13.2 Riikkagottálaš juksanmearit
Distrikta- ja regiovdnapolitihka bajit juksanmearrin lea seailluhit ássanmálliid
váldosašvugiid ja dáhkidit
ovttaárvosaš eallindiliid juohke sajis riikkas.
Gilvonávccalaš guovlluguovdasaš ealáhusat
leat boaittobealbáikkiid ássama mearrideaddji
vuođusin. Lassin dasa ahte bargomárkanis
lea dihto govdodat ja maiddái iešguđetlágan oahppo-
ja čálgofálaldagat leat deaŧalaš ovdehusat
dáid juksanmeriid olaheapmái.
Boaittobealbáikkiid rámmaeavttuin oppalaččat lea
maiddái mearkkašupmi sámi ássanguovlluid árvoráhkadeapmái
ja ealáhusaid gárgedeapmái. Ráđđehus
atná deaŧalažžan
gárgedit ealáhuspolitihka mii heivehuvvo erenoamážit
sámi ássanguovlluide. Boaittobealbáikkiid
ealáhusat leat álohii leamaš sakka
vuođđoávnnasvuođđosaččat
ja eksportaguvllogat. Guhkes gaskkat ja bieđgguid ássamat
mielddisbuktet ahte doaibma- ja infrastruktuvrainvesteremat eai sáhte
vurdojuvvot addit seammá vuoittu go dain guovlluin riikkas
mat leat lagabus guovdilis guovlluid.
Sámedikki oaivila mielde lea sámi servodatgárgedeapmái áibbas
mearrideaddjin oažžut dakkár hálddahanvugiid
mas báikegotti álbmogat sáhttet oažžut ávkki
buohtastahtti
1
ovdduin,
nu mo valljodagaid lahkavuohta, ja bivdu ja báikkálaš valljodagaid ávkin
atnin. Sámedikki politihka vuođusin lea
sámi guovlluid guhkesáiggi ealáhus- ja
servodatgárgedeapmi, mas luondduvalljodagaid ávkkástallan
ii galgga badjelmannat luonddu gierdannávcca. Sámedikki
oaivila mielde lea vuođđojuolgin
dat ahte birasperspektiiva doaibmá oktiičadni
báddin ja lea ovdehussan buot servodatlaš doaimmaide.
Viidáseappot oaivvilda Sámediggi ahte sámi
beroštusaide lea mearrideaddji mearkkašupmi
das mii dáhpáhuvvá huksemiid ja servodathábmemiid
dáfus, ja mo láhččojuvvo dilli
vai sámi beroštusat váldojuvvojit mielde
doaibmabijuid árvvoštallamis nu mo geaidnohuksemiid, čážádathuksemiid,
mássavieččahagaid, minerálaroggamiid
jna. oktavuođas.
13.2.1 Sámi mieldedoaibman ja váikkuhanfápmu
Sámediggi lea sámepolitihka vuosttamuš eavttuidbiddji,
ja nu galgá ge dán rolla speadjalastojuvvot sihke
politihkkahábmemis ja sámi beroštusaid hálddaheamis
biras-, ealáhus- ja boaittobealbáikepolitihkas.
Sámedikkis lea viiddis ovttasbargu eará almmolaš instánssaiguin,
sihke riikkagottálaš ja guovlluguovdasaš dásis,
gč. kap. 4. Sámediggi áigu mieldedoaibmat
Plánalávdegotti 2. muttus
2
, vrd.
kap 15.
Sámediggi lea, eandalii Sámi ovddidanfoandda bokte,
deaŧalaš oassádalli
sámeguovlluid ealáhus- ja boaittobealbáikepolitihkas.
Sámedikkis lea deaŧalaš ja
guovdilis diehtu sámi kultuvrra ja ealáhusaid
birra. Dát diehtu dárbbašuvvo
vai sáhttá láhččojuvvot
positiiva gárgedeapmi sámeguovlluide.
Ráđđehus áigu
bargat dan ala ahte Sámediggi galgá oažžut
stuorát váikkuhanfámu ja ovddasvástádusa
ealáhuspolitihkas, vuosttažettiin dan bokte ahte
veahážiid mielde viiddida ja gárgeda
Sámi ovddidanfoandda ja dasto eambbo bálddalastá daid
eará boaittobealbáike- ja ealáhuspolitihkalaš váikkuhangaskaomiiguin.
Boksa 13.23 Sámi ovddidanfoanda
Sámi ovddidanfoandda (SOF) ulbmilin lea ovddidit doaibmabijuid
main lea erenoamáš kultuvrralaš,
sosiála ja ekonomalaš mearkka-šupmi
sámi veahkadahkii ja sámi ássanguvlui.
Foandda geográfalaš doaibmaviidodat
lea ráddjejuvvon 20 gildii, dahje osiide gielddain Finnmárkkus,
Romssas ja Nordlánddas ja sámi veahkadahkii oarjelsámeguovllus.
SOF sáhttá maiddái ruhtadit doaibmabijuid
mat erenoamážit nannejit sámi giela ja
kultuvrra muđui riikkas. Foanda ásahuvvui
jagis 1975 duogŋat sámi guovlluid ieškapitála
váilevašvuođa.
Raporttas gohčo-duvvon «ka kan æ få pæng
til?» (1999), man Agderforskning ráhkadii Gielda- ja
guovlodepartemeantta ovddas, boahtá ovdan ahte SOF lea
dat váikkuhangaskaoapmi sámi guovlluid
ealáhusdoaluid várás mainna geavaheaddjit
leat eanemus duhtavaččat, go dán veardádallá SND
ja gielddaid ealáhusfoanddaiguin.
