2 Sámedikki jahkedieđáhus
2005
2.1 Sámediggi
Sámediggi lea dál
viđát válgaáigodagas.
Sámediggi lea 2005:s vuolláičállojuvvon ráđđádallanšiehtadusa
bokte, ožžon ođđa
ja čielgaset posišuvnna
mii nanne Sámedikki vejolašvuođa
doaibmat iešheanalis ja ollislaš orgánan. Dát
buvttiha maid eanet doaimmaid ja lasiha resursadárbbu
movt čoavdit daid čuovvolandárbbuid
mat dađistaga lassánit
ollu áššesurggiin. Sámediggi
lea ožžon fievrridemiid
stáhtas doibmii eanet rámmadoarjaga
bokte. Sámi servodaga ovdánahttindárbu
lea hui stuoris ja vuoruhemiiguin, maid Sámediggi
ferte dahkat bušeahtas, lea hui unnán vejolaš gokčat
daid dárbbuid. Dat oidno maiddái
dain mearkkašumiin mat leat ollu dain jahkedieđáhusas
namuhuvvon surggiide.
Sámedikkis lea stuorra hálddašanovddasvástádus
sihke iešguđet
fágasurggiid doarjjahálddašeames
ja láhkamearridan doaimmain. Ollu dáin
resurssain maid Sámediggi hálddaša
geavahuvvojit dáid hálddašandoaimmaide.
Dattetge ii boađe jahkedieđáhusas
ovdan erenoamážit
dat man ollu áššit
leat meannuduvvon 2005:s juohke fágasuorggi
siskkabealde muhto das válddahallojuvvojit áššisurggiid
váldooasit.
2.2 Sámediggeválga
Sápmelaččaid
deaŧaleamos politihkalaš vuoigatvuohta
Norggas lea dál dat go besset searvat sámediggeválgii.
Jagi 2005 válga lei viđát
sámediggeválga.
2.2.1 Sámi jienastuslohku
Dan maŋŋá go sámelága § 2 – 6
rievdaduvvui miessemánu 14. b. 2004, lea
Sámediggi váldán
badjelasas ovddasvástádusa
sámi jienastuslohkui fievrrideames ja sihkkumis
sáddejuvvon ávžžuhusaid vuođul.
Jagi 2005 válga lei ge vuosttaš sámediggeválga
mas ovddasvástádus
sámi jienastuslogu fievrrideames lei Sámedikkis guovddážis.
Dárbu lea leamaš buoridit
jienastuslogu dainna lágiin ahte guovddáštahttit dan
nu ahte dieđuid njuolga sáhttá registreret álbmotregisttarii,
ja dan bokte sihkkarastit sámi jienastuslohkui
buori kvalitehta.
Sámediggi lea áigodaga
2001 ja 2005 válggaid gaskkas bargan aktiivvalaččat
ja guhkesáigge rekrutterenbarggu go lea
oččodan eambogiid
dieđihit iežaset sámi
jienastuslohkui. Doaibmabijut ledje erenoamážit
heivehuvvon nissonolbmuide ja nuoraide, geaid lohku lei unnimus sámi
jienastuslogus ovdal. Čájeha
ahte 2005 válgga jienastuslogus ledje 12 358
jienastanvuoigadahttojuvvon olbmo. 2001 válgga
rájes leat das 2 617 olbmo eanet.
Nissonoassi lea laskan 36 proseanttas 46 prosentii. Buot válgabiiriin
lea jienastuslohku sturron mealgadit. Sámediggi áigu
ain vuoruhit dan barggu ahte oččodit
eambogiid čálihit
iežaset sámi jienastuslohkui.
2.2.2 Válga 2005
Válganjuolggaduslávdegotti
2001 árvalusa vuođul
lea Sámediggi 2005 válgga
ektui álggahan doaibmabijuid sihke jienastuslogu
ektui nugo čujuhuvvon bajábealde,
ja válgaortnega ektui ieš válgačađaheami
oktavuođas.
Okta doaibmabijuin maid Sámediggi evttohii
buoridan dihte sohkabealdássedeattu lei
ahte galge šaddat 4 dássenmandáhta,
oktiibuot 43 áirasa Sámedikkis.
Sámediggi lei evttohan ahte dássenmandáhtat
galge juogaduvvot nu ahte unnimusat 40 % dássenmandáhtain
doalahuvvojit unnánot ovddastuvvon sohkabeallái.
Eaktuduvvui maiddái ahte galggai biddjojuvvot
4 % dássenmandáhtarádji.
Ráđđehus
ii dorjon Sámedikki evttohusa movt juohkit dássenmandáhtaid
ja ovddidii ieš evttohusa nu ahte dássenmandáhtat
juogaduvvojit daid válgabiiriide main leat
eanemus dohkkehuvvon jienat maŋŋá válgga.
Odeldikki eanetlohku ii dorjon, ii Sámedikki,
iige Stuorradikki gieldalávdegotti ja mearridii
rievdadit Sámelága § 2 – 4.
Dát rievdadus gustogođii
15.04.05 rájes. Vaikko sohkabealjuohku áirasiid
gaskka dán jagi válggas
lei hui buorre, de šállosa
Sámediggi go Odeldiggi ii dorjon Sámedikki
evttohusa dán áššis. Sámelága
ektui lea Sámediggi bajimuš válgaváldi sámediggeválggain.
Prinsihpalaččat
lea eahpeoiddolaš go Sámedikki
oaidnu hilgojuvvo dalle go galget ráhkaduvvot
mearrádusat válgga čađaheami váste.
Danne ferte Sámedikkis leat mearrideaddji
váldi iežas válgaortnega
hábmemis.
Sámediggi lea čađahan kampánjjaid
buoridan dihte nissonovddastusa 2005 sámediggeválggas. Kampánjja
mihttomearrin lei ahte unnimusat 33 % Sámedikki áirasiin
galge leat nissonolbmot maŋŋá dán
jagi válgga. Boađus
2005 – 2009 válgaáigodagas
lea ahte 22:s 43 diggái válljejuvvon áirasa gaskkas
leat nissonolbmot. Dalle leat 51 % nissonolbmot.
Dásseárvobargu válgga
ja ovddastusa ektui galgá ain vuoruhuvvot.
Sámediggeválgaortnegis
lea nu ahte lohkama čađahit
lohkanválgastivrrat guđege
13 válgabiirres. Muhtun válgabiirriin leat
hui ollu gielddat. Oslo gielddas válgabiires
13 Lulli-Norga lea ovddasvástádus
lohkat 295 gieldda ovddas jienaid. Dáid
gielddaid gaskkas leat 162 gielddas 1 – 50 olbmo jienastuslogus.
Buoremus molssaeaktu dasa go jienasteaddji galgá leat
sihkar das ahte su jietna lea čiegus go
jienasta sámediggeválggas
válgabeaivve ja válgadikkis,
lea ahte jienat sáddejuvvojit lohkanválgastivrii.
Poastaválga daid gielddaide main leat unnán
olbmot jienastuslogus árvvoštallojuvvui maŋŋá maŋimuš válgga,
muhto hilgojuvvui go lei ballu válgga stahtusa
ektui.
Jos válgaloahppameanuid galgá sáhttit
gárvvistit johtileappot go dán
válggas, de ferte árvvoštallat
molssaeaktosaš lohkančovdosiid. Válmmašteaddji
fápmuduslávdegoddi
eaktuda ahte 2005 válga lea maŋimuš válga
goas gaskaboddosaš válgaboađus
ii gárvan oktanaga stuorradiggeválgabohtosiin. Dál
ii leat vejolaš jienastit elektrovnnalaččat.
Gielda- ja guovlodepartemeanta lea guorahallagoahtán
ahte livččii go
vejolaš geavahit elektrovnnalaš mediaid
jienasteames. Sámediggi lea bivdán
ahte sámediggeválga
searvádahttojuvvo ja árvvoštallojuvvo
dán guorahallanbarggus.
Sámedikki dievasčoahkkin
lea golggotmánus dohkkehan 2005 sámediggeválgga. Válmmašteaddji
fápmuduslávdegoddi
lea cuiggodan ollu hástalusaid maiguin
lea dárbu bargat viidáseappot
jagi 2009 válgga ektui. Dát
hástalusat gusket erenoamážit
bargui jienastusloguin, ovddastusain ja válgabohtosa áigemeriin.
Vuođđun dán
bargui viidáseappot lea čakčamánus
2005 biddjojuvvon fágalávdegoddi
mii galgá geahčadit
buot beliid sámediggeválggas.
Mandáhta vuođul galgá lávdegoddi
ovddidit árvalusas cuoŋománus
2007.
Sámediggi deattuha ahte jienaid lohkan 2005
válggas ádjánii
dohkketmeahttun guhká.
2.3 Ráđđádallamat
Sámiin go lea eamiálbmot
lea vuoigatvuohta ráđđádallat áššiin
main lea njuolga mearkkašupmi sidjiide.
Dát vuoigatvuohta oidno ILO-konvenšuvnna
nr 169 guđát artihkkalis,
eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid hárrái
iešmearrideaddji riikkain. Gielda- ja guovlodepartemeanta
ja Sámediggi leigga ovttaoaivilis, maŋŋá go Finnmárkoláhka
meannuduvvui das ahte lei dárbu gávnnahit oktasaš áddejumi
das movt álbmotrievttálaš mearrádusat ráđđádallamiid
ja searvama hárrái
galget áddejuvvot. Danne
Danne álggahuvvui bargu oččodit ráđđádallanšiehtadusa
Sámedikki ja stáhta
gaskka. Miessemánu 11. b. 2005 vuolláičáliiga stáhtaráđđi
Erna Solberg ja Sámedikki presideanta Sven-Roald Nystø ráđđádallanprosedyraid
stáhtalaš eiseválddiid ja
Sámedikki gaskka. Sámediggi dohkkehii
geassemánu 1. b. 2005 prosedyraid ja dat
mearriduvvojedje stáhtaráđis
suoidnemánu 1. b. 2005. Ráđđádallanprosedyrat
lea deaŧalaš lávki Sámedikki
saji oidnosin dahkamis riikka stivrenvuogádagas. Ráđđádallangeatnegasvuohta
buktá oidnosii dan ahte stáhtalaš eiseválddit duođai
galget geahččalit
olahit ovttamielalašvuođa
Sámedikkiin.
Ráđđádallanprosedyrain
ii leat mielde bušeahttamearrideapmi. Ráđđehusa
ja Sámedikki gaskka lea oktasaš áddejupmi
das ahte Sámedikki bušeahttameannudanprosedyrat
galget čilgejuvvot sierra proseassas. Sámediggái
lea deaŧalaš ahte
dán lágan bušeahttaprosedyrat
leat ásahuvvon ovdal go bargu 2008 stáhtabušeahtain álggahuvvo.
2.4 Resursaláhkaaddin/vuoigatvuođat
Sámediggi oaivvilda ahte resursaláhkaaddima
bajimuš prinsihpat galget dávistit
Norgga álbmotrievttálaš geatnegasvuođaide dan
ektui go sámit lea eamiálbmot. Sámedikki
oaidnu lea ahte Norga ferte ollašuhttit
dáid geatnegasvuođaid
dainna lágiin ahte heiveha njuolggadusaid
maiguin sihkkarastojuvvo sámiid resursageavahanvejolašvuohta,
ja duohta searvan ja mieldemearrideapmi resursahálddašeames,
ja dasto heiveha áššemeannudannjuolggadusaid
nu ahte sámi beroštumiid
sihkkarastin gozihuvvo ja deattuhuvvo láhkaaddima mearrádusproseassain.
Dasa lassin ferte resursahálddašeami vuođđudit
lagašvuođa- ja
sorjjasvuođaprinsihppii vai sámi ávnnaslaš kulturvuođđu
sihkkarastojuvvo.
Sámediggi lea 2005:s buktán
gulaskuddancealkámuša
guovtti stuorra láhkaguorahallamii. Dát
leat čielggadus evttohusain ođđa luonddušláddjivuođaláhkii
ja čielggadus evttohusain ođđa
mearraresursaláhkii. Sámediggi
vuordá ahte dát
guorahallamat čuovvoluvvojit ráđđehusas ráđđádallamiid
bokte Sámedikkiin. Dát
guoská maiddái
eará deaŧalaš resursalágaide
nugo minerálaláhkii
ja plána- ja huksenláhkii.
Bondevik II ráđđehus ovddidii
giđđat 2005 Odeldikki
prp. 99 (2004 – 2005) forslag til revisjon
av reindriftsloven (boazodoallolága ođasmahttinevttohus).
Láhkaevttohus ráhkaduvvui
ráđđádalakeahttá Sámedikkiin,
ja evttohusas ii lean ollislaččat árvvoštallojuvvon
boazodoalu organiseren ekonomalaš, ekologalaš ja
kultuvrralaš ceavzilisvuođa
ektui. Stuorradiggi maŋidii Odeldikki prp.
99 (2004 – 2005) meannudeami. Sámediggi
ja Stoltenberg ráđđehus
leat soahpan evttohit ođasmahttit boazodoallolága NAČ 2001:35 «Forslag
til endring i reindriftsloven» (boazodoallolága
ođasmahttinevttohusa) vuođul.
Dát galgá dahkkojuvvot
ráđđádallamiid
bokte. Sámediggi áigu meannudit
loahpalaš Odeldikki proposišuvdnaárvalusa
ja geahččat ahte
sáhttá go doarjut
láhkaevttohusa. Sámediggi oaidná hirbmat deaŧalažžan
ahte dát láhkabargu
vuoruhuvvo ja ahte ođđa
láhkaevttohus sáhttá ovddiduvvot
lagaš boahtteáiggis.
Sámediggi áigu čujuhit
dasa ahte bargu mii dál lea ovddiduvvon
lea bistán mearehis guhká.
Boazodoalloláhkalávdegotti
evttohus ođđa
boazodoallolága ektui ovddiduvvui juo 2001:s.
Sámediggi oaivvilda ahte jos Sámediggi árat livččii
váldojuvvon mielde láhkabargui
de proseassa livččii
mannan johtileappot.
Sámediggi oaivvilda ahte lassin láhkarievdadusaide
nugo namuhuvvon bajábealde, ferte boazodoalloláhka jođáneamos
lági mielde ollislaččat
ođasmahttojuvvot. Dán
barggus ferte earret eará areálaášši
ja oktavuohta eará meahccegeavaheaddjiide
leat mielde.
Sámi ealáhusaide
ja servodateallimii lea váttisvuohtan go
vuoigatvuođaid beassá oastit
ja vuovdit kommersiála márkanis.
Dakkár vuoigatvuođat
leat ovdamearkka dihtii mielkeeriid vuovdin, bivdofatnasiid vuovdin
oktan eriiguin ja guohtuneatnamiid geavahanvuoigatvuođaid
vuovdin ovdamearkka dihtii bieggamillopárkkaide.
Sámediggi bivdá ahte
vuhtiiválddidettiin boahttevaš servodatovdáneami, čielggaduvvojit vejolašvuođat gáržžidit
dán vuoigatvuođamárkana,
ja nu sihkkarastit sámi servodahkii dohkálaš ekonomalaš ja
kultuvrralaš ovdáneami.
Dálá dilli čájeha
ahte fargga sáhttá geavvat
nu ahte sámi servodat massá dáid
vuoigatvuođaid.
2.4.1 Finnmárkoláhka
Finnmárkoláhka
lea leamaš okta dain deaŧaleamos áššiin
Sámedikkis 2005:s. Bargu dáinna áššiin
lea gáibidan hui ollu politihkalaš ja
fágalaš resurssaid
Sámedikkis. Stuorradikki ja Sámedikki
gaskasaš ođđaolahusproseassa
bokte justiisalávdegottiin ráđđádallamiin
ja justiisalávdegotti árvalusa
Sámedikki dievasčoahkkima
meannudeami bokte, šattai láhka
maid Sámediggi sáhtii
doarjut. Stuorradiggi mearridii lága geassemánu
17. b. 2005. Gielda- ja guovlodepartemeanta lea oktavuođa bokte
Sámedikkiin ráhkadan
sirdináigenjuolggadusaid Finnmárkkuopmodahkii
mat gustojit 01.01.06 rájes gitta dassážii
go eanaareálat Stáhtavuvddiin
sirdojuvvojit Finnmárkkuopmodahkii jagi
2006 nuppi jahkenjealljehasa loahpas.
Guolástus- ja riddodepartemeantta ja Sámedikki
gaskka leamaš oktavuohta dainna áigumušain
ahte čielggadit sámiid
ja earáid guolástanvuoigatvuođaid
mearas olggobealde Finnmárkku. Ovttamielalašvuohta
lea das ahte ráđđádallat dákkár
mandáhta. Sámediggi
eaktuda ahte Guolástus- ja riddodepartemeanta
vuoruha dán barggu vai dat ovdána
nu mo Stuorradiggi lea eaktudan.
Diehtojuohkin lága birra lea maiddái
deattuhuvvon 2005:s. Sámediggái
lea leamaš deaŧalaš ahte
diehtojuohkinbargu lea ollislaš. 2005:s álggahuvvui
diehtojuohkinprošeakta ja prošektii
nammaduvvui hálddahuslaš stivrenjoavku.
Stivrenjoavkkus leat lahtut Sámedikkis,
Finnmárkku fylkkagielddas, Gielda- ja guovlodepartemeanttas
ja Justiisadepartemeanttas.
2.4.2 Areálasuodjaleapmi ja suodjalanplánat
Sámi guovlluin leat jođus
ollu suodjalanproseassat. Sámediggi lea
jearran Birasgáhttendepartemeanttas oaivila sámi
guovlluid suodjalanproseassaid njuolggadusevttohussii. Birasgáhttendepartemeanta
lei lohpidan vástidit johtilit. Dattetge dieđihii
Birasgáhttendepartemeanta ahte vástádus
ii boađe ovdal go bagadus oppalaš ráđđádallanprosedyraid čuovvoleami
váste lea ráhkaduvvon.
Beroškeahttá das
de lea 2005:s dieđihuvvon ahte álggahuvvojit
ođđa suodjalanplánat
ja hálddašanplánaid ráhkadeapmi.
Sámediggi lea cuiggodan dan garrasit ja
lea bivdán birasgáhttenministtara
fuolahit dan ahte eai álggahuvvo ođđa plánaproseassat
ovdal go lea ásahuvvon ovttamielalašvuohta
sámi guovlluid suodjalanproseassaid njuolggadusaid
ektui.
Sámediggi lea dohkkehan dan ahte čađahuvvojit ráđđádallamat Birasgáhttendepartemeanttain čađahuvvon
gulaskuddanproseassaid vuođul, daid suodjalanplánaid ektui
mat álggahuvvojedje ovdal ráđđádallanprosedyraid
ja ovdal go sámi guovlluid suodjalanproseassaid
njuolggadusat mearriduvvojedje.
Sámediggi lea 2005:s fas bargagoahtán
Meavkki ja Arvenjárgga áššiin
maid Suodjalus áiggošii
laktit oktii. Stuorradiggi bijai eaktun Meavkki ja Arvenjárgga báhčinguovlluid
laktimis dan ahte bealit mat gusket boazodollui galge čovdojuvvot.
Dát eavttut eai leat dán rádjai čovdojuvvon.
Jos báhčinguovlu
laktojuvvo oktii árvaluvvon plánaid
mielde, de rihkkojuvvojit álbmotrievtti
prinsihpat. Stáhtas lea ovddasvástádus sámi
vuoigatvuođain areálasuodjaleami
oktavuođas ja ealáhusbargit
eai okto galgga dárbbašit
guoddit ovddasvástádusa
das rievttálaččat
eaige politihkalaččat
ge. Sámediggi oaidná ahte
barggus sámi vuoigatvuođaid
sihkkarastimiin sámi álbmoga
váste lea Suodjalusa huksenplánaášši
Meavkki ja Arvenjárgga guovllus hui deaŧalaš prinsihpalaš ášši.
Sámediggi áigu
ráđđádallamiid
bokte Ráđđehusain bargat
dan ala ahte ceavzilis boazodoalu vuođđu
Meavkki ja Arvenjárgga guovllus sihkkarastojuvvo álbmotrievtti
mearrádusaid siskkobealde boahtteáiggis.
Suodjalusa doaibma ferte organiserejuvvot nu ahte sámi
kultuvrra ja boazodoalu ávnnaslaš kulturvuođđu
ii billistuvvo.
Sámediggi lea ovdal jearahan ja ain
jearaha ollislaš váikkuhusčielggadeami
ja fylkkaid plánaid ovdalgo dáid
oktavuođas addojuvvojit konsešuvnnat
hukset bieggamillopárkkaid ja vuođđostruktuvrra.
Dát ii leat dahkkojuvvon. Maid ii gávdno
doarvái dutkanvuođđu
oaidnit makkár váikkuhusat
bieggamillopárkkain leat boazodollui. Sámediggi
gáibida ahte eai álggahuvvo
viiddis huksenprošeavttat ovdal go leat čađahuvvon ráđđádallamat Sámedikkiin.
2.4.3 Olju ja gássa
Sámi álbmot
lea maid stáhtavuođđudeaddji álbmot
Norggas. Dat go Norgga stáhta dál
stivre Barentsábi čhcevulošresurssaid
ferte áddejuvvot nu ahte dat lea boađus
das go stáhta lea vuođđuduvvon
guovtti álbmoga eatnamiid ala, sápmelaččaid
ja norgalaččaid.
Jos eai dohkkehuvvo sámi vuoigatvuođat ođđa
resurssaid geavaheapmái guovlluin mat historjjálaččat
leat bidjan njuolga vuođu ássamii
ja eallinvuohkái, de dalle váldojuvvo sámiin
eret maiddái vuoigatvuohta stivret sin
iežaset eallinvuogi ja ekonomalaš ovdáneami
ILO-konvenšuvnna nr 169 eamiálbmotrievtti mielde.
Oljo- ja gássaresurssat olggobealde sámi
guovlluid buvttihit erenoamáš álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid sámi álbmoga
guovdu. Dát ja oljo- ja gássadoaimmat
davveoarje Ruoššas
bidjet erenoamáš gáibádusaid operáhtoriidda,
fievrrideaddjiide ja stáhtaide. Sámediggi
lea 2005:s bargan erenoamážit
dan ala ahte oažžut
gulahallama Statoil:in eamiálbmotvuoigatvuođaid
ektui sihke Norggas ja eará riikkain.
Áiggiid čađa
lea luondduriggodagaid ávkkástallan leamaš sámi ássama
ja eallinvuogi vuođđun.
Dáid vuoigatvuođaid
ferte dohkkehit lágaid olis.Oljjuin ja
gássain ávkkástallan
lea oalle ođđa
doaibma riikka davviguovlluin. Eiseválddit
leat geatnegahttojuvvon ásahit eamiálbmotfoandda
masa galgá biddjojuvvot oassi vuoittus buotlágan
oljo-, gássa- ja minerálariggodagaiguin ávkkástallamis
sámi guovlluin. Foanda galgá geavahuvvot
sámi servodatovddideapmái
olles Norggas iige galgga leat ráddjevuvvon geográfalaččat
daidda sámi guovlluide gos dát
luondduriggodagat leat. Eamiálbmotfoandda galgá maid
sáhttit geavahit eamiálbmogiid
servodatovddideapmái Barentsábi
nuortta bealde.
Dasa lassin lea Sámediggi erenoamážit čájehan beroštumi
ahte buot fanastrafihkka, offshoredoaibma ja buot industriija prošeavttat davvi
mearraguovluin fertejit čuovvut daid čavgaseamos birasgáibádusaid,
garra dálkkádatbeliid
ja guovlluid raššivuođa
geažil.
2.4.4 Boazoguohtunkonvenšuvdna
1997 norgga-ruoŧa boazoguohtonkonvenšuvdnaárvalus,
mii galgá boahtit 1972 konvenšuvnna
sadjái ovddiduvvui 2001:s. Norgga ja Ruoŧa ráđđehusat
nammadedje goabbáge šiehtadallandelegašuvnna,
ja šiehtadallamat ođđa
rájárastá boazodoallokonvenšuvnna hárrái álggahuvvojedje
2003:s. Šiehtadallandelegašuvdna
lei váldoáššis
ovttaoaivilis ollu prinsihpaid ja ortnegiid ektui ođđa
konvenšuvnnas, muhto eai lean ovttaoaivilis
rájárastá boazodoalu
geografalaš muddemis. Šiehtadallandelegašuvdna
heaittihuvvui giđđat
2005. Ovttamielalašvuođa
váiluma geažil
lea Ruoŧŧa dieđihan
ahte dat miessemánu 1. b. 2005 rájes
bidjá 1751 mannosaš Lappekodicilla
vuođđun muddemiidda.
Norga lea mearridan ođđa
lága, mii doaibmá dassážii
go ođđa konvenšuvdna
gárvvistuvvo, ja dat galgá gaskaboddosaččat
muddet Ruoŧa beale bohccuid guođohemiid
Norggas.
Norga ja Ruoŧŧa
bođiiga ovttaoaivilii suoidnemánus
2005 mandáhtaevttohusa hárrái ahte álggahit
fas ođđasis šiehtadallat
boazoguohtonkonvenšuvnna. Ođđa šiehtadallanlávdegotti mandáhta
siskkilda sámedikkiid ja boazodoalloorganisašuvnnaid goappašiin
riikkain. Juovlamánus 2005 álggahuvvojedje
fas šiehtadallamat ođđa
norgga-ruoŧa boazoguohtonkonvenšuvnna hárrái.
Juovlamánus 2005 jotkojuvvojedje fas Norgga-Ruoŧa
boazoguohtunkonvenšuvnna šiehtadallamat. Sámedikkis
leat vuordámušat dasa
ahte barggu boađusin šaddet dohkálaš ja
johtilis čovdosat.
2.4.5 Boraspiret
Sámediggi lea ožžon
nammadanválddi guovllulaš boraspirelávdegottiide
dakkár guovlluin gos leat sámi
ealáhusberoštumit.
Sámediggi lea dovddahan eahpádusa
daidda alla boraspiremáddodatmihtuide sámi ássanguovlluin,
gos leat sihke birrajagi guohtumat bohccuide ja geasseguohtun sávzzaide.
Massinlogut leat dássidat ja hui stuorrát,
ja muhtun guovlluin maiddái stuorrumin.
Jus galggaš leat vejolaš Stuorradikki
eavttuid ollašuhttit, de ferte geavahit
ollu ruđaid registremiidda ja vuogádatovddideapmái
stuorra boraspiriid riikkalaš gozihanprográmmas
(Det nasjonal overvåkningsprogrammet for store rovdyr). Viidáseappot
ferte geavahit ollu ruđaid eastadandoaimmaide,
ja ferte hukset vuogádaga das mo ja man
ollu boraspiriid bivdit. Stuorát massin
borapiriid geažil mieddisbuktá ahte
sihke eanadoalu ja boazodoalu ceavzinvejolašvuohta hedjona.
Dát ealáhusat
leat hui rašit daid iešguđet
biologalaš ja ekonomalaš rievdamiid
ektui maid massin boraspiriid geažil dagaha.
Lea ágga jearrat ii go riikkalaš boraspirepolitihkka
rihko álbmotrievtti.
Ovddit ráđđehus
(Bondevik II ráđđehus) álggahii
láhkaásahusrievdadanproseassaid
mat buvttihit stuorra negatiivvalaš rievdadusaid
dáláš buhtadusnjuolggadusaide.
Sámediggi lea addán
cealkámuša ođđa
boraspirebuhtadusa láhkaásahusevttohussii
mii guoská šibihiidda
ja bohccuide. Sámediggi ii hálit
fuonidit dáláš buhtadusortnega
ii ge leat ovttaoaivilis váldosiskiluša
ektui mii evttohuvvo láhkaásahusas. Sámediggi
lea ilus go ođđa ráđđehus
Soria-Moria julggaštusa bokte hilgu ođđa buhtadanortnetevttohusa.
Sámediggi ferte oažžut váikkuhanfámu
bajimuš dási boraspirepolitihkkii
mii guoská sámi
guovlluide. Nugo ortnet dál lea, de ii
dávis dat stáhta
geatnegasvuođaide ahte ráđđádallat eamiálbmogiin áššiin mat
gusket sidjiide ILO-konvenšuvnna nr 169
mielde, eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid
hárrái iešmearrideaddji
riikkain, ii ge dat dávis ráđđádallanšiehtadussii
ge.
2.5 Ovttasbargu
Ovttasbargu buot dásiin lea deaŧalaš ja
oainnusin dahká sámi
servodaga ja buvttiha ovddasvástádusa
buot politihkalaš dásiide
Norggas dán barggus. Sámediggi
ferte oažžut resurssaid
vai sáhttá čuovvolit
ovttasbarggu buot dásiin. Resurssat dárbbašuvvojit
sihke ovttasbargošiehtadusaid čuovvoleapmái
fylkkagielddaiguin ja riikkaidgaskasaš ovttasbarggu čuovvoleapmái.
2.5.1 Ovttasbargu guovllulaš dásis
Ovttasbargošiehtadusat fylkkagielddaiguin leat
deaŧalaš gaskaoamit
maiguin nannet ja buktit oidnosii sámi
kultuvrra, giela ja servodateallima fylkkagielddain. Jagi 2005 álggus
ledje Sámedikkis ovttasbargošiehtadusat
Romssa fylkkasuohkaniin ja Finnmárkku fylkkagielddain. Šiehtadusa čuovvolanbargguin
lea bargojuvvon oktilaččat
buot fágasurggiin. Jahkásaččat
dollojuvvojit čoahkkimat sihke politihkalaš ja hálddahusa
dásis.
Sámediggi lea 2003:s álggahan ovttasbargošiehtadusaid máttasámi
guovlluid fylkkagielddaiguin. Ovttasbarggus leat mielde Norlándda, Davvi-Trøndelága,
Mátta-Trøndelága
ja Hedmárkku fylkkagielddat. Šiehtadus
vuolláičállojuvvui
11.02.05 ja Sámedikki dievasčoahkkin
meannudii dan miessemánus 2005. Sámediggi
lea 2005:s bargan ovttasbargošiehtadusa
ráhkademiin Norlándda
fylkagielddain. Ulbmilin lea vuolláičállit šiehtadusa
2006 jagi álggus.
Sámediggi lea guovllulaš searvevuođa
lahttu Finnmárkkus. Njealljejagáš guovllulaš ovddidanprográmma
(GOP) Finnmárkku váras
lea ráhkaduvvon, nu gohčoduvvon
Ressursrik region Finnmark 2004 – 2007.
Searvevuohta juohká daid guovllulaš ruđaid
maid fylkkagielda oažžu
juohkimassii ja dasa lassin čuovvola guovllulaš jahkeplánaid
ja ráhkada ođđa
plánaid. Doaibmabijut jahkásaš GOP:in
guorahallojuvvojit maiddái jahkásaš čoahkkimiin
mat dollojuvvojit Finnmárkku fylkkasátnejođiheaddji
ja Sámedikki presideantta gaskka.
Sámediggi lea lahttun guovllulaš searvevuođas
Romssas. 2005:s ledje guovloráđit
mat ovddidedje evttohusaid guovllulaš ovddidanprográmmii (GOP)
ja fylkkasuohkan lágidii oktasaš konferánssa
ovttas suohkaniiguin GOP birra. Sámediggi
ii oassálastán
guovllulaš ovddidanprográmma
bargui ovdal dán proseassa loahpageahčen.
Vai sámi perspektiiva fuolahuvvo buoremus
láhkai, de lea deaŧalaš ahte
Sámediggi oppa áiggi
lea mielde proseassas, ja ahte oppa áiggi
lea oktavuohta GOP-barggu eará oassálastiiguin,
dás maiddái suohkaniiguin
ja guovloráđiiguin.
Sámediggi áigu
váldit ovdan ovttasbargovuogi jahkásaš čoahkkimis
ovttabargošiehtadusa oktavuođas
Romssa fylkkasuohkaniin
Bargu guovllulaš searvevuođaiguin
máttasámi guovllus
lea dál árvvoštallojuvvomin
ja čuovvoluvvu 2006:s.
2005:s lea ásahuvvon ovttasbargoorgána
Sámedikki ja guovllulaš dearvvašvuođafitnodagaid
gaskka. Dát ovttasbargoorgána galgá leat
mielde sihkkarastimin daid geatnegasvuođaid
mat spesialistadearvvašvuođabálvalusas
leat bálvalusaidis kvalitehta sihkkarastima
oktavuođas sámi álbmoga váste.
Sámediggi oaidná deaŧalažžan
ahte gávdno forum gos geahččat sámi
pasieanttaid dárbbu ollislaččat
beroškeahttá searvegullevašvuođas. Sámediggi
lea 2005:s evttohan stivralahtuid guovllulaš dearvvašvuođafitnodagaide.
Sámediggi lea álggahan
ovttasbarggu Finnmárkku fylkkagielddain
(FFG) Geografálaš diehtojuohkin vuogádaga
atnui váldima ektui guoskevaš organisašuvnnaiguin.
FFG lea dihtorvuođus vuogádat
gosa čoaggit, vurket, analyseret ja čalmmustit
geográfalaš oktavuhtii
gulli dieđuid. Prošeakta
lea Sámedikki ja Finnmárkku
fylkkagieldda gaskasaš ovttasbargošiehtadusa čuovvoleapmi.
Prošeakta galgá addit oasálaččaide vejolašvuođa
váldit atnui reaiddu vai olamuddu goappašiin ásahusain
ja geavaheaddjiide buorránivččii.
FFG vuogádaga atnui váldima váldoulbmilin
Sámedikkis lea ásahit
bálvalusaid ja kártadieđuid
sámi álbmoga várás.
2.5.2 Ovttasbargu našunála dásis
Ovttasbargu našunála
dásis addá Sámediggái vejolašvuođa
bidjat eavttuid servodatovdánahttima bajimuš čanastagaide
sámi servodagas. Sámedikkis
leat jeavddalaččat čoahkkimat
eanaš departemeanttaiguin ja stáhtaráđiiguin
gos digáštallet
iešguđet áššiid
birra. Ráđđádallanortnet nanne
ovttasbarggu Sámedikki ja ráđđehusa
gaskka.
Sámedikkis leat leamaš jahkásaš čoahkkimat Dearvvášvuođa-
ja fuolahusministtariin. Dasa lassin lea 2005:s, Sámedikki
dearvvašvuođa-
ja sosiálabálvalusaid dieđáhusa čuovvoleapmin, ásahuvvon
guovddáš oktiiortnejeaddji
orgána Sámedikki, Dearvvašvuođa-
ja fuolahusdepartemeantta ja Bargo- ja sosiáladepartemeantta gaskka.
Dát orgána galgá earret
eará ráhkadit
evttohusa makkár stivrenreaidduide lea
dárbu ja movt dat galget geavahuvvot. Dát
ferte dahkkojuvvot sihkkarastin dihte dássásaš dearvvašvuođa-
ja sosiálabálvalusaid
sámi álbmogii,
nugo muđui álbmogis
leat. Dát ođđa
ovttasbargohápmi lea Sámedikki
mielas buorre.
Sámedikki ovttasbargu Stuorradikkiin lea
ovdánan buori guvlui. Dát bođii
erenoamážit oidnosii barggus
justiisalávdegottiin finnmárkolága
meannudeami oktavuođas. Dattetge lea ollu
ain bargu dainna movt lávdegoddi searvvaha
Sámedikki áššiin
main lea mearkkašupmi sámi
servodahkii. Sámediggi lea ovddidan dán máŋgga
oktavuođas Stuorradiggái.
2.5.3 Ovttasbargu riikkaidgaskasaččat
Sámediggi searvá riikkaidgaskasaš bargui eamiálbmotáššiiguin. Sámediggi
lea dán bokte mielde nannemin sámiid
ja eará eamiálbmogiid
dili. Sámediggi lea 2005:s vuoruhan sámi
ovttasbarggu, válljejuvvon ON-orgánaid,
ovttasbarggu davviguovlluin ja EU.
2.5.4 Sámi ovttasbargu
Sámi parlamentáralaš ráđđi
(SPR) lea parlamentáralaš ovttasbargoorgána Suoma,
Norgga ja Ruoŧa sámedikkiid gaskka.
Ruošša beale sámit leat
bissovaš áicin
SPR:s. Guovvamánus 2005 válddii Sámediggi
Suoma bealde badjelasas presideantaámmáha
ja nu maiddái SPR čállingoddedoaimma.
SPR:ii juolluduvvui ruhta 2005:s Norgga stáhtabušeahta
bokte. Dát ruđat
fievrriduvvojedje Sámediggái
Suoma bealde go dat válddii badjelasas
SPR jođiheami. Muđui
eat leat lihkostuvvan oažžut
eará ruhtadeami SPR doibmii.
Guovvamánus 2005 dollojuvvui sámedikkiid
oktasaš parlamentarihkkariid konferánsa.
Maiddái Ruošša
beale sámiid ovddasteaddjit serve. Dát
lei vuosttaš dán
lágan konferánsa,
ja dat čájeha
ahte sámedikkiin lea dáhttu
gávdnat ođđa ovttasbargovugiid
movt bargat eamiálbmotpolitihkalaš áššiiguin. Doppe
mearriduvvui oktasaš julggaštus.
Julggaštusas deattuhuvvo ahte našunála
stáhtat fertejit ain dohkkehit ja árvvus
atnet dan ahte sámi álbmogis
lea vuoigatvuohta geavahit ja hálddašit
iežaset luondduriggodagaid ja resurssaid.
Dasto deattuhuvvo ahte Suopma, Norga, Ruošša ja
Ruoŧŧa leat geatnegahttojuvvon dohkkehit
ja sihkkarastit sámiid eamiálbmotvuoigatvuođaid, maiddái
historjjálaš vuoigatvuođaid
mat gusket eatnamiidda, čáziide
ja luondduriggodagaide.
2.5.4.1 Davveguovlu
Ráđđehusa
Stuorradiggedieđáhus
nr 30 (2004 – 2005) Muligheter og utfordringer
i nord (Vejolašvuođaid
ja hástalusaid birra davvin) ovddiduvvui
Stuorradiggái cuoŋománus
2005. Dieđáhusas
daddjojuvvo earret eará ahte eamiálbmotdimenšuvdna
lea deaŧalaš oassi Norgga
davveguovlopolitihkas, ja ahte ráđđehusa
mihttomearrin lea sihkkarastit eamiálbmogiidda
davviguovlluin duohta searvanvejolašvuođa mearrádusproseassain. Dieđáhusa
meannudeames Stuorradikkis lei nana ovttamielalašvuohta áŋgiruššamiid hárrái,
ja Stuorradikki eanetlohku čujuha ahte
dálkkádatrievdamiin
Arktisasis leat váikkuhusat eamiálbmogiidda.
Maiddái dat go gálvofievrrideapmi
ja gávppálašvuohta lassánit čuohcá sakka
luondduresurssaide davvin. Sámediggi oaivvilda ahte
davveguovlopolitihka hábmen addá buori
vejolašvuođa geahčadit
sihke sámepolitihka Davvikalohtas ja muđui eamiálbmotáššiid
sirkumpolára guovllus, ollislaččat
ja ollislaš perspektiivvas. Sámedikkis
ferte leat aktiivvalaš rolla Norggas davveguovlopolitihka viidáset
barggus.
Go beroštupmi davveguovlluid resurssaide
ja boahttevaš vejolašvuođaide
stuorru, de dát áiggi
vuollái sáhttá buvttihit
stuorát deattu ekonomiijii, resurssaide,
máhttui ja birrasii. Sámediggi
ferte oassálastit aktivvalaččat
davveguovlopolitihka viidáset barggus sihkkarastin
dihtii eamiálbmogiid ealáhusvuođu, sihke
vuoigatvuođaid, ekonomalaš rámmaid,
gelbbolašvuođahuksema
ja bajásdoallanvejolašvuođaid.
Dieđáhusas
evttohuvvojit ollu konkrehta doaibmabijut maiguin nannet Norgga davveguovlopolitihka,
sihke iešguđet politihkkasurggiin
ja doaibmabijut maiguin oktiiortnet davveguovloáššiid. Sámediggi áigu
erenoamážit čujuhit
ahte dat doaibmabijut mat leat mielde sihkkarastimin eamiálbmotvuoigatvuođaid
guovllus leat deaŧalaččat. Sámediggi
ii leat duhtavaš dainna go ráđđehus
lea nammadan davveguovlolávdegotti almmá searvatkeahttá Sámedikki.
Davviriikkalaš sámedikkiid
presideanttaid ja sámeministtariid gaskasaš jahkásaš čoahkkin
dollojuvvui Helssegis 2005:s. Dan čoahkkimis
lei earret eará sáhka
davviriikkalaš sámekonvenšuvnna
evttohusa geigemis ja dan viidáset meannudeames. Dát
galgá jorgaluvvot suomagillii ja sámegillii
ja dan maŋŋá sáddejuvvot
gulaskuddamii guoskevaš riikkaide 2006:s.
Áššedovdijoavkku
ovdaolmmoš Carsten Smith, geigii ovttajienalaš evttohusa
ministtariidda ja sámedikkiid presideanttaide. Áššedovdijoavkku
evttohus lea hui vuđolaš ja
bures dahkkojuvvon dokumeanta mas čujuhuvvojit
sámiid unnimus vuoigatvuođat
davviriikkain. Sámediggi áigu
deattuhit ahte davviriikkalaš sámekonvenšuvdnaevttohusa
lea deaŧalaš čuovvolit
dainna lágiin ahte sámedikkit dohkálaččat
leat mielde barggus. Sámedikki ollislašoaidnu dán
rádjai lea dat ahte livččii
lean sávahahtti ahte áššedovdijoavkku
eavttohus livččii
lean čiekŋaleappot
muhtun surggiin, muhto ahte dál oaidnit evttohusa
ollislaččat positiivvalažžan.
Sámi parlamentáralaš ráđđi
searvá bissovaš oasálastin Árktalaš parlamentáralaš komiteas.
Sámedikki presideanta Norgga bealde lea
ovddastan sámiid komiteas áigodagas
2002 ja 2005.
Sámediggi lea leamaš mielde čađaheamen
Barentsovttasbarggu Eamiálbmotjagi 2005
dainna lágiin ahte lea juolludan ekonomalaš doarjaga Barentsovttasbarggu
eamiálbmotbargojovkui oktiiortnet eamiálbmotjagi
barggu. Sámediggi lea 2005:s lea leamaš mielde čađaheamen:
Nuoraid Barents-kulturfestivála miessemánus
2005 ja Barents Youth Conference maid lágidii
The Intergovernmental Working Group on Youth Policy ja The Regional Working
Group on Youth Issues čakčamánus
2005. Sámediggi juolluda jahkásaččat
doarjaga eamiálbmotkantuvrra doibmii Murmánskkas.
Doarjja addojuvvui Barentsčállingoddái,
mas ovttasráđiid
eamiálbmotbargojoavkkuin lea ovddasvástádus
kantuvrra doaimmas. Sámediggi oaivvilda
ahte dát kantuvra nanne Barents eamiálbmogiid
searvama. Danne šállošit
go Sámediggi okto ferte ruhtadit dán
doaimma.
Sámediggi searvvai Norgga delegašuvdnii šiehtadallamiin
Seahkalis Norgga-Ruošša guolástuskomišuvnna
34. sešuvdnii Kaliningradas Ruoššas.
Sámediggi oaččui
doarjaga gáibádussii
ahte dat geat guolástit Barentsábis
fertejit gávnnahit ortnegiid maiguin jávkadit registrerekeahtes
bivddu Barentsábis. Dasto oaččui
Sámediggi doarjaga evttohussii ahte eanet
beassat bivdit gonagasreappáid Norggas,
ja sihkkut 100-mehterráji gonagasreabbábivddus.
2.5.4.2 EU
Sámedikki bargu eurohpapolitihkalaš áššiiguin dáhpáhuvvá SPR
bokte ja Sámedikki oktavuođa
bokte guovddáš,
guovllulaš ja báikkálaš eiseváldiiguin
Norggas. Sámediggi lea mielde Eurohpapolitihkalaš forumas guovddáš,
guovllulaš ja báikkálaš eiseválddiid ovddas.
Sámediggi lea mielde maiddái
dan hálddahuslaš oktavuohtajoavkkus.
Sámediggái lea deaŧalaš boahtteáiggis
deattuhit sihke politihkalaš ja hálddahuslaš proseassaid
EU vuogádaga siskkabealde, muhto dasa dárbbašuvvojit
dalle eanet resurssat.
Interreghálddašeapmi gáibida
stuorra ekonomalaš ja hálddahuslaš resurssaid
go sulastahttá stáhtalaš ruđaid jahkásaš juolludemiin,
ja danne mearridii ge Sámediggi ahte ii
vuorut dán barggu 2005:s. Interregprográmmat
leat jođus njealját áigodaga
(2007 – 2011). Sámedikki mielas
lea deaŧalaš ahte
bargu dán áigodagas
jotkojuvvo, muhto ahte biddjojuvvo sámi
prográmma mii guoská olles
Sápmái. Go prográmma
ekonomalaš hálddašanrámmat
leat unnit, de ii leat Sámedikkis vejolašvuohta váldit
badjelasas čállingoddebarggu,
muhto háliida dattetge čuovvolit
prográmmabarggu ovttasráđiid
Sámedikkiin Ruoŧa
bealde.
2.5.4.3 ON
Sámediggi searvá aktiivvalaččat
bargui mii guoská eamiálbmotjulggaštusa
ráhkadeapmái ON
olis. Sámediggi lea 2005:s searvan Norgga
delegašuvdnii bargojoavkku (IWSGDD) 11.
sešuvnna vuosttas oassái.
Sešuvnna maŋimuš oassi
dollojuvvo 2006:s. Bargojoavku galggai válmmaštit barggus
2004:s dego oassin ON eamiálbmotlogijagis.
Mandáhta guhkeduvvui dattetge ovttain jagiin,
dan sivas go ii lean šaddan ovttamielalašvuohta
das logát sešuvnna maŋŋá.
Eamiálbmotáššiid bissova�� forum
doalai njealját sešuvnna
miessemánus. Sámediggi
atná foruma barggu hui deaŧalažžan,
ja juolluda danne ekonomalaš doarjaga jođiheaddjái.
Sámediggi čuovvola oktilačat
riikkaidgaskasaš barggu Biologalaš šladdjivuođa
konvenšuvnnain (CBD), ja oaidná stuorra
hástalusaid mat čatnasit
konvenšuvnna heiveheapmái našunálaččat. Stáhta
lea CBD artihkkala 8 (j) mielde geatnegahttojuvvon árvvus
atnit, suodjalit ja doalahit sámiid árbevirolaš máhtolašvuođaid
Norggas. Sámediggi čujuha
ahte geavahusas lea dahkkojuvvon hui unnán
Norggas dan oasis mii guoská CBD:ii 8 (j).
Ieš vuođđu
dasa ahte sáhttit dohkálaččat
ja ulbmillaččat
suodjalit sámiid árbevirolaš máhtolašvuođaid,
ii leat ovdamearkka dihte sajis, ja danne lea Sámedikkis
hui stuorra beroštupmi ahte systemáhtalaččat
ja viidát duođaštit
(registreret jna.) dán lágan máhtolašvuođaid.
Dán lágan prošeakta
lea maiddái mielde oainnusin dahkamin ja duođašteamen árbevirolaš máhtolašvuođaid biologalaš šláddjivuođa
hárrái deaŧalaš gáldun
luonddu- ja birasgáhttenbarggus, omd. doaibmat indikáhtorin
dálkkádatrievdamiin.
2.6 Dearvvašvuohta
Sámedikki sámi dearvvašvuođa-
ja sosiálapolitihka váldomihttomearrin
lea ollislaš ja dássásaš dearvvašvuođa-
ja sosiálabálvalusat
sámi álbmoga váste,
nugo muđui eará álbmogis
leat. Sámediggi lea 2005:s bargan aktiivvalaččat dearvvašvuođa-
ja sosiálapolitihkalaš áššiiguin. Guovddáš mihttomearrin
lea buoridit máhtolašvuođa
ja áddejumi sámi
bálvalusdárbbašeaddjiid
dárbbuin ja vuoigatvuođain.
Sámiid vuoigatvuođat
go lea eamiálbmot leat muddejuvvon Norgga lágain
ja riikkaidgaskasaš konvenšuvnnain.
Vuoigatvuođat sihkkarastet earret eará vuoigatvuođa oažžut dárbbašlaš dearvvašvuođa
veahki ja diehtojuohkima iežas gillii.
ILO-konvenšuvnna nr 169 artihkkalis 25
sihkkarastojuvvo maiddái sámiid
vuoigatvuohta leat mielde hábmemin áigeguovdilis dearvvašvuođafálaldagaid,
ja nanne sámi geavaheaddjiid vuoigatvuođa
oažžut dohkálaš dearvvašvuođabálvalusaid.
Sámediggi lea 2005:s meannudan dieđáhusa
sámi dearvvašvuođa-
ja sosiálabálvalusaid
birra. Dieđáhusas
válddahallojuvvo strategalaš dearvvašvuođa-
ja sosiálapolitihkalaš bargu Sámedikkis.
Sámedikkis lea bajimuš ovddasvástádus sámi
dearvvašvuođa-
ja sosiálapolitihka hábmemis,
ja dat lea guovdileamos eavttuid biddji eiseválddiide dássásaš fálaldagaid ovddideami
oktavuođas sámi álbmoga
váste. Dát mearkkaša
dan ahte Sámediggi ferte oktiiortnet ja
jođihit dáid áššiid guovddášeiseváldiid
ektui. Dán muttos stuorra fágasuorggis gáibida
hui ollu resurssaid sámi bálvalusdárbbašeaddjiid
vuoigatvuođaid ja dárbbuid
oainnusin dahkan.
Sámedikkis leat geavahusas ruđat
ráđđehusa dearvvašvuođa-
ja sosiálabálvalusaid doaibmaplána
Mangfold og likeverd čuovvoleapmái
sámi álbmoga váste.
Ruđat juogaduvvojit váldoáššis dearvvašvuođa-
ja sosiálaprošeavttaide
ohcama vuođul. Dát
ruđat mat leat addojuvvon Sámediggái
dán ulbmilii eai leat lassánan
namuhan veara 1999 rájes. Sámediggi
oaidná ahte lea dárbu
oažžut eanet ruđaid
dán ulbmilii. Máttasámi ássanguovlluin
leat erenoamáš stuorra
hástalusat.
2005:s vuoruhii Sámediggi čuovvovaš áŋgiruššansurggiid: čielggadus-
ja prošeaktabargu dainna áigumušain
ahte heivehit dearvvašvuođa-
ja sosiálabálvalusaid
sámi duohtavuhtii, metodaovddideapmi ja
doaibmabijuid láhčin
iešguđet dárbbuid
ektui dábálaš dearvvašvuođa-
ja sosiálabálvalusas
sámi guovlluin, dearvvašvuođa-
ja sosiálabargiid oahpaheapmi sámi gielas
ja kulturáddejumis ja pasieantaguovdásaš dearvvašvuođa-
ja sosiálafágalaš girjjálašvuođa
almmuheapmi sámegillii.
Sámi mánáin
ja nuorain lea vuoigatvuohta oažžut dássásaš ja
kultuvrralaččat
heivehuvvon mánáidsuodjalusbálvalusaid. Fágaolbmot,
dikšunásahusat, gielddalaš ja
almmolaš orgánat
fertejit váldit vuolggasaji sámi
mánáid ja nuoraid
gielalaš ja kultuvrralaš identitehtas
veahkkedoaibmabijuineaset. Sámediggi lea 2005:s
bargan dan ala ahte Mánáid-
ja bearašsuodjalanođastus
galgá dán vuhtii
váldit.
Psyhkálaš dearvvašvuođa
nannenbargu lea leamaš okta áŋgiruššansuorgi
sihke našunalaččat
ja Sámedikkis soames jagi. Dán
oktavuođas lea Sámediggi
ohcalan dakkár dikšunfálaldaga
mii lea heivehuvvon sámi gárrenávnnasboastutgeavaheaddjiid
váste gielalaččat ja
kultuvrralaččat.
Ferte ovddiduvvot ruhtadanplána báikkálaččat
ja guovllulaččat.
Eastadeapmi ja maŋŋádikšun gárrenáimmahuššamis lea
dasa lassin leamaš áŋgiruššansuorgin
stipeandajuohkimis veajuiduhttinfágaid
oktavuođas 2005:s.
Sámediggi lea 2005:s váldán
oktavuođa stáhtá senioraráđiin man
fáddán ledje hástalusat boarrásiid
politihka ektui oppalaččat
ja sámi boarrásiid
ektui erenoamážit. Sámediggi
lea maŋŋá bivdán
ahte ásahuvvo sámi boarrásiidáittardeaddji
mii galgá gozihit ja ovddidit sámi boarrásiid
beroštumiid servodagas. Sámi
boarrásat leat dakkár joavku
mii unnán lea bidjan gáibádusaid
bálvalusfálaldagaide.
2.7 Sámegiella
Eatnigiella lea váimmu giella. Eatnigiela bokte
sáhttá olmmoš buoremusat
ja čielgaseamosit ovddidit iežas
jurdagiid, áigumušaid, áibbašemiid
ja sáváldagaid.
Giella lea okta dain deaŧaleamos osiin sámi
kultuvrras. Ealli giela eaktun lea ahte dat geavahuvvo viššalit
sámi álbmoga gaskkas,
buot árgabeaivvi oktavuođain – sihke
ruovttus ja almmolaš sajiin. Erenoamážit rávisolbmuidoahpahusa
oktavuođas lea deaŧalaš ovddidit
giellakurssaid mat leat neahtas dahje maid muđui sáhttá geavahit
eará elektrovnnalaš mediaid
bokte.
Gielddat mat gullet sámegiela hálddašanguvlui
leat mielde loktemin sámegiela sajádaga
ja leat ná váikkuheamen
giela ovdánahttima ja seailuma. Giđđat
2005 mearridii Stuorradiggi ahte Divttasvuona suohkan galggai lasihuvvot sámegiela
hálddašanguvlui 01.01.06
rájes. Dat mearkkaša
ahte maiddái Norlándda
fylkkasuohkan gullagoahtá hálddašanguvlui seamma áiggi
rájes. Divttasvuona suohkan lea vuosttaš gielda
Norggas mas lea julevsámegiella hálddašangiellan,
seamma dásis dárogielain.
01.01.06 rájes gullet sámegiela hálddašanguvlui
7 gieldda ja 3 fylkkagieldda. Sámediggi
lea hui duhtavaš dainna go ráđđehus
2006 bušeahtas lea várren
ruđaid dan mearriduvvon hálddašanguovllu viiddideapmái.
Sámedikkis lea 2005:s leamaš oktavuohta
máŋggain gielddain
mat guorahallet vejolašvuođaid šaddat
sámegiela hálddašanguovllu
oassin. Snåase gielda lea maid sádden
ohcama departementii ahte háliidit laktojuvvot sámegiela
hálddašanguvlui. Sámediggi
lea positiivvalaš Snåase gieldda áigumuša
ektui, ja vuordá ahte dat lea mielde hálddašanguovllus
2007:s. Eaktun ahte hálddašanguovlu
viidddiduvvo lea ahte juolluduvvojit eanet ruđat
nu ahte viiddideapmi ii čuoza gielddaide
ja fylkkagielddaide mat juo leat mielde hálddašanguovllus.
Sámedikki dieđáhusas sámegiela
birra lea okta ulbmil ahte galget ásahuvvot
eanet giellaguovddážat,
earenoamážit máttasámeguovlluin.
Aajege sámi giella- ja gelbbolašvuođaguovddáš Rørosas
váldui 2005:s vuosttaš máttasámi
giellaguovddážin
mielde Sámedikki ortnegii mas juolluduvvo
fásta doarjja sámi
giellaguovddážiidda.
2004:s ásahii Sámediggi sámi
giellaguovddážiid
foruma, man ulbmilin lea lonuhallat vásihusaid ja
jurdagiid. Oktii jagis servet buot giellaguovddážiid
bargit oktasaš seminárii.
Sámediggi várre
juohke jagi bušeahtas giellaprošeaktaruđaid
doaibmabijuide sihke olggobealde ja siskkobealde sámegiela
hálddašanguovllu. Ulbmil
giellaprošeaktaruđaiguin
lea nannet sámegiela.
2005:s válljiimet čuovvovaš vuoruhemiid
sámegiela hálddašanguovlluide:
terminologiija čohkket, ovdánahttit
ja registreret, sámi báikenamaid čohkket
ja prošeavttat mat fállet mánáide
ja nuoraide arenaid gos sámegiella gullo
ja oidno, ja mii addá positiiva relašuvnnaid
gillii. Guovlluid várás
olggobealde sámegiela hálddašanguovllu
válljiimet čuovvovaš vuoruhemiid: Prošeavttat
mat fállet mánáide
ja nuoraide arenaid gos sámegiella gullo
ja oidno, ja mii addá positiiva relašuvnnaid
gillii, eambbo njálmmálaš giellageavaheami, terminologiija čohkket,
ovdánahttit ja registreret ja sámi
báikenamaid čohkket.
Julevsámi giellabarggu oktavuođas
lea lagas ovttasbargu Ruoŧa Sámedikkiin.
Sámedikki ođđa sátnevuorká risten.no
rahppojuvvui 22.06.05. Doppe leat sihke davvi-, julev- ja lullisámi
sánit ja tearpmat. Ovttasráđiid
Sámi giellalávdegottiin
ja sámedikkiiguin Suoma- ja Ruoŧa
bealde áigu Sámediggi
ovddidit sátnevuorkká šaddat
davviriikkalaš sámi
sátnevuorkán. Sámegielain
lea ođđaáigásaš terminologiija
unnán ovdánahttojuvvon. Sámediggi
oaččui 2004:s
ja 2005:s doarjaga Nordplus Språk:s jorgalit Ordbok for
samfunn og helse, sámegillii Servodat-
ja dearvvašvuođasátnegirji,
buot sámegielaide Norggas. Dát
tearpmat biddjojuvvojit sátnevuorkái. Sámegiella
geavahuvvo dađistaga eanet fágasurggiin.
Danne gáibiduvvo oktilaš tearpmabargu.
Dát bargu galgá nannejuvvot
ja beavttálmahttojuvvot, ja eanet oasálaččat
nugo omd. gielddat fertejit searvat.
Oktavuohta báikái
lea guovddáš oassi
sámi jurddašanvuogis,
danne leat sámi báikenamat
deaŧalaš oasit sámegiela árbbis.
Sámi báikenamaid
oainnusin dahkan lea maiddái deaŧalaš duođaštus
sámi geavaheames iešguđet
geografalaš guovlluin. Sámi
báikenamaid birra bagadallat lea viiddis
bargosuorgin nammanevvohatbálvalusas.
2.8 Oahpahus, oahppa ja dutkan
Go galgá sáhttit
ovdánahttit sámi
servodaga, de lea deaŧalaš ahte
lea vuoigatvuohta ieš beassat mearridit
oahpahusa sisdoalu ja hámi buot oahppadásiin. Sámedikki
mielas lea dat go ieš beassá mearridit
oahpahusa sisdoalu buot oahppadásiin áibbas deaŧalaš sámi
servodaga hábmemii. Sámedikki
váldi mearridit oahpahusrámmaid
ferte danne nannejuvvot.
2.8.1 Sámi mánáidgárddit
2005:s mearridii Stuorradiggi ođđa mánáidgárdelága. Lágas
leat sámi mánáid vuoigatvuođat mánáidgárdedilis
buoriduvvon muhtun muddui. Earret eará leat
mearridan ahte buot mánáidgárddit galget
vuhtiiváldit máná agi, funkšundási,
sohkabeali, sosiála, čearddalaš ja
kultuvrralaš duogáža,
das maiddái sámi
mánáid giela ja
kultuvrra. Lágas čuožžu
ahte lea suohkana ovddasvástádus
ahte sámi mánáid mánáidgárdefálaldagat sámi
guovlluin vuođđuduvvojit
sámi gielas ja kultuvrras. Eará suohkanat
galget heivehit dili vai sámi mánát
sáhttet sihkkarastit ja ovdánahttit
iežaset giela ja kultuvrra.
Sámediggi meannudii dieđáhusa
sámi mánáidgárddiid
birra, Min mánát,
min doaivva, min jietna miessemánus 2005.
Dieđáhus govahallá muhtun
konkrehta doaibmabijuid, earret eará sámegiela
nannet mánáidgárddiin, mánáidgárdebargiid
gelbbolašvuođa
loktet ja oahppofálaldagat sidjiide, doarjjaortnegat
ja oahpponeavvodilli.
2.8.2 Vuođđo- ja joatkkaoahpahus
Oassin Máhttoloktemii álggahuvvui bargu
ođđa oahppoplánaiguin borgemánus
2004, ja maŋemus oahppoplánat
galget mearriduvvot 2007:s. Sámediggi lea
juohkán oahppoplánabargguid čuovvovaš lágiin:
Hábmet sámi sisdoalu našunála
oahppoplánaide ja ráhkadit
sámi oahppoplánaid. Sámi
sisdoalu ráhkadeapmi našunála
plánaide čuovvu
Oahpahusdirektoráhta organiserema ja áigeplána.
Sámedikkis lea váldi
mearridit sámi sisdoalu našunála
oahppoplánain ja mearridit oahppoplánaid fágáide
sámi duodji ja boazodoallu. Bargu lea hirbmat
viiddis ja lea gáibidan olu resurssaid
2005:s. Sámediggi searvá maiddái Máhttoloktema
evalueremii maid Oahpahusdirektoráhta lea
vuolggahan.
Sámediggi mearridii 2005:s sámi sisdoalu
našunála oahppoplánaide
vuođđoskuvlii
ja joatkkaoahpahussii čuovvovaš fágain;
dárogiella, eŋgelasgiella,
luonddufága ja lášmmohallan,
ja dat bargu gohčoduvvui oahppoplánat
I vuorru. Oahpahus- ja dutkandepartemeanta mearridii oahppoplánaid borgemánus
2005.
Sámediggi lea ráhkadan sámi
oahppoplakáhtaevttohusa ja sámi
oahppoplánaevttohusaid fágaide
sámegiella vuosttašgiellan,
sámegiella nubbingiellan, dárogiella
ohppiide geain lea sámegiella vuosttašgiellan, dárogiella
ohppiide geain lea sámegiella nubbingiellan,
luonddufága, duodji, servodatfága,
musihkka, biebmu ja dearvvašvuohta ja risttalašvuođa-,
oskku- ja eallinoainnumáhttu. Dat vihtta
vuosttaš namuhuvvon oahppoplána
leat ráhkaduvvon sihke vuođđoskuvlla
ja joatkkaoahpahusa váste, ja vihtta maŋemuša
fas dušše vuođđoskuvlla
váste. Evttohusat leat sáddejuvvon
gulaskuddamii, earret dárogiela oahppoplána
ohppiide geain lea sámegiella vuosttašgiellan ja
luonddufága oahppoplána
joatkkaoahpahusa dásis. Risttalašvuođa-,
oskku- ja eallinaoinnumáhtu sámi
oahppoplána sáddejuvvo
gulaskuddamii maŋŋel.
Sámediggi ii ožžon
doarjaga ráhkadit sierra dárogieloahppoplána
ohppiide geain lea sámegiella nubbingiellan. Finnmárkku
fylkkamánni ja Sámediggi
lágidedje juovlamánus
ovttas Oahpahusdirektoráhtain sámi
oahppoplánaid gulaskuddankonferánssa.
Našunála oahppoplánat
II vuorru (joatkkaoahpahus) mat leat leamaš gulaskuddamis,
leat gieđahallojuvvon ja Oahpahusdirektoráhta
ja Máhttodepartemeanta galget daid mearridit
2006:s. Plánain galgá leat
sámi sisdoallu man Sámediggi
mearrida. Oahppoplánaide II vuorru gullet
joatkkaoahpahusa oahppoplánat; oktasašfágat
servodatfága, historjá,
geografiija ja oskkoldat ja etihkka, oktasaš prográmmafága
studerenráhkkanahtti oahppoprográmmain
joatkkadásis 2 – 3
ja oktasaš prográmmafága
fidnoráhkkanahtti oahppoprográmmaid joatkkadásis
1.
Sámi oahppoplánat
II vuorru (sámi historjá ja
servodat, sámi oasseplána
oahppaprográmmas musihka, dánssa
ja drama váste, sámi
oasseplána prográmmasuorggid
hábmen, oktasašfágat
historjá) ja sámi
oahppolánat III vuorru 3 (boazodoallu Vg
2 ja design ja duodji Vg 2) leat ráhkaduvvomin.
Engerdal suohkan mearridii heaittihit Elgå Bajásšaddanguovddáža
2006 rájes jus suohkan ii oaččo
lassijuolludemiid jođiheapmái.
Sámediggi čađaha
5 jagi giellamovttiidahttinprošeavtta dán guovddáža
sámi mánáid
váste, ja prošeakta
loahpahuvvo giđđat 2006.
Bajásšaddanguovddáža
heaittiheapmi mielddisbuktá ahte sámi
mánát masset sin
lunddolaš arena ja muhtinmuddui várjaluvvon
birrasa gos leat beassan nannet iežaset
sámegiela. Sámediggi áigu geahččalit
gávdnat čovdosa
ahte movt sáhttá bisuhit
Elgå Bajásšaddanguovddáža.
Bajásšaddanguovddáš lea
maiddái oassi doaibmabijuin lulli-sámi
guovllu fylkasuohkana ovttasbargošiehtadusas.
Elgå Bajásšaddanguovddáš lea
lahka ruoŧaráji
ja oažžu gielalaš ja
kultuvrralaš veahki Ruoŧas.
Danin lea lunddolaš ovttasbargat rastá riikaráji,
maiddái go ruoŧa
bealde leat smávva skuvlaservodagat. Sámediggi
lea ilus go ráđđehus
lea váldán oktavuođa Ruoŧa
guovddáš eiseváldiiguin
nannendihte oahpahusa rastá ráji
lullisámi guovlluin.
Sámedikki strategálaš plána
sámi oahpponeavvoovddideapmái
2001 – 2005 lea geavahuvvon vuođđun
ruđaid juohkimii ođđa
oahpponeavvoprošeavttaide 2005:s. Earret
eará lea vásihusaid
vuođul mat leat čoggon
prošeavtta Sámi álgooahpahus
bokte, addojuvvon ruhta oahppogirjji ovdánahttimii álgooahpahusa
váste lohkamis davvisámegillii.
Erenoamážit lea
deattuhuvvon digitála/neahtta
oahpponeavvuid ovdánahttin.
Sámi álgooahpahus
lea 5-jagáš prošeakta,
mas váldoulbmilin lea gávdnat
lohkanvugiid ja lohkanmetodihka mii heive buoremusat ohppiide geain lea
sámegiella vuosttašgiellan
ja geat ožžot vuođđo-lohkanoahpahusa sámegillii.
Prošeakta álggahuvvui
2000:s ja lea golmma ceahkis. Ceahkki III oktavuođas
lea 2005:s bargojuvvon 5. dási lohkandáidoteasttaid
bohtosiid ektui, proseassačállima
ja bargogeahččaleami čalmmusteami ektui
mat leat heivehuvvon sámegiela ja lohkan-
ja čállinoahpahussii
Suomas. Prošeakta loahpahuvvui geassemánus
2005. Prošeakta lea evalurejuvvon, ja evaluerenraporta
lea gárvvis jagi 2006 áigge.
Sámi oahpponeahtta lea Sámedikki
neahttasiidu skuvllaid ja mánáidgárddiid
váste. Neahttasiidu rahppojuvvui almmolaččat
ođđajagimánus
2003. Neahttasiidu lea Skuvlaneahtas oassin, ja lea ovttasbargu
Oahpahusdirektoráhtain. Oahpahusdirektoráhtas lea
ovddasvástádus
neahttasiiddu teknihkalaš oasis ja Sámedikkis
lea ovddasvástádus
sisdoalus. Čakčat
2004 mearriduvvui ahte neahttasiidu galggai, nugo muđui
ge Skuvlaneahtta, váldit geavahussii ođđa
almmuhanreaiddu ja oažžut
ođđa hámi.
Dasa lea šaddan ođđa
hápmi, ja ávdnasiid
leat almmuhišgoahtán
neahttabáikkis.
Sámediggi lea searvan Romssa fylkkagieldda
prošeaktastivrenjovkui sámi kulturmáhtolašvuođa
ektui. Prošeavtta ulbmilin lea ahte ii
oktage oahppi galgga čađahit
joatkkaoahpahusa Romssas almmá ahte lea
oahppan vuođđodieđuid
sámi diliid birra. Prošeakta
lea loahppadásis.
Sámediggi oaidná ahte
lea nana dárbu ásahit
erenoamášpedagogalaš bálvalusaid
julev- ja máttasámi guovlluin
Spesialpedagogisk støtte oktavuođas.
2.8.3 Alit oahppa
Sámedikki gelbbolašvuođaloktenplána
erenoamášpedagogihkas
2004 – 2005 lea bargan julev- ja máttasámi
guovllu, Mátta-Romssa ja davvi Norlándda ektui,
ja dán plánas
leat deattuhuvvon lohkan- ja čállinváttisvuođat
ja guovttegielalašvuohta. Stipeanddaid
leat ožžon mánáidgárddiid
ja skuvllaid bargit gos leat sámi mánát,
ja dasto pedagogalaš-psykologalaš guovllukantuvrraid
fágaolbmot dáin guovlluin.
Sámediggi lea 2005:s ásahan ođđa
stipeandaortnega studeanttaide geat váldet
alit oahpa fágasurggiin mánáidgárddit
ja oahpahus. 2005:s vuoruhuvvui rekrutteren oahpaheaddjoohppui julev-
ja máttasámegiela
guovlluin. Dát stipeanda juogaduvvui maiddái
alit oahpahussii sámegielas.
Máttasámegiella
lea áitojuvvon giella máilmmeoktavuođas
ja dan ferte vuoruhit. Našunála ovddasvástádus
dat lea láhčit
dili sámi servodatovdánahttima
váste, dát guoská maiddái
alit ohppui mii lea deaŧalaš dán
ovdánahttimii. Lea áibbas dárbbašlaš čielggadit geas
lea ovddasvástádus
ja oažžut dohkálaš ruhtadeami.
2.8.4 Sámi dutkan ja statistihkka
Sámediggi lea 2005:s bargan oččodit
lagat ovttasbarggu Norgga dutkanráđiin.
Dán barggu oktavuođas
oaččui Sámediggi árvalusaid guovddáš čuolbmačilgehusaide
sámi dutkama oktavuođas
buot dutkan- ja oahpahusásahusain davábealde
Dovre.
Dáláš sámi
dutkanprográmma Norgga dutkanráđis
heaittihuvvo jagi 2005 loahpas. Sámediggi
lea addán ráđđehussii
ja Dutkanráđđái signálaid
ahte lea sávahahtti viiddidit prográmmaáigodaga
vel viđain jagiin ja oažžut stuorát
bušeahtaid prográmmii.
Stuorradiggedieđáhusas
nr 20 (2004 – 2005) Vilje til forskning,
dutkama birra addá ráđđehus čielga signálaid
ahte prográmma guhkeduvvo. Sámediggi
lea buktán árvalusaid
makkár fágasurggiid
ođđa sámi
dutkanprográmmas berre vuoruhit.
Sámediggi álggahii
2003:s prošeavtta ovdánahttihit
sierra statistihka sámi álbmoga
váste. Dán prošeavtta
ulbmilin lea oažžut
bissovaš čovdosa
mii guoská sámi
statistihkaid ráhkadeapmái.
Sámi Instituhtta ja Statistisk sentralbyrå leat
mielde prošeavttas. 2005:s lea erenoamážit
bargojuvvon sámi statistihkka jahkegirjji
almmuhemiin, mii almmuhuvvo jagi 2006 álggus.
Sámediggi lea evttohan lahtuid Sámi
Instituhta stivrii, ja Sámi allaskuvlla
stivra ii vuhtii váldán
evttohusa.
Guovdageidnui galgá huksejuvvot dieđavisti.
Dieđávistti ulbmilin lea
earret eará čohkket sámegielat
doaimmaid ja sámi dieđalaš doaimma
stuorát birrasa oktavuhtii. Čakčat
2004 oaččui Statsbygg
bargun hoahpuhit vistti prošekterenbarggu.
Ulbmilin lea ahte dat gárvánivččii
2009:s. Sámediggi lea guhká bargan áššiin
ja dat go ráđđehus ovdánahttá proseassa
illudahttá.
2.9 Mánát ja
nuorat
Sámediggi háliida čađahit
aktiivvalaš nuoraidpolitihka, ja ásahii
nuoraidlávdegotti 2003:s. Lávdegoddi
galgá searvat Sámedikki
nuoraidkonferánssa plánemii, čađaheapmái ja
bargui maŋŋá dan.
Dasa lassin galgá lávdegoddi
leat mielde nannemin sámi nuoraid mieldemearrideami
ja váikkuhanfámu
Sámedikki politihkkii.
Sámedikki viđát
nuoraidkonferánsa «Gulahallatgo» dollojuvvui
Stuorstrávves olggobealde Bodåddjo
golggotmánu 21. – 23. b. 2005.
Konferánssa fáddán
ledje sámegiella, sámi
giellahálddašeapmi
ja sámi giellaovdánahttin.
Nuoraidkonferánsa ovddidii golbma cealkámuša.
Konferánsa ávžžuhii
Sámedikki bargat oahpahuslága § 6 – 2
rievdademiin, ja sihkkut unnimus gáibádusa
ahte galget leat unnimusat 10 oahppi ovdal go sámi mánáide
vuođđoskuvllain
sihkkarastojuvvo oahpahus sámegillii miehtá riikka.
Dasa lassin celkkii konferánsa ahte fertejit álggahuvvot doaibmabijut
mat unnidit daid hehttehusaid maid sámi
nuorat deaividit go sii háliidit váldit
alit oahpu sámegielas, erenoamážit
julev- ja máttasámegielas. Maŋimuš cealkámuš lei gáibádus
ahte buot oahppit Norggas galget beassat válljet
sámegiela eaktodáhtolaš siidogiellan.
Kultuvrralaš skuvlalávka
lea našunála ovdánahttindoaibmabidju
oažžut eanet dáidaga ja
kultuvrra skuvlii. Doaibmabidju galgá láhčit
diliid nu ahte vuođđoskuvllaid
oahppit ožžot
eanet juohke lágan dáidda-
ja kulturvásihemiid. Kultuvrralaš skuvlalávka
eaktuda lagaš fágalaš ovttasbarggu skuvla-
ja kultursurggiid gaskka buot hálddašandásiin (stáhta,
fylkkagielda ja gielda). Sámediggi ii leat
mielde dán ortnegis eai ge earáge
sámi kulturásahusat.
Dárbbašuvvojit várrejuvvot
sierra ruđat sihke sámi
museaide ja ásahusaide ja Sámediggái
maiguin sihkkarastit kultuvrralaš skuvlalávkii
sámi sisdoalu.
2.10 Sámi dáidda-
ja kultureallin
Lea čájehuvvon
ahte sámi kultuvra lea leamaš hui
nanus nuppástuhttima ja ceazilvuođa
ektui. Sámi árvovuođus čatnasit
ain stuorra oasit eallimii lahka luonddu. Dasto lea sámi
servodat hui guhkás heivehan iežas dáláš máhtolašvuođa-
ja diehtojuohkinservodahkii. Oktiibuot buktá dát šláddjivuođa
sámi kulturárbbis
maid lea deaŧalaš suodjalit
ja viidásetovdánahttit.
Sámediggi háliida
deattuhit ahte sámi dáidaga
ja kultuvrra viidásetovdánahttin
lea našunála ovddasvástádus.
Norgga stáhta lea iešguđetge lágaid
ja konvenšuvnnaid bokte geatnegahttojuvvon
váldit ovddasvástádusa
sámi gielas, kultuvrras ja servodateallimis,
ja danne das maiddái lea ovddasvástádus ahte
ekonomalaš ovánahttinrámmat
leat sajis. Sámediggi vásiha
ahte dán suorggis váilot
ollu resurssat, ja dát dilli lea áibbas
dohkketmeahttun guhkkit áiggi vuollái.
Sámediggi lea 2005:s meannudan dieđáhusa
sámi dáidaga birra.
Dieđáhusas válddahallojuvvojit
dáiddapolitihkalaš hástalusat,
ja nugo ovdánahttindovdomearkkat, váikkuhangaskaomiid
geavaheapmi ja boahtteáiggi hástalusat iešguđet
dáiddasurggiid siskkobealde. Sámediggái
lea biddjojuvvon ovddasvástádus ásahusain ja
ortnegiin mat galget ovddidit sámi dáidaga
ja kultuvrra. Dieđáhusain
háliida Sámediggi
oainnusin dahkat politihkalaš višuvnnaid
ja perspektiivvaid sámi dáidaga
váste mat váilo
Stuorradiggedieđáhusas nr
48 (2002 – 2003) kulturpolitihka birra,
Kulturpolitikk frem mot 2014.
Sámediggi lea maŋimuš jagiid
vásihan ahte stáhtalaš eiseválddit
leat bisánan go guoská politihka
ovdánahttimii ja ekonomalaš resurssaide
sámi dáiddaulbmiliidda.
Ekonomalaš fievrrideamit Girko- ja kulturdepartemeanttas
eai leat lassánan nugo leimmet vuordán. Dát
ii dávis stáhta
geatnegasvuođaide.
2.10.1 Sámi teáhter,
filmmat ja festiválat
Sámi teáhterat
lea deaŧalaččat
sámi dáidda- ja
kulturvásihussadjin, ja sámegiela
geavaheapmái. Sámedikkis
lea leamaš ulbmil ahte Beaivváš Sámi
Teáhterii sihkkarastojuvvo dohkálaš ekonomalaš vuođđu
sámi álbmotteáhterin,
vai sis lea vejolaš bálvalit
olles sámi ássanguovllu.
Sámediggi lea 2005:s váikkuhan
teáhtervistti ovdaprošeavtta čađaheami Beaivváš Sámi
Teahterii. Sámedikkis lea leamaš beroštupmi
sihkkarastit dohkálaš doaibmavuođu Åarjelsaemien
Teatere/Sydsamisk teater:ii. Sámedikki
ja máttasámeguovlluid
fylkkagielddaid gaskasaš ovttasbargošiehtadusas
daddjojuvvo ahte áššeoasálaččat
ovttasráđiid galget
bargat dan ala ahte Åarjelsaemien Teatere/Sydsamisk
teater:ii sihkkarastojuvvo dohkálaš doaibmavuođđu.
Teáhteroktavuođas
lea Sámediggi deattuhan dasto doarjut dakkár lávdedáidaga
main mánát ja
nuorat leat leamaš oasseváldin
ja ulbmiljoavkun.
Sámi festiválat
leat deaŧalaš arenat
sámi kultuvrra ovddideamis ja sámi álbmoga
deaivvadanbáikin. Sámi
festiválaid laskan buktá stuorra vejolašvuođaid,
muhto maiddái hástalusaid,
man oktavuođas vuoruheapmi ja ruhtadeapmi
leat deaŧalaččat.
Sámediggi lea juolludan njealji sámi
festiválii doarjaga 2005:s: Riddu Riđđu Gáivuonas,
Sámi musihkkafestivála
Guovdageainnus, Beassašfestivála
Kárášjogas
ja Márkomeannu Skániin/Evenáššis.
Dasa lassin lea addojuvvon prošeaktadoarjja
eará sámi festiválaide
ja eamiálbmotfestiválaide. Stáhta
ortnet knutepunktásahusaiguin ovddida iešguđet
kulturčájehemiid.
Sámediggi oaivvilda ahte lea deaŧalaš ahte maiddái
sámi festiválat ožžot
dákkár ovddasvástádusa.
Dán oktavuođas čujuhuvvo
Riddu Riđđu festivála
Gáivuonas lunddolaš válljejupmin
go dat deattuha eamiálbmogiid ja riikkaidgaskasaš áŋgiruššamiid.
Sámi filbmafestivála
Guovdageainnus lea šaddan deaŧalaš sámi
filmma ja eamiálbmotfilmma čalmmustuhttinarenan.
Festivála lea lihkostuvvan profileremiin
ja lea nannen posišuvnnas sámi
filmma ovdánahttima movttiidahttingáldun. Eamiálbmotprofiila
bokte leat sii maid leamaš mielde nannemin
ovttasbarggu ja gullevašvuođa
sámiid ja eará eamiálbmogiid
gaskka.
2.10.1.1 Dáiddáršiehtadus
ja sámi lágadusat
Sámediggi lea dahkan ovttasbargošiehtadusa
sámi dáiddárorganisašuvnnaiguin paraplyorganisašuvnna – Sámi dáiddárráđi/Samisk kunstnerråd
bokte. Dat dahkkojuvvui váldošiehtadusa
hámis. Ovttasbargošiehtadusa
ulbmilin lea ovdánahttit šláddjás sámi
kultureallima. Áššeoasálaččat
galget ásahit njuolggadusaid, ovddasvástádusa
ja geatnegasvuođaid boahtteáiggi šiehtadallamiidda
go guoská sámi dáiddáršiehtadusaide Sámedikki
ja sámi dáiddáriid
gaskka. Váldošiehtadus čadnojuvvo gávcci
jagi áigodahkii ain háválassii
ja galgá čuovvoluvvot
jahkásaš šiehtadusaid
bokte konkrehta doaibmabijuiguin. Šiehtadusa čuovvoleami bušeahtalaš váikkuhusat bohtet
fápmui bušeahttajagi
2006.
Maiddái 2005:s várrejuvvui
ruhta dáidaga ja duoji oastimii. Dan botta
go vuordit dáiddamusea, de vurkkoduvvo
ostojuvvon dáidda dattetge Sámiid Vuorká Dávviriin.
Dát dilli lea dohkketmeahttun. Danne ferte
dáiddamusea ásahanbargu
vuoruhuvvot. Dán jagi maid lea juhkkojuvvon
bargostipeanda, ásahanstipeanda, ávnnasstipeanda
ja mátke- ja studerenstipeanda. Sámediggi
lea bivdán stáhtalaš eiseválddiid
bajidit stipeandaeriid sámi dáiddáriidda.
Sámi čáppagirjjálašvuođa
ruhtadandilli lea guhkká leamaš hui
fuotni. Dán geažil
leat ollu girjjálašvuođaprošeavttat
gártan vuordit máŋggaid jagiid
ovdal go daid leat sáhttán ollašuhttit.
Dát dilli duššástuhttá sihke girječálliid,
lágádusaid, lohkkiid
ja olles sámi servodaga.
Sámediggi lea dál
bargamin oččodit
oastinortnega čáppagirjjálašvuođa
váste ja bissovaš doarjjaortnega fágagirjjálašvuođa buvttadeapmái.
Dáid doaibmabijuid ollášuhttin
lea dan duohken ahte oažžut
eanet bissovaš ekonomalaš juolludemiid girjjálašvuhtii.
Registreret ahte bohtet eanet lágádusat
mat almmuhit sámi girjjálašvuođa,
oahpponeavvuid ja musihka, ja okta ođđa lágádus
oláhii sámi lágádusdoarjaga
2005:s. Doarjja sámi lágádusaide
ii leat measta oppage lassánan dan rájes
go ortnet ásahuvvui 1994:is, ja dat go
girjelágádusat
leat lassánan lea dagahan dan ahte doarjja
muhtun lágádusaide
lea geahppánan.
Sámi musihkka lea váikkuhan sámi
kultuvrra oainnusin dahkama ja loktema sámi álbmoga
gaskkas ja muđui máilmmis. Deaŧalaš lea
nannet ja ovdánahttit sámi
musihkkabirrasa ja addit vejolašvuođa
gaskkustit sámi musihka. Doarjja sámi
musihkkii lea leamaš seamma dásis máŋga
jagi, ja ohcciid lohku fal lea laskan.
2.10.1.2 Kulturviesut ja valáštallan
Oaidnit ahte kulturviesuin lea stuorra mearkkašupmi
sámi giela ja kultuvrra suodjalan- ja ealáskuhttinarenan. Sámedikkis
ii leat vejolaš ovdánahttit
dálás ásahusaid
ja ortnegiid, dahje ásahit ođđa
doaibmabijuid dainna áigumušain
ahte ovdánahttit sámi
dáidaga ja kultuvrra, jos stáhtalaš rámmaeavttut
eai buoriduvvo.
Ovttasráđiid
fylkkagielddaiguin lea leamaš jođus
bargu ahte duohtan dahkat huksengearggus kulturviessoprošeavttaid.
Sámediggi vuordá ahte
stáhta váldá ovddasvástádusa sámi
kulturviesuid huksemis ja ahte ekonomalaš rámmaeavttut
bohtet dárbbuid ektui. Sámediggi
oaivvilda ahte Stuorradikkis lea ovddasvástádus
das ahte juolluduvvojit doarvái ruđat stáhtabušeahta
bokte dákkár ulbmiliidda.
Dát mearkkaša
dan ahte jos lea dárbu, de ferte Stuorradiggi
jahkásaččat várret
ruđaid sámi ulbmiliidda.
Investeremat sámi kulturásahusaide
leat maŋiduvvon jagis jahkái. Dáinna
ii sáhte sámi
kultuvra eallit ja ferte álggahuvvot sámi
kulturáŋgiruššanprogámma.
Sámediggi lea ovddidan evttohusa sierra
kulturguovddášfoandda
ektui.
Sámi valáštallamis
lea stuorra mearkkašupmi sámi
kultuvrra ovdáneapmái.
Doaimmaid bokte mat čatnasit valáštallamii
nannejuvvo identitehta, giella ja gullevašvuohta. Sámediggi
lea ollu jagiid bargan aktiivvalaččat
guovddáš eiseválddiid
ektui nannen dihte sámi valáštallama
rammaeavttuid, ja 2005:s oaččui
sámi valáštallan
speallanruđaid. Dát
juolludeapmi ii leat eisege doarvái buot
daid dárbbuid gokčat
mat leat sámi valáštallama
siskkobealde. Dat go leat ožžon
juolludusa lea dattetge deaŧalaš prinsihpalaš olahus. Sámediggi
ja Finnmárkku fylkkagielda leat ovttasbargan čielggadusa hárrái
man namma lea «Samisk idrettsanlegg for lassokasting og
reinkappkjøring». Raporta lei gárvvis
2005:s ja Sámediggi háliida oažžut
dáid rusttegiid speallanruhtaortnegii.
Kulturdepartemeanta áigu árvvoštallat
váldit rusttega sámi
valáštallama váste
ortnegiid ođasmahttimis 2006:s.
Sámediggi lea 2005:s juolludan doarjaga dan
oktavuođas go sámit áigot searvat
nu gohčoduvvon Arctic Winter Games valáštallamiidda
Alaskas 2006:s.
2.11 Girjerájut
Sámedikki bajimuš ulbmil
lea addit olles sámi álbmogii dohkálaš girjerádjofálaldaga.
Dan oktavuođas lea deaŧalaš bidjat ovddasvástádusa
ovttaskas gielddaide ja girjerájuide ásahit dásseárvosaš girjerádjobálvalusaid
sámi ja dáža álbmogii. Seammás
váikkuhit buoret sámi
girjárádjobálvalusat
eanet máhtu ja dieđuid sápmelaččaid
ja sámi kultuvrra birra álbmogii
muđui.
Maŋŋágo máŋga
jagi leat geahččalan
gávdnat dakkár
girjerádjovuogádaga, mii
hálddaša sámi čálamearkkaid,
lea Sámedikki girjerádju,
Sámi sierrabibliotehkka, válljen
BIBSYSa. Dát girjerádjovuogádat čohkke Norgga
fága- ja dutkangirjerájuid katalogaid,
ja dahká ahte geavaheaddjit álkibut
besset geavahit 112 girjeráju resurssaid.
Nu sáhttá ohcat Sámi
sierrabibliotehka čoakkáldagas
seamma katalogas go eará ásahusaid čoakkáldagain
main leat ávdnasat sámegillii
ja sámi diliid birra, ovdamearkka dihtii
Sámi allaskuvlla ja Romssa universitehta čoakkáldagain.
BIBSYS lea maid lágiduvvon nu ahte sáhttá ohcanbálvalusaid
geavahit interneahtas sámegillii.
Doarjjaortnet nannendihtii riikka sámi girjerádjofálaldaga
lea jotkojuvvon. 2005 ulbmiljoavkun ledje Finnmárkku, Romssa
fylkka, Nordlándda ja máttasámiguovllu
skuvla- ja álbmotgirjerájut.
Sámediggi lea vuoruhan daid girjerájuid,
main eai leat dahje leat unnán sámegielat
girjerádjoávdnasat
ovdalis ja daid girjerájuid, mat dorjot
Gi rom for lesning- prošeavtta sámi
doaibmabijuid.
Sámediggi oaččui
2005 lassijuolludusa departemeanttas oastit ođđa
girjebusse oarjelsámeguvlui. 2006 stáhtabušeahtas
lea maiddái váldojuvvon
mielde juolludus oastit girjebusse. Dat lea hui buorre, muhto mearkkaša
maiddái ahte doaibmadoarjja sámi
girjebussiide ferte šaddat eanet einnostuvvi,
ja ahte Sámediggi ferte oažžut
doarvái ruđaid dasa.
Sámi girjebusset leat guovddáš váikkuhangaskaoamit
sámi girjerádjobálvalusaid nannemis
daid guovlluin gos olbmot ásset bieđgguid
ja gos bálvalusfálaldagat
ain leat váilevaččat.
2.12 Sámi museat
Sámi museat leat deaŧalaš ásahusat
sámi kulturárbbi hálddašeamis
boahtte buolvvaid várás,
ja dat leat maid deaŧalaččat
ovddideamis ođđaáiggi
sámi servodagaid. Sámediggi
váldá badjelasas
ovddasvástádusa
leat mielde ovddideamen sámi servodagaid,
main sámi museat leat deaŧalaš servodatásahusat.
Sámediggi meannudii Dieđáhusa
sámi museaid birra guovvamánus
2005. Dieđáhus
lea vuođđun Sámedikki
boahttevaš strategalaš museapolitihkalaš bargui.
Sámediggi lea 2005:s čuovvolan museadieđáhusa áigumušaid.
Museaođastusbargu lea vuoruhuvvon vuosttažin. Oanehaččat
daddjojuvvon lea ođastus dat ahte ovttastahttit
sámi museaid ja nu uhcidit daid logu, dainna
ulbmiliin ahte nannet museaid go buorebut geavaha resurssaid, ja ásahit
fágalaš museafierpmádagaid
nannejuvvon ovttadagaid gaskkas. Sámedikki
bargu museaođastusain lea vuođđuduvvon
dakkár mállii
mas leat njeallje sámi museasiidda.
Museaođastusa čuovvoleapmin rievdá Máttasámi
museasiidda musea, Saemien Sijte, organisašuvdnahápmi
01.01.06 rájes museasearvvis vuođđudussan.
Dakkár rievdadus galgá dagahit
ahte Saemien Sijte doaibmá buorebut musean
olles máttasámi álbmogii.
Finnmárkkus leat guokte museaovttadaga,
Davvioarjesámi ja Deanu ja Várjjat
museasiida. Sámediggi lea 2005 juolludan
prošeaktaruđaid dáidda
vai sii sáhttet luvvet resurssaid ođastusbargui.
Ulbmil lea ahte dát guokte siidda ásahuvvojit
2006 mielde.
Ovdalgo museaođastusa Davit-Nordlánddas
ja Romssas sáhttá čađahit,
de ferte ráhkaduvvot oassečielggadus dán
guovllu museaid váste. Oassečielggadus
mearkkaša guorahallat Romssa ja Davit Nordlándda dilálašvuođaid
oktan strategiijaiguin mo hukset fierpmádagaid
ja museadoaimma dán guovllus. Čielggadanbargu
lea álggahuvvon ja loahpahuvvo 2006.
Sámedigge lea mielde Ájtte
svensk fjell- og samemuseain Ruoŧas ja
Siidamuseain Suomas ovttasbargoprošeavttas
recalling Ancestra Voices – Repatriation of Sámi Cultural
Heritage. Prošeavtta ulbmil lea kártet
daid sámi áhtaávdnasiid,
mat leat Davviriikkaid ja Eurohpa almmolaš ásahusain,
ja bardit dáid ávdnasiid
diehtovuđđui.
Prošeavtta leat ohcan ruhtaduvvot EU-ruđaiguin. Prošeakta álggahuvvo
go ruhtadeapmi lea ollašuvvan. Sámediggi
berre loktet ášši
politihkalaš dássái
fylkkagielddain.
Mátta-Várjjat
gielda mearridii 2003 ahte sii háliidit
ahte Sámediggi hálddaša
Mátta-Várjjaga
musea. Sámediggi lea mielas dasa. Finnmárkku
fylkkagielda lea vuostá dakkár
rievdadusa sivas go fylkkagielda oaivvilda ahte musea ii ollašuhte
Sámedikki eavttuid dohkkehuvvot sámi
musean. Danne lea ABM-ovddideapmi (Stáhta
arkiiva-, girjerádjo- ja museaguovddáš) evttohan
juogaduvvon modealla Sámedikki ja Kultur-
ja girkodepartemeantta gaskkas Mátta-Várjjaga
musea várás. Dan
evttohusa ii sáhte Sámediggi
doarjut ja lea danne bivdán departemeantta čielggadit ášši
loahpalaččat.
2.12.1 Ovttasbargu ABM-ovddidemiin
Sámediggi dárbbaša
lassi rámmajuolludusaid sáme
museaide vai sáhttá bures hálddašit
ja ovddidit sámi museaid. Danne lea Sámediggi
2005 dovddahan sihke Kultur- ja girkodepartementii (KGD) ja ABM-ovddideapmái (Stáhta
arkiiva-, girjerádjo- ja museaguovddážii)
ahte oktavuohta ja ovttasbargu ferte formaliserejuvvot ja nannejuvvot, earret
eará danne vai sámi
servodaga erenoamáš dárbbut áddejuvvojit
buorebut. Sámediggi lea maid dovddahan
ahte mii háliidit ahte ABM-ovddideamis
maiddái lea dakkár buorre
gelbbolašvuohta arkiiva-, girjerádjo-
ja museasuorggis, mainna Sámediggi háliida ávkkástallat.
2.12.2 Sámi museaid ekonomalaš čuovvoleapmi
Jagis 2005 lea árjjalaččat
ja ulbmillaččat
bargojuvvon nannet sámi museaid museaođastusa čuovvolemiin,
gč. St.dieđ. nr. 22
(1999 – 2000). 2006 bušeahtas
lea dán rádjai
juolluduvvon badjel 150 miljon ruvnno museaođastusa
olis, dáin ruđain
lea dušše 2 miljon
ru juolluduvvon nannet sámi museabarggu,
vaikke vel sámi museain lea sakka heajut
vuođđu go eará museain,
mat dán rádjai
leat nannejuvvon ođastusa olis. Jus sámi
historjá ja kultuvra galggaš duođaštuvvot
ja gaskkustuvvot dárbbašlaš ja
buori láhkai, de lea áibbas deaŧalaš ahte
maiddái sámi museat
sáhttet leat mielde ođasmahttimin
Norgga museaid. Sámediggi lea moanat gerddiid
jagis 2005 dovddahan fuolastusa sámi museaid
heajos ekonomalaš čuovvoleami geažil
guovddáš eiseválddiid
bealis museaođastusa bokte.
2.12.3 Sámi duhátjahkebáiki
Sámediggi lea bargan guovddášeiseválddiid
ektui oažžut 2006 stáhtabušeahta
bokte ruhtaduvvot Nuortasámi musea huksema.
Arkiteakta- ja fálaldatgilvvohallan lea čađahuvvon, maŋŋágo
arealat sakka uhciduvvojedje. Dattetge čájeha
ahte golut šaddet stuorábun
go rámmat. Danne ii leat Nuortasámi musea
huksen mielde 2006 stáhtabušeahtas,
mii lea hui šállošahtti.
Sámediggi lea bargan dan ala ahte galget
juolluduvvot ruđat 2006 várás
vai huksenbargu johtilit álggahuvvo ja
vai prošeaktarámmat
lasihuvvojit Statsbygga meroštallamiid
vuođul.
2.13 Kulturmuitohálddašeapmi
Sámediggi geavaha ollu resurssaid hálddašit
dakkár kulturmuittuid, main Sámediggái
lea fápmuduvvon váldi
kulturmuitolága vuođul.
Sámedikkis lea ovddasvástádus
viiddes geográfalaš guovllus
masa gullet 6 fylkkasuohkana.
Sámediggi lea 2005 geahččalan čalmmustahttit kulturmuitopolitihka.
Guovvamánu 25. b. 2005 geigii ráđđehus ođđa
stuorradiggedieđáhusa
kulturmuitopolitihka birra, Stuorradiggedieđáhus
nr. 16 (2004 – 2005) Eallit kulturmuittuiguin. Sámedikkis
lea skábmamánu 2004
rájes leamaš buorre
gulahallan Birasgáhttendepartemeanttain(BD)
stuorradiggedieđáhusa
oktavuođas. Sámediggi
oaivvilda ahte sámi kulturmuitoperspektiiva
muhtun muddui lea váldojuvvon mielde dieđáhussii.
Sámediggi oaivvilda dattetge ahte Stuorradiggi
meannudeamistis lei berren bidjat ovdan eanet geatnegahtti doaibmabijuid
mat maiddái fátmmastit sámi
kulturmuittuid ja kulturbirrasiid riddokultuvrra áŋgiruššanguovllus. Dasa
lassin lei berret sihke kulturmuittuid vuoigatvuođaeaiggádiid
ja geavaheaddjiid váldit mielde dieđáhussii
kulturmuitoeaiggádiid máinnašumis.
Sámi vistesuodjalus lea sierra áŋgiruššansuorgi ođđa
stuorradiggedieđáhusas.
Birasgáhttendepartemeanta áigu
geahččat bearrái
ahte ráhkaduvvo plána Sámedikki
sámi visteárbbi prošeavtta
viidáset čuovvoleapmái.
Sámediggi lea deattuhan sámi
vistesuodjalusas, muhto oaidná maiddái
man stuorra kultuvrralaš mearkkašupmi
lea suodjalit mearrasámi fatnasiid.
Birasgáhttendepartemeanta guhkidii 2004
loahpageahčen gustovaš hálddašanortnega
mas Sámediggái
lea fápmuduvvon váldi
kulturmuitolága vuođul.
Dás leat návccat vuosttažettiin
geavahuvvon bargat ođđa
stuorradiggedieđáhusain
kulturmuitopolitihka birra, ja bargat ođđa hálddašanortnegiin
sámi kulturmuitosuodjaleami várás.
Muhto maiddái báktedaidda
ja sámi vistesuodjalus leat suorggit mat
leat leamaš guovddážis.
Loahpageahčen 2004 guhkidii Birasgáhttendepartemeanta gustovaš hálddašanortnega mas
Sámediggái lea
fápmuduvvon váldi
kulturmuitolága vuođul.
Dat hálddašanortnet mii
Sámedikkis lea dál,
lea gaskaboddasaš ortnet. Mearriduvvui
ahte ásahuvvo bargojoavku mii galgá čielggadit
boahttevaš organiserema ja hálddašanjuohkima
sámi kulturmuitohálddašeamis.
Joavkkus leat mielde guokte Sámedikki ovddasteaddji,
ja BD:s, Gielda- ja guovlodepartemeanttas (GGD:s) ja Riikkaantikváras
lea okta ovddasteaddji geasge. Bargojoavku lea álggahan barggus
ja lea árvvoštallan
golmmalágan hálddašanmálle. Čielggadeapmi
galgá gárvvánit 2006
vuosttaš njealjádasjagis.
Báktedáidda
lea dakkár kulturmuitošládja
mas ollugat beroštit. Báktedáidda
lea dat kulturmuitosuorgi mii ollugiid mielas vuosttažettiin
gullá álgoálbmogiidda.
Dattetge lea Davviriikkain ain stuorra hástalussan áddehit
olbmuid ahte sámit dieđusge
galget leat mielde hálddašeamen báktedáidaga.
Eanaš oassi báktedáidagiin
leat dakkár motiivvat ahte maiddái
sáhttá dulkot
dain lea oktavuohta sápmelašvuhtii.
Danne oaidná Sámediggi
diehttalassan oassálastit davviriikkalaš ovttasbargui báktedáidaga
birra, ja dan oktavuođas áddehit
olbmuid ahte báktedáidda
lea lunddolaš ja deaŧalaš oassi
sámi ovdahistorjjás.
Sámediggi lea nagodan oažžut
buriid ságastallamiid sámi
guovllu fylkkagielddaiguin dahkkojuvvon ovttasbargošiehtadusaid
bokte. Sámediggi háliida
lagat formaliserejuvvon ovttasbarggu guoskevaš fylkkagielddaiguin
ja museaiguin báktedaidaga erenoamáš lágideami, dikšuma
ja gaskkusteami oktavuođas. Báktedáidda
lea deaŧalaš suorgi
kulturmuitohálddašeamis,
ja danne háliida Sámediggi
leat dásseárvosaš bealli
dán barggus, beroškeahttá vátna ekonomomalaš resurssain.
2.14 Ealáhusat
Sámediggi lea árjjalaččat
mielde ollu ealáhussurggiin sámi
servodagas. Ulbmil lea oččodit
nana ja ceavzilis sámi servodagaid. 2005
barggu bokte lea Sámediggi bargan sámi ealáhusaid
rámmaeavttuid buoridemiin. Sámedikki
ealáhuspolitihkka deattuha smávva
doaimmaid láhčima.
Sámi guovlluin leat eanaš smávva
fitnodagat main lea unnán ieškapitála. Dállodoallu
ekonomalaš buvttadeaddjin lea ain eallimin
sámi guovlluin. Stuorra hástalussan
smávva sámi báikegottiin
lea ahte lea unnán riskakapitála.
Sámi ovddidanfoandda bokte háliida
Sámediggi juksat dan ulbmila ahte sámi
báikegottit galget leat nannosat ja ceazilat,
ja Sámediggi vásiha čađat
ahte gielddaid mielas lea buorre gullat Sámi
ovddidanfoandda doaibmaguvlui. Sámedikki ealáhuspolitihkka
lea dagahan ahte ollu sámi gielddat háliidit
searvat dán doaibmaguvlui. Čakčamánus
2004 mearridii Sámediggi viiddidit Sámi
ovddidanfoandda doaibmaguovllu sakka. Viiddideapmi lea mielddisbuktán
ahte ohcamiid lohku Sámi ovddidanfondii
lea lassánan mealgat jagi 2004 ektui. Danne
lea deaŧalaš ahte
Sámediggi oažžu
ekonomalaš vejolašvuođaid
dustet daid stuorra hástalusaid, maid viiddideapmi
lea mielddisbuktán.
Dienasbargiid ja iehčanas ealáhusdoalliid
vuoigatvuođat áhpehisvuođa,
riegádahttima ja smávva
mánáid fuolahusa oktavuođas
leat hui sierraláganat. Dálá čálgoortnegat ealáhusdoalli
nissoniidda leat hui heajut. Ulbmil ferte leat ahte buot nissonat
geat háliidit álgit
iehčanas ealáhusdoallin,
ožžot seamma buriid
oadjoortnegiid go dienasbargit. Dát čálgoortnegat
leat hui deaŧalaččat
nissoniidda ja fertejit doaibmat jus nissoniin galgá leat seamma
vejolašvuohta searvat ealáhuseallimii
seammaláhkai go almmáiolbmuin
ge. Sámediggi lea dovddahan fuolastuvvama
dán oktavuođas
gulaskuddancealkámušas
Mánáid- ja bearašdepartemeantta árvvoštallamii
nissonolbmuid čálgoortnegiid
birra.
2.14.1 Eanandoallu
Doaibmaguovllu geográfalaš viiddideapmi
lea dagahan ahte eanadoalu doaibmabijut leat lassánan
mealgat. Ollu viiddideaddjit atnet ovttasdoaibmanálggaheami ávkkálažžan.
Dat mielddisbuktá earret eará uhcit
huksengoluid ja ovttasdoaibmamiid lahtut ožžot
eanet astoáiggi ja luopmosadjásačča.
Muđui vurdet ollu boanddat huksenálggahemiiguin.
Dat dagaha ahte ollu doarjagat gessojuvvojit ruovttoluotta go eanadoallit
eai čađat huksenplánaideaset.
WTO-šiehtadusa boađus
ii leat čielggas ja dat sáhttá leat
sivvan dasa go ollugat vurdet huksemiiguin. Sámediggi
lea bivdán eanadoalloministara váldit
erenoamážit vuhtii
sámi guovlluid eanadoalu WTO-šiehtadallamiin.
Riikkaidgasdasaš ja riikkalaš šiehtadusat
geatnegahttet Norgga stáhta fuolahit ahte šiehtadus
ii buvttit negatiivva váikkuhusaid sámi
guovlluid eanadollui. Dan oktavuođas lea
Sámediggi ovddidan dan jurdaga ahte ásahit eamiálbmotavádaga
earret eará danne ahte sihkkarastit nannoset báikkálaš ráđđejumi
luondduresurssaid badjel.
Guovddáš eanadoallopolitihkka lea
dagahan ahte ollu dállodoallit leat heaittihan
doaluideaset ja vuovdán mielkeeriideaset.
1997 rájes lea ovdamearkkadihte 15 % Finnmárkku
mielkeearis vuvdojuvvon. Seamma guvlui manná eará sámi
guovlluin maid. Leat iešguđelágan
sivat dán njiedjamii, muhto eanadoalu rámmaeavttut leat
hedjonan maŋimus jagiid. Sámi guovlluid
mielkeeari stuorra njiedjamis leat negatiiva váikkuhusat
mielkebuvttadeapmái. Dát
dagaha stuorra bestenváttisvuođaid
eanadollui, erenoamážit
nuoraid ektui. Hástalussan lea oažžut eiseválddiid
lasihit mielkeeriid sámi guovlluide. Ferte ávkkástallat
heaittihuvvon doaluid eriiguin (oađđi
eriiguin), mat eai leat vuvdojuvvon. Sámi
guovlluid dálá doalut
fertejit oažžut
lassi mielkeeriid – erenoamážit
smávva doalut main lea eanadoallu lotnolasat
eará ealáhusaiguin
dahje fidnuiguin. Jus mielkeearit njidjet ain eambbo, de dat sáhttá bilidit
sámi eanadoalu.
Sámediggi oassálasttii
2005 eanadoallošiehtadallamiidda go šiehtadallamat
ledje measta loahpahuvvon jo. Eanadoallopolitihka ja šiehtadusa
rámmat ledje jo mearriduvvon dalle nu ahte
Sámedikkis eai leat leamaš duohta
váikkuhanvejolašvuođat.
Danne lea Sámediggi čujuhan
dasa ahte Sámediggi ferte beassat fárrui šiehtadallamiidda
ollu árat. Geahča
stuorradiggedieđáhusa
nr 55 (2000 – 2001) čuoggá 14.5.3.
2.14.2 Guolástus
Sámediggi háliida
ahte mearraresurssat galget hálddašuvvot
guhkesáiggi ja ekologalaččat
ceavzilis perspektiivvas. Sámediggi lea
evttohan muddet riddodorskebivdima danne go Riikkaidgaskasaš mearradutkanráđđi
(ICES) ii leat rávven bivdit riddodorski.
Sámediggi lea mielde bargojoavkkus mii
galgá hutkat hálddašanstrategiija
mo nannet máddodaga seammás
go váldá vuhtii
daid guolásteaddjiid, geat dán áigodagas
galget eallit riddodorskiin.
Čakčamánu
2004 dievasčoahkkimis bovdii dalá guolástusministtar
Ludvigsen Sámedikki oassálastit referánsajovkui
ráhkadit St.dieđ.
nr. 19 (2004 – 2005) Mariidna ealáhusovddideapmi.
Ollu Sámedikki deaŧalaš evttohusat
eai váldojuvvon vuhtii, ja Guolástus-
ja riddodepartemeanta válljii sáddet dieđáhusa
njuolgga Stuorradikki ealáhuslávdegoddái almmá dábálaš gulaskuddama
haga. Guolástus ealáhussan
lea sakka áitojuvvon dakko bokte go álbmogis
buori muddui lea váldojuvvon eret guolástanvuoigatvuohta.
Ovddiduvvon dieđáhus
ii váldde dán
vuhtii vaikke vel ollu konvenšuvnnat nannejit
eamiálbmogiid guolástanvuoigatvuođaid. Sámediggi
lea 2005 bargan dan ala ahte várrejuvvo
sierra guovlluearri guovlluide gos ealáhuseallin
ii leat nu nanus. Dát dávista
Stuorradikki 1988 mearrádussii.
Gonagasreappá leavvan lea buvttihan stuorra
negatiivva váikkuhusaid guolásteaddjiide
sámi riddo- ja vuotnaguovlluin. Vearrámus
lea leamaš daidda uhcimus fatnasiidda vuotnaguovlluin,
main eai leat dahje leat smávva vejolašvuođat
bivdit eará guovlluin ja sáhttá šaddat
nu ahte eai juvssa reabbábivdoeari danne
go gáibádusat
dán bivdui leat menddo stuorrát.
Danne lea Sámediggi maiddái
bargan dáinna áššiin,
ja Sámedikki ávžžuhusa vuođul
suovai Guolástus- ja riddodepartemeanta
vuollel 7 m guhkkosaš fatnasiid I joavkkus
ja vuollel 6 m guhkkosaš fatnasiid II joavkkus,
searvat 2005 gonagasreabbábivdui. Departemeanta čuovvolii maiddái
Sámedikki evttohusa nammadit lávdegotti
mii galgá guorahallat dálá gonagasreabbáhálddašeami,
ja evttohit boahttevaš hálddašanortnegiid.
Sámediggi lea 2005 addán
doarjaga guovtti báikkálaš vuotnaprošektii,
nubbi Porsáŋggus
ja nubbi Deanuvuonas, maid ulbmil lea leamaš oažžut báhččojuvvot
eanet njurjuid. Dát mielddisbuvttii earret
eará ahte vuosttas gearddi bivdojuvvui
jagi geađgenjuorjoearri.
Birasgáhttendepartemeanta lea nammadan
fágajoavkku mii galgá ráhkadit
ollislaš hálddašanplána Barentsábi-Lofuohta
várás. Sámedikki
mielas lea sakka moaittehahtti go Barentsáhpi
ja riddo- ja vuotnaguovllut gieđahallojuvvojit
sierra hálddašanplána
oktavuođas, go Barentsábi
guollemáddodagat jođašit
ja dat gođđet
ja vižžet biepmu riddo-
ja vuotnaguovlluin. Sámediggi áigu
maiddái deattuhit ahte lea deaŧalaš ahte báikkálaš ja árbevirolaš máhtolašvuohta
geavahuvvo ulbmillaš dutkamis ja ollislaš ekovuogádagas.
Erenoamážit ferte
garraseappot vuoruhit dutkama gonagasreappá leavvama
birra vuotnaguovlluide.
2.14.3 Boazodoallu
Sámediggi buktá juohke
jagi evttohusaid boazodoallošiehtadallamiidda
ja vásiha ohpihii ahte dat eai váldojuvvo vuhtii.
2005/2006 boazodoallošiehtadusa meannudeamis
lea Sámediggi čujuhan
ahte verrui guoski áššiin heaittiheami
oktavuođas eai leat seammalágan
váikkuhusat buot vuođđoealáhusaide.
Dasa lassin vásiha boazodoallu ahte dat
doaibmagolut mat čatnasit guovdileamos
doallobiergasiid doaibmadivadiidda, lassánit dađistaga.
Eará vuođđoealáhusain
leat divatovddut ealáhusa doallobiergasiid
investeremiid ja geavaheami oktavuođas. Sámediggu čujuha
dasa ahte boazodoallu lea erenoamáš deaŧalaš sámi
kultuvrii ja ealáhuseallimii. Sámediggi gáibida
danne ahte sámi boazodoallu oažžu
unnimusat seamma divat- ja vearroortnegiid go daid, mat eará vuođđoealáhusain
leat dál. Eanadoallo- ja biebmodepartemeanttas lea
bajimus ovddasvástádus vuođđoealáhusaid hálddašeamis
ja Sámediggi lea rávven
eiseválddiid njulget diekkár
bonjuvuođaid.
Sámediggi oaivvilda ahte reviderejuvvon boazodoalloláhka
ferte leat vuođđun
boazologu heiveheapmái Finnmárkkus. Deaŧalaš lea
heivehit boazologu guohtonvuođu ektui.
Norgga eiseválddiin lea geatnegasvuohta
sihkkarastit resursavuođu ealáhussii. Eiseválddit
eai olle gáddái
boazologu heivehemiin nu guhká go resursavuođđu
oppa áiggi gáržžiduvvo.
2.14.4 Duodji
Sámediggi lea 2005 ovttas duodjeorganisašuvnnaiguin
ráhkadan váldošiehtadusa
duodjeealáhussii. Duodjeealáhusa váldošiehtadusa
vuođul lea dahkkojuvvon duodjeealusšiehtadus
2006 várás. Šiehtadus mearkkaša
ahte duojáriin dál lea
dakkár ortnet, mii addá juohke doibmii
ovdánahttinvejolašvuođa.
Seammás lea šiehtadus
veahkkin áimmahuššamin duodjeárbevieruid
ja addimin bargosajiid nuorra duojáriidda.
Duodjeealáhusšiehtadusa ásaheami
oktavuođas lea ásahuvvon
sierra duodjefágalávdegoddi
mii galgá dohkkehit daid duojáriid,
geat háliidit logahallat iežaset
duodjeregistarii. 2005 lea maid álggahuvvon
bargu kártet duodjeealáhusa
ekonomiijadili. Sámediggi lea ekonomiijalávdegotti lahttu
ja doabmá dien guovtti lávdegotti čállingoddin.
Rekrutterendilli duodjeealáhusas lea suorgi
mainna Sámediggi lea ollu bargan. 2004 álggahii
Sámediggi 2-jagáš geahččalanprošeavtta
ovttas Romssa ja Finnmárkku fylkkagielddaiguin
duodjeovddidanprográmma oktavuođas. Prošeavtta
ulbmil lea sihkkarastit rekrutterema duodjefágaohppui.
Boazodoalu ja duoji oahppokantuvrras Vuonnabađas
lea ovddasvástádus ortnega
hálddašeamis.
2005 leat leamaš 11 oktilis duodješiehtadusa. Duodjeealáhusa
ekonomalaš dilli lea dagahan ahte Sámediggi
lea oaidnán erenoamáš dárbbu álggahit
doaibmabijuid sihkkarastit rekruterema. Ulbmil lea ahte duodjefidnooahppit
galget beassat mielde dábálaš fidnooahppiortnegiidda.
Lea deaŧalaš buoridit duojáriid
rámmaeavttuid. Duodjeovddidanprográmma
oktavuođas lea Sámediggi
ovttas duodjeealáhusain ožžon
ráhkaduvvot raportta mas lea árvvoštallojuvvon sáhttá go
momsaluvven duojáriidda váikkuhit
ahte duodji šaddá eanet
gánnihahttin. Raporta nanne ahte momsaluvven
lea ávkkálaš váikkuhangaskaoapmi
go galgá buoridit duodjeealáhusa
gánnihahttivuođa. Sámediggi
lea álggahan háleštemiid
sámi áššiid stáhtačálliin
doaibmabijuid vejolaš čuovvoleami
birra.
2.14.5 Sámi mátke-ealáhusat
Turismaealáhusas jearahuvvojit vásihanbuktagat
mat leat vuođđuduvvon
sámi eallinvugiide. Ollu aktevrraid doaibma
lea vuođđuduvvon
sámi dáidagii
ja sámi ovdanbuktimii. Dát
lea dagahan bargosajiid lassáneami ja seammás
nannen sámi guovlluid ássama.
Go dilli lea rievdan gálvobuvttadeamis
vásihusaid, doaimmaid ja dieđuid
buvttadeapmái, de das lea leamaš ávki sámi
servodahkii. Vejolašvuohta fállat
eanet diekkár buktagiid lea stuoris. Sámedikki
mielas lea deaŧalaš go
sámi eallinvuogi ja buktagiid gaskkusteapmi
dahkkojuvvo duohta ja jáhkehahtti vuogi
mielde ja ahte dát áŋgiruššan dávista
sámi beroštumiide, norpmaide
ja vieruide.
2005 lea Sámediggi vuoruhan gelbbolašvuođaloktema
ja fierpmádathuksema dakkár
turismmas, mas lea kultuvra ja luondu vuođđun. Vuođđostruktruvrra
huksemis dálveturismma várás
lea nubbi vuoruhuvvon suorgi mátkeealáhusáŋgiruššamis
mas skohter- ja čuoiganláhtuid
ja bálgáid láhčin
ja buoret ovttasbargu válljejuvvon duottarstobuid gaskkas
leat guovddáš doaibmabijut. Sámediggi
lea 2005 erenoamážit áŋgiruššan mátkeealáhusain
sámi guovlluin. Sámediggi
lea 2005:s atnán erenoamáš beroštumi mátkkoštusáŋgiruššamiidda
buot sámi guovlluin. Oassin dán
barggus lea Sámediggi 2005:s searvan ovttasbargui
Innovašuvdna Norggain ja eará oasálaččaiguin Finnmárkkus
bargan dihte juoidá mátkkoštušáŋgiruššamiiguin
Sis-Finnmárkkus.
2.14.6 Lotnolasealáhusat
Sámedikkis lea 1991 rájes leamaš doaibmadoarjjaortnet
lotnolasealáhusaid várás.
Stuorra oassi lotnolasealáhusdoarjagis
lea dán jagi mannan duoji ja boazodoalu ovttastusaide,
mas eatnašiin lea boazodoallu váldoealáhussan.
Eai gallásis leat meahcci lassiealáhussan
sin gaskkas geat leat ožžon
doaibmadoarjaga. Meahcceresurssaiguin sáhttá ávkkástallat
buorebut ja hástalussan lea oažžut áigái
dakkár meahcceealáhusa,
maid sáhttá doaimmahit
ovttas eará ealáhusaiguin.
Guovddáš áŋgiruššansuorgin
dan oktavuođas lea meahccebuktagiid buoret fievrridan-,
vuostáiváldin-
ja vuovdinorganiseren. Meahcceealáhusaid
oktavuođas leat maid vejolašvuođat
luođuguliid biepmamis ja ovttastupmi meahcceealáhusaid
ja dakkár mátkeealáhusaid
gaskkas, mat leat vuođđuduvvon
lundui ja kultuvrii.
Sáivaguolleprošeakta
lea loahpahuvvon ja prošeavtta ulbmil lea oažžut áigái gánnáhahtti sáivačáhceguolástusa ja
bisuhit guollekvalitehta. Ain dárbbašuvvo
bivdit vai guollekvalitehta bisuhuvvo. Prošeavttas
orru leamen positiiva beaktu. Borramušguoli vuostáiváldin
lea ásahuvvon Guovdageidnui.
Ođđa ráđđehus áigu álggahit árvoháhkanprográmma
lotnolasealáhusaid várás
sámi guovlluin. Dakkár
doaibmabidju doarju Sámedikki ealáhusáŋgiruššamii
sámi guovlluin. Sámediggi
lea bivdán ráđđehusa váldit
Sámedikki mielde árvoháhkanprográmmabargui.
2.15 Mohtorjohtolat meahcis
Sámi báikegottiid
mihtilmasvuohta lea ahte eanačatnaseapmi
ii leat ráddjejuvvon gittaássamii
ja eará rusttegiidda ja ráhkkanusaide man
vuođđun lea kultuvra
ja eallinvuohki. Meahcceresurssaid árjjalaš geavaheapmi
ja viežžan lea sámi
kulturdoaibmama ja eallinvuogi guovddážis,
ja lea ain deaŧalaš ealáhusgáldu ollugiidda.
Meahci geavaheapmi guoská maiddái
sámi turistaealáhussii dalle
go mohtorjohtolat lea oassi dárbbašlaš vuođđostruktuvrras
go galgá fállat
buriid vásáhusaid. Sámediggi
lea 2005 bargan dáinna čuolbmačilgehusain.
Sámedikki prinsihpalaš oaidnu
lea ahte mohtorjohtolaga meahcis ferte muddet. Sámediggi háliida
ahte mohtorjohtolatláhka rievdaduvvo nu
ahte dat váldá vuhtii sámi
ealáhusberoštumiid. Birasgáhttendepartemeanta
lea vuolggahan barggu mohtorjohtolatlágain
bargolávdegotti bokte man namma lea Mohtorjohtolat
ja Servodat. Joavkku mandáhtan lea árvvoštallat
hástalusaid mat čatnasit
mohtorjohtolatláhkii. Sámediggi
lea nammadan ovtta ovddasteaddji, ja bargu galgá loahpahuvvot
geassit 2006.
2.16 Loahpaheapmi
Sámediggi háliida
searvevuođa bokte buot dásiin
ovddidit dakkár árvvuid
go dásseárvvu, ovttadássásašvuođa, oktiigullevašvuođa
ja ráfálaš ovttasleahkima álbmogiid
ja álbmotjoavkkuid gaskkas. Sámediggi
lea deattuhan soabadeami, ovttasbarggu ja searvevuođa
ovddideami riikka eiseválddiiguin. Ráđđádallanšiehtadus
Sámedikki ja stáhta
eiseválddiid gaskkas ferte čuovvoluvvot
ja ovddiduvvot goappatbeallásaš ovttasbarggus.
Dát ferte maiddái
dahkkojuvvot dainna ulbmiliin ahte oažžut šiehtadallamiid dihto
servodatsurggiin, nu go Sámedikki bušeahta
oktavuođas.