8.2 Mii sáhttá dahkkojuvvot?
Dovddiidusat eará miellaguottuid ávdnejeaddji bargguin čájehit
ahte ovdagáttut ja áŧesmielalašvuohta
dávjá boahtá eahpesihkarvuođas
ja váilevaš informašuvnnas.
Eanádatveahkadaga váilevaš árvvusatnin
ja dohkkehus, ja stuorraservodaga birzzehis dillái gártadeapmi
ja olggušteapmi, sáhttet mielddisbuktit
ahte sii geat dáid šaddet gillát
ožžot heajos iešárvvusatnima ja
psykalaš ja sosiála váttisvuođaid.
Myhtat ja «vádjoleaddji muitalusat» fertejit
duššin dahkkojuvvot áššálaš ja
rivttes informašuvnna veagas.
Kultur- ja giellaguovddážiin gos sámi
giella ja kultuvra sáhttet geavahuvvot, oinnolažžan
dahkkojuvvot ja gaskkustuvvot, orrot leamen positiiva beavttut,
sihke báikkálašservodagaide
ja ovttaskasa iešdovdui ja iešárvvusatnimii,
vrd. kap. 12.1.
Máŋga gieldda leat čujuhan
ahte dárbbašuvvo ortnet báikkálašservodagaide mat
háliidit oahpahusávdnasiid guovllu máŋggakultuvrrat
historjjás. Vuođđoskuvla
lea ožžot viiddiduvvon dieđihangeatnegasvuođa
sámiid ja sámi dilálašvuođaid
hárrái ođđa
oahppaplánaid sisabuktimiin vuođđoskuvlii.
Buot mánát Norggas galget dál oahppat
sámiid historjjá ja kultuvrra birra.
Mánát ja nuorat leat deaŧalaš ulbmiljoavkkut
miellaguottuid hábmema hárrái. Miellaguottuid ávdnejeaddji
dieđihanbargu sáhttá dáhpáhuvvat
nu ahte ávkkástallojuvvojit dálá sosiála
fierpmádagat, erenoamážit mánáid-
ja nuoraid organisašuvnnaid bokte, lassin dasa
ahte buvttaduvvojit čálalaš informašuvdnaávdnasat.
Boksa 8.16 Sámediggeválggat 1989
Vuosttas sámediggeválggaid oktavuođas sáddii
Gieldadepartemeanta jienastuslohkoskovi buot jienastanvuoigaduvvon
olbmuide viđa davimus fylkii. Departemeanta
oaččui dan oktavuođas muhtun
ráje jearaldagaid olbmuin geat ledje ožžon
dán skovi sámi jienastuslohkui čálihuvvama
birra:
«Gal dii lehpet gutneheamet.
Maid máilmmiid oaivvildehpet dáinna? Ássat
mii gal davábealde Sinsekryssa, muhto doppe eai leat dušše
sámit geat ásset. Dán mii dáhttut čilget!
Diehtit gal ahte departemeanttas lea unnán jierbmi, muhto
dál lehpet váilli beallái šaddan.
Gos dii dan lehpet ožžon ahte mu eamit lea sápmelaš?»
«Iežan 75 jagis in leat ožžon
gutneheappo čálu go dá. Lean mun gal
riegádan ja bajásšaddan Davvi-Norggas,
muhto ii mus lea sámevarra suonain eaige sámemáttut, nu
ahte dán mun gal biehttalan dohkkeheames. Inge mun lea
bajásgessojuvvon gáimmadit sámiiguin.»