Denne siden finnes ikke på bokmål. Til bokmål forside

St.dieđ. nr. 55 (2000-2001)

Sámepolitihka birra

9.3.2 Boahttevaš hástalusat ja strategiijat

Ain lea dárbu nannet ja ovttaiduhttit sámi perspektiivva ja gelbbolašvuođa mánáidsuodjalussii. Gelbbolašvuođagihppaga geavahandovddiidusaid vuođul áigu Mánáid- ja bearašdepartemeanta árvvoštallat leago dárbu álggahit eará ortnegiid mat sáhttet áimmahuššat dieđu lonohallandárbbu, ja nevvodan- ja veahkehandárbbu. Gielddaidgaskasaš ovttasbargu sáhttá veahkehit eanet gielddaid oažžut diehtevassii ja váldit atnui sámi kultuvrralaš aspeavtta mánáidsuodjalusbargui ja bajidit fágalaš barggu kvalitehta. Dat sáhttá veahkehit buorebut ávkkástallat gelbbolašvuođa ja cuokka 1 ávkkástallama ja ahte gielddat bisuhit fágaolbmuid. Bearaš- ja mánáid departemeanta háliida gulahallat Sámedikkiin boahttevaš strategiijaid hárrái.

Davvi-Norgga mánáidsuodjalusa gárgedanguovddáš áigu maiddái ovddasguvlui bargat dieđuin sámi veahkadaga mánáidsuodjalusa birra. Guovddáš lea okta njealji riikkagottálaš mánáidsuodjalusa gárgedanguovddážis, ja dál leat guovddážat árvvoštallojuvvomin ja árvvoštallan galgá leat loahpahuvvon vuosttas jahkebealis 2001.

Boksa 9.17 Sámi mánáid ja nuoraid nákcen

Projeakta Sámi mánáid ja nuoraid nákcen – sámi veahkadaga dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusaid kárten ja árvvoštallan erenoamášpedagogalaš perspektiivvas čađahuvvui 1996–2000, ja guorahalai makkár doaibmabijut ja ortnegat dat ovddidit sámi mánáid ja nuoraid kultuvrralaš ja etnalaš nákcema. Sámi Instituhtta lei fágalaš ovddasvástideaddji. Projeavtta ulbmilin lea leamaš deattuhit mánáid ja nuoraid nannenduovddan eamiálbmotlogijagis, ja lea guovdilastán doaibmabijuid ja ortnegiid mat doibmet positiivvalaččat olles sámi álbmotjovkui. Finnmárkku fylkkagieldda ja Kárášjoga, Davvenjárgga ja Mátta-Várjjaga gieldda dearvvasvuođa- ja sosiálasuorggi plánat leat guorahallojuvvon. Maiddái lea čađahuvvon gažadanguorahallan mas 230 oahppi 9. ja 10. luohkás dán golmma gielddas leat mielde. Guorahallan geahččala gávnnahit mii dagaha positiiva identitehta nuoraide, ja dát dahkkojuvvo nu ahte sin nákcenvuođus gávnnahuvvo. Guorahallojuvvon leat árgabeaidáhpá-husat, maiguin sii liikojit buđaldit, mo sin iežaset mielas lea sin dilli, ja mo sii vásihit almmolaš bálvalusaddima. Sámi nuorat leat meroštallojuvvon dan vuođul leago sis gulle-vašvuohta sámi dilálašvuođaide servodagas árvvuid dáfus, nugo sámi giela, vuođđoservodatdoaimmaid jna. hárrái.

Guorahallan lea buktán bohtosat mat čujuhit dan guvlui ahte leat erohusat sin gaskkas geain lea sámi gullevašvuohta ja geain ii leat, ja veahkkefálaldagaid hárrái almmolaš lágádusain. Maiddái leat čájehuvvon stuorra erohusat gielddaid gaskkas plánaid sisdoalu hárrái, ja stuorra erohusat nuppi bealde stáhtalaš plánaid ja Sámedikki plánaid ja nuppi bealde gielddalaš ja fylkkagielddalaš plánaid gaskkas. Dás spiehkasta Kárášjoga gielda mii lea sámi giela hálddahanguovllus. Dás sáhttá leat čuožžovašvuohta bálvalusaid hábmemii ja kultuvrralaš sisdollui mii bálvalusain lea.

1

cuogga = kapasitehtta