2 Sámi ja dáža historjá – historjjálaš momeanttat
2.1 Historjjálaš geahčastat
guovtti álbmogii
Sámedikki rahpamis 1997 celkkii gonagas Harald V ahte
Norgga stáhta lea vuođđuduvvon guovtti álbmoga
eatnamiid ala – sámiid ja dážaid eatnamiid
ala. Son maiddái ánui ándagassii dan ovddas
mo stáhta áiggiid čađa
lea meannudan sámiiguin:
«Norgga stáhta lea vuođđuduvvon
guovtti álbmoga oktasaš eanaguovllu
ala – dážaid ja sámiid. Sámi
historjá lea čavgadit bárgiduvvon oktii
dáža historjjáin. Mii fertet dál šállošit dan
vearrivuođa maid Norgga stáhta ovdal
lea dahkan sámi álbmogii garra dáruiduhttinpolitihka
bokte.»
Makkár duođalašvuođat
leat gonagasa dadjamiid duohken? Maid oaivvilda doahpagiin oktasaš eanaguovlu
1
,
ja manne anii gonagas dárbbašlažžan šállošit
meannudanvuogi mii lea geavahuvvon sámiid vuostá?
Dán oanehis historjjálaš láidehusas
deattuhuvvojit dáža ja sámi álbmoga
gaskavuođat áiggiid čađa.
Goas mearriduvvojedje ráját, mat guske maiddái
sámi geavahan- ja ássanguovlluide? Makkár
hámolaš
2
mekanismmat
leat ovdal gávdnon sámiid kultuvrralaš ja ávnnaslaš vuoigatvuođaid
váfisteami hárrái? Guovddáš gažaldat lea
maid guđe cuohkit ledje vuođđun
dasa ahte stáhta eiseválddit birrasiid 1800-logu
gaskkamuttus hábmegođii politihka man
ulbmil lei ahte sámi kultuvra galggai jávkat,
ja dáruiduhttin galggai čađahuvvot.
2.2 Riidu sámiid guovlluid alde – sámit šaddet
stáhtaid oktasaš riikkavulosažžan
Go geahčada sámiid oktavuođaid
davviriikkalaš stáhtaiguin (ja Ruošša
stáhtain), de lea deaŧalaš historjjálaš vuolggasadji
ahte oasit dálá stáhtaid eanaguovlluin
leat leamaš sámi ássanguovllut áigá ovdal
go stáhtat ja riikkaráját ásahuvvojedje.
Álgoálgosaš sámi ássanguovlu
lei Gaska-Skandinavias davásguvlui, gitta Jiekŋameara
gáttiid rádjái. Dálá Suopma
lei maiddái sámi ássanguovlun, nuorttas
Ladoga-jávrri rádjái, ja das Vilgesmeara
orjješ-lulágeahčái,
ja vel olles Guoládatnjárga. Sámit ledje
guhká ráđđejeaddjin
dán stuorra guovllus, mas ledje unnán ássit,
ja leat ain eanetlogus vissis guovlluin. Eurohpalaš girjjálašvuohta,
mii lea čállojuvvon min áigerehkega vuosttas
duhátjagis, sisdoallá muhtun čállosiid sámiid
birra. Erenoamážit deattuhuvvo ahte sámi álbmot
lei bivdoálbmot, ja diehtu sámiid čuoigančehppodagas.
Vuosttas autenttalaš čálus
sámiid birra, ja Skandinavia birra, lea čállojuvvon
800-logu loahpas. Dalle borjjastii Davvi-Norgga oaivámuš Ottar – gii
oaivvildii iežas davimus ássi dážan – Romssa
guovllus gitta Vilgesmeara gáttiide. Davvi-Romssa, Finnmárkku
ja Guoládaga gáttiin deaivvai son dušše
sámi fuođđo-, guolle-
ja loddebivdiid. Son deaivvai eará álbmogiid easkka
Vilgesmeara gáttiin. Iežas mátkemuitalusas,
maid son attii eŋgelas gonagassii Alfredii,
muitalii Ottar maiddái ahte sámit ásse
dážaid ássanguovlluid nuorttabealde,
namalassii Skandinavia njárgga siseatnamiin.
Ottara mátkemuitalus at duođastit čielgasit ahte
sámi kultuvra lei vuođđoduvvon fuođđo-
ja guollebivdui – goit davimus sámi ássanguovlluin.
Bivdoboađus lei mávssolaš,
ja davvinorgalaš oaivámušat
huksejedje iežaset riggodagaid vuosttažettiin
daiguin «vearrogálvvuiguin» maid sámit
mákse sidjiide
.
Muhtun norgga historjádutkit
leat geažidan ahte sámiid vearromáksima
ja gávppašeami árvu lei nu
stuoris ahte dat sáhttá maid leat ožžon
mearkkašumi ođđa
Norgga gonagasriikka dássemii ja sihkkarastimii, go dát
válddii badjelasas vearuhandoaimma.
Sámiid gálvvus lei earenoamáš alla árvu,
ja gálvu jođihuvvui viidát
Davviriikkaid rájáid olggobealde. Dát
mielddisbuvttii ahte stáhtat gilvaledje gaskaneaset sihke
vearrogáibideamis ja mearridanválddi hálddaheamis
sámiid ja guovllu gos sii ásse.
Dán proseassas gehččojuvvojedje sámit
muhtun muddui stáhtaid oktasaš riikkavulosažžan, earret
eará bilaterála
3
šoahpamušaid
bokte. Áššeoasálaččat
sáhtte ovdamearkka dihtii soahpat ahte goappašagain
galggai leat vearrogáibidanriekti, muhto dušše
nubbi galggai doaimmahit girkolaš ja hálddahuslaš mearridanválddi.
Ovdamearkka dihtii dahkkojuvvui Norgga ja Novgorod gaskkas ráfisoahpamuš 1326s,
ja nu gohčoduvvon rádjamearrádus golbma-njeallje
jagi maŋŋil. Dalle eai mearriduvvon
duohta ráját, muhto baicca oktasaš hálddahanguovlu
mii roavvát govččai Davvi-Romssa, Finnmárkku
ja Guoládaga. Soahpamuša guovdilis
oassi lei sámi vearromáksingeatnegasvuohta goappašiid
stáhtii.
—uovvovaš čuohtejagiid
mielddisbuvttii dát gilvu gaskal ruoššaid/gárjillaččaid, ruoŧŧilaččaid/láddelaččaid
ja dážaid/dánskalaččaid
máŋgii máŋggageardásaš
vearromáksima ja geafahuvvama.
Dynamihkka lei nu ahte geat gáibidedje sámi ássanguovllu
osiid, oaivvildedje ahte sin eanagáibádusat nannejuvvojedje
dađi mielde man stuorra vearuid nagadedje bearrat.
Boksa 2.1 Sámiid golmmageardásaš vearromáksingeatnegasvuohta
Peder Claussøn Friis, gii lei 1500-logu servodatárvvoštalli,
imaštalai manne sámit gulle sihke Norgga,
Ruoŧa ja Ruošša gonagasaid
válddi vuollái, ja ahte lei vearromáksingeatnegasvuohta
buot golmma gonagassii. Sámit ledje nu deaŧalaš vearromáksit
ahte juos oktage gottii sápmelačča, de šattai
máksit sáhku buot golmma gonagassii.
Dákkár máŋggageardásaš vearromáksingeatnegasvuohta
ii lean dábálaš. Dan dihtii
oaivvildii Claussøn Friis ahte dán golmmageardásaš vearromáksingeatnegasvuhtii
fertejedje leat áibbas earenoamáš čilgehusat.
Su čilgehus lei ahte ii lean oktage gonagas okto nákcen
stivret sámiid, ja sivvan dasa lei sámiid noaidevuođačehppodat.
Dan dihtii ledje dalá gonagasat gártan searvat
oktasaš lihttui, stivren dihtii sámiid. Ruoŧa
gonagas lei, oktan iežas láddelaččaiguin
veahkehan Norgga gonagasa. Ruoššabealde
sáddejedje fas bjárpmalaččaid
veahkkin. Árvvoštallojuvvui ahte dát álbmogat
ledje seamma čeahpes noaiddit go sámit. Sámit
vuoittáhalle easkka de go nie ledje čohkken fámuid.
Sus lea maiddái eará čilgehus sámiid
golmmageardásaš vearromáksingeatnegasvuhtii.
Sámit háliidedje ráfi ja soabalašvuođa ránnjáriikkaiguin,
dahje nugo Pedar Claussøn Friis dadjá
«… Fred og ingen Fiendskab
af de nest omliggendis Land.»
.
1500-logu álggus álggahuvvui eanet ekspansiiva
4
ruoŧa
politihkka davás Jiekŋameara gátti guvlui.
Birkkalaččaid boares vearrogáibidanvuoigatvuohta
sámiid ektui biddjojuvvui de gonagasa válddi vuollái.
Oassin dán politihka gárgedeamis celkkii Gustav
Vasa jagis 1551 ahte sámit geat orro Jiekŋameara
gátti mielde – «Vesterhavet» – ledje Ruoŧa
riikkavulosaččat. Sis lei de vearromáksingeatnegasvuohta
dušše fal sutnje, ja dan ovddas
lohpidii suodjalit sihke sámiid ja sin opmodaga. Dát
lasihii stáhtaidgaskasaš vuostálasvuođaid.
Dilli čielggai goitge veahá jagis 1595. Dalle
Ruošša attii Ruŧŧii
vuoigatvuođa gáibidit vearu sámiin
geat orro Várjjaga oarjjabealde.
1595 soahpamuša vuođul
oaivvildii Ruoŧa gonagas ahte son lei nannen
iežas vuoigatvuođaid Norgga davimus
riddo- ja vuotnaguovlluin.
1600-logu álggogeahčen geahččaledje ruoŧŧilaččat
earret eará ásahit fysihkalaš doarjjabáikkiid
Finnmárkui, ja sáddejedje davás olbmuid
geat gonagasa namas galge organiseret luossabivddu stuorra luossajogain
Váldegilvu Davvikalohta davimus guovlluin lei okta sivva
Kalmarsoahtái jagiin 1611–12. Dán soađis
vuoittáhalai Ruoŧŧa.
1613 ráfisoahpamušas mearriduvvui ahte
Norga okto galggai ráđđet
riddo- ja vuotnaguovlluid maid alde soahti lei buollán.
Dát fas mielddisbuvttii ahte dán guovllu sámit šadde
dušše ovtta stáhta vulosažžan,
sihke mearridanválddi ja vearromáksingeatnegasvuođaid
dáfus.
Sis-Finnmárkku sámi guovlluid dáfus
ii čielgan dilli seamma láhkai. Dahkkojuvvui bilaterála
soahpamuš mii mearridii ahte Sis-Finnmárkku
sámit galge leat goappašiid riikkaid
vulosažžan. Ruoŧas galggai
leat sihke girkolaš ja hálddahuslaš váldi,
muhto sámit geat orro guovllus galge máksit vearu
goappašiid stáhtii.
Ledje eanet soađit gaskal Danmárkku/Norgga
ja Ruoŧa/Suoma, maiddái 1600-logus. Dát
váikkuhii oarjelsámiide. Nuppi soađi boađus
lei namalassii ahte Jämtland ja Härjedalen, mat
dan rádjái ledje gullan Norgii, šadde Ruoŧa
riikka oassin 1645s.
1700-logus mearridedje Danmárku/Norga ja Ruoŧŧa
geassit riikkaidgaskasaš rájá.
Dát mielddisbuvttii ahte maiddái galggai mearriduvvot goappá riikkas
galggai leat jurisdikšuvdna
5
dálá Sis-Finnmárkkus.
Dát rádjageassin ja rádjamearrideapmi
dahkkojuvvui jagis 1751. Norga oaččui oktasaš guovllu
stuorámus oasi. Deaŧalaš sivva
lei go Finnmárkku duoddarat ledje Norgii čáláhallan
boazosápmelaččaid dálveguohtuneatnamat.
Rádjá mii dalle gessojuvvui lea ain dál
rádján gaskal Ruoŧa ja Norgga,
ja gaskal Suoma ja Norgga.
1800-logu álggogeahčen juhkkojuvvui maŋimuš sámi
oktasaš guovlu. Dát guovlu fátmmastii
nuortalaš sámi siiddaid Njávdama, Báhčaveaji
ja Beahcáma, Várjavuona máttabealde. Dát
dahkkojuvvui dan oktavuođas go jagis 1826 gessojuvvui
rádjá gaskal Ruošša
ja Norgga, ja gaskal Norgga ja Suoma. Boađusin šattai
ahte dálá Mátta-Várjjat šattai
dalle Norgga oassin. 1826 rádjageassima rádjai
ledje dien guovllu sámit eanas leamaš ruošša
mearridanválddi vuolde, muhto sis lei vearromáksingeatnegasvuohta
maiddái Norgii.
1826 rádjasoahpamuš loahpahii maiddái hámolaččat
Norgga boares vearrogáibádusa Guoládaga
sámiid ektui – dát gáibádus
ii lean goitge leamaš duohtan dahkkojuvvon 1600-logu álggu
rájes.
2.3 1751 rádjageassin. Sámiid beroštusat
galge váfistuvvot
Dat mii dahká 1751 rádjasoahpamuša
earenoamáš miellagiddevažžan,
sihke stáhta ja sámi perspektiivvas, lea soahpamuša
máŋggadáfogis lasáhus
mas leat 30 paragráfa rájáidrasttideaddji
johttisápmelaččaid vuoigatvuođaid
birra. Dát lassesoahpamuš – mas
galggai leat seamma fápmu go rádjasoahpamušas – gohčoduvvui
lappekodisillan (sámelasáhussan). Lappekodisilla vuođusin
lei stáhtaid áigumuš sihkkarastit sámi álbmoga
boahtteáiggi. Soahpamuša ovdabarggus
daddjojuvvui erenoamážit ahte áigumuššan
lei váikkuhit sámi álbmoga seailluheami,
dahje «
den Lappiske Nations Conservation».
Lappekodisilla deaŧalaččamus
sisdoallu lea sámi ealáhusvuoigatvuohta. Go sápmelaččat dárbbašedje
rasttidit rájá ealáhusa oktavuođas, erenoamážit
boazodoalu oktavuođas, de galggai sis ain leat
vuoigatvuohta dan dahkat. Vissis divada vuostá galggai
sis maiddái leat vuoigatvuohta geavahit nuppi riikka čáziid
ja eatnamiid seamma láhkai go dan riikka vulosaččat
dahke, sihke guohtumii, fuođđobivdui
ja sáivačáhce- ja mearrabivdui. Rádjarasttidemiid
oktavuođas sisafievrriduvvui muhtun muddui sierra
sámi hálddaheapmi, mas sámeleansmánni
galggai lean guovddážis. Viidáseappot ásahii
kodisilla siskkáldas sámi riektevuogádaga,
ja sámi duopmostuoluid main lei osohahkii mearkkašahtti
duopmováldi – maiddái ođđa
rájá rastá –
«Lapperetten».
Dasa lassin
mearriduvvui ahte galge leat sámi áirasat dábálaš riektevuogádaga
vuolimus dásis, dalle go nuppi riikka sápmelaš gessojuvvui
rievtti ovdii.
Lei lunddolaš ahte kodisilla maiddái
attii njuolggadusaid das mo sápmelaččat
sáhtte válljet riikkavulosašvuođa,
dahje mo dát vulosašvuohta galggai
mearriduvvot. Miellagiddevaš oassin lei maiddái
rájáidrasttideaddji sámi álbmoga
bealátkeahtesvuohta juos galggaš buollát
soahti gaskal Danmárkku/Norgga ja Ruoŧa. Maiddái
sođiid áigge galggai sápmelaččain
leat vuoigatvuohta johtit riikkas nubbái, ja sii galge bures
vuostáváldojuvvot go johte rájáid
rastá.
Nuorta-Finnmárkku rádjaguovlluin, dahje dalá Ruoŧa
davimus guovlluin, váfistii lappekodisilla ruoŧabeale ássiide
olles friddjagávppašanvuoigatvuođa
Norgga bealde.
2.4 Lappekodisilla 1800-logus
Davviriikkaid stáhtarievttálaš dilli
rievddai ollu 1800-logu álggogeahčen, Napoleonsođiid
oktavuođas. Suopma sirrejuvvui Ruoŧas
jagis 1809, ja šattai de Ruošša
cára vuollásaš stuorraoaivugasvuohtan.
Jagi maŋŋil gessojuvvui ođđa
rádjá gaskal Ruoŧa ja Suoma.
Norga beasai eret Danmárkku vuollásašvuođas
jagis 1814, ja bággejuvvui Ruoŧa vuollásažžan.
Stáhtapolitihkalaš nuppástuvvamat
mat dáhpáhuvve, eai almmatge oro váikkuhan
sámi luondduvalljodagaid geavaheapmái, riikarájáid rastá.
Dát guoskkai earret eará Suoma beallái
ja Norgga beallái čáláhallan
boazosápmelaččaid johtimii vuotnaguovlluide
ja Romssa ja Finnmárkku riddoguovlluide geasset, ja davvisuoma
vuovdeeatnamiidda dálvet. Oktasaš sámi
luossabivdoortnegat Deanu čázádagas,
ja eará oktasaš valljodatgeavaheapmi – geasseorohagat, šibihiid
guohtuneatnamat, murren- ja láddjenvuoigatvuođat – eaige rievdaduvvon.
Davimus guovllu Suoma beali sámit jotke maiddái
mearrabivdduineaset lagamus vuonain Norgga bealde, erenoamážit
Várjavuonas.
Dát rájáidrasttideaddji valljodatgeavaheapmi
lei nu nanus ahte 1820-logu loahpas mearriduvvojedje seammalágan
njuolggadusat Norggas ja Suomas, mat gustojedje sámiid
girkolaš bálvalusaide go sii ledje
ránnjáriikkas.
Dallege, go Norgga stáhtarievttálaš dilli rievddai
jagis 1814, eai bohciidan jearaldagat Lappekodisilla mearrádusaide
Norgga ja Ruoŧa gaskavuođaid
hárrái. Boazosápmelaččat
johte ain guovtti riikka rájá rastá,
nugo sii álo ledje dahkan, ja nu mo Lappekodisilla dan
sihkkarasttii.
Smávit báikkálaš soahpameahttunvuođat Norgga
ja Suoma rájá alde mielddisbukte ahte lappekodisilla
hámolaš stáhtus šattai áigeguovdilis
gažaldahkan gaskal Norgga (Ruoŧa) ja
Suoma (Ruošša) birrasiid
jagi 1830. Boađus šattai negatiivvalažžan.
Máŋggaid šiehtadallamiid
maŋŋá gilddii Ruošša-Suopma
jagis 1852 rájáidrasttideaddji boazodoallojohtimiid.
Ruoŧŧa-Norga čuovvolii
dakkaviđe dán mearrádusa,
ja gilddii seammas olgoriikkalaččaid (suoma riikkavulosaččaid)
mearrabivddu ja fuođđobivddu Norgga
eatnamiin. Muhto – ii oktage áššeoasálaš loahpahan
hámolaččat lappekodisilla soahpamuššan.
Rádjagiddejumi oktavuođas 1852s
vásihedje guovllu sápmelaččat
ahte duođas gávdnui riikkarádjá.
Ii lean šat vejolaš heivehit
ealáhusaid, doaimmahit boazodoalu, nugo livččii
ekologalaččat rievttamus masa ekologiija lei bidjan
vuđđosa.
Rádjágiddejupmi čuozai qarrasit olles
Davvikalohta boazodoallovuogádagaide, ja mielddisbuvttii
stuorra rievdamiid, doaluid heaittihemiid ja johtingeainnuid rievdademiid
guhkes áiggid čađa ja viiddis
guovllus. —albmáičuohcci dán govas
lei go stuorra boazosámi joavku fárrii Guovdageainnus
Ruoŧabeale Gárasavvonii 1850-logus.
2.5 Oktasaš eanaguovllu guokte álbmoga
Álbmogiid gaskavuohta boahtá ovdan Snorre Sturlason
gonagasságain, main dážaid ja sámiid
historjá leat lávgalágaid. Sámit
leat máŋgii namahuvvon, namahusain «finner».
Ovdamearkka dikte muitaluvvo ahte vuosttas Norgga riikkagonagasas – Harald
Hårfagres – lei máŋggalágan
oktavuohta sámiiguin ja sámi birrasiin.
Ságat muitalit maiddái ahte Davvi-Norgga riddoguovllu
sámit ledje čeahpes fanasduojárat. Dát duodji
ferte leat leamaš hui mávssolaš 1000
jagi áiggi, go mearra lei deaŧalaččamus
vánddardan- ja fievrridangeaidnu. Sigurd Slembe ságain
boahtá ovdan ahte sámi duojáriid fatnasat
ledje nu jođánat čázis
ahte eará fatnasat illá jukse
dain.
Ságat čájehit oppalohkái,
makkár oktavuođain sápmelaččat
ja dážat leat leamaš. Muitalusain
vuhtto dalá jurddašanvuohki, man mielde
sápmelaččain ledje erenoamáš fámut. Dánskaáigodas,
njeallje čuođi jagi ovdal 1814, lei Norga
oassi riikkas mii lei kultuvrralaččat hui máŋggadáfot
Dážat ja sápmelaččat,
ja dađistaga maiddái kvenat, ledje
muhtimat dán riikka máŋgga čearddas.
Sámi kultuvrra dáfus erenoamáš lei,
ahte sullii 1715 rájes álggahuvvui, hálddahuslaš válddi doarjagiin,
viiddis miššuvdnadoaibma
daid sámiid ektui geat eai lean vel dahkkojuvvon ristalažžan.
Dán proseassas geahččaledje jávkadit buot
sámi dološ oskku bázáhasaid.
Billistedje meavrresgáriid ja sieiddiid, ja gilde juoigama
ja sámi nammavieruid.
Dát váikkuhii dieđusge
garrasit ja negatiivvalaččat boares sámi
kultuvrra deaŧalaš beliide. Nuppi
bealis fas deattuhuvvui sámegiela geavaheapmi
garrasit miššuvdnabarggu
vuosttas áigodagas, sihke sárdnideamis ja skuvllain
mat ásahuvvojedje. Gávdnojedje almmatge maiddái guovddáš girkolaš áirasat
geat eai nu bures dohkkehan sámegiela ja sámi
kultuvrra.
Liikká orru nu ahte guovddáš eiseválddiid politihka
mielde ovdal 1814 ledje sámit dohkkehuvvon oktan máŋgga čeardda
gaskkas obbastáhtas. Dát bođii
goit albma dan deattus mii biddjojuvvui váfistit sámiid
beroštusaid dalle go rádjá Norgga ja
Ruoŧa gaskkas gessojuvvui 1751s, vrd. kap. 2.4.
Sámit adnojuvvojedje árvvus sierra álbmogin mas
lei sierra kultuvra, seamma láhkai go eará álbmogatge
obbastáhta rájáid siskkabealde.
2.6 Oaidnu sámi kultuvrii nuppástuvvá. Dáruiduhttinpolitihkka.
Go Norga ásahuvvui sierra stáhtan jagis 1814,
de ii dátge mielddisbuktán ahte oaidnu sámegillii
ja sámi kultuvrii rievddai fáhkkestaga. Deaŧalaš girkoolbmot,
nugo Nils V. Stockfleth, barge 1820-logu rájes garrasit
dan beales ahte sámegiella (ja kvenagiella) galggai geavahuvvot
skuvllas ja girkus; ja ahte kultuvrras alddis lei árvu.
Su oaivila mielde váikkuhii kultuvrra gárgedeapmi
ja seailluheapmi positiivvalaččat álbmogiidgaskasaš buori
oktavuhtii.
Dát dohkkeheaddji oaidnu sámi kultuvrra ektui rievdagođii
ovdalaš 1800-logu gaskkamuttus ja jahkečuođi
mielde šattai miellaguoddu garrasit negatiivvalažžan.
Dađistaga álge, «virggálaš oktavuođas»,
máinnašit sámiid unnitárvosažžan,
kultuvrrahis álbmogin ja muhtun muddui maiddái
vuoigatvuođahis álbmogin. Jagis 1848
meroštalle ráđđehus
ja Stuorrailiggi earret eará ahte Finnmárku álgoálggus
lea leamaš eaiggátkeahtes guovlu. Dán
meroštallama váldoágga lei
ahte ámtta ássit ledje leamaš dušše
johttisápmelaččat, ja johtaleapmi ii addán,
ráđđejeaddji oahpa
mielde, vuđđosa eaiggáduššanvuoigatvuhtii.
Dan dihtii lei gonagas/stáhta eaiggáduššan ámtta
dološ áiggi rájes.
Sullii seammá áigge dainna vuhttogohte kulturpolitihkas
rievdadusat, ja dáruiduhttinpolitihkka álggahuvvui
duođas 1860-logus. Ráđđejeaddji oainnu
mielde sámit ledje vuolit kultuvrralaš dásis,
ja ulbmilin lei ollislaš assimilašuvdna.
Erenoamážit skuvla šattai
deaŧalaš reaidun dáruiduhttinpolitihka čađaheamis.
Ovddeš mearrádusat, maid mielde sámemánát
galge oahppat maiddái eatnigielaset, sihkkojuvvojedje.
Oahpaheaddjit geatnegahttojuvvojedje váruhit ahte mánát
dárustedje maiddái oahpahandiimmuid olggobealde.
1800-logu loahpas nannejuvvui lágain, ahte oahpaheapmi
galggai čađahuvvot dárogillii.
Nannen dihtii dáruiduhttima huksejuvvojedje maiddái
stáhtainternáhtat, gos mánát
galge orrut skuvlaáiggi. Ollu internáhtain deattuhuvvui, dađistaga,
ahte mánát eai galgan sámástit
gaskaneaset. Dát dilli bisttii bures nuppi máilmmesoađi
meattá.
Njunuš historjádutkit leat duođaštan
ahte sihkarvuođapolitihkalaš dilli
lei deaŧalaš dáruiduhttinágga.
Sivvan dasa lei ahte stuorra kvena-/láttejoavkkut
fárrejedje Norgii, erenoamážit Nuorta-Finnmárkui,
1850-logu rájes. Suopma lei stuorraoaivugasváldi
ruošša cára vuolde,
nu ahte sii geat bohte ledje prinsihpas ruošša
riikkavulosaččat. Ballu ruoššariikkas
lei dasto guovddáš čilgehussan dasa
ahte viiddis dáruiduhttindoaimmat biddjojuvvojedje johtui.
Garrasit geahččaledje uniformeret giela ja kultuvrra
sámi ja kvena guovlluin. Eai olus earuhan sámiid
ja kvenaid. Goappašat čearddat
meroštallojuvvojedje «amas álbmogin».
2.7 Oaidnu olmmoščearddaid gaskavuođaide
nuppástuvvá
Rievdan oainnus sámi vuoiŋŋalaš ja ávnnaslaš kultuvrra
hárrái álggii almmatge, ovdal juo go
sihkarvuođapolitihkalaš bealit
gustogohte ollásit, 1860-logu rájes.
Norgga našuvdnahuksen mii duođas álggahuvvui
moadde logijagi maŋŋil 1814,
lea dán oktavuođas fuomášan
veara. Váldoulbmil lei hukset sierra norgalaš álbmotlašidentitehta,
ja sajáiduvvat máilbmái, erenoamážit
ránnjáálbmogiid ektui – ruoŧŧilaččaid
ja dánskalaččaid ektui. Dákkár
oktavuođas čađahuvvui
stuorra bargu čájehan dihtii ahte Norgga álbmogis
lei unnimustá seammá guhkes ovdahistorjá Skandinavias
go dánskalaččain ja ruoŧŧilaččain,
dahje ahte Norga rievtti mielde lei bisuhan siskkáldas iehčanasvuođa
maiddái dánskaáigodagas.
Dán oktavuođas lea maiddái «norgga
historjjálaš skuvla» deaŧalaš.
Dán skuvllas lei nu gohčoduvvon sisafárrenteoriija
deaŧalaš. Sisafárrenteoriija
almmuhuvvui vuosttas geardde 1828s. Rudolf Keyser almmuhii dán
teoriija go logaldalai Davviriikkaid historjjá álggahanoasis.
Vaikko dát oahppa ii biehttal sámiid boaresáigásaš ássama
Norgga rájáid siskkabealde, de čuovgá čađa
ahte dážat meroštallojuvvojit «čuvgejuvvon» olmmoščeardan
mas lea bajit dási boares servodatstruktuvra. Nuppi bealis meroštallojuvvojit
sámit vuolit dási olmmoščeardan
sihke vuoiŋŋalaččat
ja rumašlaččat, iežaset
soaittáhagas johtti, vilda, roavva ja heajos eallinvugiin.
Studeanttat geat guldaledje Keysera logaldallamiid, ja geat oahpásmuvve
su dieđalaš čállosiidda,
ožžo čuovvovaš gova
sámiin ja sámiid/dážaid
gaskavuođas:
Sámi álbmot lea álgoálggus
vilda, olbmuidvuođakeahtes
6
ja
vádjoleaddji álbmot. Sii ledje nuortan ja davvin
boahtán dan eatnamii mii maŋŋil šattai
Norgan, oalle aitto ovdal go germánalaš,
norrøna sisafárren álggii.
Sámit leat dážaid ektui vuolit dási álbmot,
sihke vuoiŋŋalaččat,
rumašlaččat ja vearjoteknihkalaččat. Dan
dihtii lei norrøna álbmotčerdii álki duvdit
johtti sámeálbmoga boaittobealle guovlluide, dahje
osohahkii luottahuhttit sámiid sisafárredettiin.
Johtti sámi álbmot ii eaiggáduššan
eatnamiid. Sii eaige bargan eana- ja bealdodoaluin. Danne dážat
oamastedje ávdin eatnamiid gosa sii ásaiduvve.
Okta deaŧalaš oassi lei
ahte doppe gosa germánalaš olmmoščearddat ásaiduvve, de
eaiggádušše dušše
sii eatnamiid ja vuođđudedje
stáhta. Álbmot lei luđolaš dáža
boanddat. Eatnamiid eaiggáduššanvuoigatvuohta
ii lean ságas ovdal go sisafárrejeaddji dážat ásaiduvve,
oamastedje eatnamiid ja ásahedje árbevuoigatvuođa.
Sámit eai lean, nappo, álbmoga oassin. Sii eaige
lean oassin dan riektevuogádagas/riekteservodagas
maid davvigermánalaš olmmoščerdii
gullevaš dážat ledje huksen Norgga
eatnamii.
Keysera dieđalaš čállin,
oktan su máŋggalotjahkásaš universitehttaoahpaheaddjedoaimmain
Kristianias, veadjá leamaš deaŧalaš Norgga
ođđa ámmátolbmuid
oainnu hábmemii ahte sámiid ja dážaid
gaskkas leat kvalitatiiva erohusat – ja nu lea su bargu
maiddái leamaš vuođusin
sámepolitihka rievdamii. Dát rievdadusat ja sisafárrenteoriija
bivnnutvuohta gullet oktii. Historjádutkit geat leat dáinna
gažaldagain bargan, čájehit namalassii
ahte teoriija, mii lei hui beroštahtti dáža álbmotlaš dovddu
huksemii, johtilit šattai nana duohtavuohtan
Norggas.
Dákkár teorehtalaš duogáš,
sihkarvuođapolitihkalaš árvvoštallamiid
bálddas mat gustogohte, dahká álkibun čilget
garra dáruiduhttinpolitihka mii biddjojuvvui fápmui.
1850-logu rájes gávdná maiddái
ollu ovdamearkkaid nállejurddašeamis
ja nállehierarkiijas
7
sáme-
ja kvenapolitihka oktavuođas. Nállehierarkiijas
lei áralaš ja germánalaš nálli
bajimusas, ja sámit ledje vuolimusas. Sosiáldarwinisttalaš jurdagat
badjánišgohte maiddái 1800-logu
loahpas, ja dát jurdagat vedjet maiddái váikkuhan
nállehierarkiija oidnui. Ovdamearkka dihtii čilgejedje ámmátolbmot
ahte suohkanstivrrain ledje unnán sámi ja kvena áirasat
dan dihtii go namahuvvon joavkkut ledje dohkkehan dáža
náli intellektuála buoretvuođa.
Dán ideologalaš dilis ilbme maiddái
ollu čilgehusat mat čájehit makkár
oainnut Norgga njunuš servodatjoavkkuin ledje
dán golmma olmmoščeardda antropologalaš iešvuođaide
ja árvui. Sámit dahje sámi joavkkut meroštallojuvvojedje
dávjá «degenererejuvvon» dahje «vuolit
dási nállin». Kvenat sáhtte
meroštallojuvvot oalle ceavzilis joavkun, muhto
dážat meroštallojuvvojedje
eará joavkkuid buorebun sihke rumašlaš ja
vuoiŋŋalaš ahtanuššamis.
Dážain ledje germánalaš náli buoremus
iešvuođat, ja sii ledje
muhtun dárkojeddjiid mielas «ráđđejeaddji
nálli». Statistihkalaš guovddášdoaimmadat
(Statistisk sentralbyrå) geavahii maiddái seamma
sullasaš meroštallamiid
daid álbmotlohkamiid oktavuođas mat čađahuvvojedje
multietnalaš
8
guovlluin.
Nuppi oasis 1800-logu rájes doaimmai vel kolonialiserenjurdda
dáruiduhttinpolitihka nannejeaddjin – lei jurdda
lulli Norgga olmmošeatnatvuhtii čáhkkehit
saji davvin. Goappašiid ulbmiliid oktavuođas
lei ávkkálažžan oažžut
etnalaš dážaid ásaiduvvat
davás, ja mearriduvvojedje ovddut ja ruhtaveahkit dážaide
geat fárrejedje davimus ámtii – Finnmárkui.
Ulbmilin lei hukset vuostedeattu «amas álbmogiid» vuostá – sámiid
ja kvenaid vuostá. Dákkár politihkka
jotkojuvvui máŋgga sajis gitta nuppi
máilmmesoađi rádjai.
2.8 Maŋŋil 2. máilmmesoađi
1930-logus ilbmagođii positiiva veahádatpolitihkalaš oaidnu
sámiid ektui, sihke Norgga njunuš politihkalaš birrasiin
ja ámmátolbmuid gaskkas. Sivvan dasa lea árvideamis
ahte ođđa riikkaidgaskasaš jurdagat
ledje badjánišgoahtán, erenoamážit
go Álbmotlihttu (Folkeforbundet) beroštii
veahádatgažaldagain. Maŋŋil
2. máilmmesoađi bođii
dat ovddimuš ovdan Skuvladoaimma bálddalastinammagotti
(Samordningsnemnda for skoleverket) árvalusas nr. 3,
mii addojuvvui 1948s.. Dat válddii earret eará ovdan
gažaldagaid sámegiel oahppogirjjiid, oahpaheddjiid
sámegiela oahpaheami, joatkkaskuvlla sámiide,
sámi álbmotallaskuvlla ja vel eará doaibmabijuid
birra, nugo čuvgehusávdnasiid sámegillii.
Dát vaikko vel sámi skuvlagažaldagat eai
lean namahuvvon mandáhtas.
Sámekultuvralávdegotti čielggadeapmi
NOU 1985: 14 čujuha Bálddalastinnammagotti jođiheaddjái,
Girko- ja oahpahusdepartemeantta doaimmahathovdii Boyesenii, gii
maŋŋelis oktiigeasus jagis
1956 lávdegotti barggus sámi skuvlen- ja čuvgehusáššiid
gažaldagaiguin, cealká ahte «
det faktisk er et nytt syn på samespørsmålene
som har arbeidet seg frem i den senere tid. Fra på sett
og vis å fornekte denne folkegruppens egenart og de hensyn
som derfor burde tas til denne minoritet i vårt nasjonale
samfunn, er man kommet til en klar erkjennelse av hvilke plikter
vi som folk har til å behandle samene med den tilbørlige
respekt og hensynsfullhet. Statsmaktene er seg altså bevisst å ville
forlate en norsk nasjonaliseringsprosess og isteden legge forholdene
best mulig til rette for samenes livs- og arbeidsbetingelser i vårt
land». («duođalaččat
lea ođđa oaidnu sámegažaldagaide
mii lea boahtán ovdan maŋimuš áiggiid. Das
rájes ahte ovtta láhkai biehttalit dán álbmotjoavkku
iešlági ja daid deasttaid mat berrešedje adnojuvvot
dán veahádagas min riikkagottálaš servodagas,
de lea jovdojuvvon dan rádjai ahte dovddastit makkár
geatnegasvuođat mis álbmogin leat gieđahallat
sámiid heivvolaš árvvusatnimiin
ja deasttalašvuođain. Stáhtaválddit
leat nappo dihtomielalaččat dan hárrái
ahte guođđit norgalaš našonaliserenproseassa
ja baicca láhčit dilálašvuođaid
sámiid eallin- ja bargoeavttuide min riikkas».).
Girko- ja oahpahusdepartemeanta ii ovddidan makkárge
stuorradiggedieđáhusa Bálddalastinnammagotti árvalusaid
vuođul, muhto válljii stáhtabudjeahta
bokte čuovvolit ovttaskas árvalusaid. Juolluduvvojedje
ruđat dáidda doaimmaide: sámi
lohkangirji, bálkálasáhus oahpaheddjiide geat
ohppe sámegiela ja barge guovlluin gos lei dárbu
máhttit sámegiela, almmuhit oahppogirjjiid main
lei teaksta sihke dárogillii ja sámegillii. Bismma
eamit Margrethe Wiig almmuhii 1951s ABC-girjji dárogillii
ja sámegillii, ja dát girji lea oahpis sámiide
geat vázze vuosttas skuvlajagiid 1950-logus. Jagis 1951
válddii stáhta maiddái badjelasas ovddasvástádusa
oarjelsámi skuvlalágideamis, ja ásahii
Sámeskuvlla Aarbortii. Oarjelsámi mánáid
skuvlejupmi lei dien rádjái leamaš Sámemišuvnna ášši.
Lei dárbu dárkileappot čielggadit
sámegiela boahtteáiggi Norggas, ja erenoamážit dárbbašuvvui
prinsihpalaš čielggadeapmi, nugo dalá áibmomediahoavda
celkkii 1951s: «
om målet
for arbeidet med samiske spørsmål skal ha karakter
av eit kulturvern eller om ein skal ta sikte på ei kultur-
og målreising til full jamstilling.»(galgágo sámi gažaldagaid
barggu juksanmeari mihtilmasvuohta leat kultursuodji vai galgágo
bargojuvvot kultur- ja giellačuožžileami
guvlui ollislaš dásseárvvu
dihtii.»)
Dan vuođul mearridii
Girko- ja oahpahusdepartemeanta 1956s nammadit lávdegotti
mii galggai čielggadit sámi áššiid.
Sámekomitea árvalus gárvanii 1959s, ja árvalii
politihka mii mielddisbuvttii dáruiduhttin- ja assimilašuvdnapolitihka
hilguma. Komitea celkkii ahte eiseválddiid politihkalaš ul-bmil
sámiid ektui berre leat nannet sámi veahádaga ekonomalaččat,
sosiálalaččat ja kultuvrralaččat.
Sámekomitea buvttii ollu árvalusaid. Earret eará árvaluvvojedje
doaibmabijut mat galge seailluhit ja gárgedit sámegiela,
go sámegielas galge leat ovddut guovddáš guovllus
gos sámit ledje čielga eanetlogus. Árvaluvvui ásahit
sierra sundiámmáha ja politiijaguovllu mii galggai
gokčat seamma suohkaniid. Árvaluvvui maiddái
sámi báikenamaid geavaheapmi, ahte sámiid
historjjálaš ássanguovlovuoigatvuođat
galge dohkkehuvvot; ja vel sámiide buhtadasvuoigatvuohta
juos masse geavahanguovlluideaset, ja ovdavuoigatvuođat rusttegiidda
ja fitnodagaide mat álggahuvvojit sámi guovlluide.
Komitea evttohii maiddái ásahit sierra láhkalávdegotti čielggadan
dihtii sámiid luondduvalljodatvuoigatvuođaid.
Skuvlapolitihkalaš suorggis deattuhii
komitea sámi ja dáža kultuvrraid ovttadássásašvuođa,
ja evttohii skuvlapolitihka man ulbmilat galge leat ollislaš guovttegielatvuohta
ja skuvladoaimmaid gullevašvuohta mánáid
báikkálaš kultuvrii. Komitea
almmuhii vuođđooainnu mii čujuhii ahte «
Som et demokratisk land plikter Norge å legge vilkårene
til rette slik at samene kan ha muligheter til å bevare
sitt særpreg
».
(«Demokráhtalaš riikan lea
Norga geatnegas láhčit dilálašvuođaid
nu ahte sámiin galget leat vejolašvuođat
seailluhit iežaset ereliiggášvuođa.»)
Sámekomitea čielggadeami
vuođul ovddidii Girko- ja oahpahusdepartemeanta
stuorradiggedieđáhusa, st.meld. nr. 21
(1962–63) Om kulturelle og økonomiske tiltak av
særlig interesse for den samisktalende befolkning (Kultuvrralaš ja
ekonomalaš doaibmabijuid birra main lea vásedin
beroštupmi sámegielsárdnu
veahkadagas). Dán stuorradiggedieđáhusa
vuođul álggahuvvui Stuorradikki vuosttas
viiddis prinsihpalaš digaštallan Norgga
sámepolitihka hárrái, ja duođaštii
signálaid mat ovdal ledje boahtán Norgga sámepolitihka
rievdamis.
Stuorradiggedieđáhusas deattastii
Girko- ja oahpahusdepartemeanta ahte áigumuš vuošttažettiin
lei ráhkadit ovttalágan vejolašvuođaid
sámegielat ja dárogielat olbmuide. Departemeantta
oaivila mielde sáhtii dán áigumuša
duohtan dahkat oppalaš birgejupme- ja oahppodoaimmaid
bokte. Seammás šattai vejolaš johtuibidjat
gielalaš earenoamášdoaimmaid
maid ulbmil galggai leat «juksat ollislaš ovttadássásašvuođa
stáhtaservodaga lahttun, gielalaš duogáža
beroškeahttá».
Sihke Bálddalastinnammagoddi ja Sámekomitea
ledje árvalan geavatlaš ja politihkalaš doaimmaid,
muhto departemeanttaid hálddahuslaš bargoveahka
ii nannejuvvon dáid árvalusaid vuođul.
Sámekomitea unnitlohku evttohii ásahit sierra
kantuvrra sámi áššiid
várás, vai álkidit stáhta sierra
doaimmaid buohtalastima
9
. Dákkár
kantuvra ásahuvvui Gieldadepartementii easkka 1980s, ja
kantuvra lea ovddasvástidan sámi áššiid
buohtalastima. 1964s ásahuvvui liikká sámekonsuleantavirgi
Eanadoallo departemeanttas. Ođđa
virgi bođii dan konsuleantavirggi sadjái
mii 1953s lei ásahuvvon Finnmárkku várás. Seammás
vuođđuduvvui Norgga sámeráđđi,
Finnmárkku sámi ráđi
sadjái.
Sámekomitea árvalus, ja dan meannudeapmi ráđđehusas
ja Stuorradikkis (St.meld. nr. 21 (1962–63) ja
Innst. S. nr. 196) huksejedje 1960- ja 70-logus muđui
vuđđosa máŋgga
eará čielggadeapmái, sierra surggiin.
Deaŧalaččamusat leat:
Innstilling om gymnas på samisk
(Árvalus sámegiel gymnása birra). Girko-
ja oahpahusdepartemeanta 1968.
Innstilling vedrørende sosial- og sysselsettingsproblemer
i Indre Finnmark (Árvalus sosiála- ja barggahusčuolmmaid
hárrái Sis-Finnmárkkus). Finnmárkku
fylka 1969.
St.meld. nr. 99 (1969–70) Om tiltak for å forbedre
boligforholdene i Indre Finnmark (Doaibmabijuid birra buoridan dihtii ásodatdilálašvuođaid
Sis-Finnmárkkus).
Innstilling om samisk husflid som støttenæring (Árvalus
sámi duoji birra doarjjaealáhussan). Gieldadepartemeanta
1970.
NOU 1972: 33 Om landsdelsplan for Nord-Norge (Davvi-Norgga
riikkaoasseplána birra). Dát čuovvoluvvui
dáinna:
St.meld. nr. 108 (1972–73) Om et utbyggingsprogram
for Nord-Norge (Davvi-Norgga huksenprográmma birra), ja
St.meld. 33 (1973–74) Tillegg til st. meld nr. 108 (1972–1973),
Gieldadepartemeanta lea almmuhan goappašiid
dieđáhusaid.
Norgga sámeráđi nannen ja
Sámi ovddidanfoandda ásaheapmi 1974s ledje Riikkaoasseplána ja
guokte čuovvoleaddji stuorradiggedieđáhusa
bohtosat.
St.meld. nr 8 (1973–74) Om organisering og finansiering
av kulturarbeidet (Kulturbarggu lágideami ja ruhtadeami
birra) mielddisbuvttii Sámi kulturlávdegotti ásaheami
vuolitlávdegoddin Norgga kulturráđđái.
St.meld. nr. 13 (1973–1974) Om en aksjonsplan for
de samiske bosettingsområder (Akšuvdnaplána
birra sámi ássanguovlluide).
Maiddái addojuvvojedje áigodagas 1973 – 1980 máŋga čielggadeami
ja dieđáhusa mat gustojit oahppopolitihkalaš suorgái,
ja mat njuolga dahje eahpenjuolga leat ávkkálaččat
sámiide. Bajábeale namahuvvon čielggademiid
ja stuorradiggedieđáhusaid gaskkas
lea NOU 1972: 33 erenoamáš viiddis
Sámekomitea árvalusaid čuovvoleamis.
Sámi vuoigatvuođalávdegoddi
ja Sámi kulturlávdegoddi, mat goappašagat
nammaduvvojedje čakčat 1980, bargagohte maŋŋil eanaš Sámekomitea árvalusaiguin
mat eai lean dan rádjai biddjojuvvon johtui.
Daid árvalusaid gaskkas mat juo ledje biddjojuvvon johtui,
heive erenoamážit namahit Sámi ovddidanfoandda
vuođđudeami 1974s, ja ođđa
boazodoallošiehtadusa ásaheami 1976s. Norsk
institutt for by- og regionforskning (Norgga gávpot- ja
guovlodutkama instituhtta) čađahii árvvoštallama
1993s, ja dát árvvoštallan čájehii ahte
Sámi ovddidanfoanda, bajásráhkadeaddji vuogi
mielde, lea áimmahuššan
mearriduvvon ulbmiliid, namalassii seailluhit ja gárgedit
sámi ássama ja ealáhuslági.
Go ráđđehus čuovvolii
riidogažaldagaid mat dagahedje Álaheajoášši
konflivttaid 1980 birrasiid, de dat fas nannii barggu sámepolitihkalaš duovdagis.
Sámi vuoigatvuođalávdegoddi
nammaduvvui gonagaslaš resolušuvnnas golggotmánu
10. 1980, ja gonagaslaš resolušuvnnas
golggotmánu 17. 1980 nammaduvvui lávdegoddi mii
galggai guorahallat sámi kultur- ja oahppogažaldagaid.
Maŋit lávdegoddi lea maŋŋil
gohčoduvvon Sámekulturlávdegoddin.
Sámi vuoigatvuođalávdegotti
vuosttas oassečielggadeapmi, NA— 1984: 18S Sámi
vuoigatvuođaid dili birra, sisdoalai sámi
stáhtusa ja sámi vuoigatvuođaid
prinsihpalaš čielggadeami Norggas,
ja maiddái rikkaidgaskasaš rievtti ektui.
Lávdegoddi árvalii ahte ásahuvvo sámi álbmotválljejuvvon
orgána, ja árvvoštalai maiddái dákkár
orgána oktiibidjama, válljejumi ja válddi. Ráđđehus
ovddidii 1987s ot. prp. nr. 33 (1986–87) Forslag
til lov om Sametinget og andre samiske rettsforhold (sameloven)
(Evttohus lága birra Sámedikki ja eará sámi
vuoigatvuođadilálašvuođaid
birra (sámeláhka). Go Odeldiggi miessemánu
29. 1987 gieđahalai justiisakomitea ovttajienalaš árvalusa,
innst. o. nr. 79 (1986–87), geavahuvvojedje dajaldagat
nugo «Norgga sámepolitihka olahanmuddu» ja «jaskes revolušuvdna». Áššeságadoalli
Jørgen Kosmo celkkii čuovvovaččat
daid vuordámušaid hárrái
mat ledje sámepolitihka viidáset gárgedeapmái: «Det
samepolitiske grunnsyn som Odelstinget nå inviteres til å slutte
seg til, angir ikke farten i samepolitikken eller størrelsen
på bevilgningene til samepolitiske spørsmål.
Men dagens behandling angir retningen og målet, og det
er et klart brudd med tidligere tiders fornorskningspolitikk» («Sámepolitihkalaš vuođđooaidnu
masa Odeldiggi dál bovdejuvvo guorrasit, ii albmat sámepolitihka
jođu dahje juolludusaid sturrodaga sámepolitihkalaš gažaldagaide.
Muhto otná gieđahallan albmada háltti
ja juksanmeari, ja dat botke čielgasit ovddeš áiggiid
dáruiduhttinpolitihka.»)
Vuosttas Sámediggeválggat čađahuvvojedje oktanaga
stuorradiggeválggaiguin čakčamánus 1989,
ja gonagas Olav rabai vuosttas Sámedikki almmolaččat
seamma jagis golggotmánus.
Sámekulturlávdegotti čielggadeami
NOU 1985: 14 Samisk kultur og utdanning (Sámi kultuvra
ja oahppu) vuođul ovddidii ráđđehus
láhkaevttohusa odeldiggeproposišuvnnas
nr. 60 (1989–90). Láhkaevttohusa ulbmil
lei buoridit sámegiela árvvu ja movttiidahttit
ja nannet sámegiela geavaheami. Láhkaevttohus
ovddiduvvui sámelága rievdadussan, ja mearriduvvui
juovlamánus 1990.
Dán láhkarievdadusa maŋŋil
mearrida sámeláhka ahte sámegiella ja
dárogiella leaba ovttadássásaš gielat.
Sámegiela hálddahanguovllus, mii lága
mielde fátmmasta suohkaniid Kárášjoga,
Guovdadeainnu, Unjárgga, Porsáŋggu,
Deanu ja Gáivuona, lea vuoigatvuohta oažžut
vástádusa sámegillii go váldá oktavuođa
báikkálaš almmolaš orgánaiguin. Seamma
vuoigatvuohta gusto juos čálalaččat
váldá oktavuođa guovllu almmolaš orgánaiguin. Lágat
ja láhkaásahusat
10
mat
erenoamážit gustojit sámi álbmogii
galget jorgaluvvot sámegillii. Almmuhusat mat gustojit
buot guovllu ássiide galget čállojuvvot
sihke sámegillii ja dárogillii.
Láhka mearrida dasto viiddiduvvon vuoigatvuođa
geavahit sámegiela, sihke duopmostuoluid ja dearvvasvuođa-
ja sosiálabálvalusaid ektui, ja mearriduvvo maiddái
vuoigatvuohta oažžut oktagaslaš girkobálvalusaid
sámegillii hálddahanguovllus.
Boksa 2.2 Sámeálbmoga foanda
Go jagi 2000 našuvnnalašbudjeahtta dárkkistuvvui,
de mearridii Stuorradiggi geassemánu 16. 2000 juolludit
75 milj. kruvnnu «Sámeálbmoga foandda» várás. Finansakomitea
eanetlohku dajai čuovvovaččat foandda
ulbmila birra: «Foandda boahtu galgá geavahuvvot
sierra doaibmabijuide maid áigumuš lea
nannet sámegiela ja sámi kultuvrra.»
Stuorradikki mearrádus čilge foandda ásaheami
oktasaš buhtadassan daid vahágiid ja
vearrivuođaid ovddas maid dáruiduhttinpolitihkka
lea dagahan sámi álbmogii. Finansakomitea cealká viidáseappot
ahte Sámediggi berre hálddahit foandda. Ráđđehus áigu
ráhkadit fondii njuolggadusaid, nugo Stuorradikki mearrádus ovdeha.
Njuolggadusat ráhkaduvvojit nu ahte Sámedikkis
lea stuorámus vejolaš friddjavuohta
mearridit iežas njuolggadusaid ja vuoruhemiid foandda hálddaheamis.
Foandda vuođđokapitála
lea biddjojuvvon Norges Bank-kontoi, mii lea erenoamážit
ceggejuvvon foandda várás.