5.2 Sámediggi ja gaskavuohta báikkálaš ja
guovlluguovdasaš stivrendássái
Sámedikkis leat geavadis eanemus gaskavuođat stáhtii
ja muhtun muddui fylkkaide. Sámediggi buktá oainnuid
Finnmárkku, Romssa, Nordlándda, Davvi- ja Mátta-Trøndelága
ja Hedmárkku fylkkaplánaid hábmemii.
Gielddain gos sámit leat eanetlogus veahkadagas lea sámi
váikkuhanfápmu gielddalaš politihkas
ja hálddahusas lunddolaččat stuoris.
Eanaš gielddain ja fylkkagielddain leat almmatge
sámit unnitlogus. Joavkun leat sámiin hárve
vejolašvuođat oažžut
mearrideaddji váikkuhanfámu gielddaid ja fylkkagieldddaid
eanádatmearrádusaide.
Sáhttá leat čuolmmalažžan
ahte sámi gažadagat dávjá šaddet
dušše oktan suorgin máŋgga eará suorggi
gaskkas báikkálaš dásis.
Prinsihpat mat leat nannejuvvon sámelágas ja vuođđoláhkaparagráfas
sámiid vuoigatvuođadilálašvuođa
birra doibmet beare unnán njuolggadeaddjin báikkálaš politihkkii
ja hálddahussii. Máŋgga gielddas
sáhttet maiddái leat iešguđetlágan
oaivilat sámi kultuvrra saji birra almmolaš oktavuođas.
Dat sáhttá mielddisbuktit ahte lága hágut
eai ollašuhttojuvvo. Guovdilis gažaldat
lea danne mo buoremusat galgá váfistit sámepolitihkalaš ulbmiliid čađaheami
ja sámepolitihkalaš doaibmabijuid bálddalastima guovlluguovdasaš ja
báikkálaš dásis.
Gielddat galget áimmahuššat
deastta sihke álbmotstivrras ja čálggus.
Demokráhtalaš oassálastin,
eanetlohkoprinsihppa ja gielddaid rolla politihkalaš institušuvdnan
leat guovdilis doahpagat dán oktavuođas.
Lassin sáhttet gielddat gehččojuvvot
stáhta giehtaguhkibun riikkagottálaš politihka
fápmuibidjamis. Ovdamearkan dása lea ahte sámelága
giellanjuolggadusat, oahpahusláhka ja báikenammaláhka
geatnegahttet gielddaid sámi giellapolitihka riikkagottálaččat
mearriduvvon standárddaid vuođul. Gielddain
lea rolla ássiid politihkalaš reaidun.
Dat galget maiddái leat sámi ássiid politihkalaš reaidun.
Stuorra mearkkašupmi šaddá das
man olu gielda ieš deattuha vuoruhit sámi
giela ja kultuvrra nannema ja gárgedeami. Sámediggi
oaivvilda ahte sámi beroštusaide ferte
váfistuvvot buoret coakci politihkalaš vuogádagas
ja hálddahusas muđui. Danne evttohuvvoge
dálá sámediggeplánas (s 47) ahte
seahtá árvvoštallojuvvot skihkket
gielddaid ja fylkkagielddaid sámepolitihkalaš dahkamušaide.
5.2.1 Sámedikki oktavuohta stáhtalaš guovlluguovdasaš etáhtaiguin
Sámedikkis leat jeavddalaš čoahkkimat
Finnmárkku fylkkamánniin.
Golbmii jagis leat ovttasbargočoahkkimat golmma davimus
oahppodirektora ja Sámedikki gaskkas main ságaškuššet áigeguovdilis áššiid
mat gusket sámi oahpaheapmái. Guktii jagis leat čoahkkimat
golmma davimus oahppodirektora, Sámedikki ja Stáhtalaš erenoamášpedagogoalaš doarjjavuogádaga
(Statped) gaskkas main ságaškuššet
sámi erenoamášpedagogalaš oahpaheami.
Davvi-Norgga ráđđeaddi
orgána, Statped:a olis, gávnnada sullii guhttii
jagis.
Eanadoalu siskkabealde lea guovlluguovdasaš ovttasbargu
plánabarggu hárrái. Eanadoalu ja boazodoalu
boahtti árvoduddjonprográmma oktavuođas
lea Sámediggi mielde prográmmabarggus ovttas guovlluguovdasaš eiseválddiiguin.
5.2.2 Sámediggi ja fylkkagielddat
Sámedikki politihkalaš jođihangottis
leat čoahkkimat golmma davimus fylkka fylkkasátnejođiheddjiiguin.
Sámedikkis lea ovttasbargu fylkkagielddaiguin Sis-Finnmárkku
nuppástuhttinprográmma, EU Intereg-prográmma,
guovlluguovdasaš gárgedanprográmmaid,
Sámi riddo- ja vuotnaguovlluid doaibmaplána, sámi
eanadoalloplána ođđa árvvoštallama
ja ráđđehusa Davvi-Norgga-barggu
hárrái. Sámediggi lea dárkojeaddjin
Davvi-Norgga riikkaoasselávdegottis. Sámedikkis
lea maiddái oktavuohta guđa davimus
fylkkagielddain kulturmuitoáššiin.
Romssa fylkkagielda lea virgádan sámekonsuleantta
ráđđealbmáetáhttii.
Sámekonsuleanttas lea vásedin ovddasvástádus
sámi gažaldagaid plánemis, gárgedeamis
ja buohtalastimis. Sámekonsuleanta lea Sámi gažaldagaid
ráđđeaddi lávdegotti čállin.
Lávdegoddi addá cealkámušaid
fylkkagielddalaš plánaid, budjeahtaid, gulaskuddamiid
ja eará deaŧalaš áššiid birra.
Romssa fylkkagielda gullá sámelága giellanjuolggadusaid
vuollái, ja oažžu jahkásaččat
juolluduvvot stáhtalaš guovttegielatvuođadoarjaga Sámedikki
bokte. 2001 bargojuvvo doaibmaplánain Romssa fylkkagieldda
ollislaš rahčamuššii sámi
giela ja sámi giela ja kultuvrra gelbbolašvuođaloktema
beales.
Nordlándda fylkkagielda lea maiddái bidjan
virgái sámekonsuleanta. Sámi nammagoddi
lea ráđđeaddi orgánan
fylkkagielddas. Nammagoddi addá cealkámušaid
mat gusket sámi beroštusaide, ja sáhttá maiddái
iežas álgaga vuođul ovddidit áššiid
fylkkagildii. Sámi nammagoddi lea ožžon
delegerejuvvot válddi hálddahit fylkkagielddalaš ruđaid
sámi kulturdoaibmabijuide, doarjagiid sámi organisašuvnnaide
ja oahppostipeanddaid sámiide geat váldet alit
oahpu. Fylkkas dollojuvvo sámekonfereansa juohke jagi. Nordlándda
fylkkagieldda sámi politihka doaibmaplána lea
dárkkistuvvomin, ja biddjojuvvo fylkkadikki ovdii čakčamánus
2001.
Mátta-Trøndelága fylkkagielda lea
2001 vuođđudan sámi
gažaldagaid ráđđeaddi
lávdegotti áššiin
mat gusket sámi dilálašvuođaide
fylkkas. Lávdegoddi galgá veahkehit nannet dialoga
fylkkagieldda ja sámi birrasiid gaskkas. Lávdegottis
leat vihtta miellahtu, geain unnimustá guovttis galget
leat čáláhallan Sámedikki válgajienastuslohkui.
5.2.3 Oktavuođavuogit Sámedikki ja gielddaid gaskkas
Sámegiela hálddahanguovllu guđa
gieldda ovttasbargoorgánas leat čoahkkimat 3–4
jagis main ságaškuššet
skuvlagažaldagaid mat gusket oahpaheapmái O97
Sámi mielde ja eará áigeguovdilis áššiid.
Sámediggi ja Girko-, oahppo- ja dutkandepartemeanta bohtet čoahkkimii
dárbbu ja gielddaid sávaldaga mielde. Sámediggi
lea maiddái ožžon vejolašvuođa
leat mielde bajilgeahččooahppaladdamiin sámegiela
hálddahanguovllus vai oažžu buoret várddu
das mo gielddat organiserejit oahpaheami O97 Sámi mielde.
2002 rájes Sámediggi juohká 10,2 milj.
kr. lassigoluide mat čuvvot guovttegielatvuođas
sámi giela hálddahanguovllu gielddaide. Gielddat
leat dán oktavuođas dovddahan ahte
háliidit bissovaš ráđđádallamiid
Sámedikkiin. Gielda- ja guovlodepartemeanta jođiha
bargojoavkku mas lea leamaš dahkamuššan
dárkileappot geahčadit guovttegielatvuođagoluid
(vrd. kap. 7.3.).
Hálddahanguovllu gielddaid giellakonsuleanttat lea vuođđudan
oktasaš giellaforuma mii čoahkkana
guktii jagis. Sámediggi oassálastá čoahkkimiidda.
Váikkuhangaskaomiid oktavuođas maid Sámediggi
hálddaša Sámi ovddidanfoandda (SOF)
bokte, lea Sámedikkis viiddis ovttasbargu báikkálaš dásiin,
erenoamážit gielddalaš ealáhusfoanddaiguin.
Sámediggi háliida lagat ja eanet geatnegahtti
ovttasbarggu jeavddalaš čoahkkimiid
bokte gielddaiguin mat leat SOF:a doaibmaguovllu siskkabealde. Vuosttas čoahkkin lea
juo dollojuvvon.
Sámedikkis lea oktavuohta njealji davimus fylkka buot
gielddaiguin, ja 15 gielddain Mátta-Trøndelágas
ja 5 gielddain Hedmárkkus areálasisabahkkemiid áššiid
hárrái kulturmuitolága ja plána-
ja huksenlága mielde.
5.2.4 Sámedikki váldi ja gielddalaš iešstivrejupmi
Gielddaláhka addá nana suoji stáhtalaš bajilstivrema
vuostá gielddalaš dahkamuščoavdima hárrai.
Riidu gielddalaš iešstivrejumi
prinsihpa ja Sámedikki válddi lasihanjuksanmeari
gaskkas sáhttá bohciidit go dahkamušat
mat gusket sámiide erenoamážit, evttohuvvojit
biddjojuvvot Sámediggái, dahje juos gielddaide
skihkkejuvvojit dahkamušat doibmiibidjat stáhta
sámepolitihka.
Stáhta ovddasvástádus das ahte sámiid
vuoigatvuođat eamiálbmogin áimmahuššojuvvojit duhtadahtti
vuogi mielde ii sáhte delegerejuvvot vuolit hálddahusdásiide
nugo gielddaide ja fylkkagielddaide. Stáhta ovddasvástádus
han lea atnit doarvái váikkuhangaskaomiid váfistit
ahte geatnegasvuođat dollojuvvojit. Gažaldagain
mat gusket vuđolaš vuoigatvuođaide
sáhttet dihto stáhtalaš stivremat
dárbbašuvvot vái stáhta sámepolitihkalaš geatnegasvuođat
váfistuvvojit buot hálddahusdásiin.
Gielddalaš iešstivrejupmi
ferte vihkkedallojuvvot vuoigatvuođaid vuostá maid
stáhta addá boargáriidda – lei
dal vuoigatvuohta dearvvasvuođaveahkkái,
vuoigatvuohta oahpaheapmái, dahje veahádatsuodjalus
ja eamiálbmogiid sajádaga suodjalus seailluheami
ja viidáset gárgedeami dihtii identitehta ja oami
kultuvrra. Váttis lea albmadit guđe
muddui vuoigatvuođat berrejit bajilstivret gielddalaš iešstivrejumi.
Viiddis vuoigatvuođanannen addá unnán
lihkadanmuni báikkálaš árvvoštussii
ja politihkkahábmemii. Juos dahkamušat
vuos biddjojuvvojit gielddaide, de vuorrástuhttá dat
go stáhta stivre dahkamuščoavdima,
go juo vuođustus bidjat dahkamušaid
gielddaide vuolggasajis čatnašuvvá aiddo
fal vejolašvuhtii ja háliidussii báikkálaččat heivehit čovdosiid.
Go biddjojuvvojit dahkamušačoavdimat
gielddaide ja fylkkagielddaide, de arvvosmahttojuvvo báikkálaš demokratiija
nu ahte gieldda ja fylkkagieldda álbmotválljejuvvon
ovddasteddjiide addojuvvo vejolašvuohta ieža
gávdnat čovdosiid dahkamušaide.
Diekkár váikkuhangaskaoamit čalmmustahttet
ja čielggasmahttet báikkálaš ovddasvástádusa.
Eanet bienalaš
1
ásahallamat čalmmustahttet
stáhtalaš riikkagottálaš ovddasvástádusa,
muhto sáhttet leat mielde geahpedeamen báikkálaš ovddasvástádusa.
Gievrras stáhtalaš stivren muhtun duovdaga
siskkabealde sáhttá dainna mielddisbuktit ahte
gielddasuorgi guhki vuollái massá álggadahkkirolla
2
duovdagis, nu
ahte báikkálaš indu nohká.
Gielddat berrejit danne ávžžuhuvvot
atnit deastta sámi beršotusain iežaset álgaga
vuođul. Gielddat fertejit oažžut
doarvái informašuvnna virggálaš sámepolitihka
birra ja rievttálaš standárddaid
birra mat leat ásahuvvon. Stáhta geatnegasvuohta
lea fuolahit ahte dárbbašlaš informašuvdna
addojuvvo almmolaš virgeolbmuide buot dásiin.
Ráđđehusa ulbmil
lea lasihit dieđu sámepolitihka birra
hálddahusas – sihke báikkálaččat,
guvlluguovdasaččat ja guovddášlaččat.
5.2.5 Mearrádusat mat ásahallet ja bidjet gáibádusaid
Sámedikki ja gielddaid ovttasbargui
Sámeláhka, mánáidgárdeláhka
ja oahpahusláhka sisdollet mearrádusaid main leat
njuolggo čuvvosat gielddaide, ja veahkehit dieinna lágiin ásahallat
muhtun gaskavuođaid Sámedikki ja gielddaid
gaskkas.
Fylkka- ja gielddaplánemis leat stuorra čuvvosat
sámi beroštusaide, ealáhusaide
ja kultuvrii guovlluin gos ásset sámit. Plána-
ja huksenláhka lea guovdileamos láhkamearrádusat luonddu-
ja valljodatvárrehálddaheapmái, vrd. máinnašemiin
kapihttalis 15.
Sámi servodatberoštusaid deasta
ii leat čielgasit namahuvvon lágas. Dát
perspektiiva gessojuvvo sisa guovtti johtočállosis
Birasgáhttendepartemeanttas. Johtočálus
T-2/98 dadjá ahte fylkkagielddat ja gielddat berrejit
buktit Sámedikki plánaid fylkka- ja gielddaplánemii
duovdagiidda main leat sámi beroštusat.
Johtočállosis T-3/98 čuožžu
ahte fylkkaplánen maiddái galgá veahkehit váfistit
ja gárgedit sámi kultuvrra oktan servodagain ja
ealáhusaiguin, ja ahte Sámediggi galgá váldojuvvot
mielde fylkkaplánemii ráđđeaddi orgánan
fylkkain gos leat sámi geavahan- ja ássanguovllut
(Hedmárkkus, Mátta-Trøndelágas,
Davvi-Trøndelágas, Nordlánddas, Romssas
ja Finnmárkkus).