6.2 Oarjelsámit
Oarjelsámi guovlu vakŋu davvin Sáltoduoddara rájes
gitta máttás Engerdal gildii Hedmárkui. Guovlu
gullá hálddahuslaččat njealji
fylkka ja 70 gieldda vuollái, ja lea juhkkojuvvon golmma iešguđet
boazodoalloorohahkii. Sámit ásset bieđgguid.
Eanaš sámi bearrašat
guovllus leat váldosaččat čadnojuvvon
boazodollui. Boazodoalloolmmošlogu 1999 mielde
leat 110 doalloovttadaga oarjelsámi guovllus Norgga bealde.
Duodji lea maiddái guovdilis kulturávdnejeaddji
ja identitehttaávdnejeaddji oassi
1
.
Historjjálaččat leat oarjelsámiin
leamaš lagas oktavuođat guđetguimmiideasetguin,
beroškeahttá leatgo sii ássan
Norgga vai Ruoŧa bealde rájá.
Oarjelsámit leat máŋgga
oktavuođas vuodján áššiid
duopmostuoluid ovdii guohtuneatnamiid vieruiduvvan geavaheami dihtii.
Ođđaset áššit
leat earret eará Korssjøfjell-, Aursund-, Tamnes-
ja Selbuášši. Oarjelsámit
leat manahan stuorra guohtunguovlluid maŋŋil
2. máilmmesoađi čázádatásahallamiid
geažil.
Oarjelsámi guovllus leat guokte sámi kulturinstitušuvnna – Saemien
Sijte Snoases ja Sijti Jarnge Aarbortes. NRK Sámi Radios
lea báikkálaškantuvra Snoases
ja guokte oarjelsámegiel sáddaga vahkus.
Guhkes gaskkat ja smávva giellabirrasat leat dahkan
váttisin bisuhit ja gárgedit oarjelsámi
giela. Muhtun mánáidgárddit Aarbortes
(Hattfjelldal), Snoases (Snåsa), Gealtas (Elgå),
Braahkas (Brekken) ja Plassje-guovllus (Røros) leat álggahan
giellamovttiidahttinfálaldagaid. Hástalus lea
addit buori oahpahanfálaldaga oarjelsámegielas.
Oahpahanfálaldat vuođđoskuvladásis
lea čohkkejuvvon guovtti sámeskuvlii Aarbortii
ja Snoasii. Joatkkaskuvlla dásis lea Musarre (Mosjøen)
joatkkaskuvllas ovddasvástádus oarjelsámegiela oahpaheamis.
Dasto lea Davvi-Trøndelága allaskuvllas vásedin
ovddasvástádus addit oarjelsámi giela
ja kultuvrra oahppofálaldaga. Nesna allaskuvla lea veahkehan álggahit
Oarjelsámi giela ja kultuvrra foruma mas lea čállingoddi
Musarre joatkkaskuvllas. Moadde oahppagirjji gávdnojit
oarjelsámegillii.
Oarjelsámi hállan- ja čállingiella
lea hui earalágan go eará sámi suopmanat.
Sámediggi lea ráhkadan oarjelsámi giellaplána
(1993) mas daddjojuvvo ahte giellabargu galgá nannejuvvot
ja gárgeduvvot buot giellaguovlluin. Sámediggi
evttoha ahte guhki vuollái álggahuvvojit sámi
giellaguovddážat Ruovat (Rana) ja Plassje guvlui.
Sámedikki budjeahtas 2001 leat várrejuvvon ruđat
oarjelsámi fágavirgái mii lea jurddašuvvon
biddjojuvvot Sámedikki vejolaš ossodatkantuvrii
Snoasii.
Boksa 6.7 Saemien Sijte ja Sijti Jarnge
Saemien Sijte lea oarjelsámi dávvirvuorká ja
kulturviessu Snoases mii lea leamaš doaimmas
1980 rájes. Kulturviessu galgá doaimmahit sámi
kulturhistorjjálaš dieđu dutkama,
duođašteami, seailluheami
ja gaskkusteami. Kulturviesu háhkun lea nannet oarjelsámi
identitehta ja searvevuođadovddu. Dát
galgá dáhpáhuvvat earret eará dálá dávvirvuorkáčájáhusa
gárgedemiin ja diehtojuohkimiin interneahtas. Saemien Sijte,
oktan báikkálaš kantuvrraiguin, lea šaddan
sámi institušuvnnaid ja beroštusaid
gávnnadanbáikin: Duodji instituhtta, Davvi-Trøndelága
boazodoallohálddahus, Sámedikki kultur- ja ealáhusossodat
ja Davvi-Trøndelága Johttisámesearvi. Sámediggi
válljii Saemien Sijtte 1996 álbmotlaš sámi
kulturinstitušuvdnan.
Sijti Jarnge (sámi kulturguovddáš)
huksejuvvui 1980-logus ja lea Aarbortes. Guovddáš háliida
deattuhit dálá sámiid ealli sámi
kultuvrra, ja dan juksanmearrin lea álggahit stuorát
sámi vuođđočájáhusa
mii galgá gárvánit 2003. Guovddáš eaiggáduššá sámi
girjebusse mii johtala sihke Ruoŧa ja Norgga
sámiid mielde. Girjebusse doaibma lea deaŧalaš veahkki
oarjelsámi identitehta ja giela nannemis.
