaguoddu sámi kultuvrii. Ráđđehus
geahččala baicce addit dakkár
gova ahte kulturpolitihkalaš vuoruheamit sámi
kultuvrii leat gozihuvvon. Dainna vuolggasajiin go sámi
kultuvra lea namahuvvon dušše muhtun
sajiin, ii leat Ráđđehus
Sámedikki mielas čuovvolan ovddasvástádusas
kulturdieđáhusas. Ráđđehus
geahččala baicce duvdilit ovddasvástádusa
das Sámediggái. Orru ahte dán gealdagasas
dat lea sámi kultuvra vuoittahallan ja ahte eiseválddiid dáiddaáŋgiruššamat
vuođđuduvvojit minoritehtakultuvrra
siskilkeahtesvuhtii.
2.2.5 Šállobuhtadus oahppováillagiidda maŋŋá
nuppi máilmmesoađi
Sámediggi lea ollu jagiid bivdán Ráđđehusa
ja Stuorradikki čoavdit ášši
mii guoská oahppováillagiidda maŋŋá
nuppi máilmmesoađi. Suoidnemánus
2004 ovddidii Ráđđehus dieđáhusa
Stuorradiggái, mii lea stuorradiggedieđáhus
nr 44 (2003–2004)
Buhtadusortnegiid
birra soahtemánáide ja buhtadusortnegiid birra
romaniálbmogii ja boarraset oahppováillat
sámiide ja kvenaide
. Sámediggi
meannudii ášši čoahkkimisttis čakčamánus,
ja doarjjui dieđáhusa árvalusaid
ja ávžžuha Stuorradikki mearridit
daid. Sámediggi bivddii Stuorradikki juolludit ruđaid čállingoddeortnegiidda
maidda olbmot sáhttet váldit oktavuođa
ja oažžut veahki šállobuhtadusaid
ohcamiid hábmemii.
Sámediggi deattuha garrasit ahte lassin daid
joavkkuide mat namuhuvvojit stuorradiggedieđáhusas,
lea stuorra dárbu čielggadit dáruiduhttinpolitihka
váikkuhusaid sámiide ja kvenaide
iešguđet servodatsurggiin. Vástesaččat
ja seamma garrasit gusket váikkuhusat eará joavkkuide
mat leat gillán sakka maŋŋá
ja ovdal nuppi máilmmesoađi, go
mat namuhuvvojit stuorradiggedieđáhusas.
2.2.6 Ovttasbargošiehtadusat fylkkagielddaiguin
Áigumuš ovttasbargošiehtadusaiguin
fylkkagielddaiguin lea ahte Sámediggi álkibut sáhttá
juksat sámi álbmoga doaibmabijuiguin,
lagaš ovttasbargguin fylkkagielddaiguin.
Sámediggi lea áiggi mielde ásahan
buriid ja doaibmi ovttasbargovugiid sihke báikkálaš
ja guovllulaš oasálaččaiguin
go guoská guovllulaš ealáhuseallima
ovddideapmái. Searvama bokte ulbmillaš prográmmabargui
geahččala Sámediggi
hukset oktavuođaid, oažžun
dihte oktasaš vuođu ja háhkan dihte
oktasaš ulbmiliid ealáhusovddideapmái.
Dán sáhttá dahkat
guovllulaš ovddidanprográmmaid ja
dáid ovttasbargošiehtadusaid bokte
mat leat dahkkojuvvon fylkkaiguin. Muhto vátna ekonomalaš
rámmaid geažil leat Sámedikkis
váttisvuođat doaibmat ovttadássásaš bealálažžan
daid hástalusaid čoavdimis maid
ovddabealde báikkálaš ealáhuseallima
ovddideapmi lea.
Sámediggi dagai 2003:s ovttasbargošiehtadusaid
Romssa fylkkagielddain ja Finnmárkku fylkkagielddain. Šiehtadusaid
ulbmilin lea nannet ja buktit oidnosii sámi kultuvrra,
giela ja servodateallima. Šiehtadusaid bokte leat álggahuvvon
máŋggalágan doaibmabijut
iešguđet surggiin oahpahusa, giela,
kultuvrra ja ealáhusa siskkobealde. Konkrehta doaibmabijuid
gaskkas Romssas sáhttá namuhit Ája sámi
guovddáža huksema oktasašruhtadeami
ja «sámi kulturmáhtolašvuođa» oahpposuorgefága álggaheami
fylkkagielddalaš joatkkaskuvllain. Konkrehta doaibmabijuid
gaskkas ovttasbargošiehtadusas Finnmárkku
fylkkagielddain sáhttá namuhit barggu eamiálbmotávádagain
ja rusttegiid ovddideami sámi valáštallamiid
váste,
ja oktasaš čielggadusa
guolleresurssaid regionála hálddašeami
birra. Deaŧalaš oktasaš
doaibmabidju Sámedikki ja fylkkagieldda gaskka lea
gávnnahit movt šattašedje
eanet duodjefidnooahppit. Lassin juo šiehtaduvvon
ovttasbargošiehtadusaide Romssa ja Finnmárkku
fylkkagielddaiguin, lea šiehtadus oarjelsámi
guovllu váste gárvvisin šiehtaduvvon.
Bihtán- ja julevsámi guovllu váste
lea ovdabargu ovttasbargošiehtadusain álggahuvvon Nordlándda
fylkkagielddain. Jáhku mielde lea šiehtadus
gárvvisin šiehtaduvvon jagi 2005 áigge.
2.2.7 Válga ja jienastuslohku
Vejolašvuohta searvat sámediggeválgii
lea dat vuođđoleamos politihkalaš vuoigatvuohta
mii sámiin dál lea Norggas. Sámediggi
lea, maŋŋá go sámelága § 2–6
rievdaduvvui, váldán ovddasvástádusa
barggus mii ovdal gulai ássangildii, ahte fievrridit sámi
jienastuslogu vuostáiváldojuvvon ávžžuhusaid vuođul.
Dát láhkarievdadus bođii
fápmui miessemánu 14. b. 2004. Ulbmil
jienastuslogu guovddáš fievrridemiin
lea beavttálmahttit, oktiiortnet ja kvalitehtasihkkarastit
dan barggu mii guoská jienastuslohkui fievrrideapmái.
Sámediggi lea dahkan šiehtadusa
ErgoEphormain buktit IT-čovdosa sámediggeválgga čađaheapmái.
Válgavuogádagain lea vejolaš
bisuhit sámi jienastuslogu áigeguovdilin oppa áigge.
Dán reaiddu sáhttet geavahit maiddái
gielddat, jienastatlohkanválgastivrrat ja Sámedikki
válgalávdegoddi, válgga
geavatlaččat čađaheami
oktavuođas. Vuogádat biddjojuvvui
doibmii juovlamánu 1. b. 2004. Dán
bokte háliida Sámediggi addit eanet
geavaheaddjiguovdásaš bálvalusa
sámi álbmogii, ja dasto sihkkarastit
sámiid demokráhtalaš
vuoigatvuođaid.
Jienastuslohkokampánja 2003–2004:s lei
ovttasbargu Gielda- ja guovludepartemeanttain. Dien ulbmilin lei
oččodit eambogiid čálihit
iežaset jienastuslohkui, ja dasto eastadit negatiivvalaš miellaguottuid
sámiide ja sámi áššiide.
Olahusjoavkun ledje nuorat ja nissonolbmot Sis-Finnmárkku
olggobealde. Sámi jienastuslohkui čálihanávžžuhusat
duppalastojuvvojedje kampánjaáigodagas
ovddit jagi ektui. 2002:s ledje birrasii 250 čálihanávžžuhusa,
ja 2004:s ledje juo badjel 700.
2.2.8 Dásseárvu
Okta dain stuorámus hástalusain Sámedikkis
lea nissonovddastusa njiedjan Sámedikkis.
Sámediggi lea bivdán Stuorradikki
váldit atnui dievadasmandáhtaid
main sáhtášii leat ávki unnánovddastuvvon
sohkabeallái. Dán ii leat Ráđđehus čuovvolan,
muhto lea árvalan njeallje dievadasmandáhta
mat juogaduvvojit njeallje válgabiire gaskka mat
ožžot eanemus dohkkehuvvon jienastagain
2005 válggas.
Sámediggi lea čađahan kampánjjaid
maiguin buoridit nissonoasi jienastuslogus ja maiguin buoridit nissonovddastusa
2005 sámediggeválggas, dassážii
go mihttomearri dássásaš
juohku nissonolbmuid ja almmáiolbmuid gaskka, lea olahuvvon.
Oaidnit leaš juksat go mihttomeari ahte unnimusat
33 % lea nissonoassi Sámedikkis
válgaáigodagas 2005–2009.
Sohkabeal dutkanfáddán lea leamaš áddet
nissonolbmuid ja almmáiolbmuid gaskasaš
oktavuođaid sámi servodagas. Guokte prošeavtta
leat gárvvistuvvon. Prošeavttas
Sámediggi dásseárvopolitihkalaš
arenan
, maid Norut NIBR Finnmark čađahii
ja maid Dutkanráđđi
ruhtadii, lei Sámediggi mielde referánsajoavkkus
1
.
Nuppi prošeavttas leat geahčaduvvon
nissonolbmuid vejolašvuođat váikkuhit mearrádusproseassaide guolástushálddašeames davviguovlluin,
geahča kapihttala guolástusaid birra.
Dán jagáš dásseárvobálkkašupmi
lei 50 000 ruvnno ja dat geigejuvvui guovvamánu
dievasčoahkkimis Gudrun E. Eriksen Lindii. Son oaččui
bálkkašumi go ollu jagiid lea áŋgiruššan dásseárvvuin
sámi servodagas.
Deaŧalaš lea joatkit ságastallama
dásseárvopolitihkalaš áššiid birra
sámi servodagas. Sámediggi áigu
bargat dan ala ahte sohkabealrollat šaddet fáddán,
erenoamážit dain surggiin maid oktavuođas
lea sáhka mánáid
bajásgeassimis. Maiddái sámi
almmáirolla lea deaŧalaš
deattuhit. Sámediggi áigu 2005:s
erenoamážit bargat dan ala ahte dásseárvu
ovttaidahttojuvvo buot áššesurggiide
maiguin mii bargat, go dieinna lágiin buorida dásseárvvu
nissonolbmuid ja almmáiolbmuid gaskka sámi
servodagas.