14.2.1 Boazodoallopolitihkalaš juksanmearit ja njuolggadusat
Boazodoallopolitihka juksanmearit ja njuolggadusat leat čilgejuvvon
St. dieđ.:s nr. 28 (1991–92) Nana
bissovaš boazodoallu, ja Stuorradikki gieđahallan áššis,
gč. Innst. S. nr. 167(1991–92). árvalusas
konkretiserejuvvojit «Nana bissovaš boazodoalu» golbma čuovvovaš juksanmeari:
ekologalaš bistevašvuohta
ekonomalaš bistevašvuohta
kultuvrralaš bistevašvuohta
Dát golbma juksanmeari leat sparrolaga: ekologalaš bistevašvuohta
addá vuđđosa ekonomalaš bistevašvuhtii,
ja ekologalaš ja ekonomalaš bistevašvuohta
dahká vejolažžan gárgedit kultuvrralaš bistevašvuođa.
Ekologalaš bistevašvuohta
ovdeha
ahte biddjojuvvo mearrideaddji deaddu dasa ahte hálddahit
guohtunvuđđosa nu ahte guohtundássedeaddu
váfistuvvo. Guovlluin gos guohtumat leat guorban, galgá dássedeaddu
fas huksejuvvot. Dát dahkkojuvvo vai ealáhussii
addojuvvo gárgedanvejolašvuohta oanehet
ja guhkit áigái. Guohtumiid vejolašvuohta
galgá váfistuvvot boazologu muddema bokte ja iige
galgga eará beroštusaid luoitit liiggás
garrasit lihkahallat valljodatváriid. Viidaseappot ovdeha
juksanmearri ahte riikkagottálaš juksanmearit
bistevašvuođa olaheamis
gáibidit maiddái boazodoalu heivehit iežas
guohtuneanageavaheami ja doaibmavugiid luonddu eavttuid vuhtiiváldimiin
ja nu ahte seailluha ja gárgeda biraskvalitehta viiddis áddejumis.
Ekonomalaš bistevašvuohta
ovdeha
ahte gáibiduvvo buvttadanmunni, dienasnákca, goluidgeahpedanmunni,
boahtodássi ja boahtojuogadeapmi. Dat gáibida
maiddái ahte lea govttolaš gaskavuohta
ealáhusa valljodatváriid ja olbmuid logu gaskkas,
geat galget oažžut boahto- ja bargovejolašvuođaid
boazodoalus, daid gávpemárkan- ja boahtovejolašvuođaiguin
mat gávdnojit. Dán oktavuođas
lea guovddážis buorebut ávkkástallat árvoloktenvejolašvuođa.
Dás čujuhuvvo vejolašvuhtii
ahte oččodit eambbo iešguđetlágan
buktagiid báikkálaš kultuvrra ja árbevieruid
vuođul, báikkálaččat
dikšut ja ráhkadit, liigebuktagiid ávkkástallan,
ja biologalaš vuođđoávnnasbuvttadeami
oažžut optimálalažžan – heivehit
buvttadeami valljodatváriid mielde.
14.2.2 Boazodoallopolitihka hálddaheapmi
Boazodoallu ii leat stuoris riikkagottálaš oktavuođas,
muhto sihke sámi ja báikkálaš oktavuođas
lea das stuorra mearkkašupmi – ekonomalaččat,
bargosajiid dáfus ja kultuvrralaččat. Boazodoallu
lea álohii adnojuvvon ja dohkkehuvvon áibbas erenoamáš sámi
ealáhussan. Danne lea dat deaŧalaš oassin
sámi kultuvrra ávnnaslaš vuđđosis.
Riikkagottálaš geatnegasvuođaid
vuođul, Vuođđolága
vuođul ja eamiálbmogiid ja veahádagaid álbmotrievttálaš njuolggadusaid
vuođul, gehččojuvvo boazodoallopolitihkka
oppalaččat sámi- ja servodatpolitihkalaš oktavuhtii.
Nu leage boazodoallopolitihkka huksejuvvon guovtti iešbirgejeaddji vuđđosii;
ealáhuspolitihkalaš buvttadanárvvu ja
sámepolitihkalaš kulturárvvu
ala. Eanadoallodepartemeanta lea boazodoallopolitihka ovddasvástideaddji
departemeanta, ja fas Gielda- ja guovlodepartemeanta ovddasvástida
sámepolitihka oppalaččat.Guovdilis Boazodoallohálddahus
lea álttás ja doppe lea riikka boazodoalu oppalaš hálddahanovddasvástádus.
Boazodoallostivra, man Eanadoallodepartemeanta ja Sámediggi
nammadit, galgá leat hálddahusa fágalaš ráđđeaddi,
boazodutkan- ja nevvodanbargguin. Viidáseappot galgá Boazodoallostivra čađahit daid
bargguid mat addojuvvojit Lágas boazodoalu birra (Lov om
reindrift) dahje dán láhkavuđđosiin.
Riikkas leat 6 boazoguohtunguovllu. Dán guđa
boazoguohtunguovllus leat ásahuvvon báikkálaš hálddahuskantuvrrat.
Juohke boazodoalloguovllus leat guovllustivrrat, maid guovlluid fylkkadikkit
ja Sámediggi nammadit. Guovllustivrrat galget doaibmat
fágalaš ráđđeaddin
ja eavttuidbiddjin almmolaš hálddaheapmái
ja eará áššiin
mat gusket boazodollui guoskevaš boazoguohtunguovllus.
Viidáseappot galget maiddái guovllustivrrat doaimmahit
bargguid mat leat mearriduvvon Lágas boazodoalu birra dahje
dán láhkavuđđosiin.
Guovllustivrraid čállingoddin doibmet hálddahuskantuvrrat
boazodoalloagronomaid bokte.
Juohke boazodoalloguovlu lea fas juhkkojuvvon boazoorohagaide
main leat iežaset orohatstivrrat. Orohatolbmot válljejit
orohatstivrra ja orohatstivrii válljejuvvojit boazodoallit/sii
geain lea doalloovttadat, ja stivra ovddasta boazoorohaga beroštusaid
olggosguvlui ja dan seammás lea orohatstivrras siskkáldas
váldi. Sámi boazoguohtunguovllus leat 83 boazoorohaga. Iešguđege
orohat lea siskkáldasat juohkán guohtuneatnamiid
siiddaid mielde. Dasa lassin rátkkašit
geasseorohaga ealut muhtumin dálvái moatti dahje
eanet dálvesiidan.
Orohatdásis lea boazodoallu organiserejuvvon doalloovttadahkan.
Iešguđege doalloovttadagas
lea okta olmmoš gii ovddasvástida doalloovttadaga
ja vejolaččat su beallelaš.
Ođđa doalloovttadagat galget
dohkkehuvvot, «konsešuvdnameannuduvvot»,
muhto ásahuvvon ovttadagat sáhttet sirddihuvvot
mánáide juogekeahttá. Ovtta doalloovttadagas
sáhttet leat okta boazoeaiggáda dahje eambbogat.
14.2.3 Boazodoallopolitihka váikkuhangaskaoamit
14.2.3.1 Boazodoalloláhka
St.dieđáhusas nr. 28 (1991–92)
Nana bissovaš boazodoallu
gessojuvvojedje
boazodoallolága nuppástusat ovdehussan dasa vai
boazodoallopolitihkas sáhttá čađahit
dárbbašlaš nuppástusaid. Boazodoalloláhka,
nu mo dohkkehuvvui jagis 1978, čájehii máŋgga
dáfus váilevažžan ealáhuspolitihkalaš váikkuhangaskaoapmin.
Stuorradiggi dohkkehii ođđajagemánu
30. 1996 boazodoallolága nuppástusaid. Nuppástusat dahke
vejolažžan čatnat ekonomalaš ja láhkavuđđosaš váikkuhangaskaomiid
buorebut ollislaš váikkuhangaskaoapmevuogádahkii heivehan
várás guohtundeaddaga, ja dan seammás geahpedit
guohtunguorbadeami birasváttisvuođaid,
gč. ot.prop. nr 28 (1994–95) ja Innst. S. nr. 233
(1995–96).
Go boazodoalloláhka dárkkistuvvui jagis 1996, giddejuvvui
unnán fuomášupmi mearrádusaide mat
siskkildit boazodoalu stivrema ja hálddaheami, ja ealáhusa
siskkáldas dilálašvuođaid ásahallama.
Dán dárkkisteamis giddejuvvui fuomášupmi
ovddemusat dasa ahte Finnmárkkus ledje olbmot badjelis
dárbbašlaš logu, oarjelsámiid
vuoigatvuođadiliide ja sámepolitihkalaš gárgedeapmái
mas čájehii ahte Sámediggi beasai nammadit
Boazodoallostivrra ja guovllustivrraid miellahtuid. Dálá boazodoallolága
mearrádusat mat gusket stivremii, hálddaheapmái
ja siskkáldas dilálašvuođaide
muđui, leat eanaš sajiin
ideanttalaččat álgovuolggalaš láhkateavsttain
1978 rájes.
Namahuvvon dilálašvuođaid
dáfus, nammadii Eanadoallodepartemeanta 1998 čavčča
lávdegotti man mandáhttan lei guorahallat boazodoallolága,
dainna ulbmiliin ahte divodit mearrádusaid mat gusket boazodoalu
stivremii ja hálddaheapmái ja ealáhusa
siskkáldas dilálašvuođaid ásahallamii.
Lávdegoddi geigii evttohusas eanadoalloministarii njukčamánu
15. 2001. Lávdegoddi čujuha evttohusastis dárbbu
ráhkadit njuolggadusaid maid vuođul šaddá vejolašvuohta
einnostit ovddasguvlui, ja buoret riektesihkarvuohta ovttaskas boazoeaiggádii.
Danne evttohuvvojedje njuolggadusat mat čilgejit buorebut
go dál makkár vuoigatvuođat
ja geatnegasvuođat ovttaskas olbmos leat. Lea
deattuhuvvon boazodoalu sorjavašvuohta biologalaš valljodatváriin,
ja ahte guohtungeavaheapmi galgá leat bissovaš guhkitáiggi
perspektiivvas.
Lávdegoddi ovdanbuktá maiddái ahte
boazodoallu lea nannosit čadnon árbevirolašvuhtii,
ja
siida
, namalassii sosiála
oktavuođat ja bargoservvolašvuohta,
lea deaŧalaš saji ožžon láhkaevttohusas.
Siiddas lea eallu man boazodoallit guođohit
ja bearráigehččet, ja das barget okta dahje
eambbo boazodoallobearrašat ovtta siiddas. Lávdegotti
hástalussan lei ráhkadit njuolggadusaid mat heivejit
iešguđege siidaortnegiidda mat
gávdnojit, ja dan seammás eai berren njuolggadusat
gártat nu loažžadin ahte geavadis masset
rievttálaš mearkkašumi.
Lávdegotti evttohus sáddejuvvo govdadis gulaskuddamii.
14.2.3.2 Boazodoallošiehtadus
Boazodoallošiehtadus, lassin boazodoalloláhkii, lea
deatalaččamus doaibmi reaidu mainna boazodoallopolitihka
juksanmeriid ja njuolggadusaid čuovvola. Boazodoallošiehtadusa šiehtadallamiin
Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvvi
ja Stáhta gaskkas Eanadoallodepartemeantta bokte, ságaškuššet šiehtadallit
guovdilis ekonomalaš gažaldagaid mat čatnasit
boazodoalu gárgedeapmái. Ekonomalaš váikkuhangaskaoamit
mearriduvvojit, ee. boazodoallolága ulbmiliid ja mearrádusaid
vuođul.
Erenoamážit boazologu heiveheapmi Finnmárkkus,
muhto maiddái boazolohko- ja boahtojuogadeapmi, leat leamaš guovdilis áššiin
go leat ságaškuššan
ekonomalaš váikkuhangaskaomiid láhčima
Boazodoallolága bokte maŋimuš jagiid.
Nu leage maiddái buvttadeami optimáliseren leamaš guovdilis
oassejuksanmearri.
Rámmaeavttuid mearrideapmi lea, ja galgá leat, stáhta
bargu ealáhusaid ektui, nu maiddái boazodoalu
ektui. Dás čujuhuvvo stáhta rollii oažžut
boazologu heivehuvvot valljodatváriide muhtun eananosiin
Finnmárkku boazoguohtunguovlluin. Dasa lassin galgá stáhta
Boazodoallošiehtadusain láhčit
dili vai servodaga valljodatvárit geavahuvvojit buoremus
vugiin siskkabealde addojuvvojuvvon rámmaid ja seammás
váikkuhit vai boahtojeavdadašuhttin
dahkkojuvvo. Doalloovttadagaid heiveheapmi lea deaŧalaš ovdehussan
oažžut beaktilis valljodatvárreávkkástallama.
Lea ealáhusa ovddasvástádus bargat boazodoaluin
nu ahte addá doarvái mávssu barggu ja
ieškapitála ovddas siskkabealde addojuvvojuvvon
rámmaeavttuid ja gávpemárkanvejolašvuođaid.
14.2.4 Váldohástalusat
Boazodoalus leat stuorra hástalusat. Eanaš guovlluin
leat boraspirevahágat (gč. 14.2.4.4. oasis) ja areálasisabahkkemat
mat dávjjimusat gullojit, muhto leat dattege stuorra erohusat
guovlluid gaskkas. Finnmárkkus leat váilon čielga
rámmaeavttut boazologu ja guohtunguovlluid dáfus,
ja dagahan hui váttes guohtundilálašvuođa,
erenoamážit Oarje-Finnmárkkus. Dát
lea ealáhussii siskkáldasat mearkkašan
sakka negatiivvalaččat, sihke ekonomalaččat
ja sosialalaččat. Danne lea váldohástalussan
oažžut sadjái dáid rámmaeavttuid.
Romssas lea fas váldohástalussan dálveguohtumiid
stuorra váilevašvuohta, stuorra boraspirevahágat
ja heajos ekonomiija. Nordlánddas ja Davvi-Trøndelágas
leat boraspirevahágat ja areálasuodjaleapmi váldohástalussan,
ja fas Mátta-Trøndelága váldohástalussan
leat areálasuodjaleapmi ja riiddut sámi boazodoalu
rivttiid alde priváhta eatnamis siskkabealde boazoorohagaid.
14.2.4.1 Rámmaeavttut
Boazodoallošiehtadusaid fáddán
lea leamaš boazologu heiveheapmi guohtuneatnamiid
ektui dalá rájes go st. dieđ.
nr. 28 (1991–92) «
Nana bissovaš boazodoallu
» ilmmái
ja gitta šiehtadusa 2000/2001 šiehtadallamiidda.
Jagi 2000/2001 šiehtadusa šiehtadallamiin
adnojuvvui vuođđun ahte
dás rájes galgá guohtuneatnamiid heiveheapmi čađahuvvot láhkavuđđodaš váikkuhangaskaomiiguin,
nu ahte buot doalloovttadagat geatnegahttojuvvojit geahpedit boazologu
dain orohagain gos lea liiggás alla boazolohku. Lea čájehuvvon
ahte ekonomalaš váikkuhangaskaoamit
eai leat doarvái dasa ahte juksat boazologu heiveheami
guohtuneatnamiid ektui. Boazodoallostivra galgá iešguđege
boazoorohaga guohtuneatnamiid geavaheami juogadit Boazodoallolága § 2
vuođul, dan bokte ahte mearriduvvojit orohatráját, guohtunráját
siskkáldasat orohagas, guohtunáigodagat ja alimus
boazolohku juohke orohahkii. Dál bargojuvvo ođđa
orohatjuohkimiiguin Nuorta-Finnmárkkus, Oarje-Finnmárkkus
ja Romssas. Vuordimis gearggahuvvo orohatjuohkin Finnmárkkuguovlluin
1. jahkebealis jagis 2002, ja Romssa bargu lea fas ráddjojuvvon
eret dan boddii go vuordá Norgga-Ruoŧa
boazoguohtunkonvenšuvnna ođasteami.
Boazodoallohálddahus lea bargamin vuođusbargguiguin,
vai boazodoallostivra sáhttá mearridit alimus
boazologu Finnmárkku orohagaide. Vuordimis gearggahuvvo
bargu Oarje-Finnmárkkus loahpageahčen 2001, ja
Nuorta-Finnmárkkus fas 1. jahkebeali jagis 2002. Dán
barggu vuođul čielgá guohtuneatnamiid
ollislaš rámma, ja váfista
ekologalaš bissovašvuođa. Dán
barggu olis mearriduvvojit maiddái ođđa guohtunáigodagat.
14.2.4.2 Ekonomiija
Maŋásmanni ekonomiija muhtun oasis ealáhusas
lea sakka duođalaš. Dát
dilli lea mielde raššudeamen
ealáhusa kultuvrralaš bissovašvuođa,
ee. danne go boazodoallobearrašat fertejit viežžat
eanašoasi bearraša boađuin
olggobealde ealáhusa. Danne lea áibbas mearrideaddji
mearkkašupmi das ahte ekonomalaš vuođus
ođđasisceggejuvvo.
Dilli gáibida ahte ealáhusa nuppástuhttimat čađahuvvojit.
Ekonomalaš váikkuhangaskaoamit galget
oažžut áigái alla vuovdinmeari, árranjuovvama
ja oaččuhit gárgedan- ja investerendoaibmabijuid
vuoruheami. Dát lea áibbas dárbbašlaš vai
váfista bissovaš gárgedeami boazoealáhusas.
Lassáneaddji doalloovttadatlohku unnán bohccuiguin
(<200), erenoamážit Kárášjogas
ja Romssas, dahká váttisin olahit dohkkehahtti
boađuid ja ieškapitála
juohke doalloovttadaga nammii. áibbas nuppeláhkai
go eará vuođđoealáhusain, leat
boazoeálahusas ollu olbmot čadnojuvvon ealáhussii.
Alla boazolohku guohtuneatnamiid ektui muhtun guovlluin, ii oro
boahtimin das go leat ollu bohccot juohke ovttadagas, muhto liiggás ollu
ovttadagat. Dáin guovlluin ii ábut ávžžuhit eambbo
geahpedit boazologu ovttaskas doalloovttadagaid namas. Dát
heajuda ekonomalaš vuđđosa
velá eambbo. Danne ferte boazologu geahpedeapmi dahkkojuvvot
doalloovttadatloguid geahpedemiin. Guohtuneatnamat eai atte ekonomalaš vuđđosa
nu ollu olbmuide go ealáhusas leat dál.
14.2.4.3 Bohccuid massu
Maŋimuš jagiid lea boazomassin
lassánan, ja dát dilli áitá sakka
ealáhusa birgenlági. Danne lea áibbas
dárbbašlaš geahpedit
massimiid ealáhusa boahtteáiggi ekonomalaš ja
kultuvrralaš bissovašvuođa
dihtii. Erenoamážit lea lassánan dat
oassi maid boraspiret váldet. Deaŧalaččamus
ja bevttolaččamus doaibmabidju dán oktavuođas
lea dakkár boraspirehálddaheapmi mii dahká boazodoalu
vejolažžan almmá stuorra massimiidhaga.
Eiseválddit leat juo bargan ollu dán beales. Boraspirehálddaheapmi
lea gozihuvvon dettolaš láhkai maŋimuš jagiid.
Dattege lea ain dárbu čavgadit čuovvut,
ja eambbo oahppat, bohcco-boraspire gaskavuođa
birra ja jávkadit vahátelliid doppe gos dárbbašuvvo
dan dahkat. Ráđđehus
ovddida stuorradiggedieđáhusa boraspirehálddaheamis
jagis 2003.
Maiddái guohtundilálašvuođat
Oarje-Finnmárkkus ja Nuorta-Finnmárkkus leat dettolaš sivvan
massimiidda, dan bokte go eambbo bohccot leat jámadan.
Danne leage boazologuheiveheapmi guovdilis oassin das ahte geahpedit
boazojámu guohtuneatnamiin.
14.2.4.4 Areálasuodjaleapmi
Boazoguohtunguovlluin leat sisabahkkemat ja muosehuhttimat johtilit
viidánan maŋimuš logijagiin.
Dát lea mielddisbuktán bistevaš areálagáržžidemiid
dain eatnamiin maid boazodoallu lea ráđđen,
ja ealuid muosehuhttimat leat lassánan. Sisabahkkemiid
ja muosehuhtti doaimmaid njuolggo váikkuhusat manahahttet bistevaččat
guohtuneatnamiid go huksejuvvojit ja gilvojuvvojit, ja nu maiddái
bohtet hehttehusat bohccuid ruvgalan- ja johtingeainnuide. Eahpenjuolggo
váikkuhusat leat gaskaboddosaš vahágat dahje
heajuduvvon lagas duovdagiid geavaheapmi, boazodolliide gártá eambbo
bargu ja bohccot šaddet irrasat. Dávjá gártá ollu
smávva sisabahkkemiid ja muosehuhtti doaimmaid ollislašbeaktu stuorábun
go iešalddis ovttaskas sisabahkkemat sierralagaid
dahket. Sivvan lea go guohtuneatnamiidda báhcet gaskkat
maid bohccot eai guođo, danne go boazu luonddustis
gáibida «eatnamiid ovtta olis» ja johtalangeainnuid.
Go guohtuneatnamat ná botkejuvvojit, de navdimis dát
lea okta dain duođalaččamus áitagiin
boazodoalu areálavuđđosii.
Nuppi bealis leat boazodoalu iežas sisabahkkemat ja johtolat
mielde váikkuheamen areálaberoštusaid,
ja erenoamážit bivdo- ja olgodaddanberoštusaid.
Guhkes gaskaáiddit, ollu bievlavuodjimat ja eatnamiid guorbadeapmi
vahágahttá eanavuođu šattuid
ja elliid, heajuda luonddubirrasa ja eará geavaheddjiid
luonddumuosáhusaid. Boazodoallu jáhkkimis olaha
buoret áddejumi dasa ahte guohtuneatnamiid sisabahkkemiid
dárbbaša ráddjet, juos boazodoallu
maiddái ieš čájeha áddejumi
eará areálaberoštusaide iežas
sisabahkkemiiguin ja areála geavahemiin.
Lea deaŧalaš boazodoalu
areálageavaheami buorebut oktiiheivehit eará beroštusaiguin.
Dán oktavuođas lea plána-
ja huksenláhka guovdilis váikkuhangaskaoapmi.
Dálá plána- ja huksenlága mielde
lea boazodoallu gulaskuddanásahus ja vuostecealkineiseváldi
gielddaid areálaplánaide, ásahallanplánaide
ja eará areálaáššiide.
Ii leat eahpedábálaš boazodollui
geavahit eatnamiid rastá gielddaid rájáid.
Dan dihtii dávjá ii leatge boazodolliin gullevašvuohta
gielddaide gos areálariiddut bohciidit. Vásihusat čájehit
ahte muhtun gielddat eai dovdda iežaset bargun fuolahit
boazodoalu mii doaibmá siskkabealde sin gieldarájáid.
Danne dárbbašuvvo čielggasmahttit juohke
dásis plánejeddjiid ovddasvástádusa
sámi beroštusaid fuolaheamis, nu maiddái
boazodoalu.
14.2.4.5 Oarjelsámi boazodoalu váfisteapmi
Mátta-Trøndelága/Hedmárkku
boazoguovllu boazodoallu lea máddin ja ravddamusas sámi
boazodoalloguovllus. Máŋggaid jagiid
leat leamaš riiddut eananoamasteddjiiguin boazodoalu
vuoigatvuođas geavahit priváhta eatnamiid
boazoorohagaid siskkabealde. Ráđđehusa
oaivila mielde lea deaŧalaš hukset
luohttámuša ja oažžut áddejumi
ja dovddiidusa dasa ahte boazodoallu sáhttá doaimmahuvvot
almmá riidalemiidhaga eará árbevirolaš ealáhusaiguin.
Riidoeastadeaddji doaibmabidjoortnet, nappo doarjja áidut
gilvojuvvon eatnamiid, lea guovdilis váikkuhangaskaoapmi čoavdin
várás ealáhusriidduid boazodoalu ja eanadoalu
gaskkas. Dán guovllu boazodoalu boahtteáigái
lea mearrideaddjin ahte guohtuneatnamat áittarduvvojit
ja suodjaluvvojit vahágahtti ja billisteaddji areálagáržžidemiid
vuostá.
14.2.4.6 Nissoniid oassálastin boazodollui
Lea stuorra kultuvrralaš ja sosiála mearkkašupmi
nissoniid oassálastimis boazodollui. Danne berre nissoniid
oassálastinvejolašvuohta ealáhussii
buoriduvvot. Dan oktavuođas go virgáiduvvui
nisson- ja bearašoaivadeaddji boazoealáhussii,
juolludii Gielda- ja guovlodepartemeanta 900 000 kr ja
1 milj. kr jagiide 1999 ja 2000 nissonguvllot doaibmabijuide. Ulbmilin
lei erenoamážit fuomášuhttit
nissoniid ja bearrašiid dili boazoealáhusas
ja nissoniid mearkkašumi sámi kultuvrii.
Doaibmabijut nissoniid ja nuoraid hárrái boazoealáhusas
galget biddjojuvvot oktavuhtii doaibmabijuiguin mat leat erenoamážit
sámi guovlluin nissoniid ja nuoraid hárrái,
ja oppalaččat distrikta- ja regiovdnapolitihkas.
14.2.5 árvoloktenprográmma
Suorgáseapmi mii boazodoalus lea dáhpáhuvvan, seammaláhkai
go eanadoalus, lea dahkan ahte vuođđobuvttadeddjiin
ii leat šat nu stuorra oassi árvoloktenproseassaid
ovddasvástádusas čuovvut loahppabuktagii.
Boazodolliid ovddasvástádus lea dađistaga
gáržon ja dál lea eanaš buvttadit
njuovvanbohccuid, mat eanaš dolvojuvvojit ealli
boazun guovdilis njuovahagaide. Das maŋŋil
leat earát geat barget árvoloktemiin. Dát
lea dahkan ahte ollu árbevirolaš máhttu
lea hedjonan das mii guoská biergguid rájadit
ja liigebuktagiid ávkin atnit.
Sámi kultuvra ja árbevierru leat nana čalmmustahttingaskaoamit
ja dáid sáhttá boazodoallu roahkka geavahit
buktagiid árvvu loktemii gávpemárkanis.
Danne lea hástalussan ođasmahttit árbevirolaš ráhkadanvugiid,
omd. biebmogálvvuid ráhkadit ja dáid
ovdanbuktit gávpemárkaniin.
Jagi 2001/2002 Boazodoallošiehtadusas
leat várrejuvvon 7 milj. kr boazodoalu árvoloktenprográmmii.
Prográmma ulbmilin lea loktet ealáhusa árvoráhkadeami
mii galgá leat ávkin boazodolliide. Prográmma
nannensuorgin leat guorahallat njuolggadusaid mat sáhttet
goahcat buoret árvoloktema, fierpmádaga čohkken,
nevvodeapmi ja movttiidahttin, ja gelbbolašvuođalokten.
Prográmma hálddaha Stáhta ealáhus-
ja guovlogárgedanfoanda (Statens nærings- og distriktsutbyggingsfond
-SND).