3.2.1 Raporta dárkkistanortnegiid birra
Gielda- ja guovlodepartementa nammadii juovlamánus
2004 bargojoavkku man áirasat galge lagabuidda geahčadit dárkkistanortnegiid
Sámedikki várás.
Bargojoavkkus ledje guokte áirasa Sámedikkis
ja guokte departementtas. Dasa lassin čuvvo guokte
Riikarevišuvnna áiccardeaddji barggu.
Bargojoavkku mandáhta lei čilget
Sámedikki doaimma ovddasvástáduslinjjáid
ja siskkáldas dárkkistanortnegiid, bearráigeahču
ja revišuvnna Sámedikkis ja dan várás.
Joavkku bargun lei maid árvvoštallat
leatgo ortnegat doarvái ja cuiget jus leat váilevašvuođat,
lassin dasa ahte árvvoštallat Sámedikki
dárkkistankomiteá rolla. Joavku
galggai maid evttohit movt sáhttá
njulget vejolaš váilevašvuođaid
ja heittot beliid.
Joavku buvttii raportta cuoŋománu
1.b. 2005. Loahppaboađus lei ahte Sámedikki siskkáldas
dárkkisteapmi lea dohkálaš,
muhto sáhttá muhtin osiid buoridit.
Earret eará evttohuvvojit čuovvovaš
doaimmat:
Sámedikki dárkkistankomiteá
galgá doaibmat čielga dárkkistankomiteán, ja áššemeannudanfunkšuvdna
galgá nannejuvvot.
Galgá ásahuvvot dievasčoahkkinčállingoddi Čoahkkinjođihangotti vuollái,
mii organisatuvrralaččat lea luvvejuvvon Sámediggeráđis. Dárkkistankomiteá áššemeannudanfunkšuvdna
biddjo dievasčoahkkinčállingoddái.
Sámedikki rámma berre lasihuvvot
800 000 ruvnnuin jahkái vai nanne dárkkistankomiteá coavcci
bargat.
Sámedikki hálddahusbušeahtta
berre nannejuvvot ovttain virggiin siskkáldasdárkkisteami
dihte, ja Sámedikki bušeahtta nannejuvvot
600 000 ruvnnuin juohke jagi dán ulbmila
dihte.
Gielda- ja guovlodepartementa berre čielggadit,
ráđđálagaid Sámedikkiin,
ahte galgágo Sámediggi sirrejuvvot
ja šaddat iehčanas riektesubstánsan
ja movt dán sáhtášii dahkat.
Raporta geigejuvvui Gielda- ja guovlodepartementii ja Sámediggái cuoŋománu
15.b, ja Sámediggi meannudii raportta miessemánu
31. b. 2005. Sámediggi čuovvola
mearrádusastis bargojoavkku evttohusa ahte ruđalaččat
nannet Sámedikki dárkkistanbarggu. Ráđđehus
lea reviderejuvvon našunálabušeahtas lasihan
juolludeami Sámediggái 600 000
ruvnnuin 2005’ várás, nannen
dihte Sámedikki hálddahusa siskkáldas
dárkkisteami, ja Sámedikki dárkkistankomiteá áššemeannudannávccaid.
Sámediggi bivdá maiddái
mearrádusastis Gielda- ja guovlodepartementta ráđđádaladettiin Sámedikkiin čielggadit
berrego Sámediggi sirrejuvvot ja šaddat iehčanas
riektesubstánsan, áibbas luvvejuvvot
stáhtas. Gielda- ja guovlodepartementa álgá dáinna
bargguin farggamusat. Dan olis árvvoštallojuvvojit
maid gokko berre rievdadit sámelága, Sámedikki
juolludanvuogádaga ja Sámedikki
dárkkistanortnegiid ja revišuvnna,
dan dihte go de rievdá Sámedikki
riektedilálašvuohta. Gielda- ja
guovlodepartementa muitala čielggadeami birra sámepolitihka prinsihppadieđáhusas
mii boahtá jagis 2006.
3.2.2 Sámegiel’ rehketlihpuid ja duođaštusaid čuovvoleapmi
ja dárkkisteapmi
Sámedikkis leat muhtin áššemeannudanbáhpirat dušše
sámegillii. Dat leat áššečilgehusat, ohcamat
ja ruhtalohpereivvet mat maiddái čuvvot
rehketdoallolihppun go Sámedikki rehketdoallu reviderejuvvo. 2004’ rehketdoalu
revideredettiin, lea Riikarevišuvdna jearran sáhttágo
Sámediggi čuovvut dákkár bárgodábi,
vai leago Sámediggi geatnegahtton duođaštit
buot ruhtageavahemiid dárogillii.
Sámediggi čujuha sámeláhkii § 3–3
mii addá olbmuide vuoigatvuođa oažžut
vástádusa sámegillii go
sii váldet oktavuođa báikkálaš
dahje regiovnnalaš almmolaš orgánain. Vaikko
vel Sámediggi leage riikaviidosaš
orgána, iige leat báikkálaš
iige regiovnnalaš orgána go gáržžet
dulko mearrádusa, de orru vissasit leamen govttolaš
ahte olbmuin, geain lea vuoigatvuohta oažžut vástádusa
sámegillii iežaset suohkanis, lea
seamma vuoigatvuohta oažžut vástádusa
sámegillii Sámedikkis. Go Sámediggi
ieš doaimmaidisguin fuolaha áššemeannudeami
eanemus lágis sámegillii, de ii
ane ráđđehus leat dárbbašlažžan ovddidit
sierra láhkamearrádusa dan birra.
Ráđđehus hálida
ovddidit sámegiela nu ahte dat lunddolaččat sajáiduvvá
nu olu servodatsurggiide go vejolaš. Danne doarju ráđđehus
Sámedikki mihttomeari ahte eanas oassi áššemeannudeamis
galgá leat sámegillii. Ráđđehus jáhkká
ahte maiddái Riikarevišuvdna bargá
dan ala ahte sáhttá revišuvdnabarggu čađahit ásahusaide
mat áššeameannudit
sihke sámegillii ja dárogillii,
juogo dan bokte ahte huksejit alcceseaset gelbbolašvuođa
dahje ostet jorgalanbálvalusaid. Nu sáhtášii čuovvolit sámelága áigumuša
(§ 1–5) das ahte sámegiella
ja dárogiella galget leat ovttaárvosaš
giellan Norggas.