9.2 Mánáidgárdesuorgi
Ráđđehusas lea
juksanemearrin láhčit dilálašvuođaid
bajásšaddamii mas guokte giela ja guokte
kultuvrra sáhttet leat riggodahkan sámi mánáide.
Mánáidgárdi galgá leat mielde
addimin mánáide oadjebas vuđđosa
sin iežaset kultuvrras ja mánáidgárddis
lea guovdilis rolla giela ja identitehta gárgedeami dáhpáhusguovddážin. Sámi
giela dilli lea iešguđetlágan
iešguđet guovllus, ja sámi
giela geavaheapmi mánáidgárddis lea danne
sorjavaš das leago mánáidgárddis sámegiella
vai dárogiella váldogiellan. Molsašuvvamat
das makkár mánáidgárdefálaldat addojuvvo
sámi mánáide leat stuorrát;
sámi mánáid rájes geain lea
fálaldat sámi mánáidgárddiin
main lea sámegiella váldogiellan dárogielat sámemánáid
rádjai geat ožžot fálaldaga
dáža mánáidgárddiin.
Gávdnojit maiddái ovdamearkkat mat čájehit
váhnemiid geain ii leat sámi duogáš geat
háliidit ahte mánát galget oažžut
sámi kultur- ja giellafálaldaga mánáidgárddis.
Mánáidgárddiid rámmaplána
nanne ahte juohke okta mánná galgá oažžut
mánáidgárdefálaldaga mii lea
heivehuvon máná gielladillái.
Lágas mánáidgárddiid birra
lea gieldda ovddasvástádus lágidit fálaldagaid
sámi mánáide aiddostahttojuvvon: «Mánáidgárddit
sámi mánáid várás galget
vuođđuduvvat sámi
gillii ja kultuvrii (§ 7, goalmmát lađas).» Mánáid-
ja bearašdepartemeanta lea mielas ovttasbargagoahtit
Sámedikkiin árvvoštallat vejolašvuođa
addit Sámediggái válddi addit ásahusaid
Lága mánáidgárddiid birra láhkavuđđosiin.
Ferte čielggaduvvot dárkileappot makkár
mearrádusat mánáidgárdelágas
sáhttet leat áigeguovdilat dán oktavuođas.
Sámi mánáidgárddit leat mearkkašahtti
láhkai lassánan maŋimuš logi
jagis. Dát boahtá sihke das go mánáidgárdehuksen
oppalaččat lea buorránan ja go lea čuovvoluvvon
sámi váhnemiid garraset sávaldat ahte
sii háliidit iežaset mánáide
oažžut fálaldaga mánáidgárddis
mii vuođđuduvvá sámi
gillii ja kultuvrii. Jagis 1999 ledje 56 sámi mánáidgárddi
mat adde fálaldaga badjelaš 1000 mánnái.
Dáid gávdná Finnmárkku, Romssa,
Nordlándda, Mátta-Trøndelága,
Hedmárkku ja Oslo fylkkas.
9.2.1 Vásedin doarjja sámi mánáidgárddiide
Addojuvvo doarjja mánáidgárddiide
main lea njuolggadusaid bokte mearriduvvon ahte dain lea sámi
giella ja kultuvra vuođusin. Doarjaga háhkun
lea gokčat liigegoluid maid sámi mánáidgárdefálaldat
mielddisbuktá ja dainna váfistit ahte mánát dáid
mánáidgárddiin ožžot
gárgeduvvot ja nannejuvvot iežaset sámi
giela ja iežaset kulturduogáža. Sámi
mánáidgárddiid sierradoarjja sirdojuvvui Sámediggái
ođđajagemánu 1.
2001. Sámediggi galgá ráhkadit ođđa
njuolggadusaid doarjjaortnegii 2001 mielde.
Norgga gávpot- ja guovlodutkama instituhta (Norsk institutt
for by- og regionforskning) (Eikeland/Krogh: Samiske barnehager,
NIBR:1999) ráhkadan raporta čájeha ahte
leat mearkkašahtti erohusat gielddaid ja mánáidgárddiid
gaskkas doarjaga geavaheamis. Dát gusto erenoamážit gaskavuhtii
eanemus mihtilmas sámi guovlluid ja guovlluid gaskkas mat
leat ođđasislihkkanproseassas.
Ovdehussan gárgedit mánáid identitehta sápmelažžan
lea sorjavaš das makkár dilli sámegielas
lea mánáidgárddi báikkálašservodagas.
Lea stuorra dárbu statistihkalaš čuvgehusaide
sámi mánáidgárddiid birra. Mánáid-
ja bearašdepartemeanta áigu árvvoštallat
sáhttetgo čuvgehusat sámi mánáidgárddiid
birra laktojuvvot mánáidgárddi jahkedieđáhusskovvái. Departemeanta áigu
viidáseappot, ovttasbarggus Sámedikkiin, árvvoštallat
vejolaš guorahallama sámi váhnemiid
mánáidgárdedárbbu birra. Erenoamážit
dárbbašuvvo dát guovlluin
mat leat sámi guovddášguovlluid
olggobealde.
9.2.2 Sámi mánáidgárddiid bargit
Bargiid sámi giela ja kultuvrra máhttu ja diehtu
lea mearrideaddji ovdehussan go mánát sámi
mánáidgárddiin galget oažžut
nannejuvvot ja gárgeduvvot iežaset giela ja identitehta.
Hástalussan lea váfistit sámegiela gelbbolaš bargiid
bestema, erenoamážit pedagogalaš bargiid,
muhto maiddái assisteanttaid. Dasto lea deaŧalaš bisuhit
sin geat leat juo suorggis. Dárbu lasse- ja joatkkaohppui
lea stuoris. Erenoamáš fuopmášumi
ferte giddet dárbui mii lea sámi hálddahanguovllu
olggobealde. NIBR-raporta čájeha ahte sámi
mánáidgárddiin lea mearkkašahtti
dárbu gielalaš gelbbolašvuođahuksemii.
Gielddain lea ovddasvástádus das ahte mánáidgárddiid
bargiin lea dárbbašlaš gelbbolašvuohta.
Máŋga gieldda leat virgádan sierra
sámegiela giellamielbargiid geat oaivadit mánáidgárddiid
ja skuvllaid rámmaplána ja oahppoplána
sámi sisdoalu gárgedeamis. Kárášjoga gielda
lea gárgedan guovttegielatvuođaplána mánáidgárddiidasas
ja skuvllaidasas. Dan oktavuođas leat ráhkaduvvon
lasseoahppoplánat mánáidgárdebargiide
mat galget leat vuolggasadjin gárgedit heivvolaš organiserenhámiid,
metodaid (ovdamearkka dihtii giellalávggu) ja strategiijaid
pedagogalaš gárgedeapmái guovttegielat perspektiivvas.
Sámi allaskuvla Guovdageainnus lea áidna allaskuvla
mii addá oahpu ovdaskuvlaoahpaheddjiide geain lea sámegiela
gelbbolašvuohta. Sámi allaskuvllas
ii leat buot jagiin leamaš doarvái
ohccivuođus álggahit oahpu. Okta sivva
lea leamaš ohcciid váilevaš lohkangelbbolašvuohta.
Sámi allaskuvla bargá iešguđetlágan
strategiijaiguin ovddaldastin dihtii dábálaš lohkangelbbolašvuođa
dárbbu. Lassin árvvoštallojuvvojit
iešguđetlágan lávdaduvvon
fálaladatmállet ovdaskuvlaoahpaheaddjeohppui ja
mánáidgárdebargiid iešguđetlágan
lasseoahppofálaldagaide.
Muhtun gielddat leat addán stipeandda sámi studeanttaide
geat váldet ovdaskuvlaoahpaheaddjeoahpu dainna eavttuin
ahte čatnet iežaset bargat gielddas dihto áigodahkii.
Lávdegoddi mii lea geahčadan sámi oahpaheaddjeoahpu
(NA— 2000: 3 Sámi oahpaheaddjeoahppu) evttoha
ahte álggahuvvojit vásedin stipeandaortnegat lasihan
dihtii bestema sámi oahpaheaddjeohppui. Árta lea
jáhkkit ahte stipeandaortnet arvvosmahttá eambbo nuoraid
ohcat ovdaskuvlaoahpeaddjeohppui. Mánáid- ja bearašdepartemeanta áigu,
ovttasbarggus Sámedikkiin, čielggadit gažaldaga
stipeanddas studeanttaide geat váldet sámi ovdaskuvlaoahpaheaddjeoahpu.
Vai sámi mánáidgárddit háhket,
bisuhit ja viidásetgárgedit gelbbolašvuođa,
de lea dárbu bidjat doibmii iešguđetlágan
lasse- ja joatkkaoahppodoaibmabijuid. NA— 2000: 3 Sámi
oahpaheaddjeoahppu evttoha gárgedit kulturfága
oahppofálaldaga mas váldodeaddu lea árbevierrodieđus
ja -máhtus. Dan lassin ahte lea oassin sihke dábálašoahpaheaddje-
ja ovdaskuvlaoahpaheaddjeoahpus, de berre fága sáhttit
fállojuvvot lasse- ja joatkkaoahppofálaldahkan.
Deaŧalaš lea hukset diekkár
gelbbolašvuođa buot dan
golmma sámi giellaguovllu sámi mánáidgárddiid
mánáidgárdebargiide. Erenoamáš dárbbašlaš lea
arvvosmahttit doaibmabijuid gielddain mat leat sámi hálddahanguovllu
olggobealde ja mat leat ođđasislihkkanproseassas.
Mánáid- ja bearašdepartemeanta áigu čielggadit
lasse- ja joatkkaoahppofálaldagaid dárbbu, ovttasbarggus
Sámedikkiin ja guoskevaš fylkkamánniiguin.
Doaibmabijut mat leat namahuvvon bajábealde gehččojuvvojit
Mánáid- ja bearašdepartemeantta mánáidgárdesuorggi
golmmajahkásaš kvalitehttanannema olis
(2001–2003).
9.2.3 Nevvodan-, geahččaladdan- ja gárgedanbargu
NIBR guorahallan čájeha ahte sámi
mánáidgárddiin lea stuorra dárbu
nevvodeapmái, informašuvdnii ja dovddiiduslonohallamii.
Eanet doaibmevaš nevvodan- ja gárgedanbargu
berre arvvosmahttojuvvot sámi mánáidgárdesuorggis. Viidáseappot šaddá deaŧalažžan
hukset fierpmádagaid sámi mánáidgárddiid
gaskii informašuvdna- ja dovddiiduslonohallama
nammii.
Ain lea stuorra dárbu gárgedit pedagogalaš ávdnasiid
sámi mánáidgárddiid atnui. Sámedikki oahpahusossodagas
lea dát deaŧalaš nannenduovddan.
Sámediggi nannejuvvo Mánáid- ja bearašdepartemeantta
ruđaiguin maiguin galget gárgeduvvot
pedagogalaš ávdnasat sámi mánáidgárddiid
atnui ja geahččaladdan- ja gárgedanbargui.
Gielddas mánáidgárdeeaiggádin
ja mánáidgárdeeiseváldin lea
ovddasvástádus arvvosmahttit gárgedanbarggu
ja fierpmádathuksema. Maiddái gielddaidgaskasaš ovttasbargu
lea deaŧalaš dovddiidusaid
juogadeapmái, oktavuođaid čatnamii,
arvvosmahttimii ja oaivadeapmái. Sámedikki oahpahusossodat
ja Finnmárkku ja Romssa fylkkamánnit lea lágidan
konfereanssaid sámi mánáidgárddiid
bargiide. Deaŧalaš ja dárbbašlaš lea
lágidit gávnnadanbáikkiid sámi
mánáidgárddiid bargiide. Barggus mii
lea oaivvilduvvon gielddaide leat fylkkamánnit, erenoamážit
Finnmárkkus ja Romssas, deaŧalaš nákcan
ja ovttasbargoguoibmin Sámediggái sámi
mánáidgárdesuorggi gárgedeamis.