2.8.2 Vuođđo- ja joatkkaoahpahus
Oassin Máhttoloktemii álggahuvvui bargu
ođđa oahppoplánaiguin borgemánus
2004, ja maŋemus oahppoplánat
galget mearriduvvot 2007:s. Sámediggi lea
juohkán oahppoplánabargguid čuovvovaš lágiin:
Hábmet sámi sisdoalu našunála
oahppoplánaide ja ráhkadit
sámi oahppoplánaid. Sámi
sisdoalu ráhkadeapmi našunála
plánaide čuovvu
Oahpahusdirektoráhta organiserema ja áigeplána.
Sámedikkis lea váldi
mearridit sámi sisdoalu našunála
oahppoplánain ja mearridit oahppoplánaid fágáide
sámi duodji ja boazodoallu. Bargu lea hirbmat
viiddis ja lea gáibidan olu resurssaid
2005:s. Sámediggi searvá maiddái Máhttoloktema
evalueremii maid Oahpahusdirektoráhta lea
vuolggahan.
Sámediggi mearridii 2005:s sámi sisdoalu
našunála oahppoplánaide
vuođđoskuvlii
ja joatkkaoahpahussii čuovvovaš fágain;
dárogiella, eŋgelasgiella,
luonddufága ja lášmmohallan,
ja dat bargu gohčoduvvui oahppoplánat
I vuorru. Oahpahus- ja dutkandepartemeanta mearridii oahppoplánaid borgemánus
2005.
Sámediggi lea ráhkadan sámi
oahppoplakáhtaevttohusa ja sámi
oahppoplánaevttohusaid fágaide
sámegiella vuosttašgiellan,
sámegiella nubbingiellan, dárogiella
ohppiide geain lea sámegiella vuosttašgiellan, dárogiella
ohppiide geain lea sámegiella nubbingiellan,
luonddufága, duodji, servodatfága,
musihkka, biebmu ja dearvvašvuohta ja risttalašvuođa-,
oskku- ja eallinoainnumáhttu. Dat vihtta
vuosttaš namuhuvvon oahppoplána
leat ráhkaduvvon sihke vuođđoskuvlla
ja joatkkaoahpahusa váste, ja vihtta maŋemuša
fas dušše vuođđoskuvlla
váste. Evttohusat leat sáddejuvvon
gulaskuddamii, earret dárogiela oahppoplána
ohppiide geain lea sámegiella vuosttašgiellan ja
luonddufága oahppoplána
joatkkaoahpahusa dásis. Risttalašvuođa-,
oskku- ja eallinaoinnumáhtu sámi
oahppoplána sáddejuvvo
gulaskuddamii maŋŋel.
Sámediggi ii ožžon
doarjaga ráhkadit sierra dárogieloahppoplána
ohppiide geain lea sámegiella nubbingiellan. Finnmárkku
fylkkamánni ja Sámediggi
lágidedje juovlamánus
ovttas Oahpahusdirektoráhtain sámi
oahppoplánaid gulaskuddankonferánssa.
Našunála oahppoplánat
II vuorru (joatkkaoahpahus) mat leat leamaš gulaskuddamis,
leat gieđahallojuvvon ja Oahpahusdirektoráhta
ja Máhttodepartemeanta galget daid mearridit
2006:s. Plánain galgá leat
sámi sisdoallu man Sámediggi
mearrida. Oahppoplánaide II vuorru gullet
joatkkaoahpahusa oahppoplánat; oktasašfágat
servodatfága, historjá,
geografiija ja oskkoldat ja etihkka, oktasaš prográmmafága
studerenráhkkanahtti oahppoprográmmain
joatkkadásis 2 – 3
ja oktasaš prográmmafága
fidnoráhkkanahtti oahppoprográmmaid joatkkadásis
1.
Sámi oahppoplánat
II vuorru (sámi historjá ja
servodat, sámi oasseplána
oahppaprográmmas musihka, dánssa
ja drama váste, sámi
oasseplána prográmmasuorggid
hábmen, oktasašfágat
historjá) ja sámi
oahppolánat III vuorru 3 (boazodoallu Vg
2 ja design ja duodji Vg 2) leat ráhkaduvvomin.
Engerdal suohkan mearridii heaittihit Elgå Bajásšaddanguovddáža
2006 rájes jus suohkan ii oaččo
lassijuolludemiid jođiheapmái.
Sámediggi čađaha
5 jagi giellamovttiidahttinprošeavtta dán guovddáža
sámi mánáid
váste, ja prošeakta
loahpahuvvo giđđat 2006.
Bajásšaddanguovddáža
heaittiheapmi mielddisbuktá ahte sámi
mánát masset sin
lunddolaš arena ja muhtinmuddui várjaluvvon
birrasa gos leat beassan nannet iežaset
sámegiela. Sámediggi áigu geahččalit
gávdnat čovdosa
ahte movt sáhttá bisuhit
Elgå Bajásšaddanguovddáža.
Bajásšaddanguovddáš lea
maiddái oassi doaibmabijuin lulli-sámi
guovllu fylkasuohkana ovttasbargošiehtadusas.
Elgå Bajásšaddanguovddáš lea
lahka ruoŧaráji
ja oažžu gielalaš ja
kultuvrralaš veahki Ruoŧas.
Danin lea lunddolaš ovttasbargat rastá riikaráji,
maiddái go ruoŧa
bealde leat smávva skuvlaservodagat. Sámediggi
lea ilus go ráđđehus
lea váldán oktavuođa Ruoŧa
guovddáš eiseváldiiguin
nannendihte oahpahusa rastá ráji
lullisámi guovlluin.
Sámedikki strategálaš plána
sámi oahpponeavvoovddideapmái
2001 – 2005 lea geavahuvvon vuođđun
ruđaid juohkimii ođđa
oahpponeavvoprošeavttaide 2005:s. Earret
eará lea vásihusaid
vuođul mat leat čoggon
prošeavtta Sámi álgooahpahus
bokte, addojuvvon ruhta oahppogirjji ovdánahttimii álgooahpahusa
váste lohkamis davvisámegillii.
Erenoamážit lea
deattuhuvvon digitála/neahtta
oahpponeavvuid ovdánahttin.
Sámi álgooahpahus
lea 5-jagáš prošeakta,
mas váldoulbmilin lea gávdnat
lohkanvugiid ja lohkanmetodihka mii heive buoremusat ohppiide geain lea
sámegiella vuosttašgiellan
ja geat ožžot vuođđo-lohkanoahpahusa sámegillii.
Prošeakta álggahuvvui
2000:s ja lea golmma ceahkis. Ceahkki III oktavuođas
lea 2005:s bargojuvvon 5. dási lohkandáidoteasttaid
bohtosiid ektui, proseassačállima
ja bargogeahččaleami čalmmusteami ektui
mat leat heivehuvvon sámegiela ja lohkan-
ja čállinoahpahussii
Suomas. Prošeakta loahpahuvvui geassemánus
2005. Prošeakta lea evalurejuvvon, ja evaluerenraporta
lea gárvvis jagi 2006 áigge.
Sámi oahpponeahtta lea Sámedikki
neahttasiidu skuvllaid ja mánáidgárddiid
váste. Neahttasiidu rahppojuvvui almmolaččat
ođđajagimánus
2003. Neahttasiidu lea Skuvlaneahtas oassin, ja lea ovttasbargu
Oahpahusdirektoráhtain. Oahpahusdirektoráhtas lea
ovddasvástádus
neahttasiiddu teknihkalaš oasis ja Sámedikkis
lea ovddasvástádus
sisdoalus. Čakčat
2004 mearriduvvui ahte neahttasiidu galggai, nugo muđui
ge Skuvlaneahtta, váldit geavahussii ođđa
almmuhanreaiddu ja oažžut
ođđa hámi.
Dasa lea šaddan ođđa
hápmi, ja ávdnasiid
leat almmuhišgoahtán
neahttabáikkis.
Sámediggi lea searvan Romssa fylkkagieldda
prošeaktastivrenjovkui sámi kulturmáhtolašvuođa
ektui. Prošeavtta ulbmilin lea ahte ii
oktage oahppi galgga čađahit
joatkkaoahpahusa Romssas almmá ahte lea
oahppan vuođđodieđuid
sámi diliid birra. Prošeakta
lea loahppadásis.
Sámediggi oaidná ahte
lea nana dárbu ásahit
erenoamášpedagogalaš bálvalusaid
julev- ja máttasámi guovlluin
Spesialpedagogisk støtte oktavuođas.