2.2 Riidu sámiid guovlluid alde – sámit šaddet
stáhtaid oktasaš riikkavulosažžan
Go geahčada sámiid oktavuođaid
davviriikkalaš stáhtaiguin (ja Ruošša
stáhtain), de lea deaŧalaš historjjálaš vuolggasadji
ahte oasit dálá stáhtaid eanaguovlluin
leat leamaš sámi ássanguovllut áigá ovdal
go stáhtat ja riikkaráját ásahuvvojedje.
Álgoálgosaš sámi ássanguovlu
lei Gaska-Skandinavias davásguvlui, gitta Jiekŋameara
gáttiid rádjái. Dálá Suopma
lei maiddái sámi ássanguovlun, nuorttas
Ladoga-jávrri rádjái, ja das Vilgesmeara
orjješ-lulágeahčái,
ja vel olles Guoládatnjárga. Sámit ledje
guhká ráđđejeaddjin
dán stuorra guovllus, mas ledje unnán ássit,
ja leat ain eanetlogus vissis guovlluin. Eurohpalaš girjjálašvuohta,
mii lea čállojuvvon min áigerehkega vuosttas
duhátjagis, sisdoallá muhtun čállosiid sámiid
birra. Erenoamážit deattuhuvvo ahte sámi álbmot
lei bivdoálbmot, ja diehtu sámiid čuoigančehppodagas.
Vuosttas autenttalaš čálus
sámiid birra, ja Skandinavia birra, lea čállojuvvon
800-logu loahpas. Dalle borjjastii Davvi-Norgga oaivámuš Ottar – gii
oaivvildii iežas davimus ássi dážan – Romssa
guovllus gitta Vilgesmeara gáttiide. Davvi-Romssa, Finnmárkku
ja Guoládaga gáttiin deaivvai son dušše
sámi fuođđo-, guolle-
ja loddebivdiid. Son deaivvai eará álbmogiid easkka
Vilgesmeara gáttiin. Iežas mátkemuitalusas,
maid son attii eŋgelas gonagassii Alfredii,
muitalii Ottar maiddái ahte sámit ásse
dážaid ássanguovlluid nuorttabealde,
namalassii Skandinavia njárgga siseatnamiin.
Ottara mátkemuitalus at duođastit čielgasit ahte
sámi kultuvra lei vuođđoduvvon fuođđo-
ja guollebivdui – goit davimus sámi ássanguovlluin.
Bivdoboađus lei mávssolaš,
ja davvinorgalaš oaivámušat
huksejedje iežaset riggodagaid vuosttažettiin
daiguin «vearrogálvvuiguin» maid sámit
mákse sidjiide
.
Muhtun norgga historjádutkit
leat geažidan ahte sámiid vearromáksima
ja gávppašeami árvu lei nu
stuoris ahte dat sáhttá maid leat ožžon
mearkkašumi ođđa
Norgga gonagasriikka dássemii ja sihkkarastimii, go dát
válddii badjelasas vearuhandoaimma.
Sámiid gálvvus lei earenoamáš alla árvu,
ja gálvu jođihuvvui viidát
Davviriikkaid rájáid olggobealde. Dát
mielddisbuvttii ahte stáhtat gilvaledje gaskaneaset sihke
vearrogáibideamis ja mearridanválddi hálddaheamis
sámiid ja guovllu gos sii ásse.
Dán proseassas gehččojuvvojedje sámit
muhtun muddui stáhtaid oktasaš riikkavulosažžan, earret
eará bilaterála
1
šoahpamušaid
bokte. Áššeoasálaččat
sáhtte ovdamearkka dihtii soahpat ahte goappašagain
galggai leat vearrogáibidanriekti, muhto dušše
nubbi galggai doaimmahit girkolaš ja hálddahuslaš mearridanválddi.
Ovdamearkka dihtii dahkkojuvvui Norgga ja Novgorod gaskkas ráfisoahpamuš 1326s,
ja nu gohčoduvvon rádjamearrádus golbma-njeallje
jagi maŋŋil. Dalle eai mearriduvvon
duohta ráját, muhto baicca oktasaš hálddahanguovlu
mii roavvát govččai Davvi-Romssa, Finnmárkku
ja Guoládaga. Soahpamuša guovdilis
oassi lei sámi vearromáksingeatnegasvuohta goappašiid
stáhtii.
—uovvovaš čuohtejagiid
mielddisbuvttii dát gilvu gaskal ruoššaid/gárjillaččaid, ruoŧŧilaččaid/láddelaččaid
ja dážaid/dánskalaččaid
máŋgii máŋggageardásaš
vearromáksima ja geafahuvvama.
Dynamihkka lei nu ahte geat gáibidedje sámi ássanguovllu
osiid, oaivvildedje ahte sin eanagáibádusat nannejuvvojedje
dađi mielde man stuorra vearuid nagadedje bearrat.
Boksa 2.1 Sámiid golmmageardásaš vearromáksingeatnegasvuohta
Peder Claussøn Friis, gii lei 1500-logu servodatárvvoštalli,
imaštalai manne sámit gulle sihke Norgga,
Ruoŧa ja Ruošša gonagasaid
válddi vuollái, ja ahte lei vearromáksingeatnegasvuohta
buot golmma gonagassii. Sámit ledje nu deaŧalaš vearromáksit
ahte juos oktage gottii sápmelačča, de šattai
máksit sáhku buot golmma gonagassii.
Dákkár máŋggageardásaš vearromáksingeatnegasvuohta
ii lean dábálaš. Dan dihtii
oaivvildii Claussøn Friis ahte dán golmmageardásaš vearromáksingeatnegasvuhtii
fertejedje leat áibbas earenoamáš čilgehusat.
Su čilgehus lei ahte ii lean oktage gonagas okto nákcen
stivret sámiid, ja sivvan dasa lei sámiid noaidevuođačehppodat.
Dan dihtii ledje dalá gonagasat gártan searvat
oktasaš lihttui, stivren dihtii sámiid. Ruoŧa
gonagas lei, oktan iežas láddelaččaiguin
veahkehan Norgga gonagasa. Ruoššabealde
sáddejedje fas bjárpmalaččaid
veahkkin. Árvvoštallojuvvui ahte dát álbmogat
ledje seamma čeahpes noaiddit go sámit. Sámit
vuoittáhalle easkka de go nie ledje čohkken fámuid.
Sus lea maiddái eará čilgehus sámiid
golmmageardásaš vearromáksingeatnegasvuhtii.
Sámit háliidedje ráfi ja soabalašvuođa ránnjáriikkaiguin,
dahje nugo Pedar Claussøn Friis dadjá
«… Fred og ingen Fiendskab
af de nest omliggendis Land.»
.
1500-logu álggus álggahuvvui eanet ekspansiiva
2
ruoŧa
politihkka davás Jiekŋameara gátti guvlui.
Birkkalaččaid boares vearrogáibidanvuoigatvuohta
sámiid ektui biddjojuvvui de gonagasa válddi vuollái.
Oassin dán politihka gárgedeamis celkkii Gustav
Vasa jagis 1551 ahte sámit geat orro Jiekŋameara
gátti mielde – «Vesterhavet» – ledje Ruoŧa
riikkavulosaččat. Sis lei de vearromáksingeatnegasvuohta
dušše fal sutnje, ja dan ovddas
lohpidii suodjalit sihke sámiid ja sin opmodaga. Dát
lasihii stáhtaidgaskasaš vuostálasvuođaid.
Dilli čielggai goitge veahá jagis 1595. Dalle
Ruošša attii Ruŧŧii
vuoigatvuođa gáibidit vearu sámiin
geat orro Várjjaga oarjjabealde.
1595 soahpamuša vuođul
oaivvildii Ruoŧa gonagas ahte son lei nannen
iežas vuoigatvuođaid Norgga davimus
riddo- ja vuotnaguovlluin.
1600-logu álggogeahčen geahččaledje ruoŧŧilaččat
earret eará ásahit fysihkalaš doarjjabáikkiid
Finnmárkui, ja sáddejedje davás olbmuid
geat gonagasa namas galge organiseret luossabivddu stuorra luossajogain
Váldegilvu Davvikalohta davimus guovlluin lei okta sivva
Kalmarsoahtái jagiin 1611–12. Dán soađis
vuoittáhalai Ruoŧŧa.
1613 ráfisoahpamušas mearriduvvui ahte
Norga okto galggai ráđđet
riddo- ja vuotnaguovlluid maid alde soahti lei buollán.
Dát fas mielddisbuvttii ahte dán guovllu sámit šadde
dušše ovtta stáhta vulosažžan,
sihke mearridanválddi ja vearromáksingeatnegasvuođaid
dáfus.
Sis-Finnmárkku sámi guovlluid dáfus
ii čielgan dilli seamma láhkai. Dahkkojuvvui bilaterála
soahpamuš mii mearridii ahte Sis-Finnmárkku
sámit galge leat goappašiid riikkaid
vulosažžan. Ruoŧas galggai
leat sihke girkolaš ja hálddahuslaš váldi,
muhto sámit geat orro guovllus galge máksit vearu
goappašiid stáhtii.
Ledje eanet soađit gaskal Danmárkku/Norgga
ja Ruoŧa/Suoma, maiddái 1600-logus. Dát
váikkuhii oarjelsámiide. Nuppi soađi boađus
lei namalassii ahte Jämtland ja Härjedalen, mat
dan rádjái ledje gullan Norgii, šadde Ruoŧa
riikka oassin 1645s.
1700-logus mearridedje Danmárku/Norga ja Ruoŧŧa
geassit riikkaidgaskasaš rájá.
Dát mielddisbuvttii ahte maiddái galggai mearriduvvot goappá riikkas
galggai leat jurisdikšuvdna
3
dálá Sis-Finnmárkkus.
Dát rádjageassin ja rádjamearrideapmi
dahkkojuvvui jagis 1751. Norga oaččui oktasaš guovllu
stuorámus oasi. Deaŧalaš sivva
lei go Finnmárkku duoddarat ledje Norgii čáláhallan
boazosápmelaččaid dálveguohtuneatnamat.
Rádjá mii dalle gessojuvvui lea ain dál
rádján gaskal Ruoŧa ja Norgga,
ja gaskal Suoma ja Norgga.
1800-logu álggogeahčen juhkkojuvvui maŋimuš sámi
oktasaš guovlu. Dát guovlu fátmmastii
nuortalaš sámi siiddaid Njávdama, Báhčaveaji
ja Beahcáma, Várjavuona máttabealde. Dát
dahkkojuvvui dan oktavuođas go jagis 1826 gessojuvvui
rádjá gaskal Ruošša
ja Norgga, ja gaskal Norgga ja Suoma. Boađusin šattai
ahte dálá Mátta-Várjjat šattai
dalle Norgga oassin. 1826 rádjageassima rádjai
ledje dien guovllu sámit eanas leamaš ruošša
mearridanválddi vuolde, muhto sis lei vearromáksingeatnegasvuohta
maiddái Norgii.
1826 rádjasoahpamuš loahpahii maiddái hámolaččat
Norgga boares vearrogáibádusa Guoládaga
sámiid ektui – dát gáibádus
ii lean goitge leamaš duohtan dahkkojuvvon 1600-logu álggu
rájes.