Sámepolitihka birra

2.1 Historjjálaš geahčastat guovtti álbmogii

Sámedikki rahpamis 1997 celkkii gonagas Harald V ahte Norgga stáhta lea vuođđuduvvon guovtti álbmoga eatnamiid ala – sámiid ja dážaid eatnamiid ala. Son maiddái ánui ándagassii dan ovddas mo stáhta áiggiid čađa lea meannudan sámiiguin:

Makkár duođalašvuođat leat gonagasa dadjamiid duohken? Maid oaivvilda doahpagiin oktasaš eanaguovlu 1 , ja manne anii gonagas dárbbašlažžan šállošit meannudanvuogi mii lea geavahuvvon sámiid vuostá?

Dán oanehis historjjálaš láidehusas deattuhuvvojit dáža ja sámi álbmoga gaskavuođat áiggiid čađa. Goas mearriduvvojedje ráját, mat guske maiddái sámi geavahan- ja ássanguovlluide? Makkár hámolaš 2 mekanismmat leat ovdal gávdnon sámiid kultuvrralaš ja ávnnaslaš vuoigatvuođaid váfisteami hárrái? Guovddáš gažaldat lea maid guđe cuohkit ledje vuođđun dasa ahte stáhta eiseválddit birrasiid 1800-logu gaskkamuttus hábmegođii politihka man ulbmil lei ahte sámi kultuvra galggai jávkat, ja dáruiduhttin galggai čađahuvvot.

2.2 Riidu sámiid guovlluid alde – sámit šaddet stáhtaid oktasaš riikkavulosažžan

Go geahčada sámiid oktavuođaid davviriikkalaš stáhtaiguin (ja Ruošša stáhtain), de lea deaŧalaš historjjálaš vuolggasadji ahte oasit dálá stáhtaid eanaguovlluin leat leamaš sámi ássanguovllut áigá ovdal go stáhtat ja riikkaráját ásahuvvojedje.

Álgoálgosaš sámi ássanguovlu lei Gaska-Skandinavias davásguvlui, gitta Jiekŋameara gáttiid rádjái. Dálá Suopma lei maiddái sámi ássanguovlun, nuorttas Ladoga-jávrri rádjái, ja das Vilgesmeara orjješ-lulágeahčái, ja vel olles Guoládatnjárga. Sámit ledje guhká ráđđejeaddjin dán stuorra guovl­lus, mas ledje unnán ássit, ja leat ain eanetlogus vissis guovlluin. Eurohpalaš girjjálašvuohta, mii lea čállojuvvon min áigerehkega vuosttas duhátjagis, sisdoallá muhtun čállosiid sámiid birra. Erenoamážit deattuhuvvo ahte sámi álbmot lei bivdoálbmot, ja diehtu sámiid čuoigančehppodagas.

Vuosttas autenttalaš čálus sámiid birra, ja Skandinavia birra, lea čállojuvvon 800-logu loahpas. Dalle borjjastii Davvi-Norgga oaivámuš Ottar – gii oaivvildii iežas davimus ássi dážan – Romssa guovl­lus gitta Vilgesmeara gáttiide. Davvi-Romssa, ­Finnmárkku ja Guoládaga gáttiin deaivvai son dušše sámi fuođđo-, guolle- ja loddebivdiid. Son deaivvai eará álbmogiid easkka Vilgesmeara gáttiin. Iežas mátkemuitalusas, maid son attii eŋgelas gonagassii Alfredii, muitalii Ottar maiddái ahte sámit ásse dážaid ássanguovlluid nuorttabealde, namalassii Skandinavia njárgga siseatnamiin.

Ottara mátkemuitalus at duođastit čielgasit ahte sámi kultuvra lei vuođđoduvvon fuođđo- ja guollebivdui – goit davimus sámi ássanguovlluin. Bivdoboađus lei mávssolaš, ja davvinorgalaš oaivámušat huksejedje iežaset riggodagaid vuosttažettiin daiguin «vearrogálvvuiguin» maid sámit mákse sidjiide . Muhtun norgga historjádutkit leat geažidan ahte sámiid vearromáksima ja gávppašeami árvu lei nu stuoris ahte dat sáhttá maid leat ožžon mearkkašumi ođđa Norgga gonagasriikka dássemii ja sihkkarastimii, go dát válddii badjelasas vearuhandoaimma.

Sámiid gálvvus lei earenoamáš alla árvu, ja gálvu jođihuvvui viidát Davviriikkaid rájáid olggobealde. Dát mielddisbuvttii ahte stáhtat gilvaledje gaskaneaset sihke vearrogáibideamis ja mearridanválddi hálddaheamis sámiid ja guovllu gos sii ásse.

Dán proseassas gehččojuvvojedje sámit muhtun muddui stáhtaid oktasaš riikkavulosažžan, earret eará bilaterála 3 šoahpamušaid bokte. Áššeoasálaččat sáhtte ovdamearkka dihtii soahpat ahte goappašagain galggai leat vearrogáibidanriekti, muhto dušše nubbi galggai doaimmahit girkolaš ja hálddahuslaš mearridanválddi. Ovdamearkka dihtii dahkkojuvvui Norgga ja Novgorod gaskkas ráfisoahpamuš 1326s, ja nu gohčoduvvon rádjamearrádus golbma-njeallje jagi maŋŋil. Dalle eai mearriduvvon duohta ráját, muhto baicca oktasaš hálddahanguovlu mii roavvát govččai Davvi-Romssa, Finnmárkku ja Guoládaga. Soahpamuša guovdilis oassi lei sámi vearromáksingeatnegasvuohta goappašiid stáhtii.

—uovvovaš čuohtejagiid mielddisbuvttii dát gilvu gaskal ruoššaid/gárjillaččaid, ruoŧŧilaččaid/láddelaččaid ja dážaid/dánskalaččaid máŋgii máŋggageardásaš vearromáksima ja geafahuvvama. Dynamihkka lei nu ahte geat gáibidedje sámi ássanguovllu osiid, oaivvildedje ahte sin eanagáibádusat nannejuvvojedje dađi mielde man stuorra vearuid nagadedje bearrat.

1500-logu álggus álggahuvvui eanet ekspansiiva 4 ruoŧa politihkka davás Jiekŋameara gátti guvlui. Birkkalaččaid boares vearrogáibidanvuoigatvuohta sámiid ektui biddjojuvvui de gonagasa válddi vuollái. Oassin dán politihka gárgedeamis celkkii Gustav Vasa jagis 1551 ahte sámit geat orro Jiekŋameara gátti mielde – «Vesterhavet» – ledje Ruoŧa riikkavulosaččat. Sis lei de vearromáksingeatnegasvuohta dušše fal sutnje, ja dan ovddas lohpidii suodjalit sihke sámiid ja sin opmodaga. Dát lasihii stáhtaidgaskasaš vuostálasvuođaid. Dilli čielggai goitge veahá jagis 1595. Dalle Ruošša attii Ruŧŧii vuoigatvuođa gáibidit vearu sámiin geat orro Várjjaga oarjjabealde.

1595 soahpamuša vuođul oaivvildii Ruoŧa gonagas ahte son lei nannen iežas vuoigatvuođaid Norgga davimus riddo- ja vuotnaguovlluin.

1600-logu álggogeahčen geahččaledje ruoŧŧilaččat earret eará ásahit fysihkalaš doarjjabáikkiid Finnmárkui, ja sáddejedje davás olbmuid geat gonagasa namas galge organiseret luossabivddu stuorra luossajogain

Váldegilvu Davvikalohta davimus guovlluin lei okta sivva Kalmarsoahtái jagiin 1611–12. Dán soađis vuoittáhalai Ruoŧŧa. 1613 ráfisoahpamušas mearriduvvui ahte Norga okto galggai ráđđet riddo- ja vuotnaguovlluid maid alde soahti lei buollán. Dát fas mielddisbuvttii ahte dán guovllu sámit šadde dušše ovtta stáhta vulosažžan, sihke mearridanválddi ja vearromáksingeatnegasvuođaid dáfus.

Sis-Finnmárkku sámi guovlluid dáfus ii čielgan dilli seamma láhkai. Dahkkojuvvui bilaterála soahpamuš mii mearridii ahte Sis-Finnmárkku sámit galge leat goappašiid riikkaid vulosažžan. Ruoŧas galggai leat sihke girkolaš ja hálddahuslaš váldi, muhto sámit geat orro guovllus galge máksit vearu goappašiid stáhtii.

Ledje eanet soađit gaskal Danmárkku/Norgga ja Ruoŧa/Suoma, maiddái 1600-logus. Dát váikkuhii oarjelsámiide. Nuppi soađi boađus lei namalassii ahte Jämtland ja Härjedalen, mat dan rádjái ledje gullan Norgii, šadde Ruoŧa riikka oassin 1645s.

1700-logus mearridedje Danmárku/Norga ja Ruoŧŧa geassit riikkaidgaskasaš rájá. Dát mielddisbuvttii ahte maiddái galggai mearriduvvot goappá riikkas galggai leat jurisdikšuvdna 5 dálá Sis-Finnmárkkus. Dát rádjageassin ja rádjamearrideapmi dahkkojuvvui jagis 1751. Norga oaččui oktasaš guovllu stuorámus oasi. Deaŧalaš sivva lei go Finnmárkku duoddarat ledje Norgii čáláhallan boazosápmelaččaid dálveguohtuneatnamat. Rádjá mii dalle gessojuvvui lea ain dál rádján gaskal Ruoŧa ja Norgga, ja gaskal Suoma ja Norgga.

1800-logu álggogeahčen juhkkojuvvui maŋimuš sámi oktasaš guovlu. Dát guovlu fátmmastii nuortalaš sámi siiddaid Njávdama, Báhčaveaji ja Beahcáma, Várjavuona máttabealde. Dát dahkkojuvvui dan oktavuođas go jagis 1826 gessojuvvui rádjá gaskal Ruošša ja Norgga, ja gaskal Norgga ja Suoma. Boađusin šattai ahte dálá Mátta-Várjjat šattai dalle Norgga oassin. 1826 rádjageassima rádjai ledje dien guovllu sámit eanas leamaš ruošša mearridanválddi vuolde, muhto sis lei vearromáksingeatnegasvuohta maiddái Norgii.

1826 rádjasoahpamuš loahpahii maiddái hámolaččat Norgga boares vearrogáibádusa Guoládaga sámiid ektui – dát gáibádus ii lean goitge leamaš duohtan dahkkojuvvon 1600-logu álggu rájes.

2.3 1751 rádjageassin. Sámiid beroštusat galge váfistuvvot

Dat mii dahká 1751 rádjasoahpamuša earenoamáš miellagiddevažžan, sihke stáhta ja sámi perspektiivvas, lea soahpamuša máŋggadáfogis lasáhus mas leat 30 paragráfa rájáidrasttideaddji johttisápmelaččaid vuoigatvuođaid birra. Dát lassesoahpamuš – mas galggai leat seamma fápmu go rádjasoahpamušas – gohčoduvvui lappekodisillan (sámelasáhussan). Lappekodisilla vuođusin lei stáhtaid áigumuš sihkkarastit sámi álbmoga boahtteáiggi. Soahpamuša ovdabarggus daddjojuvvui erenoamážit ahte áigumuššan lei váikkuhit sámi álbmoga seailluheami, dahje « den Lappiske Nations Conservation».

Lappekodisilla deaŧalaččamus sisdoallu lea sámi ealáhusvuoigatvuohta. Go sápmelaččat dárbbašedje rasttidit rájá ealáhusa oktavuođas, erenoamážit boazodoalu oktavuođas, de galggai sis ain leat vuoigatvuohta dan dahkat. Vissis divada vuostá galggai sis maiddái leat vuoigatvuohta geavahit nuppi riikka čáziid ja eatnamiid seamma láhkai go dan riikka vulosaččat dahke, sihke guohtumii, fuođđobivdui ja sáivačáhce- ja mearrabivdui. Rádjarasttidemiid oktavuođas sisafievrriduvvui muhtun muddui sierra sámi hálddaheapmi, mas sámeleansmánni galggai lean guovddážis. Viidáseappot ásahii kodisilla siskkáldas sámi riektevuogádaga, ja sámi duopmostuoluid main lei osohahkii mearkkašahtti duopmováldi – maiddái ođđa rájá rastá – «Lapperetten». Dasa lassin mearriduvvui ahte galge leat sámi áirasat dábálaš riektevuogádaga vuolimus dásis, dalle go nuppi riikka sápmelaš gessojuvvui rievtti ovdii.

Lei lunddolaš ahte kodisilla maiddái attii njuolggadusaid das mo sápmelaččat sáhtte válljet riikkavulosašvuođa, dahje mo dát vulosašvuohta galggai mearriduvvot. Miellagiddevaš oassin lei maiddái rájáidrasttideaddji sámi álbmoga bealátkeahtesvuohta juos galggaš buollát soahti gaskal Danmárkku/Norgga ja Ruoŧa. Maiddái sođiid áigge galggai sápmelaččain leat vuoigatvuohta johtit riikkas nubbái, ja sii galge bures vuostáváldojuvvot go johte rájáid rastá.

Nuorta-Finnmárkku rádjaguovlluin, dahje dalá Ruoŧa davimus guovlluin, váfistii lappekodisilla ruoŧabeale ássiide olles friddjagávppašanvuoigatvuođa Norgga bealde.

2.4 Lappekodisilla 1800-logus

Davviriikkaid stáhtarievttálaš dilli rievddai ollu 1800-logu álggogeahčen, Napoleonsođiid oktavuođas. Suopma sirrejuvvui Ruoŧas jagis 1809, ja šattai de Ruošša cára vuollásaš stuorraoaivugasvuohtan. Jagi maŋŋil gessojuvvui ođđa rádjá gaskal Ruoŧa ja Suoma. Norga beasai eret Danmárkku vuollásašvuođas jagis 1814, ja bággejuvvui Ruoŧa vuollásažžan.

Stáhtapolitihkalaš nuppástuvvamat mat dáhpáhuvve, eai almmatge oro váikkuhan sámi luondduvalljodagaid geavaheapmái, riikarájáid rastá. Dát guoskkai earret eará Suoma beallái ja Norgga beallái čáláhallan boazosápmelaččaid johtimii vuotnaguovlluide ja Romssa ja Finnmárkku riddoguovlluide geasset, ja davvisuoma vuovdeeatnamiidda dálvet. Oktasaš sámi luossabivdoortnegat Deanu čázádagas, ja eará oktasaš valljodatgeavaheapmi – geasseorohagat, šibihiid guohtuneatnamat, murren- ja láddjenvuoigatvuođat – eaige rievdaduvvon. Davimus guovllu Suoma beali sámit jotke maiddái mearrabivdduineaset lagamus vuonain Norgga bealde, erenoamážit Várjavuonas.

Dát rájáidrasttideaddji valljodatgeavaheapmi lei nu nanus ahte 1820-logu loahpas mearriduvvojedje seammalágan njuolggadusat Norggas ja Suomas, mat gustojedje sámiid girkolaš bálvalusaide go sii ledje ránnjáriikkas.

Dallege, go Norgga stáhtarievttálaš dilli rievd­dai jagis 1814, eai bohciidan jearaldagat Lappekodisilla mearrádusaide Norgga ja Ruoŧa gaskavuođaid hárrái. Boazosápmelaččat johte ain guovtti riikka rájá rastá, nugo sii álo ledje dahkan, ja nu mo Lappekodisilla dan sihkkarasttii.

Smávit báikkálaš soahpameahttunvuođat Norgga ja Suoma rájá alde mielddisbukte ahte lappekodisilla hámolaš stáhtus šattai áigeguovdilis gažaldahkan gaskal Norgga (Ruoŧa) ja Suoma (Ruošša) birrasiid jagi 1830. Boađus šattai negatiivvalažžan.

Máŋggaid šiehtadallamiid maŋŋá gilddii Ruošša-Suopma jagis 1852 rájáidrasttideaddji boazodoallojohtimiid. Ruoŧŧa-Norga čuovvolii dakkaviđe dán mearrádusa, ja gilddii seammas olgoriikkalaččaid (suoma riikkavulosaččaid) mearrabivddu ja fuođđobivddu Norgga eatnamiin. Muhto – ii oktage áššeoasálaš loahpahan hámolaččat lappekodisilla soahpamuššan.

Rádjagiddejumi oktavuođas 1852s vásihedje guovllu sápmelaččat ahte duođas gávdnui riikkarádjá. Ii lean šat vejolaš heivehit ealáhusaid, doaimmahit boazodoalu, nugo livččii ekologalaččat rievttamus masa ekologiija lei bidjan vuđđosa.

Rádjágiddejupmi čuozai qarrasit olles Dav­vikalohta boazodoallovuogádagaide, ja mielddisbuvttii stuorra rievdamiid, doaluid heaittihemiid ja johtingeainnuid rievdademiid guhkes áiggid čađa ja viiddis guovllus. —albmáičuohcci dán govas lei go stuorra boazosámi joavku fárrii Guovda­geainnus Ruoŧabeale Gárasavvonii 1850-logus.

2.5 Oktasaš eanaguovllu guokte álbmoga

Álbmogiid gaskavuohta boahtá ovdan Snorre Sturlason gonagasságain, main dážaid ja sámiid historjá leat lávgalágaid. Sámit leat máŋgii namahuvvon, namahusain «finner».

Ovdamearkka dikte muitaluvvo ahte vuosttas Norgga riikkagonagasas – Harald Hårfagres – lei máŋggalágan oktavuohta sámiiguin ja sámi birrasiin.

Ságat muitalit maiddái ahte Davvi-Norgga riddoguovllu sámit ledje čeahpes fanasduojárat. Dát duodji ferte leat leamaš hui mávssolaš 1000 jagi áiggi, go mearra lei deaŧalaččamus vánddardan- ja fievrridangeaidnu. Sigurd Slembe ságain boahtá ovdan ahte sámi duojáriid fatnasat ledje nu jođánat čázis ahte eará fatnasat illá jukse dain.

Ságat čájehit oppalohkái, makkár oktavuođain sápmelaččat ja dážat leat leamaš. Muitalusain vuhtto dalá jurddašanvuohki, man mielde sápmelaččain ledje erenoamáš fámut. Dánskaáigodas, njeallje čuođi jagi ovdal 1814, lei Norga oassi riikkas mii lei kultuvrralaččat hui máŋggadáfot Dážat ja sápmelaččat, ja dađistaga maiddái kvenat, ledje muhtimat dán riikka máŋgga čearddas.

Sámi kultuvrra dáfus erenoamáš lei, ahte sullii 1715 rájes álggahuvvui, hálddahuslaš válddi doarjagiin, viiddis miššuvdnadoaibma daid sámiid ektui geat eai lean vel dahkkojuvvon ristalažžan. Dán proseassas geahččaledje jávkadit buot sámi dološ oskku bázáhasaid. Billistedje meavrresgáriid ja sieiddiid, ja gilde juoigama ja sámi nammavieruid.

Dát váikkuhii dieđusge garrasit ja negatiivvalaččat boares sámi kultuvrra deaŧalaš beliide. Nuppi bealis fas deattuhuvvui sámegiela geava­heapmi garrasit miššuvdnabarggu vuosttas áigodagas, sihke sárdnideamis ja skuvllain mat ásahuvvojedje. Gávdnojedje almmatge maiddái guovddáš girkolaš áirasat geat eai nu bures dohkkehan sámegiela ja sámi kultuvrra.

Liikká orru nu ahte guovddáš eiseválddiid politihka mielde ovdal 1814 ledje sámit dohkkehuvvon oktan máŋgga čeardda gaskkas obbastáhtas. Dát bođii goit albma dan deattus mii biddjojuvvui váfistit sámiid beroštusaid dalle go rádjá Norgga ja Ruoŧa gaskkas gessojuvvui 1751s, vrd. kap. 2.4.

Sámit adnojuvvojedje árvvus sierra álbmogin mas lei sierra kultuvra, seamma láhkai go eará álbmogatge obbastáhta rájáid siskkabealde.

2.6 Oaidnu sámi kultuvrii nuppástuvvá. Dáruiduhttinpolitihkka.

Go Norga ásahuvvui sierra stáhtan jagis 1814, de ii dátge mielddisbuktán ahte oaidnu sámegillii ja sámi kultuvrii rievddai fáhkkestaga. Deaŧalaš girkoolbmot, nugo Nils V. Stockfleth, barge 1820-logu rájes garrasit dan beales ahte sámegiella (ja kvenagiella) galggai geavahuvvot skuvllas ja girkus; ja ahte kultuvrras alddis lei árvu. Su oaivila mielde váikkuhii kultuvrra gárgedeapmi ja seailluheapmi positiivvalaččat álbmogiidgaskasaš buori oktavuhtii.

Dát dohkkeheaddji oaidnu sámi kultuvrra ektui rievdagođii ovdalaš 1800-logu gaskkamuttus ja jahkečuođi mielde šattai miellaguoddu garrasit negatiivvalažžan. Dađistaga álge, «virggálaš oktavuođas», máinnašit sámiid unnitárvosažžan, kultuvrrahis álbmogin ja muhtun muddui maiddái vuoigatvuođahis álbmogin. Jagis 1848 meroštalle ráđđehus ja Stuorrailiggi earret eará ahte Finnmárku álgoálggus lea leamaš eaiggátkeahtes guovlu. Dán meroštallama váldoágga lei ahte ámtta ássit ledje leamaš dušše johttisápmelaččat, ja johtaleapmi ii addán, ráđđejeaddji oahpa mielde, vuđđosa eaiggáduššanvuoigatvuhtii. Dan dihtii lei gonagas/stáhta eaiggáduššan ámtta dološ áiggi rájes.

Sullii seammá áigge dainna vuhttogohte kulturpolitihkas rievdadusat, ja dáruiduhttinpolitihkka álggahuvvui duođas 1860-logus. Ráđđejeaddji oainnu mielde sámit ledje vuolit kultuvrralaš dásis, ja ulbmilin lei ollislaš assimilašuvdna.

Erenoamážit skuvla šattai deaŧalaš reaidun dáruiduhttinpolitihka čađaheamis. Ovddeš mearrádusat, maid mielde sámemánát galge oahppat maiddái eatnigielaset, sihkkojuvvojedje. Oahpaheaddjit geatnegahttojuvvojedje váruhit ahte mánát dárustedje maiddái oahpahandiimmuid olggobealde. 1800-logu loahpas nannejuvvui lágain, ahte oahpaheapmi galggai čađahuvvot dárogillii. Nannen dihtii dáruiduhttima huksejuvvojedje maiddái stáhtainternáhtat, gos mánát galge orrut skuvlaáiggi. Ollu internáhtain deattuhuvvui, dađistaga, ahte mánát eai galgan sámástit gaskaneaset. Dát dilli bisttii bures nuppi máilmmesoađi meattá.

Njunuš historjádutkit leat duođaštan ahte sihkarvuođapolitihkalaš dilli lei deaŧalaš dáruiduhttinágga. Sivvan dasa lei ahte stuorra kvena-/láttejoavkkut fárrejedje Norgii, erenoamážit Nuorta-Finnmárkui, 1850-logu rájes. Suopma lei stuorraoaivugasváldi ruošša cára vuolde, nu ahte sii geat bohte ledje prinsihpas ruošša riikkavulosaččat. Ballu ruoššariikkas lei dasto guovddáš čilgehussan dasa ahte viiddis dáruiduhttindoaimmat biddjojuvvojedje johtui. Garrasit geahččaledje uniformeret giela ja kultuvrra sámi ja kvena guovlluin. Eai olus earuhan sámiid ja kvenaid. Goappašat čearddat meroštallojuvvojedje «amas álbmogin».

2.7 Oaidnu olmmoščearddaid gaskavuođaide nuppástuvvá

Rievdan oainnus sámi vuoiŋŋalaš ja ávnnaslaš kultuvrra hárrái álggii almmatge, ovdal juo go sihkarvuođapolitihkalaš bealit gustogohte ollásit, 1860-logu rájes.

Norgga našuvdnahuksen mii duođas álggahuvvui moadde logijagi maŋŋil 1814, lea dán oktavuođas fuomášan veara. Váldoulbmil lei hukset sierra norgalaš álbmotlašidentitehta, ja sajáiduvvat máilbmái, erenoamážit ránnjáálbmogiid ektui – ruoŧŧilaččaid ja dánskalaččaid ektui. Dákkár oktavuođas čađahuvvui stuorra bargu čájehan dihtii ahte Norgga álbmogis lei unnimustá seammá guhkes ovdahistorjá Skandinavias go dánskalaččain ja ruoŧŧilaččain, dahje ahte Norga rievtti mielde lei bisuhan siskkáldas iehčanasvuođa maiddái dánskaáigodagas.

Dán oktavuođas lea maiddái «norgga historjjálaš skuvla» deaŧalaš. Dán skuvllas lei nu gohčoduvvon sisafárrenteoriija deaŧalaš. Sisafárrenteoriija almmuhuvvui vuosttas geardde 1828s. Rudolf Keyser almmuhii dán teoriija go logaldalai Davviriikkaid historjjá álggahanoasis.

Vaikko dát oahppa ii biehttal sámiid boaresáigásaš ássama Norgga rájáid siskkabealde, de čuovgá čađa ahte dážat meroštallojuvvojit «čuvgejuvvon» olmmoščeardan mas lea bajit dási boares servodatstruktuvra. Nuppi bealis meroštallojuvvojit sámit vuolit dási olmmoščeardan sihke vuoiŋŋalaččat ja rumašlaččat, iežaset soaittáhagas johtti, vilda, roavva ja heajos eallinvugiin. Studeanttat geat guldaledje Keysera logaldallamiid, ja geat oahpásmuvve su dieđalaš čállosiidda, ožžo čuovvovaš gova sámiin ja sámiid/dážaid gaskavuođas:

Sámi álbmot lea álgoálggus vilda, olbmuidvuođakeahtes 6 ja vádjoleaddji álbmot. Sii ledje nuortan ja davvin boahtán dan eatnamii mii maŋŋil šattai Norgan, oalle aitto ovdal go germánalaš, norrøna sisafárren álggii.

Sámit leat dážaid ektui vuolit dási álbmot, sihke vuoiŋŋalaččat, rumašlaččat ja vearjoteknihkalaččat. Dan dihtii lei norrøna álbmotčerdii álki duvdit johtti sámeálbmoga boaittobealle guovlluide, dahje osohahkii luottahuhttit sámiid sisafárredettiin. Johtti sámi álbmot ii eaiggáduššan eatnamiid. Sii eaige bargan eana- ja bealdodoaluin. Danne dážat oamastedje ávdin eatnamiid gosa sii ásaiduvve. Okta deaŧalaš oassi lei ahte doppe gosa germánalaš olmmoščearddat ásaiduvve, de eaiggádušše dušše sii eatnamiid ja vuođđudedje stáhta. Álbmot lei luđolaš dáža boanddat. Eatnamiid eaiggáduššanvuoigatvuohta ii lean ságas ovdal go sisafárrejeaddji dážat ásaiduvve, oamastedje eatnamiid ja ásahedje árbevuoigatvuođa. Sámit eai lean, nappo, álbmoga oassin. Sii eaige lean oassin dan riektevuogádagas/riekteservodagas maid davvigermánalaš olmmoščerdii gullevaš dážat ledje huksen Norgga eatnamii.

Keysera dieđalaš čállin, oktan su máŋggalotjahkásaš universitehttaoahpaheaddjedoaimmain Kristianias, veadjá leamaš deaŧalaš Norgga ođđa ámmátolbmuid oainnu hábmemii ahte sámiid ja dážaid gaskkas leat kvalitatiiva erohusat – ja nu lea su bargu maiddái leamaš vuođusin sámepolitihka rievdamii. Dát rievdadusat ja sisafárrenteoriija bivnnutvuohta gullet oktii. Historjádutkit geat leat dáinna gažaldagain bargan, čájehit namalassii ahte teoriija, mii lei hui beroštahtti dáža álbmotlaš dovddu huksemii, johtilit šattai nana duohtavuohtan Norggas.

Dákkár teorehtalaš duogáš, sihkarvuođapolitihkalaš árvvoštallamiid bálddas mat gustogohte, dahká álkibun čilget garra dáruiduhttinpolitihka mii biddjojuvvui fápmui.

1850-logu rájes gávdná maiddái ollu ovdamearkkaid nállejurddašeamis ja nállehierarkiijas 7 sáme- ja kvenapolitihka oktavuođas. Nállehierarkiijas lei áralaš ja germánalaš nálli bajimusas, ja sámit ledje vuolimusas. Sosiáldarwinisttalaš jurdagat badjánišgohte maiddái 1800-logu loahpas, ja dát jurdagat vedjet maiddái váikkuhan nállehierarkiija oidnui. Ovdamearkka dihtii čilgejedje ámmátolbmot ahte suohkanstivrrain ledje unnán sámi ja kvena áirasat dan dihtii go namahuvvon joavkkut ledje dohkkehan dáža náli intellektuála buoretvuođa. Dán ideologalaš dilis ilbme maiddái ollu čilgehusat mat čájehit makkár oainnut Norgga njunuš servodatjoavkkuin ledje dán golmma olmmoščeardda antropologalaš iešvuođaide ja árvui. Sámit dahje sámi joavkkut meroštallojuvvojedje dávjá «degenererejuvvon» dahje «vuolit dási nállin». Kvenat sáhtte meroštallojuvvot oalle ceavzilis joavkun, muhto dážat meroštallojuvvojedje eará joavkkuid buorebun sihke rumašlaš ja vuoiŋŋalaš ahtanuššamis. Dážain ledje germánalaš náli buoremus iešvuođat, ja sii ledje muhtun dárkojeddjiid mielas «ráđđejeaddji nálli». Statistihkalaš guovddášdoaimmadat (Statistisk sentralbyrå) geavahii maiddái seamma sullasaš meroštallamiid daid álbmotlohkamiid oktavuođas mat čađahuvvojedje multietnalaš 8 guovlluin.

Nuppi oasis 1800-logu rájes doaimmai vel kolonialiserenjurdda dáruiduhttinpolitihka nannejeaddjin – lei jurdda lulli Norgga olmmošeatnatvuhtii čáhkkehit saji davvin. Goappašiid ulbmiliid oktavuođas lei ávkkálažžan oažžut etnalaš dážaid ásaiduvvat davás, ja mearriduvvojedje ovddut ja ruhtaveahkit dážaide geat fárrejedje davimus ámtii – Finnmárkui. Ulbmilin lei hukset vuostedeattu «amas álbmogiid» vuostá – sámiid ja kvenaid vuostá. Dákkár politihkka jotkojuvvui máŋgga sajis gitta nuppi máilmmesoađi rádjai.

2.8 Maŋŋil 2. máilmmesoađi

1930-logus ilbmagođii positiiva veahádatpolitihkalaš oaidnu sámiid ektui, sihke Norgga njunuš politihkalaš birrasiin ja ámmátolbmuid gaskkas. Sivvan dasa lea árvideamis ahte ođđa riikkaidgaskasaš jurdagat ledje badjánišgoahtán, erenoamážit go Álbmotlihttu (Folkeforbundet) beroštii veahádatgažaldagain. Maŋŋil 2. máilmmesoađi bođii dat ovddimuš ovdan Skuvladoaimma bálddalastinammagotti (Samordningsnemnda for skoleverket) árvalusas nr. 3, mii addojuvvui 1948s.. Dat válddii earret eará ovdan gažaldagaid sámegiel oahppogirjjiid, oahpaheddjiid sámegiela oahpaheami, joatkkaskuvlla sámiide, sámi álbmotallaskuvlla ja vel eará doaibmabijuid birra, nugo čuvgehusávdnasiid sámegillii. Dát vaikko vel sámi skuvlagažaldagat eai lean namahuvvon mandáhtas.

Sámekultuvralávdegotti čielggadeapmi NOU 1985: 14 čujuha Bálddalastinnammagotti jođiheaddjái, Girko- ja oahpahusdepartemeantta doaimmahathovdii Boyesenii, gii maŋŋelis oktiigeasus jagis 1956 lávdegotti barggus sámi skuvlen- ja čuvgehusáššiid gažaldagaiguin, cealká ahte « det faktisk er et nytt syn på samespørsmålene som har arbeidet seg frem i den senere tid. Fra på sett og vis å fornekte denne folkegruppens egenart og de hensyn som derfor burde tas til denne minoritet i vårt nasjonale samfunn, er man kommet til en klar erkjennelse av hvilke plikter vi som folk har til å behandle samene med den tilbørlige respekt og hensynsfullhet. Statsmaktene er seg altså bevisst å ville forlate en norsk nasjonaliseringsprosess og isteden legge forholdene best mulig til rette for samenes livs- og arbeidsbetingelser i vårt land». («duođalaččat lea ođđa oaidnu sámegažaldagaide mii lea boahtán ovdan maŋimuš áiggiid. Das rájes ahte ovtta láhkai biehttalit dán álbmotjoavkku iešlági ja daid deasttaid mat berrešedje adnojuvvot dán veahádagas min riikkagottálaš servodagas, de lea jovdojuvvon dan rádjai ahte dovddastit makkár geatnegasvuođat mis álbmogin leat gieđahallat sámiid heivvolaš árvvusatnimiin ja deasttalašvuođain. Stáhtaválddit leat nappo dihtomielalaččat dan hárrái ahte guođđit norgalaš našonaliserenproseassa ja baicca láhčit dilálašvuođaid sámiid eallin- ja bargoeavttuide min riikkas».).

Girko- ja oahpahusdepartemeanta ii ovddidan makkárge stuorradiggedieđáhusa Bálddalastinnammagotti árvalusaid vuođul, muhto válljii stáhtabudjeahta bokte čuovvolit ovttaskas árvalusaid. Juolluduvvojedje ruđat dáidda doaimmaide: sámi lohkangirji, bálkálasáhus oahpaheddjiide geat ohppe sámegiela ja barge guovlluin gos lei dárbu máhttit sámegiela, almmuhit oahppogirjjiid main lei teaksta sihke dárogillii ja sámegillii. Bismma eamit Margrethe Wiig almmuhii 1951s ABC-girjji dárogillii ja sámegillii, ja dát girji lea oahpis sámiide geat vázze vuosttas skuvlajagiid 1950-logus. Jagis 1951 válddii stáhta maiddái badjelasas ovddasvástádusa oarjelsámi skuvlalágideamis, ja ásahii Sámeskuvlla Aarbortii. Oarjelsámi mánáid skuvlejupmi lei dien rádjái leamaš Sámemišuvnna ášši.

Lei dárbu dárkileappot čielggadit sámegiela boahtteáiggi Norggas, ja erenoamážit dárbbašuvvui prinsihpalaš čielggadeapmi, nugo dalá áibmomediahoavda celkkii 1951s: « om målet for arbeidet med samiske spørsmål skal ha karakter av eit kulturvern eller om ein skal ta sikte på ei kultur- og målreising til full jamstilling.»(galgágo sámi gažaldagaid barggu juksanmeari mihtilmasvuohta leat kultursuodji vai galgágo bargojuvvot kultur- ja giellačuožžileami guvlui ollislaš dásseárvvu dihtii.») Dan vuođul mearridii Girko- ja oahpahusdepartemeanta 1956s nammadit lávdegotti mii galggai čielggadit sámi áššiid. Sámekomitea árvalus gárvanii 1959s, ja árvalii politihka mii mielddisbuvttii dáruiduhttin- ja assimilašuvdnapolitihka hilguma. Komitea celkkii ahte eiseválddiid politihkalaš ul-bmil sámiid ektui berre leat nannet sámi veahádaga ekonomalaččat, sosiálalaččat ja kultuvrralaččat.

Sámekomitea buvttii ollu árvalusaid. Earret eará árvaluvvojedje doaibmabijut mat galge seailluhit ja gárgedit sámegiela, go sámegielas galge leat ovddut guovddáš guovllus gos sámit ledje čielga eanetlogus. Árvaluvvui ásahit sierra sundiámmáha ja politiijaguovllu mii galggai gokčat seamma suohkaniid. Árvaluvvui maiddái sámi báikenamaid geavaheapmi, ahte sámiid historjjálaš ássanguovlo­vuoigatvuođat galge dohkkehuvvot; ja vel sámiide buhtadasvuoigatvuohta juos masse geavahanguovl­luideaset, ja ovdavuoigatvuođat rusttegiidda ja fitnodagaide mat álggahuvvojit sámi guovlluide. Komitea evttohii maiddái ásahit sierra láhkalávdegotti čielggadan dihtii sámiid luondduvalljodat­vuoigatvuođaid. Skuvlapolitihkalaš suorggis deattu­hii komitea sámi ja dáža kultuvrraid ovttadássásašvuođa, ja evttohii skuvlapolitihka man ulbmilat galge leat ollislaš guovttegielatvuohta ja skuvladoaimmaid gullevašvuohta mánáid báikkálaš kultuvrii. Komitea almmuhii vuođđooainnu mii čujuhii ahte « Som et demokratisk land plikter Norge å legge vilkårene til rette slik at samene kan ha muligheter til å bevare sitt særpreg ». («Demokráhtalaš riikan lea Norga geatnegas láhčit dilálašvuođaid nu ahte sámiin galget leat vejolašvuođat seailluhit iežaset ereliiggášvuođa.») Sámekomitea čielggadeami vuođul ovddidii Girko- ja oahpahusdepartemeanta stuorradiggedieđáhusa, st.meld. nr. 21 (1962–63) Om kulturelle og økonomiske tiltak av særlig interesse for den samisktalende befolkning (Kultuvrralaš ja ekonomalaš doaibmabijuid birra main lea vásedin beroštupmi sámegielsárdnu veahkadagas). Dán stuorradiggedieđáhusa vuođul álggahuvvui Stuorradikki vuosttas viiddis prinsihpalaš digaštallan Norgga sámepolitihka hárrái, ja duođaštii signálaid mat ovdal ledje boahtán Norgga sámepolitihka riev­damis.

Stuorradiggedieđáhusas deattastii Girko- ja oahpahusdepartemeanta ahte áigumuš vuošttažettiin lei ráhkadit ovttalágan vejolašvuođaid sámegielat ja dárogielat olbmuide. Departemeantta oaivila mielde sáhtii dán áigumuša duohtan dahkat oppalaš birgejupme- ja oahppodoaimmaid bokte. Seammás šattai vejolaš johtuibidjat gielalaš earenoamášdoaimmaid maid ulbmil galggai leat «juksat ollislaš ovttadássásašvuođa stáhtaservodaga lahttun, gielalaš duogáža beroškeahttá».

Sihke Bálddalastinnammagoddi ja Sámekomitea ledje árvalan geavatlaš ja politihkalaš doaimmaid, muhto departemeanttaid hálddahuslaš bargoveahka ii nannejuvvon dáid árvalusaid vuođul. Sámekomitea unnitlohku evttohii ásahit sierra kantuvrra sámi áššiid várás, vai álkidit stáhta sierra doaimmaid buohtalastima 9 . Dákkár kantuvra ásahuvvui Gieldadepartementii easkka 1980s, ja kantuvra lea ovddasvástidan sámi áššiid buohtalastima. 1964s ásahuvvui liikká sámekonsuleantavirgi Eanadoallo departemeanttas. Ođđa virgi bođii dan konsuleantavirggi sadjái mii 1953s lei ásahuvvon Finnmárkku várás. Seammás vuođđuduvvui Norgga sámeráđđi, Finnmárkku sámi ráđi sadjái.

Sámekomitea árvalus, ja dan meannudeapmi ráđđehusas ja Stuorradikkis (St.meld. nr. 21 (1962–63) ja Innst. S. nr. 196) huksejedje 1960- ja 70-logus muđui vuđđosa máŋgga eará čielggadeapmái, sierra surggiin. Deaŧalaččamusat leat:

• Innstilling om gymnas på samisk (Árvalus sámegiel gymnása birra). Girko- ja oahpahusdepartemeanta 1968.

• Innstilling vedrørende sosial- og sysselsettingsproblemer i Indre Finnmark (Árvalus sosiála- ja barggahusčuolmmaid hárrái Sis-Finnmárkkus). Finnmárkku fylka 1969.

• St.meld. nr. 99 (1969–70) Om tiltak for å forbedre boligforholdene i Indre Finnmark (Doaibmabijuid birra buoridan dihtii ásodatdilálašvuođaid Sis-Finnmárkkus).

• Innstilling om samisk husflid som støttenæring (Árvalus sámi duoji birra doarjjaealáhussan). Gieldadepartemeanta 1970.

• NOU 1972: 33 Om landsdelsplan for Nord-Norge (Davvi-Norgga riikkaoasseplána birra). Dát čuovvoluvvui dáinna:

• St.meld. nr. 108 (1972–73) Om et utbyggingsprogram for Nord-Norge (Davvi-Norgga huksenprográmma birra), ja

• St.meld. 33 (1973–74) Tillegg til st. meld nr. 108 (1972–1973), Gieldadepartemeanta lea almmuhan goappašiid dieđáhusaid. Norgga sámeráđi nannen ja Sámi ovddidanfoandda ásaheapmi 1974s ledje Riikkaoasseplána ja guokte čuovvoleaddji stuorradiggedieđáhusa bohtosat.

• St.meld. nr 8 (1973–74) Om organisering og finansiering av kulturarbeidet (Kulturbarggu lágideami ja ruhtadeami birra) mielddisbuvttii Sámi kulturlávdegotti ásaheami vuolitlávdegoddin Norgga kulturráđđái.

• St.meld. nr. 13 (1973–1974) Om en aksjonsplan for de samiske bosettingsområder (Akšuvdnaplána birra sámi ássanguovlluide).

Maiddái addojuvvojedje áigodagas 1973 – 1980 máŋga čielggadeami ja dieđáhusa mat gustojit oahppopolitihkalaš suorgái, ja mat njuolga dahje eahpenjuolga leat ávkkálaččat sámiide. Bajábeale namahuvvon čielggademiid ja stuorradiggedieđáhusaid gaskkas lea NOU 1972: 33 erenoamáš viiddis Sámekomitea árvalusaid čuovvoleamis. Sámi vuoigatvuođalávdegoddi ja Sámi kulturlávdegoddi, mat goappašagat nammaduvvojedje čakčat 1980, bargagohte maŋŋil eanaš Sámekomitea árvalusaiguin mat eai lean dan rádjai biddjojuvvon johtui.

Daid árvalusaid gaskkas mat juo ledje biddjojuvvon johtui, heive erenoamážit namahit Sámi ovddidanfoandda vuođđudeami 1974s, ja ođđa boazodoallošiehtadusa ásaheami 1976s. Norsk institutt for by- og regionforskning (Norgga gávpot- ja guovlodutkama instituhtta) čađahii árvvoštallama 1993s, ja dát árvvoštallan čájehii ahte Sámi ovddidanfoanda, bajásráhkadeaddji vuogi mielde, lea áimmahuššan mearriduvvon ulbmiliid, namalassii seailluhit ja gárgedit sámi ássama ja ealáhuslági.

Go ráđđehus čuovvolii riidogažaldagaid mat dagahedje Álaheajoášši konflivttaid 1980 birrasiid, de dat fas nannii barggu sámepolitihkalaš duovdagis. Sámi vuoigatvuođalávdegoddi nammaduvvui gonagaslaš resolušuvnnas golggotmánu 10. 1980, ja gonagaslaš resolušuvnnas golggotmánu 17. 1980 nammaduvvui lávdegoddi mii galggai guorahallat sámi kultur- ja oahppogažaldagaid. Maŋit lávdegoddi lea maŋŋil gohčoduvvon Sámekulturlávdegoddin.

Sámi vuoigatvuođalávdegotti vuosttas oassečielggadeapmi, NA— 1984: 18S Sámi vuoigatvuođaid dili birra, sisdoalai sámi stáhtusa ja sámi vuoigatvuođaid prinsihpalaš čielggadeami Norggas, ja maiddái rikkaidgaskasaš rievtti ektui. Lávdegoddi árvalii ahte ásahuvvo sámi álbmotválljejuvvon orgána, ja árvvoštalai maiddái dákkár orgána oktiibidjama, válljejumi ja válddi. Ráđđehus ovddidii 1987s ot. prp. nr. 33 (1986–87) Forslag til lov om Sametinget og andre samiske rettsforhold (sameloven) (Evttohus lága birra Sámedikki ja eará sámi vuoigatvuođadilálašvuođaid birra (sámeláhka). Go Odeldiggi miessemánu 29. 1987 gieđahalai justiisakomitea ovttajienalaš árvalusa, innst. o. nr. 79 (1986–87), geavahuvvojedje dajaldagat nugo «Norgga sámepolitihka olahanmuddu» ja «jaskes revolušuvdna». Áššeságadoalli Jørgen Kosmo celkkii čuovvovaččat daid vuordámušaid hárrái mat ledje sámepolitihka viidáset gárgedeapmái: «Det samepolitiske grunnsyn som Odelstinget nå inviteres til å slutte seg til, angir ikke farten i samepolitikken eller størrelsen på bevilgningene til samepolitiske spørsmål. Men dagens behandling angir retningen og målet, og det er et klart brudd med tidligere tiders fornorskningspolitikk» («Sámepolitihkalaš vuođđooaidnu masa Odeldiggi dál bovdejuvvo guorrasit, ii albmat sámepolitihka jođu dahje juolludusaid sturrodaga sámepolitihkalaš gažaldagaide. Muhto otná gieđahallan albmada háltti ja juksanmeari, ja dat botke čielgasit ovddeš áiggiid dáruiduhttinpolitihka.»)

Vuosttas Sámediggeválggat čađahuvvojedje oktanaga stuorradiggeválggaiguin čakčamánus 1989, ja gonagas Olav rabai vuosttas Sámedikki almmolaččat seamma jagis golggotmánus.

Sámekulturlávdegotti čielggadeami NOU 1985: 14 Samisk kultur og utdanning (Sámi kultuvra ja oahppu) vuođul ovddidii ráđđehus láhkaevttohusa odeldiggeproposišuvnnas nr. 60 (1989–90). Láhkaevttohusa ulbmil lei buoridit sámegiela árvvu ja movttiidahttit ja nannet sámegiela geavaheami. Láhkaevttohus ovddiduvvui sámelága rievdadussan, ja mearriduvvui juovlamánus 1990.

Dán láhkarievdadusa maŋŋil mearrida sámeláhka ahte sámegiella ja dárogiella leaba ovttadássásaš gielat. Sámegiela hálddahanguovllus, mii lága mielde fátmmasta suohkaniid Kárášjoga, Guovdadeainnu, Unjárgga, Porsáŋggu, Deanu ja Gáivuona, lea vuoigatvuohta oažžut vástádusa sámegillii go váldá oktavuođa báikkálaš almmolaš orgánaiguin. Seamma vuoigatvuohta gusto juos čálalaččat váldá oktavuođa guovllu almmolaš orgánaiguin. Lágat ja láhkaásahusat 10 mat erenoamážit gustojit sámi álbmogii galget jorgaluvvot sámegillii. Almmuhusat mat gustojit buot guovllu ássiide galget čállojuvvot sihke sámegillii ja dárogillii.

Láhka mearrida dasto viiddiduvvon vuoigatvuođa geavahit sámegiela, sihke duopmostuoluid ja dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusaid ektui, ja mearriduvvo maiddái vuoigatvuohta oažžut oktagaslaš girkobálvalusaid sámegillii hálddahanguovllus.