16.2 Riikkaidgaskasaš eamiálbmotovttasbargu
Riikkaidgaskasaš doaibma siskkilda máŋga muttu:
dieđiheapmi proseassaid
ja mearrádusaid birra
válmmašteapmi ovdal čoahkkimiid
ja konfereanssaid
oassálastin čoahkkimiidda ja konfereanssaide
čoahkkimiid ja konfereanssaid čuovvoleapmi
Norggas lea sajáiduvvan geavat ahte beroštusorganisašuvnnat,
institušuvnnat ja resursaolbmot dávjá gessojuvvojit
sisa ovtta dahje máŋgga dán namahuvvon
riikkaidgasaksaš ovttasbarggu muddui. Mii gusto
Sámedikki erenoamáš sajádahkii álbmotválljejuvvon
orgánan, de lea deaŧalaš váfistit
Sámediggái váikkuhanfámu ja ahte
Sámedikki gelbbolašvuohta geavahuvvo.
Ráđđehussii
lea guhká leamaš deaŧalaš doallat
lagas oktavuođa Sámedikkiin riikkaidgaskasaš eamiálbmotáššiin.
Lassin mávssolaš veahkkái
maid Sámediggi sáhttá addit dáid
surggiin, de addá lagas ovttasbargu deaŧalaš signála
riikkaidgaskasaččat ja sáhttá leat
ovdamearkan eará riikkaid ráđđehusaide.
Sámediggi lea sávvan beassat oassálastit
eanet buot dáid namahuvvon riikkaidgaskasaš ovttasbarggu
muttuide. Dát gusto erenoamážit eamiálbmotáššiide,
muhto maiddái eará áššiide main
lea beroštupmi sámepolitihkas, dán
vuolde maiddái nissoniid ja mánáid dilli.
Sámedikkis ii leat makkárge hámolaš rievttálaš stáhtus
Norgga ovddasteami hárrái riikkaidgaskasaš šiehtadallamiin.
Juos Sámedikki ovddasteaddjit galget beassat šiehtadallat
dahje oassálastit norgalaš stáhta
beales, de dáhpáhuvvá dát norgalaš šiehtadallansáttágottiide
nammadeami bokte.
Ráđđehus atná sakka
dettolažžan ahte riikkaidgaskasaš eamiálbmotgažaldagat ságaškuššojuvvojit
ja šiehtadallojuvvojit ráđđehusa
ja eamiálbmotovddasteddjiid lagas ovttasdoaimma bokte.
Danne norgalaš miellaguottut riikkaidgaskasaš eamiálbmotgažaldagaide hábmejuvvojit
lagas ovttasbarggus Sámedikkiin. Maiddái adnojuvvo
sakka dettolažžan ahte Sámediggi nu guhkás
go vejolaš lea ovddastuvvon rikkaidgaskasaš oktavuođain
gos eamiálbmotáššit
leat loktejuvvon áššin.
Sámediggi lea leamaš ovddastuvvon norgalaš sáttagottis áigeguovdileamos
riikkaidgaskasaš áššiin mat
gustojit eamiálbmogiid vuoigatvuođaide.
16.2.1 ON:a julggaštus eamiálbmogiid vuoigatvuođaid
birra
1982 vuođđudii ON:a ekonomalaš ja
sosiála ráđđi
(ECOSOC) eamiálbmogiid bargojoavkku mas leat ON:a veahádagaid
vealaheami hehttema ja suodjaleami vuolitkommišuvnna
vihtta miellahtu. Bargojoavkku mandáhtta lea giddet fuopmášumi
eamiálbmogiid dillái miehtá máilmmi,
ja evttohit riikkaidgaskasaš standárddaid
našuvnnalašstáhtaid
eamiálbmotpolitihka hárrái. Joavku lea
ovddidan ON-deklarašuvdnaevttohusa eamiálbmogiid
vuoigatvuođaid birra. Riikkaidgaskasaš deklarašuvnnas (julggaštusas)
ii leat, nu mo riikkaidgaskasaš konvenšuvnnain
(soahpamušas), makkárge juridihkalaš čatnavaš váikkuhus
stáhtaide.
Julggaštusevttohus eamiálbmogiid
vuoigatvuođaid birra sisdoallá máŋga
mearrádusa mat dušše
fal gustojit eamiálbmogiidda, ja lea dan láhkai
erenoamáš ON-oktavuođas.
Dá lea vuosttas gearddi go ON:a olmmošvuoigatvuođaid
forum ráhkada standárddaid vásedin eamiálbmogiid
várás.
Julggaštusevttohusas gávdnojit earret
eará mearrádusat eamiálbmogiid vuoigatvuođaid birra
giela, oskkoldaga, kultuvrra, oahpu, eanavuoigatvuođaid,
iešstivrenortnegiid jna. hárrái. Evttohusas
leat stáhtat máŋga jagi šiehtadallan bargojoavkkus
man ON:a olmmošvuoigatvuođaid
kommišuvdna lea nammadan, ja mas eamiálbmotovddasteddjiin
ja eará guoskevaš organisašuvnnain
lea dárkojeaddjistáhtus.
Bargojoavku lea unnán ovdánan, ja eatnat gažaldagat
váilot ain. Okta erenoamáš váttes gažaldat
gusto eamiálbmogiid iešmearrideami vuoigatvuhtii
ja maid dát doaba oaivvilda. Dát gažaldat
lea dárkileappot ságaškuššojuvvon kapihttalis
4.
Norga lea oassálastán šiehtadallamiidda álggu
rájes sáttágottiin mas leat ovddasteaddjit Olgoriikkadepartemeanttas,
Gielda- ja bargodepartemeanttas ja Sámedikkis. iehtadallanvuorus eamiálbmotjulggaštusa
birra 2000 válljii Sámediggi vealtat oassálastimis
norgalaš sáttagottis. Dán
duogážin lei duhtameahttunvuohta prosessii mii
lei ovdal riikkaidgaskasaš šiehtadallamiid
ja norgalaš oidnui iešmearridangažaldaga hárrái.
Ráđđehus áigu
ovdal boahttevaš šiehtadallančoahkkimiid
oččodit hámolaš proseassa
ja buoret dialoga Sámedikkiin. Ráđđehus áigu árjjálaččat
oassálastit joatkagii vai šiehtadallamat válbmanit,
ja áigu bargat dan ala ahte julggaštus sáhttá veahkehit
nannet máilmmi eamiálbmogiid suodjalusa. Dán
oktavuođas áigu ráđđehus doallat
lagas oktavuođa eará stáhtaiguin
vai bargu hoahpuhuvvo.
16.2.1.1 Artihkal 3 ON-julggaštusevttohusas eamiálbmogiid
vuoigatvuođaid birra
ON-julggaštusevttohusas eamiálbmogiid
vuoigatvuođaid birra sisdoallá maiddái
artihkkala eamiálbmogiid vuoigatvuođa
birra iešmearrideapmái (artihkal 3),
mii le hámuhuvvon seamma láhkai go mearrádus álbmogiid
vuoigatvuođa birra iešmearrideapmái
guovtti ON-konvenšuvnnas 1966 ekonomalaš,
sosiála ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid
birra. Dát mearrádus hámuhuvvui koloniserema
loahpaheami ulbmiliin, mas našuvnnalaš gálgan
lei guovdil. Ii báljo oktage stáhta leat šiehtadallamiin
miehtan dohkkehit dán evttohusa earáhuhttimiid
dahje aiddostahttimiid haga.
iehtadallančoahkkimis ON:a eamiálbmogiid julggaštusa
birra Genevas skábmamánus 2000 celkkii norgalaš sáttagoddi
ahte iešmearridanvuoigatvuohta lea vuoigatvuohta
mii galgá geavahuvvot dálá iešráđđejeaddji
ja demokráhtalaš stáhtaid
siskkabealde. Dasto báhkkoduvvui ahte dán oktavuođas
siskkilda iešmearridanvuoigatvuohta eamiálbmogiid
vuoigatvuođa oassálastit buot mearridandásiide áššiin
mat gustojit politihkalaš ja ekonomalaš vuogádagaide.
Muhtun eamiálbmotovddasteaddjit áddejedje dán
eamiálbmogiid iešmearridanvuoigatvuođa
dohkketmeahttun gáržžádussan.
Dán beales ákkastallojuvvui nu ahte ábmotrievtti
dohkkehuvvon prinsihppan lea ahte buot álbmogiin lea vuoigatvuohta
iešmearrideapmái. Eamiálbmogiid
bealde čuoččuhuvvo ahte ii leat sávahahtti
gáržžidit eamiálbmogiid iešmearridanvuoigatvuođa
gustot dušše dálá stáhtaid siskkabealde,
dasgo eamiálbmogiin galgá leat seamma vuoigatvuohta
go buot eará álbmogiin lea.
16.2.2 Bissovaš eamiálbmogiid forum
Ráđđehus lea árjjálaččat
leamaš mielde bargamin cegget eamiálbmotgažaldagaid bissovaš foruma
ON:a siskkabeallái. Eamiálbmogiid bargojoavku,
WGIP, ON:a Olmmošvuoigatvuođaid
ovddideami ja suodjaleami vuolitkommišuvnna
vuolde, lea bargan gávnnahit konkrehta evttohusaid. Evttohusa
ráhkadii bargojoavku man ON:a Olmmošvuoigatvuođakommišuvdna
lei nammadan. Norggas lei dán bargojoavkku ovdaolbmodoaibma
go bargu válmmaštuvvui. ECOSOC (ON:a
ekonomalaš ja sosiála ráđđi)
mearridii suoidnemánus 2000 cegget Eamiálbmogiid
bissovaš foruma. Vuosttas čoahkkin
navdojuvvo dollojuvvot 2002. Forum galgá leat ekspeartaorgána
mas leat eiseválddiid ja eamiálbmogiid ovddasteaddjit.
Forumis galget leat 16 ovddasteaddji, 8 geaid ON:a miellahttostáhtat leat
nammadan ja geaid ECOSOC lea válljen, ja 8 geaid ECOSOC:a
ovdaolmmoš lea válljen maŋŋil
go lea ráđiid jearran eamiálbmotorganisašuvnnain
ja joavkkuin. Eamiálbmotovddasteddjiid válljenbarggus
lea Sámiráđis eaktodáhtolaš organisašuvdnan
doaibmevaš rolla. Lassin foruma 16 bissovaš ovddasteaddjái
lea ON:a miellahttostáhtain, eamiálbmotorganisašuvnnain jna.
dárkojeaddjistáhtus foruma čoahkkimiin.
Forum galgá gieđahallat áššiid
ECOSOC:a mandáhta siskkabealde, nappo áššiid mat
gusket máilmmi eamiálbmogiidda ekonomalaš ja
sosiála gárgedeami, kultuvrra, oahpu, dearvvasvuođa
ja olmmošvuoigatvuođaid dáfus.
Foruma ceggen dahká dárbbašlažžan árvvoštallat
dálá mekanismmaid mat barget eamiálbmotgažaldagaiguin,
ee. WGIP. Ferte maiddái mearriduvvot gosa foruma čállingoddi
galgá biddjojuvvot.
16.2.3 Eamiálbmogiid sierraraporterejeaddji vuođđudeapmi
ON:a Olmmošvuoigatvuođakommišuvdna mearridii
maŋimuš sešuvnnastis vuođđudit
sierraraporterejeaddji eamiálbmogiid birra. Norga lei mieldeevttoheaddjin.
Mandáhtas daddjojuvvo ahte sierraraporterejeaddji galgá raporteret
Kommišuvdnii eamiálbmogiid olmmošvuoigatvuođaid
dili birra. Son ovdehuvvo viežžat informašuvnna
sihke stáhtain ja eamiálbmogiin. Sierraraporterejeaddji
galgá maiddái neavvut ja evttohit doaibmabijuid
mat sáhttet hehttet eamiálbmogiid olmmošvuoigatvuođaid rihkkumiid.
16.2.4 Barentsovttasbargu
Barentsovttasbarggu siskkabealde lea eamiálbmotgažaldagain
deaŧalaš sadji. Barentsguovllus
ellet golbma eamiálbmoga – sámit, njenecat
ja vepsalaččat. Hárve sajis máilmmis
lea ná lagas ovttasbargu eamiálbmogiid gaskkas
riikkarájáid rastá. Lea maiddái
lagas oktavuohta ráđđehusdásis
oassálastiriikkaid Norgga, Ruoŧa, Suoma
ja Ruošša gaskkas. Eamiálbmogiid
ovddasteaddjit oassálastet buot Barentsovttasbarggu surggiin.
Lea vuođđuduvvon guovlluguovdasaš ovttasbargoorgána
eamiálbmogiid gaskii. 1999 ráhkadii eamiálbmotjoavku
Barentsguovllu eamiálbmogiid doaibmaplána. Vuoruhuvvon
dahkamušat leat doaibmabijut mat galget nannet
ja seailluhit eamiálbmogiid giela, kultuvrra, árbevirolaš ealáhus-
ja duodjedoaimma, ja bargat ekonomalaš gárgedeami
beales. Ruošša beali eamiálbmogiid
eallineavttuid ja dearvvasvuođa buorideapmi
lea eará deaŧalaš dahkamuš.
Barentsguovllu eamiálbmotovttasbargu lea guovlluguovdasaš ovttasbargu
mii dáhpáhuvvá eamiálbmogiid
iežaset eavttuid mielde. Norgga beali Sámediggi
ja norgalaš gielddat gos lea sámi veahkadat
leat árjjáláččat mielde.
Stáhta doarju barggu doaibmabijuid ja projeavttaid ruhtademiin, ja
nu ahte eamiálbmogat guldaluvvojit buot deaŧalaš ovttasbargogažaldagain.
Barentsráđđi
mearridii čoahkkimistis njukča-mánus
1999 váldit mielde nuoraidpolitihka oktan gárgedansuorginis.
Geassemánu 1999 álggahuvvui bargojoavku mas leat
departemeanttaid ovddasteaddjit Suomas, Ruoššas,
Ruoŧas, Danmárkkus, Islánddas
ja Norggas geain lea ovddasvástádus nuoraidpolitihkalaš gažaldagain. Maiddái
lea álggahuvvon guovllu nuoraidorganisašuvnnaid
ja joavkkuid ovttasbargofierpmádat (Barents Regional Youth
Forum). Eamiálbmotnuorain leat sierra ovddasteaddjit
fierpmádagas.
Doaibmaplána mearriduvvui Nuoraidministtarkonfereanssas
Romssas miessemánus 2001. Doaibmaplána bokte galget
ovttasbargoprojeavttat arvvosmahttojuvvot Barentsguovllus, erenoamážit eamiálbmotnuoraid
ovttasbargu. Projeavttat mat ovddidit eamiálbmogiid kultuvrra,
vuoruhuvvojit. Nuoraid informašuvnna gárgedeapmi
deattuhuvvo. Riikkaid ovttasbarggu bokte galget eallineavttut kártejuvvot
ja dutkanovttasbargu nannejuvvot.
Davviriikkalaš ovttasbargu kultursuorggis lea,
Barentsovttasbarggu rámma siskkabealde, viiddiduvvon siskkildit
maiddái Guoládaga sámi veahkadaga. Báttit
mat čatnet sámi veahkadaga oktii dahket ahte dát
ovttasbargu berre jotkojuvvot. Dát čájeha
maiddái lagas ránnjávuođa
davvin mii lea Norgga ja Ruošša
gaskkas. Ovttasbargu Guoládaga eará eamiálbmotjoavkkuiguin
berre jotkojuvvot.
16.2.5 Arktalaš Ráđđi
Formaliserejuvvon arktalaš riikkaid ovttasbargu lea
oalle ođas. Ovttasbargu oktasaš birasgáhttenstrategiija
hárrái (Arctic Environmental Protection Strategy – AEPS)
Arktisas álggahuvvui sullii 10 jagi dás ovdal.
Dalle go Arktalaš Ráđđi vuođđuduvvui
1996, de lei ulbmilin viiddidit arktalaš ovttasbarggu
maiddái siskkildit ekonomalaš, sosiála
ja kultuvrralaš gárgedeami davvin.
Eamiálbmogiid erenoamáš dieđuid dohkkeheapmi
ja mearkkašumi dohkkeheapmi mii dáid
viidáseappot doalvumis lea leamaš arktalaš servodagaid áddemii,
lea guovddážis ministtarjulggaštusas
Arktalaš Ráđi álggaheami
birra. Eamiálbmogiid ovddasteddjiid ollislaš mieldeváldin
ja oassálastin lea maiddái guovdilis áššin
arktalaš ovttasbargui.
Arktalaš Ráđđi
lea áidna guovlluguovdasaš ovttasbargoorgána
mii siskkilda gávcci árktalaš riikka;
vihtta davviriikka, USA, Canada ja Ruošša.
Arktalaš Ráđi erenoamáš sárggus
lea ahte Arktisa eamiálbmotorganisašuvnnat sáhttet
oažžut stáhtusa bissovaš oassálastin. Bissovaš oassálastiin
lea vejolašvuohta oassálastit buot
Arktalaš Ráđi čoahkkimiidda
ja doaimmaide. Guđa eamiálbmotorganisašuvnnas
lea dál diekkár stáhtus. Dát
leat Sámiráđđi, Inuit
Circumpolar Conference (ICC), Russian Association of Indigenous
Peoples of the North (RAIPON), Aleut International Association (AIA), Arctic
Athabaskan Council ja Gwich’in Council International.
Arktalaš Ráđi
eamiálbmotčállingoddi Gávpehámmanis
(København) lea vuođđuduvvon Arktalaš Ráđi
oassálastimiin.
Arktalaš Ráđis
leat vihtta bissovaš prográmma maid
hálddaša iešguđet
bargojoavku juohke prográmma nammii. Dát leat:
Arktalaš birasgozihanprográmma
(AMAP)
Arktalaš ealángotti ja šattagotti
seailluhanprográmma (CAFF)
Válmmašvuođaprográmma
nuoskkidemiid vuostá lihkuhisvuođaid
oktavuođas (EPPR)
Mearrabirrasa suodjalanprográmma (PAME)
Ceavzilis gárgedeami prográmma (SDP)
Bissovaš oassálastit oassálastet árjjálaččat
bargojoavkočoahkkimiidda, ja leat mielde dahkamin álgagiid
iešguđetlágan projeavttaide.
Dávjá lea okta dahje máŋga
eamiálbmotorganisašuvnna projeaktaovddasvástideaddjin
ovttas bargojoavkkuin. Dát guoská sihke biodiversitehttaprojektii ja
dearvvasvuođa-/birasprojektii Ruoššas.
Sámiráđđi
lea dahkan álgagiid riddoguolástan- ja siseatnanguolástanprojeavttaide
Arktalaš Ráđi Ceavzilis
gárgedeami prográmma siskkabealde. Norga deattuha
ahte eamiálbmogat besset oassálastit árjjálaččat
arktalaš ovttasbargui. 2000 vuođđuduvvui
vuosttas geardde sierra vuolitpoasta stáhtabudjehttii man
bokte juolluduvvui kr 250 000 doarjjan eamiálbmogiid
oassálastimii Arktalaš Ráđđái.
Dát juolludus galgá vuosttažettiin mannat
sámi ja ruošša eamiálbmotovddasteddjiide.
2001 ovddas leat juolluduvvon kr 400 000.
Ráđđehus bálddalastá norgalaš válmmaštallamiid
Arktalaš Ráđi ministtarčoahkkimiidda
mat dollojuvvojit juhke nuppi jagi ja ámmátdási čoahkkimiidda
mat dollojuvvojit golbmii jagis. Earret fágadepartemeanttat,
de lea Sámediggi ja Riikkaoasselávdegoddi mielde válmmaštallanbarggus.
Geasset 1999 álggahuvvui riikkagottálaš strategiija
gárgedanprojeakta jahkái ceavzilis gárgedeami
dihtii davvin Arktalaš Ráđi
ceavzilis gárgedeami prográmma hárrái. Sámediggi
lea oassálastán projeavtta stivrenjovkui. Projeavtta
rámma siskkabealde dollojuvvojedje riikkaidgaskasaš seminárat
golmma suorggis main Norggas lea erenoamáš beroštupmi.
Dát ledje oljju ja gássa, ealli mearravalljodagaid
ja boazodoalu siskkabealde. Boazodoalloseminára dovddiidusaid
ja neavvagiid vuođul lea Arktalaš Ráđđi
dohkkehan norgalaš projeaktaevttohusa ceavzilis
boazodoalu birra.
Ráđđehus atná deaŧalažžan
ahte Sámedikkis jerrojuvvojit ráđit
ja ahte dat oassálastá arktalaš ovttasbargui.
Sámediggepresideanta bovdejuvvo danne leat mielde Arktalaš Ráđi
ministtarčoahkkimiin. Sávaldat lea joatkit ja
nannet dialoga Sámedikkiin vai sámi oainnut bohtet
ovdan norgalaš politihkas Arktalaš Ráđi
hárrái.
16.2.6 Sámedikki riikkaidgaskasaš oassálastima
resurssalaš ja struktuvrralaš rámmat
Riikkaidgaskasaš beroštupmi
ja oassálastin gáibida olu návccaid.
Ráđđehusa doarjja
Sámedikki riikkaidgaskasaš doibmii
manná ollásit Sámedikki oassálastimii čuožžovaš foraide
ON:i. Sámediggi lea čájehan eanet beroštumi
gáibidit stuorát rámmaid Sámedikki
hálddahusa lassánan mátkegoluid ja stuorát
bargigotti gokčamii. Sámediggi lea maiddái čájehan
ahte kantuvrra ceggen Osloi geahpedivččii goluid
riikkaidgaskasaš barggu ja riikkaidgaskasaš oktavuođaid
geažil.
Proseassa ON:a eamiálbmotforuma vuođđudeami
oktavuođas lea eanaš loahpahuvvon.
Danne ferte navdojuvot ahte Sámedikki bargonoađđi
dán oktavuođas geahpeduvvo veahá.
Gažaldat Sámedikki kantuvrra ceggemis ferte čielggaduvvot
dárkileappot.
Olgoriikkadepartemeanttas lea oktavuohta Sámedikkiin
máŋgga iešguđetlágan
fágasuorggis. Dákko dárbbašuvvojit
dagaldusat ja hámádagat mat váfistit
nu buori buohtalastima go vejolaš.
16.2.7 Sámi dáidaga ja kultuvrra ovdanbuktin olgoriikkas
Sámi dilálašvuođat
leat lunddolaš oassin Norgga ja norgalaš dilálašvuođaid
ovdanbuktimis olgoriikkas. Sámi dáiddáriid
ja kulturinstitušuvnnaid oassálastin
profileren- ja kulturbargui lea lunddolaš ja
diehttelas oassi min kulturlonohallamis olgoriikkain.
Olgoriikkadepartemeanta buvttada artihaklráiddu norgalaš dilálašvuođaid
birra mii lea oaivvilduvvon olgoriikkalaš ulbmiljoavkkuide.
Olgoriikkastašuvnnat geavahit artihkkaliid árjjálaččat
go ovdanbuktet Norgga, ja ráidu lea maiddái fidnemis
elektrovnnalaččat. Ráiddus lea artihkal
Norgga sámiid birra oassin.
Maiddái lea leamaš lunddolaš doarjut
sámi oassálastima čuožžovaš riikkaidgaskasaš gávnnadanbáikkiin,
konfereanssain veahádagaid ja sullasaččaid
birra. Ovdamearkan lea addojuvvon mátkedoarjja sámi
oassálastimii Parisii riikkaidgaskasaš seminárii
veahádatgielaid birra.
Olgoriikkadepartemeantta kulturlonohallamis olgoriikkain leat
profešonála sámi dáiddárat
ja sámi kulturolggosbuktimat oassin. Dáiddárat
nugo Mari Boine geavahuvvojedje ovdamearkka dihtii kulturovdanbuktimis
Bethlehemis 2000 ja Jienat joavku galgá leat mielde rasismakonfereanssas Mátta-Afrihkás čakčat
2001.
Kulturlonohallamis máttariikkaiguin sáhttá sámi
kulturovdanbuktimiin leat erenoamáš beroštupmi
ja čuožžovašvuohta.
Dán oktavuođas sáhttá namahuvvot
miellagiddevaš čájáhusáigumuš mii
galgá čájehit dálá eamiálbmotdáiddáriid
bargguid Guatemalas, Venezuelas ja Norgga sámiin. —ájáhus
galgá vuosttažettiin čájehuvvot
Venezuelas, muhto sáhttá maiddái šaddat áigeguovdilin čájehit
dan Guatemalas ja Norggas.