4.4.2 Sámedikki válgaortnet
Sámedikki válljejit sámit sámiid
gaskkas sámediggeválggaid bokte mat dollojuvvojit
juohke 4. jagi seamma beaivvi go stuorradiggeválggatge.
Vuosttas válggat dollojuvvojedje 1989 ja nuppit 1983. Sámediggi
lea dál goalmmát áigodagastis doaibmamin
(1997–2001). —uovvovaš sámediggeválggat leat čakčamánu
10. 2001.
Sámedikki válggaid olis lea riika juhkkojuvvon 13
válgabiirii. Juohke válgabiirres válljejuvvojit golbma áirasa,
nu ahte Sámedikkis leat 39 áirasa.
Sámedikki válggaid njuolggadusat leat mearriduvvon
sámelágas ja láhkaásahusas Sámedikki válggaid
birra. Juos njuolggadusat galget earáhuhttojuvvot, de gáibiduvvo
láhkanuppástus ja/dahje láhkaásahusnuppástus.
Njuolggadusat earret eará válgabiirriid ja mandáhttajuogu
birra leat addojuvvon sámelága §:s 2–4.
Dárkilet njuolggadusaid válggaid geavatlaš čađaheami
birra addá Gonagas, vrd. sámelága §:in
2–11, láhkaásahusa bokte.
Sámedikki válggaid bajit prinsihpat, nugo válgabiirejuohkin
ja mandáhttajuohku, leat vuosttažettiin juoga
mat gusket sámi veahkadahkii. Ráđđehusa
oainnu mielde ollašuvvá juksanmearri
ahte Sámediggi ieš galgá mearridit áššiid
mat erenoamážit gusket sámi veahkadahkii,
buorebut go diktá Sámedikki iežas oažžut válddi
dáid gažaldagaid badjel.
Seammás lea juksamearrin ahte Sámedikki válggaid
geavatlaš čađaheami
njuolggadusat leat eanemus lági mielde ovttaláganat
Stuorradikki válggaid njuolggadusaiguin. Njuolggadusat
válggaid geavatlaš čađaheami
birra gusket gielddaide, dasgo gielddaid sámeválgastivrras
lea geavatlaš ovddasvástádus
sámediggeválggaid čađaheamis.
Jienaid vuostáváldin dáhpáhuvvá ovttaskas
gielddas. Lohkan ja válgaloahpparehkenastin dáhpáhuvvá dihto
sámeválgastivrras ovtta gielddas juohke sámeválgabiirres.
Gielddat leat dasa lassin ovddasvástideaddjin sámi
jienastuslogus. Vai váfistuvvo alla kvalitehtta bargui
maid gielddat dahket válggaid hárrái,
de lea deaŧalaš ahte njuolggadusat
maid gielddat galget čuovvut leat heivehuvvon eanemus lági
mielde oktii buot válggaid hárrái mat čađahuvvojit.
Ráđđehus áigu
evttohit earáhuhttit sámelága, nu ahte
Sámediggái addojuvvo fápmudus mearridit
láhkaásahusa Sámedikki válggaid bajit
ja prinsihpalaš njuolggadusaid birra. Dát gusto
ovdamearkka dihtii njuolggadusaide válgabiirriid ja mandáhttajuogu
birra. Vai sámit/olbmot geain lea sámi
gullevašvuohta atnet Sámedikki ovddastuslaš
1
orgánan
ja vai addojuvvo lobálašvuohta dikki
mearrádusaide, de lea earret eará dárbbašlaš atnit
deastta das ahte maiddái unnit sámi joavkkut ovddastuvvojit,
ja ahte šaddá dakkár áirasiid
juohkašuvvan sámi guovlluide mii neaktá govttolažžan
ja vánhurskkisin. Sámediggi seahtá maiddái
atnit juksanmearrin ahte lea nu buorre sohkabealejuohkašuvvan
go vejolaš áirasiid válljemis
Sámediggái. Ráđđehus
luohttá ahte Sámediggi, demokráhtalaš álbmotválljejuvvon
orgánan, váfista ahte diekkár vuđolaš demokráhtalaš prinsihpat
ja juksanmearit áimmahuššojuvvojit
válgaortnega vejolaš earáhuhttimis.
Dát prinsihpat leat vuđolaččat
ságaškuššojuvvon
Sámi vuoigatvuođalávdegotti
oasseárvalusas (NA— 1984: 18 Sámi vuoigatvuođaid
dili birra) ja adnojuvvojedje maiddái vuođđun
Sámeláhkii, nugo dat mearriduvvui 1987.
Njuolggadusat válggaid geavatlaš čađaheami
birra berrejit mearriduvvot dan orgánas mii hábme
vástideaddji njuolggadusaid eará válggaide,
nu ahte gielddat ožžot nu ovttalágan njuolggadusaid
go vejolaš maid galget čuovvut. Dál
lea Gonagasas dát váldi.
4.4.2.1 Sámedikki sohkabealčoakkádus
Geassemánu 3. 1999 mearridii Sámediggi Dásseárvvu
doaibmaplána mas sámi nissoniid sajádat lea
guovddážis, oktan nannenduovdagiiguin, ulbmiliiguin
ja doaibmabijuiguin 1999–2001. Nissonat leat maiddái
meroštallojuvvon váldonannenduovddan
Sámedikki barggus Sámediggeplánas 1998–2001.
Nissonat váldovuoruhanduovddan lea čuovvoluvvon
iešguđetlágan oasseplánain
ja erenoamáš geográfalaš nannenduovdagiin – riddo-,
vuotna- ja oarjelsámi guovllut. Sámediggi lea
váikkuhangaskaoapmeortnegiiddis bokte maŋimuš ja-giid
geahččalan bidjat guovddážii ealáhusdoaimma
mas nissonat leat barggus.
Sámedikkis lea bonju sohkabealjuohkašuvvan,
ja gárgedeapmi čájeha negatiiva gárgedeami
mas leat oktilaččat unnit nissonáirasat Sámedikkis.
Go nissonaoassi 1989 válggaid maŋŋil
lei 33,3 proseantta, de lei dat njiedjan 25,6 prosentii maŋŋil
1997 válggaid. Juos nominašuvnnaid
mielde galggaš dubmet, de sáhttá dát
proseantaoassi njiedjat vel eanet boahtte válgaáigodagas.
Dát lea čuolmmalaš
2
dan juksanmeari
ektui ahte álbmotválljejuvvon orgánat berrejit
govvidit čoakkádusa veahkadagas. Nissonat ja nuorat
leat sakka unnitlogus sin gaskkas geat leat čálihuvvan
sámi jienastuslohkui.
Ráđđehus luohttá almmatge
ahte Sámediggi, árjjálaš doaibmabijuid
bokte, bargá dan beales ahte dásseárvogažaldat áimmahuššojuvvo
buori vuogi mielde.